Räägitakse, et siin kandis tegutseb üks salajane rekkajuhtide vennaskond.
Päeval veavad nad kaupa ühest maailma otsast teise, võitlevad ringristmike, kitsaste hoovide ja sõiduautodega, mille juhid arvavad, et rekka pidurdab sama kiiresti kui ostukäru. Öö saabudes kogunevad nad aga siia.
Mõni kontrollib koormat.
Mõni joob kohvi.
Mõni räägib telefonis lause: „Jah, kallis, olen kohe kohal!“ Tegelikult asub ta kodust veel umbes 487 kilomeetri kaugusel.
Kõige kogenumad rekkajuhid teavad, et selles peatuspaigas on peidus ka väike saladus. Legend räägib, et kunagi kaotas üks autojuht siin oma kõige väärtuslikuma vara. See polnud rahakott, autovõtmed ega viimane puhas sokipaar. See oli pastapliiats.
Ilma pastakata ei saanud ta täita veodokumente, kirjutada üles koorma kaalu ega märkida päevikusse, mitu korda oli ta lubanud järgmisel nädalal tervislikumalt sööma hakata. Nii peitis ta siia varuks ühe salajase karbi, kuhu kõik rändurid võivad oma nime kirja panna.
Aastad möödusid. Rekkad tulid ja läksid, kohv jahtus ning võileivad kadusid. Salajane karp jäi aga ootama neid, kellel on terav pilk ja natuke geopeituri kannatust. Sinu ülesanne on see üles leida.
Otsides arvesta, et tegemist on aktiivse rekkade peatuspaigaga. Ära takista sõidukeid, ära mine veokite vahele ega roni sinna, kuhu mõistlik rekkajuht isegi tagurdades ei läheks. Rekka on suur, sina oled väike ja aardekarp ei ole väärt enda lapikuks tegemist.
Pärast logimist aseta aare täpselt tagasi, et ka järgmine teeline saaks hetkeks tunda, et kuulub salajasse rekkajuhtide vennaskonda.
Head otsimist ja pikka sirget teed!
Räägitakse, et siin kandis tegutseb üks salajane rekkajuhtide vennaskond.
Päeval veavad nad kaupa ühest maailma otsast teise, võitlevad ringristmike, kitsaste hoovide ja sõiduautodega, mille juhid arvavad, et rekka pidurdab sama kiiresti kui ostukäru. Öö saabudes kogunevad nad aga siia.
Mõni kontrollib koormat.
Mõni joob kohvi.
Mõni räägib telefonis lause: „Jah, kallis, olen kohe kohal!“ Tegelikult asub ta kodust veel umbes 487 kilomeetri kaugusel.
Kõige kogenumad rekkajuhid teavad, et selles peatuspaigas on peidus ka väike saladus. Legend räägib, et kunagi kaotas üks autojuht siin oma kõige väärtuslikuma vara. See polnud rahakott, autovõtmed ega viimane puhas sokipaar. See oli pastapliiats.
Ilma pastakata ei saanud ta täita veodokumente, kirjutada üles koorma kaalu ega märkida päevikusse, mitu korda oli ta lubanud järgmisel nädalal tervislikumalt sööma hakata. Nii peitis ta siia varuks ühe salajase karbi, kuhu kõik rändurid võivad oma nime kirja panna.
Aastad möödusid. Rekkad tulid ja läksid, kohv jahtus ning võileivad kadusid. Salajane karp jäi aga ootama neid, kellel on terav pilk ja natuke geopeituri kannatust. Sinu ülesanne on see üles leida.
Otsides arvesta, et tegemist on aktiivse rekkade peatuspaigaga. Ära takista sõidukeid, ära mine veokite vahele ega roni sinna, kuhu mõistlik rekkajuht isegi tagurdades ei läheks. Rekka on suur, sina oled väike ja aardekarp ei ole väärt enda lapikuks tegemist.
Pärast logimist aseta aare täpselt tagasi, et ka järgmine teeline saaks hetkeks tunda, et kuulub salajasse rekkajuhtide vennaskonda.
Head otsimist ja pikka sirget teed!
Seal oli päris ohtlik astuda. Täielik välikäimla, palju ekskremente millest üle hüpata ja loota, et järgmine jala alla ei satu. Aare oli tore. Aitäh!
Aare on tore, aga tee sinna mitte eriti, tuleb hoolsalt jalge ette vaadata. Aitäh!
Kui Pärnumaal avaldus Ridva ronimisaare, oli nädalavahetuse plaan kohe paigas. Otsustasime võtta ette retke Pärnumaa uusimate aareteni ning lisaks pakkus erilist elevust võimalus osaleda õhtul Muinastulede öö sündmusel. Võtsime Oliveriga suuna Pärnumaa poole juba reede õhtul ja sõitsime peatumata otse Ridva aarde juurde. Aarde logimise ajaks hakkas aga hämarus kiiresti võimust võtma ning peagi oli väljas juba täiesti pime. Seetõttu suundusime ööbima Laiksaare matkaonni, et järgmisel hommikul värskelt ja puhanult uuele geopeitusepäevale vastu minna.
Laupäeva hommikut alustasime varakult ning terve päev möödus aardeid otsides ja logides. Ennelõunal keskendusime peamiselt ronimisaaretele. Mõne aarde kättesaamiseks piisas redeli kasutamisest, kuid mitme puhul tuli esmalt köis paika panna ja seejärel puu otsa ronida. Sellised aarded pakkusid parajalt väljakutset ning tegid päeva eriti meeldejäävaks. Pärastlõunaks olid suurema maastikuraskusega objektid läbitud ning edasine kulges pigem tempoka „logimise liinitööna“, kus ühe aarde juurest liiguti järgmise juurde.
Ilm soosis meie plaane ning kogu päev möödus ladusalt. Enne pimeduse saabumist jõudsime läbi käia kõik kohad, mis olid hommikul eesmärgiks seatud. Seejärel suundusime päeva tõelise maiuspala, Muinastulede öö sündmuse, poole Valgeranna rannas. Sündmus osutus väga meeleolukaks ja hästi korraldatuks. Kohal oli palju geopeitureid, sai vestelda tuttavatega, vahetada muljeid päeva leidudest ning nautida rannalõkke erilist atmosfääri. Tegevust ja jutuainet jagus mitmeks tunniks ning aeg möödus märkamatult. Alles hilisõhtul võtsime ette tagasitee Tallinna poole. Kokkuvõttes kujunes sellest igati kordaläinud nädalavahetus, kus leidus nii põnevaid ronimisaardeid, ilusaid loodusvaateid kui ka meeldivat seltskonda. Selliste päevade pärast tasubki geopeitust mängida.
Mõned veokid olid küll ootel aga päevasel ajal ülemäära suurt kogunemist ei olnud. Tegime siis oma kogunemise ja saime kokku geokolleegidega. Lõpus oli päris vahva ja temaatiline aare. Aitäh!
Siin aarde juures liitusid meiega ka Maire, Karl ja Ragnar. Oleks poiss juba suurem, siis see aare talle kindlasti väga meeldiks. Meile meeldis ka, tänud!
Aitäh!
Ootasin suurema vihma möödumist, enne kui märja heina sisse sukeldusin. Väga tore ja ülespildistamist vääriv teostus. Aitäh!
Puhkust ei vajanud aga aarde leidsime. Meenutas ühte meie aaret, mis kahjuks loodusest "ära sõitis"
Tänud toreda aarde eest.
Mina olen vastavat ametit mõned aastad ka pidanud. vedasin küll metsaveokit põhiliselt ehk siis raskeveotreileriga sõitsin ringi. Et igasugustes parklates ööbimisega on kogemusi küll. Eks see on nii ja naa elu. Omad plussid ja miinused nagu kõigi asjadega siin elus. Et kui kõik on puhas ja korras ja sätitud, siis polegi kõige hullem.
Praegu on tore tulla ja logi kirja panna ja kohe tuld tõmmata, mitte et pead oma hiiglamapikka puhkust siin tegema, millega ka nagu midagi peale hakata pole.
Vahva aare, aitäh.
Puhkeaeg on mõnus, naudiks ise ka aga minu tööjuures seda ettenähtud ei ole. Kohapeal selgus, kes siin puhkavad ja äge aare andis ka sellest aimu. Tänud siia kutsumast, koht nüüd teada!
Korralik kiirtee sinna saanud. Väga puhkust ei saanud. Äge teostus tänan.
Aardeni viis uhke geomaantee. Justkui korralikul kiirteel nii siingi eksimisvõimalust ja tagasipöörde kohta siin ei olnud. Lõppjaama oli end parkima sättinud väga vinge rekka. Minu poolt aardele FP.
Ainult 2 rekat, yks neist risti teepeal ees. Aga sai minulgi lõunapaus sisustatud. Aitäh peitjale!
Ps: pissihais muidugi siin päeval on õhus küll ja päris läpatav.
Leitud teel Suveseikluselt koju. Jälle võss ja sügavad kraavid, vana hea Suveseikluse vaib aga jalad olid väsinud juba. Ees ootas ülinunnu aare ja jälle olin ma siin täna juba olnud. :D
Aitäh peitjatele!
Kodus heal juhul 10 min jalutada.. mdea, miks varem siia ei jõudnud. 🫢😞
Muidu.. üle pika aja 1 ägedamaid teostusi, mida näinud. Väga lahe.
Aitäh leiu eest ! 🥰🙃
Tänud aarde eest.
Väike puhkepaus kulus küll peale pikemat autosõitu ära. Tore oli seda uue aarde otsimisega sisustada. Mõnusad trassid aardeni olid juba sisse tallutud ja raja lõpus ootas tõeliselt vahva aare. Aitäh peitjatele.
Hilisõhtusel otsingul sai ka see uus aare leitud. FTF'i püüdma kahjuks ei jõudnud, aga eks see jääb mõneks teiseks plaaniks siis teinekord :) Täname aarde eest!
Ma siin päris 45 mintsa ei viitsinud chillida, olin veidi vähem. Miini otsa kah ei õnnestunud astuda, nende rekkajuhtide ööbimispaikade juures tuleb üldiselt ikka ette vaadata, et kuhu astud. Peitjale tänud!
Olid tänagi siin mõned rekad. Aga aardega kohakuti oli hoopiski üks väiksem auto ja kolm tegelinskit ukerdasi üle kraavi. Kui ma enda automobiiligi pargitud sain, olid nemad juba logimas. Osutusid soomlasteks või vähemalt enamus. Aga see aardekarp oli end küll naljakasse kohta parkinud. Algul mõtlesin, et keegi on oma 45 tegema hakates puht bambusesse pannud, aga see vist tõepoolest meelega sinna pargitud, ega sealt kraavist niisama märkamatult läbi saagi, peab ikka teada olema, kuhu lähed.
Tänud peitjale aarde eest
Aare avaldatud.
Võtsin ka väikse pausi 14.18. STF, va Kasevana jõudis kiiremini lõunal käidud.Oleme nüüd selles salajases vennaskonnas kes teavad, et peale rekkameeste on siin veel midagi.
Tänan väga kena aare!
FTF @ 13:42
Kuidagi juhuslikult märkasin uut aaret ja no tuli see rush peale... Igathes pörnikale hääled sisse ja pöristasin kohale. Töristasin varesejalad logiraamatu esimesele reale ja pöristasin tööle tagasi. Ärge ülemusele öelge 🤫. Äge värk, aitäh!
Sain Sookailust kaineks ja bemmi rooli. Sookailuse peaga rooli ei ronita☀️ Pisike Pärija ohkas mu uue aardejahi jutu peale, et “Niikuinii on issi juba seal käinud” ja ma asusin motiveerima HotDogi ja jäätise jutuga. Parkisime Kalluga bemmi aarde lähedusse ära ja väikemees teatas ohakaid nähes, et tema jääb autosse, arvasin, selle peale, et ju jääb hotdog ka tanklasse. Poiss ohkas ja “jommaljoo millega ma tegelema pean” aga kommentaaride saatel ronis yle kraavi ja ohakate kõrvalt nulli. Null oli vinge, mulle meeldis😻 Karl arvas, et “ohakate pärast ei meeldi” aga noh, geoviginaid hullemaidki kuuldud ja oluliselt vanemate isendite poolt😅 Hiljem, kui hotdog 🌭 hinge all ja uus bemmi mudelauto skooritud, arvas poiss, et võib veel aardejahile veel minna kyll👌 Aare aus, teostus nunnukas, kirjeldus ka korralik ja pole need ohakaid seal midagi nii palju, isegi võssi vist polnud! 🚘 🍀👌Kiidan ja tänan😇✨☀️🌞
👀aaa ja kolmandaks jäime ja oli jah issi käinud, nagu Karl arvas, lausa esimesena kohale jooksnud🚙
Elagu Mahlamütsid!