SP 11: Vabriku
Kirjeldus
SP ehk "Sindi pargid" seeria viib geohoolikud Tori valla keskuslinna, kus ühtedel andmetel on 23, teistel 25 ja kolmandatel 32 parki. Ametlikult laiuvad Sindi pargid kokku 47 hektaril. Haljasalade rajamist alustati siin 1834. aastal, kui pärast kalevivabriku valmimist asus siia elama mitmeid välismaiseid spetsialiste, sealhulgas aednik.
Vabriku park asub kunagise Sindi kalevivabriku esisel, 1830ndatel kerkinud vabrikust on järgi varemed, mis kuuluvad eraomandisse ja sinna niisama kolama ei saa.
Vabriku rajas Riia kaupmees, Lübeckist kaupmeeste suguvõsast pärit Johann Christoph Wöhrmann. 1833. aastal omandas Wöhrmann Sindi (Zintenhofi) kroonumõisa päritava rendiõiguse sinna kalevivabriku rajamiseks. Mehe eelmine kalevivabrik Poola alal Sieradzi linnas oli Poola Novembriülestõusu ajal maha põlenud, misjärel ta otsustas oma vabriku Liivimaale tuua.
Ehitamist alustati 1833, kalevit hakati tootma aasta hiljem. 1840-ndatel võeti kasutusele mehaanilised ketrusmasinad ning täiustati vanutamist ja viimistlust. Toodangumaht kasvas kiiresti. Sindi vabrik oli toona juhtivaid kalevitööstusi terves Vene impeeriumis.
Suur osa oskustööliste kaadrist toodi vabrikule järele Poolast Sieradzist ja teistest tööstuslinnadest, kus vabrikud olid suletud. Sinti saabus üle 70 väljaõppinud meistri. Töölisi toodi ka kõigist Eesti- ja Liivimaa linnadest, Riiast, Miitavist, Wolmarist. Vladimiri ja Moskva kubermangu mõisatest palgati pärisoriseid talupoegi kangruks tervete artellide kaupa. 1835. aasta algul oli ettevõttes 514 töölist.
1839 sai vabriku toodetele osaks esimene kõrge tunnustus: ülevenemaalise tööstusnäituse I järgu suur kuldmedal. Vabrikus valmistati erinevat kalevisorti. 19. sajandi keskel rajati vabriku juurde mehaanikaosakond, kus tehti ka malmivalu ja gaasivabrik. 1843–1848 täiustati vabriku sisseseadet, oluliseks uuenduseks oli uute mehaaniliste ketrusmasinate kasutusele võtmine. Vabrikus oli 16 täiskomplekti ketrusseadmeid, 150 kangastelge, 17 vanutus-, 10 pesemis-, 36 karvastus- ja 40 pügamismasinat. Jõuallikana kasutati masinate töölepanemiseks kaht vesiratast (150 hj) ja vajadusel ka kaht 100-hobujõulise koguvõimsusega aurumasinat.
Vabrik koosnes viiekorruselisest peahoonest, madalamatest tiibhoonetest, ühest värvimis-, kahest kuivatus- ja ühest pesemishoonest, aurumasinate ruumist, sepikojast ja puutöökojast. Töölisti oli vabrikus ligikaudu 1000, neist kolm neljandikku venelased. Vabriku juurde kuulus kivist elumaja vabrikuvalitsuse tarvis ning 54 puithoonet töölistele.
Selle vabriku ajalugu võiks rääkima jäädagi, vaata edasi lisatud lingilt. Vabriku töö peatus Eesti iseseisvumise järgselt, 11. oktoobril 1993 kuulutati välja vabriku pankrot.
Nulli pole sul vaja minna, õigemini sinna ei saagi. Aarde leidmiseks uuri natuke ajalugu:
19AB aastal sai ettevõtte uueks nimeks Sindi Tekstiilivabrikute Ühisus.
Aastal 18CD ostis vabriku ära Moskva suurkaupmees W. Aue.
03.04.19EF kinnitati Sindi Kalevivabrikute Ühisuse põhikiri ja vabrik jätkas tööd aktsiaseltsina.
Vabrikul oli G tiibhoonet, igal H korrust.
**58° 24' AB.CD-3"**24° 39' EF.GH"
Seotud lingid:
SP ehk "Sindi pargid" seeria viib geohoolikud Tori valla keskuslinna, kus ühtedel andmetel on 23, teistel 25 ja kolmandatel 32 parki. Ametlikult laiuvad Sindi pargid kokku 47 hektaril. Haljasalade rajamist alustati siin 1834. aastal, kui pärast kalevivabriku valmimist asus siia elama mitmeid välismaiseid spetsialiste, sealhulgas aednik.
Vabriku park asub kunagise Sindi kalevivabriku esisel, 1830ndatel kerkinud vabrikust on järgi varemed, mis kuuluvad eraomandisse ja sinna niisama kolama ei saa.
Vabriku rajas Riia kaupmees, Lübeckist kaupmeeste suguvõsast pärit Johann Christoph Wöhrmann. 1833. aastal omandas Wöhrmann Sindi (Zintenhofi) kroonumõisa päritava rendiõiguse sinna kalevivabriku rajamiseks. Mehe eelmine kalevivabrik Poola alal Sieradzi linnas oli Poola Novembriülestõusu ajal maha põlenud, misjärel ta otsustas oma vabriku Liivimaale tuua.
Ehitamist alustati 1833, kalevit hakati tootma aasta hiljem. 1840-ndatel võeti kasutusele mehaanilised ketrusmasinad ning täiustati vanutamist ja viimistlust. Toodangumaht kasvas kiiresti. Sindi vabrik oli toona juhtivaid kalevitööstusi terves Vene impeeriumis.
Suur osa oskustööliste kaadrist toodi vabrikule järele Poolast Sieradzist ja teistest tööstuslinnadest, kus vabrikud olid suletud. Sinti saabus üle 70 väljaõppinud meistri. Töölisi toodi ka kõigist Eesti- ja Liivimaa linnadest, Riiast, Miitavist, Wolmarist. Vladimiri ja Moskva kubermangu mõisatest palgati pärisoriseid talupoegi kangruks tervete artellide kaupa. 1835. aasta algul oli ettevõttes 514 töölist.
1839 sai vabriku toodetele osaks esimene kõrge tunnustus: ülevenemaalise tööstusnäituse I järgu suur kuldmedal. Vabrikus valmistati erinevat kalevisorti. 19. sajandi keskel rajati vabriku juurde mehaanikaosakond, kus tehti ka malmivalu ja gaasivabrik. 1843–1848 täiustati vabriku sisseseadet, oluliseks uuenduseks oli uute mehaaniliste ketrusmasinate kasutusele võtmine. Vabrikus oli 16 täiskomplekti ketrusseadmeid, 150 kangastelge, 17 vanutus-, 10 pesemis-, 36 karvastus- ja 40 pügamismasinat. Jõuallikana kasutati masinate töölepanemiseks kaht vesiratast (150 hj) ja vajadusel ka kaht 100-hobujõulise koguvõimsusega aurumasinat.
Vabrik koosnes viiekorruselisest peahoonest, madalamatest tiibhoonetest, ühest värvimis-, kahest kuivatus- ja ühest pesemishoonest, aurumasinate ruumist, sepikojast ja puutöökojast. Töölisti oli vabrikus ligikaudu 1000, neist kolm neljandikku venelased. Vabriku juurde kuulus kivist elumaja vabrikuvalitsuse tarvis ning 54 puithoonet töölistele.
Selle vabriku ajalugu võiks rääkima jäädagi, vaata edasi lisatud lingilt. Vabriku töö peatus Eesti iseseisvumise järgselt, 11. oktoobril 1993 kuulutati välja vabriku pankrot.
Nulli pole sul vaja minna, õigemini sinna ei saagi. Aarde leidmiseks uuri natuke ajalugu:
19AB aastal sai ettevõtte uueks nimeks Sindi Tekstiilivabrikute Ühisus.
Aastal 18CD ostis vabriku ära Moskva suurkaupmees W. Aue.
03.04.19EF kinnitati Sindi Kalevivabrikute Ühisuse põhikiri ja vabrik jätkas tööd aktsiaseltsina.
Vabrikul oli G tiibhoonet, igal H korrust.
**58° 24' AB.CD-3"**24° 39' EF.GH"
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
SS kompanii Smith ja Stalker. Siin puudus iga sugune georomantika sest mõlemal oli eelnevalt see lahentatud ja täna ainult logimis vaev. Tänan
Logiraamat paksul täis. Võibolla 1-2 nime mahub kuhugi.
Koordinaat sai kokku kiiresti ja aare.. ka vöga kiiresti. Aitäh!
Sellega tegin päevake enne geotuuri kodus eeltöö ära. Nüüd oli hea siia vaid logima tulla. Oli täitsa olemas. Nats kõrgemal kui 1.5 aga siiski olemas. Tänan!
Siin testisime, kes meist kõige pikem on. Tulemus: praegu veel Margus. Aitäh!
Täna oli sobiv päev Sindi parkidega tutvuda. Tänan.
Natuke sai seal naatides sahistatud.
Kontrollitud! Kinnitasin uuesti magneti, kirjad karbile, harilik ja vahetuskaupa ka. Logi kuiv ja korras!
Karlil oli kodutöö tehtud. Kuniks tema logis, lugesin mina kirjeldust. Päris põnev lugemine, aitäh!
Kodutööna olin täpi kaardile saanud. Vabrikust enam suurt midagi alles ei ole aga üksikud seinad annavad veel ilmet, et mis siin kunagi laius. Aitäh!
Kodutöö tehtud, ja nimi ka kirjas. Aitäh peitjale.
Leitud.
Leidsin.
Õhtune jalutuskäik Sindis. 8-st 4 ehk parke või sellenimelisi võsse sai tunduvalt rohkem nähtud kui aardeid. Mõistatus lahendus, aare õiges kohas ja korras.
Tops ootas seal, kus pidi. Panime nimed kirja. Aitäh!
Tee peal sai see välja arvutatud, kus aare end peidab. Lõpus abi ei vajanud, kõik oli ilusasti kätte saadav kandi maast lahti tõstmata. Aitäh.
Oli olemas. Toimetasime ära, alles autos märkasime, kaugemal on pink. Keegi istus vaikselt pingil. :D Ups!
Teadsin, et täna saan Sindis natuke vaba aega veeta ja seega lahendasin kodus mõistatuse juba ära ja panin punkti paika. Jalutasin Klubi juurest siia ja vaatasin korra ringi ja leidsin aarde.
Tänan nii põneva info eest ja koha tutvustamise eest.
Leitud, läks aega aga mitte leidmise vaid kohale logima jõudmisega!
Tänud aarde eest!
Sindi tuuril. Leitud ja logitud. Tänud
Aitäh aarde eest!
Kohapeal lahendasime ja logisime.
Tänan peitmast.
Kodus arvutused tehtud, kohapeal väike sirutus
Ajalugu sai kodus uuritud ja geokontroll kiitis tulemuse heaks. Kohapeal sai ka ilusti ära vormistatud. Aitäh peitjale.
Huvitav lugemine ja võimsa mulje jätsid need vabriku varemed. Aitäh kohale kutsumast!
Kodutöö tehtud polnud, kuna tundus, et kõik siinsed mõistatusaarded on välimõistatused. See siiski mitte, seega sai tehtud nobedate näppude voor ja internetiavarustest vastused edukalt üles otsitud ja siis logima.
Leidsin
Kiire logimine sõidu pealt.
Karbile jätsime GP kirjad ja logiraamatule donotiidipakid seltsi. Karp vist ei taha vett pidada, sisu oli niiske.
Tegin järgmise drive-in'i. Mu kirves polnudki väga nüri eelmine kord olnud, kuid seekord olid numbrid ritta seatud, et aare ära vormistada. Veidi sirutamist ning oligi käes. Logisin autos, et erinevalt minust, logiraamat vihmavabaks jääks. Aitäh!
Tänud aarde eest 💞
