Tiksoja

Lõpuks võtsin selle hooldamise ette. Jahe hommik oli hea aeg, kohale polnud konkurentsi. Selgus, et oli ka viimane aeg aaret hooldada, nööri kinnitamise käigus potsatas karp maapinnale. Ühtlasi sain testitud uue meetodi köie paigaldamiseks, mis osutus vägagi edukaks. Traditsioonilisel meetodil poleks see trikk kindlasti õnnestunud. Kohari küll kõikus puu mõnuga, aga sain siiski vajalikud toimingud puu otsas kõlkudes tehtud, nüüd peaks aare jälle mõnda aega ilusti püsima.

Varsti saab seda aaret logida ka puu alt. Lootes muidugi, et see esmalt pähe ei kuku sulle :) Ühesõnaga hetkel veel on aare puu otsas aga karp on juba poolel teel alla startimas.

Nentisime olukorda, et karp on endiselt omal kohal. Kaua kohta kinni ei hoidnud. Pere lastega juba ootas, et saaks grillida.

Selle puu all olin varasemalt käinud vähemalt kaks korda.Esimene külastus oli väga väga ammu puhtast uudishimust,et näha mida tähendab maastik 5 .Toona ei teadnud muffigi köitest,slingidest ja muust sinna juurde kuuluvast....

Teine kord oli juba palju lubavam,et nimi sinna puu otsas olevasse karpi kirja saada.Nimelt oli aastaid tagasi siin suuremat sorti sündmus mille korraldas Kerli.Rahvast oli siia saabunud murdu,varjualune laud oli lookas heast ja paremast.Kahjuks logimiseni ikkagi ei jõudnud,sest ronimise järjekord oli "Tartu linnani välja" ning aeg pressis tagant,et jõuda Tartusse kontserdile.

Nüüd tulime kindla plaaniga kõrgema maastikuastmega aardeid leida ja Tiksoja sai soojendusaardena esimesena ära logitud.

Aitüma peitjale ja kaaslastele kes olid nõus minuga selleks päevaks kampa lööma

Tartu tuuri esimene leid.
Tänud aarde eest

Hah, ei. Järgmine kord varustusega tagasi.

Täna tuli tulla linna et saada kätte materjalid millest uued Geopeituseid kokku „keevitada“. Enne kui ma Geokambale helisitasin, käisin ka T aaret ülekaemas. Kui geo kamba kokku saime ja siis läksime lõkkekohta. Näksisime alguses natukene peekoni krõpse ja imetlesime seda aarde „puuri". Kunagi varakevadel sai seda sama tehtud koos Randolfiga ning sai samamoodi ronitud aga kuna tol hetkel oli ilm selline et sajas taevast alla mingit valget ja märga läga siis sai poole peale ronitud. No muidugi kõige parem ronida kui sul seljas suur linnamantel ja jalas kingade moodi saapad:D Aga nüüd reedel üks hetk hakkasin mina oma koormavöid, muid nööre ja TRIMMERI TRAKSE kotist välja sikutatud. Kuna eelmine kord oli maapealt üles kuulmisega probleeme siis ma võtsin kaasa lällarid mille abil sai pläkutadud. Mina muudkui ronisin ja ronisin umbes tund või natukene peale. Vahepeal tulid sinna Ukrainlased kellega hiljem rääkides selgus et pereisal olevat sünnipäev olnud sel päeval. Lõpuks jõudsin aardeni nii et mul jalad jumala värisesid seal koorma rihmade peal aga võtsin karbi puurist välja. Panin nimed kirja ja ühe väikese kirjakese ka. Alla tulek oli juba kiirem. Mitte küll niikiire nagu ma juba puuotsas mõtlesin kui ma üles ronisin. Kuna õues oli väiksemat sorti tuuleke siis see ju kõigutas puud. Jäi juba mõte et kui see puu hakkab veel rohkem liibati-lööpati käima siis tulen selle puu ja aardega sealt alla. Aga seekord sai rahulikumalt alla tuldud umbes 15 minutiga. Pärast alla jõudes ei tahtnud ma enam jalul olla kuna jalad olid väga väsinud ronimisest. Mõni inimene on hädaldanud, mille pärast ma lõhnaõli ei kasuta, nüüd sain lõhnaõli, kohe männi lõhnalist ja muidugi otse loodusest!:D Hiljem kui võtsime istet siis tuli Ukraina pere kes elas meile kaasa, pakkusid meile süüa ning rääkisid et neil pereisal täna sünnipäev. Soovisime õnne ning hiljem ka väga tänasime söögi eest. Nii meil Geomaraton ühe leiuga oligi kus sain ma puuotsas ära käia. Täname Tanelit kellele meeldib igasuguseid aardeid leiutada ja panna igasugustesse kohtatesse.

See tuletab mulle meelde ka üht peitukat kus on tunda s***a haisu.

Tänud veelkord Tanelile!

Kerli logi kaudu teada koht :). Endal polnud jõudnud kunagi veel mõte sinnamaani, et logiks selle nüüd ära. Täna hoo pealt tekkinud idee peale sai siinsele RMK platsile tuldud, viimane tekkis umbes sellise loogikaga et Käbikunni ei hakka minema aga lähme Tiksojale! :D. Salme oli see, kes meist viisa raamatusse kirjutas ja kogu käik kestis tema tempo juures vaid tund & pisut peale :). Mõnus linnalähedane plats, aitäh Phantomile kümnenda selle tripi aarde eest.

Väga vahelduv ilm oli täna Tartus. Kaunis päikesepaiste vaheldus kiiresti pilvede ja lumesajuga ning siis jälle vastupidi. Sel hetkel kui me tegime otsuse siia puu alla tulla, (kuigi meil polnud üldse varem Tartu aardeid arutades sellist mõttepoegagi olnud), paistis muidugi mõnus kevadpäike. Kohale jõudes polnud sellest miskit järgi, külm tuul ja lumi olid hoopis platsis. Õnneks lõkkeplats oli vähemalt hõivamata. Laotasime oma kraami seal siis laiali ja tegime kiire lõunaeine. Oleks ka lõkkealusesse tuld teinud, kui puukuuris oleks mõni halujupike olnud. Aga mida polnud, seda polnud ja siis tuli edasi väike hargnemine. Kristjan ja Salme jäid puu otsa suundumiseks kõike valmis sättima ja meie Marisega läksime lähimasse bensukasse sooja joogi jahile. Pean tunnistama, et see oli mul elus esimest korda sellises kohas topsijooki osta ja masinaga pusisime niikaua, et teenindaja tuli lõpuks meiesuguseid metslasi õpetama :) Kui saagiks skooritud hea ja parimaga puu alla tagasi jõudsime, oli Salme juba kõrgustes ja liikus nobedalt aina kastile lähemale. Ega meil seal muud teha olnudki kui targutada ja niisama lobada. Nii logimine kui alla laskumine läksid edukalt ja saimegi kodinad kokku korjata. Aitäh tublidele kaaslastele, kellega seltsis võib igasugu väljakutseid vastu võtta!

Panime aardele silma peale juba mõni aeg tagasi ning täna otsustasime selle ära logida. Vajalikud abivahendid autos ja peale natukene pusimist saimegi logitud. Puu oli üsna vaigune ????

Üks aare jäi Tartus kummitama ja veidi virisesin, et miks ei võinud ära korjata. Miki vaatas otsa ja näitas kelle jalas püksid on - täna ei olnud selle aarde päev. Noh, kõrvad lontis istusin ja mossitasin ta kõrval. Ühel hetkel tegi ta kannaka ja ütles, et kell näitab juba uut päeva ja lähme korjame ühe ilusa aarde ära. Kohale jõudes ja aarde nime nähes, meenus Tiksoja meet&greet üritus - kahjuks ise ei osalenud, aga tagantjärgi mõelda, siis oli meil täna ka korralik üritus. Nulli kõndides teatas Miki, et pean sipsti üleval ära käima ja noh ega me ei sega rahvast grilliplatsil üldse. Jeerum, oligi platsil pidu ja noh karp ju ka seal samas peaaegu. Tervitasime ja lubasime vaikselt tegutseda ja neid mitte segada. Meestel olid vägijoogid laual ja pigem oli nendel rohkem huvi, et mida me öösel teeme. Rahulikult panin ennast valmis, kui kuulsin kommentaari - näe saadab naise puu otsa, ise ei lähe. Muigasin vaikselt ja pärast veel norisin Mikit, et hea mees ikka küll, ajad naise puu otsa, ise istud ja pläkutad meestega all. Taskulambi vihus hakkasin siis ennast karbini upitama. Samal ajal sai Miki seletada, et mida teeme ja mis varustus jne. Ühel hetkel kisasin Mikile, et ma viskan jope alla, sest puu oli nii vaigune, et uuest jopest hakkas kahju. Üleval ootas mind uhke majake ja logiraamat. Samal ajal all käis ikka pidu ja uurimine, et mis kus kes. Alla sain kuidagi kiiremini, aga vaiku jagus igale poole. Etendus läbi, jalad puudutasid maad ja sain korraliku aplausi. Punastasin veidi, aga piletiraha ei hakanud küsima. Pakkisime asjad kokku ja läksime sõbralikult lahku. Miki sai nüüd oma mehekohustusi täita ja avas mulle uksi, aitas turvavööd kohendada ehk sain olla printsess (vaik oli jätnud oma jälje) käisime tanklast läbi, Miki tegi mu kätega imetrikki ja sain olla jälle mina ise. Vastutasuks lubasin Mikil kõrvalistmel nurruda, istusin rooli ja viisin meid koju. Aitäh!

Kui ise üles ei saa, eks siis tuleb logiraamat alla toimetada. Tänud peitjale

Mari tegi ettepaneku nädala alguses Tartu jalutada ja aardeid otsida nädalavahetusel. Mulle meeldis see mõte väga. Kevad sai vastu võetud Tiksojal. Päris talvine kevade algus oli. Tekkis isegi väike ahvatlev mõte ehk proovida ronida, kuid seekord jäi see sinnapaika siiski. Raiko lahendas kogu asja. Aitäh!

Tartu trippi olen pikalt edasi lükanud, aga kui kuulsin, et täna siin võib kergema vaevaga logi kirja saada, siis saigi plaan kiirelt paika pandud. Tänan.

Sellised kõrglahendused on väga huvitavad ja väljakutset pakkuvad. Meile meeldis. Kui ronimisvarustus on endal olemas, läheb asi kiiresti. Aitäh peitjale.

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis mina tahtsin ainult näha kuidas Raiko oma igapäevast leiba välja teenib. Nägin.

Viimasel geotuuril sai välja käidud, et kahe nädala pärast läheks Tartu, olid kaaslased sellega päri. Plaan alustada siinpool Tartut oli kohe paigas. Et päev ootamatult ruttu ei lõpeks, sai ka vahepeale jäänud ajal proovida lahendada Emajões hulpivaid aardeid. Mõnega läks päris hästi, enamustega mitte niiväga. Mingi hetk sai ka Mariga kontakti võetud ja kuuldes mis plaanis, oli meil lõpuks kohting laupäeval, Tiksojal, kell kümme.

Üllatsime end ja kaaslaseid, jõudes kohale pool tundi varem kokkulepitust. Ja ega siis me niisama ootama jäänud. Kohe tegudele, külm oli ju. Kui nüüd kirjutaksin , et ise seal logiraamatu juures käisin, siis Te ei usuks niikuinii. Seda enam, et pärast Raiko raputas pead ja ütles, et ainus võimalus kuidas mina selle aarde praegu ära logida saanuks, oleks korvtõstuk metsa tarida. Kahjuks oli Cramo tööriistalaenutus suletud. Nii et seekord käis siis aare minu juures mitte vastupidi. Tänud peitjale aarde eest.

Õige lähenemisega läks max 5 minutit autost -autosse ootasin midagi palju hullemat .ah jaa allatulles oli objekt väga jääs ja libe nii ,et väikse marrastuse sain kah

Sai ka oma jubinatele siin ristsed tehtud. Aitäh!

Mis seal sündmusel ikka muud teha, kui uusi ronimisplaane. Olin peaaegu minemas slingidega üles, mida ma pole kunagi teinud aga just viimasel hetkel jõudsid Simone ja Tarmo puu alla ning viimane neist pakkus lahkesti, et ronib ise. Rakmed kadusid mu ümbert kiiremini, kui ei kunagi varem. Kohe seal samas oli armas perekond, kes olid kvaliteetaega tulnud looduse rüppe nautima aga kaks väikest tegelast olid vägagi huvitatud meie tegemistest ja kuidas see onu nüüd sedasi puu otsa ronib ja nemad ikka tahaksid ka. Kui Tarmo maa peale tagasi tuli käisin ka ise üleval ära, ikka harjumuspäraseks saanud viisil. Pärast oli veel tükk tegu köie kätte saamisega, pisut tekkis juba selline tunne küll, et tuleb nüüd koos aardega alla, sest oli puuri ja puu vahele kenasti kinni kiilunud. Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui, et Tarmo sai veel pisut ronida. Lõpp hea, kõik hea ja mul oli see kolmas ronimispäev järjest. Lahe ronimiskuu on see september olnud :) Huvitav, mis oktoobril varuks on. Aitäh!

Jõudsime parasjagu Raadile, kus üksik bemm mõnuga sõõrikuid joonistas, kui postkasti potsatas kiri - ronima? Kohale jõudes oli laua ümber perekond väikeste lastega, kes mõnusalt aega veetsid ja ilmselt õhtul kodust välja astudes ei aimanudki, et sellist show'd neile grillvorsti kõrvale pakutakse :P Igatahes mis ma oskan kosta, ise täna puu külge ei hakanud, selle asemel käis Tarmo 2x üleval. Esmalt logimas ja lõpuks päästeoperatsioonil. Kuskil vahepeal õnnestus ka Airil üleval nimesid kontrollimas käia. Lisaks jutustas Kristjan muheleva ajama loo selle karbi kolimistest, loodetavasti sai nüüd siis piisavalt kõrgele. Aitäh!

Vajalikud vahendid muretsetud, tuldud uuesti. Abivahend täpselt paraja pikkusega. Kohale jõudes kastini, oh üllatust, pastakas jäi alla. Aitäh, et kirjapulga ka lindudele panid, ei pidanud alla järgi tulema. Igaljuhul lahe teostus ja lahe vaade. Mõnus trip lastega. Tänud, tervitused jälle Viljandist ????????

Vahetasin lindude poolt puruks toksitud karbi uue vastu. Ehk kestab jälle mõnda aega :)

Kohale saabudes oli parkla autosid täis, aga lõkkeplats oli õnneks vaba ja nii hõivasime kohe selle. Kuna mul slingidega ronimises suuri kogemusi pole, siis see oli hea koht katsetamiseks küll. Ütleme nii, et tahab ikka harjutamist see asi, kuskil kahe kolmandiku peale pusisin ennast üles, samal ajal kui Madis puu all köiega sõlmkatseid tegi, aga aja kokkuhoiu mõttes kobisin alla tagasi ja ekspert läks objektile. Tal tuli see asi ikka oluliselt rutem välja ning peagi oli köis kenasti kasti kohale kinnitatud ja Madis maa peal tagasi. Käisin siis juba tuttavamaid võtteid kasutades kasti juures ära, sõitsin alla tagasi ja siis saabus tõehetk. Madise väitel pidi see sõlm teisest otsast sikutades kenasti avanema (madalamates sfäärides ta seda ka tegi), aga ei tuhkagi. Nii sai Madis veel ühe tiiru teha. Täitsa tore ja õpetlik ronimine oli. Eelnevas kommentaaris kirjeldatud ebavajalikust osast ma küll väga hästi aru ei saanud, aga kuna pesakasti auk on katmata, siis keegi lind või loom on plastkarbi kaant küll korralikult äestanud. Tänud aarde eest!

On ikka värk.Tehtud, paps ronis nagu orav.

Ei teagi, kas valisin õige teate tüübi, aga see vähem tähtis alumine osa aardest istub praegu varju all laua peal. Keegi vist jõuga kallal käinud.

Eks ta paras slingi puu ole aga kuna väljas oli kõrbe kuumus siis otsustasin ikkagi köiega ära teha. Väga heas kohas aare, tänud :)

Tänan aarde eest!

Oleks see pakkumine hommikul olnud :P Just täna käisin Tartus

Väga hea pakkumine, aga.. Juba on liiga sügis, päike loojub liiga vara, jõuaks pimedas kohale, jääb kahjuks see võimalus täna kasutamata. Aga huvi ronida on, jääb mõneks teiseks paremaks päevaks! :)

Lemmikkoht Tartus! (: NB! Kui keegi tunneb, et tal on just täna soovi, tahtmist, jõudu ja motti ronida, siis see on sinu võimalus - olen veel mõnda aega täisvarustusega nullis ja ei hammusta :) Mulle siin väga meeldib, ajage aga kamp kokku, kooskõlastame kalendrid ja tulen teinekordki kohale (: