Tulelill

Ei olnud tuline, sai täiesti puudutada. Aitäh aarde eest!

Algul oli plaanis ainult Tulevõtit minna kaema. Aga see jäi nii tee peale, et suutsin kaaslasi veenda see põige ikka ära tegema.

Aitäh peitmast! Üliarmas lahendus!

13/365
Muinastuledega läks üsna kaua ja selle järel inimestega juttu puhudes veel kauem, nii et kui Pärnu piiridesse tagasi jõudsime, oli saabumas juba väljakutse kolmeteistkümnes päev.
Vaatasin project-gc statistikat, et leida, millega Pärnu meistritele piisavat austust avaldada ning sõelale jäi tulesari.
Öösel siin kraavide vahel navigeerimine tundus küll natuke kahtlane, aga maa-ameti kaart oli õnneks enamvähem adekvaatne.
Väga ilus karbike, aitäh!

////
"Mis sa arvad, kas mu naine saaks südamerabanduse, kui viiksin talle lilli?"
"Proovi vähemalt!"

Kui Pärnumaal avaldus Ridva ronimisaare, oli nädalavahetuse plaan kohe paigas. Otsustasime võtta ette retke Pärnumaa uusimate aareteni ning lisaks pakkus erilist elevust võimalus osaleda õhtul Muinastulede öö sündmusel. Võtsime Oliveriga suuna Pärnumaa poole juba reede õhtul ja sõitsime peatumata otse Ridva aarde juurde. Aarde logimise ajaks hakkas aga hämarus kiiresti võimust võtma ning peagi oli väljas juba täiesti pime. Seetõttu suundusime ööbima Laiksaare matkaonni, et järgmisel hommikul värskelt ja puhanult uuele geopeitusepäevale vastu minna.

Laupäeva hommikut alustasime varakult ning terve päev möödus aardeid otsides ja logides. Ennelõunal keskendusime peamiselt ronimisaaretele. Mõne aarde kättesaamiseks piisas redeli kasutamisest, kuid mitme puhul tuli esmalt köis paika panna ja seejärel puu otsa ronida. Sellised aarded pakkusid parajalt väljakutset ning tegid päeva eriti meeldejäävaks. Pärastlõunaks olid suurema maastikuraskusega objektid läbitud ning edasine kulges pigem tempoka „logimise liinitööna“, kus ühe aarde juurest liiguti järgmise juurde.

Ilm soosis meie plaane ning kogu päev möödus ladusalt. Enne pimeduse saabumist jõudsime läbi käia kõik kohad, mis olid hommikul eesmärgiks seatud. Seejärel suundusime päeva tõelise maiuspala, Muinastulede öö sündmuse, poole Valgeranna rannas. Sündmus osutus väga meeleolukaks ja hästi korraldatuks. Kohal oli palju geopeitureid, sai vestelda tuttavatega, vahetada muljeid päeva leidudest ning nautida rannalõkke erilist atmosfääri. Tegevust ja jutuainet jagus mitmeks tunniks ning aeg möödus märkamatult. Alles hilisõhtul võtsime ette tagasitee Tallinna poole. Kokkuvõttes kujunes sellest igati kordaläinud nädalavahetus, kus leidus nii põnevaid ronimisaardeid, ilusaid loodusvaateid kui ka meeldivat seltskonda. Selliste päevade pärast tasubki geopeitust mängida.

Teel õhtusele sündmusele. Siin pidi mets kvaliteetseid aardeid täis olema. Mul polnud sellest aimugi, üldse on raske kätt pulsil hoida, mis eesti geopeituses toimub, liiatigi siis Pärnumaal. Parkla ja metsa sisenemine said igatahes tuttavaks ja ehk kunagi jõuan ka põhjalikumalt siin seigelda. Täna piidusin Heleni leidmata aaretega. Tänan!

Kõrsa rajale on alati tore jalutama tulla. Täna tegime siia kiire põike enne Muinastulede sündmusele suuna võtmist. Ilus rada viis aardeni ja lilleke sai kiirelt leitud. Tänud!

Siin tuleb valida, kumbal pool vett aardeni jalutada. Tark ei torma.

Aitäh!

Tänud, vahelduseks natukese teine lahendus🙂

Hämmastavalt kaua pimesikutasin. Äge vidin, aitäh!

Tulelill äratatud. Äge meisterdus.
Leitud ja logitud :) Aitäh! 😊

Leitud see kena tulelill 😊

Its a me _______

Dauno läks ühelt poolt kraavi ja mina teiselt. Parim võitis ja logis.
Tänud aarde eest.

Iidsed pärimused räägivad haruldasest ja müstilisest lillest, mis tärkab vaid seal, kus kangelased on jätnud oma jälje. See ei ole tavaline metsalill, mis vajaks eluks vihma või maist mulda. Ta on midagi täiesti ainulaadset, kuuma ja kordumatut. Teda kohates ei kohta sa enam eal kedagi temaväärset. Tema kroonlehed hõõguvad lõõmava päikese ja leekide värvides, kandes endas puhkevat sädet. Need, kes on Tulelille oma silmaga näinud, teavad rääkida, et õis justkui jälgiks rändurit - tal on ilme, mis ootab kedagi, kes on väärt tema väge puudutama aga samas on okkaline ja kaitses, valmis alati vale rändurit karistama oma verise tapvalt mürgise viimase suudlusega.

Räägitakse, et kui kord vale rändur selle õie leiab ja selle üles äratab, jookseb temast välja erakordne energia. See on iidne jõud, mis annab kangelasele maagilise võime aga mille kaotades hääbub kõik mis eales on olnud hea. Tema taimemahl ujutab pisatarejõena üle Kõrsa raba, Reiu jõe ja terve Pärnu maakonna tänavad. Tema leegitsev viha on kuumem kui laava ja orkaanina raputab segi me meele ja pead.
Peale Tulelille on vaid vaikus, tühjus ja tuimus. Pikem paus ja siis meeleheide, asendusained ja tunded aga see kõik pole mitte kunagi piisav, ükskõik kui väga ütled iseendale, et nüüd tahad ja vajad muud. Mängid "kõik on ok" mängu, naeratad ja juskui naudidki uut elu aga Tulelille aroom, eemaldamatu okas naha all ja tõenäoliselt süsteemis olev mürk ja selle kõrvalmõjud saadavad Sind viimase hingetõmbeni.
Elagu Tulelill ja rahu.
🥀

[FTF] 19:36 sa see kaunis aare leitud, koostöös Kotkaperega. Väga tore ,et tulerajal nüüd ka Jokker6 esineb aarde peitjana.
Anke nüüd aga tuld jälle :) Suured tänud aardemeisterdajale!

Tundmatud salajast metsa rada pidi ränakul leitsin ja elustasin lille. Tänan.

[FTF] 19:36 Lapsed olid kodus ja jõime just miniaga õhtukohvi, kui GP uuest aardest teavitas. Kuna õhtuks muid plaane peale jutustamise polnud, siis polnud vahet kas jutustame kohvilaua taga või sõidame ja logime. Tee peal saime korraliku paduka, aga see jäi õnneks parklasse saabudes järele. Eemalt nägime roosapead auto juures toimetamas ja läksimegi koos skingirliga logima. Leidsime tulelille kiiresti, superpower omandatud ja nüüd saame pahalasi tulekeradega loopima hakata. Tagasiteel märkasime Tulenüüd aarde juures rantsut, ajasime natuke juttu ja utsitasime teda ka otse Tulelille juurde STFi püüdma. Aitäh peitjale!

Aare avaldatud.