Vetla hüdroelektrijaam

Naaber oli hoovis, aga meie vastu ta huvi ei tundnud ja nii julgesime keelavate siltide alt sisse marssida. Tundus selline veidi ohtlikum otsimine tulevat, aga õnneks sai aare kiirelt tuvastatud. Lisasime konteinerisse uue logiraamatu. Aitäh peitjale!

Huvitav koht, aare täitsa olemas. Logiraamat täis nagu ennegi. Lisasin lehe juurde. Tänud

a lapsepõlve kodu juures asuv koht, kus sai noorena ka uudistamas käidud. Aitäh aarde ja taaskülastuse eest!;)

Logiraamat on täis
Vajaks uut

Etteantud raskusastmetelt aaret ei leidnud. Veidi julgemalt ringi vaadates hakkas miskit ikkagi silma. Võiks julgelt raskusastmeid tõsta! Ettevaatust - libe!

Tundus ebameeldiv koht otsimiseks. Ja eks oligi. Aga nüüd tehtud ja rohkem vast ei pea tulema. Aitäh!

Leitud, logitud. Täname!

Leitud

Aitäh aarde eest!

Pean tunnistama et olen isegi siin silla peal m6tteid m6lgutanud, aga vot just selle kurja sildi t6ttu ei ole siin käinud. Täna kambakesi lugesime kirjelduse korralikult läbi ja sealt sai ka julgust juurde et siiski pääseb ligi. Hoone on kyll k6vasti aega näinud ja vajub vaikselt ajaloo ryppe. &htu r6skus ja pimedus tuli vaikselt peale ja ajan sellekordse ujumiskatse just selle kaela ;) Peitjale tänud

Kaupol oli mingi mõte, et võiks õhtu jooksul kuskile ujuma ka minna. Siin oli üks potentsiaalne koht täitsa olemas. Kuna ma olin alles värskelt sulistamas käinud, siis vette ei sügelenud. Ka teiste rätikud jäid miskipärast kuivaks. Küll aga regasime aarde ja tormasime edasi.

Tänud.

Nädal tagasi siinsamas suvepäevadel olles tahtsin selle aarde ära logida, aga jäin hommikul nii kaua munema, et poleks ajaliselt enam jõudnud. Nüüd oli aega nagu muda ja kasutasin seda kenasti, sest päris hea peidukas - üksi otsiks seal vast siiani, aga otsimisõhtul vedas ja otsimispiinu vähendati märgatavalt.

Huvitav koht. Keegi võiks ka vana hoone korda teha.

Leitud

Huvitav tondiloss siin, nagu oleks aeg osalt peatunud. Lisaks veel "keset" jõge olev nõiamajake. Nõid ise elas aardes kenasti. Meid siin keegi õnneks ei seganud ja saime rattasõidu vahele ringi uudistada. Jalutasime romantilistel sillakestel ja nautisime vahumulle. Lõpuks kiskus kevadõhtu siiski jahedaks. Päris aarde juurde Maive ei julgenud tulla aga peidukoht mulle sobis hästi. Tänud toreda koha eest. Jätsime aardesse nõiale seltsiks ka lamba.

Auto jätsime tõkkepuu taha ja jalutasime hüdrojaamani. Vaatasime paari kohta ja ma silmasin aaret. Karl käis aardel järel ja panime nimed kirja.

Vesiveskid on mulle alati meeldinud. See koloss meenutas aga oma suuruses ja luitunud olekus nagu mingit suurt jaanitule lõkkekohta! Naljakas!

Eramaa silt teeb ikka valvsaks ja otse veski kõrval oli avatud ustega maastur seismas, see muutis otsimise kummaliseks, aga lõpuks see käes oli, majesteetlik hoone

Esialgu tekitasid eramaa sildid väikest pelgust, kuid kuna kirjelduses öeldud, et pole vaja karta, jalutasime kohale ja panime nime kirja. Tänud kohta tutvustamast!

2 see ei ole kui minul julgust ei jagunud.

Teel tagasi kanuutamast Paunküla veehoidla saarekestel, tegime peatuse, et ma saaksin leida ja logida Velta hüdroelektrijaama aarde. Just parasjagu seisis üks auto tõkkeketi taga ja avas seda. Uurisime, et kas me ikka jalgsi võime minna vana hüdroelektrijaama juurde. Lubati küll ja paluti, et me ka keti pärast kinni paneks, et siis ei pea autost enam väljuma. Ok! See polnud probleem. Auto suundus otse hüdroelektrijaama juurde ja autost väljus mees, kes tatsas otse sillakese juurde ja jäi seal seisma ja vaatama. Küsisin, et kas tema on maaomanik. Sain jaatava vastuse ja kuna olin aarde kirjeldusest lugenud, et omanik teab geopeitusest, siis ütlesin, et tulime seda aaret leidma. Mees mõõtis meid pika pilguga pealaest jalatallani üle ja ütles, et teab küll geopeitusest, aga küsis, et vanust meil nagu oleks, et kas meil tõesti muud teha pole, kui mingit mängu mängida!? Ja soovitas hoopis rohkem midagi muud teha.... Aarde null oli täpselt seal, kus mees seisis ja väga kehva oli seal hakata otsima. Eriti peale tema lauseid. No piilusin siia ja sinna. Lõpuks nägin ka aardekarbi nurka. Omanik soovitas käe pikaks venitada ja karp ära võtta. No minu käsi kohe kuidagi nii pikaks ei veninud. Proovisin nii ja proovisin naa. Ütlesin, et pean ikka natuke turnima. No vaatamata ennist öeldud kommentaaridele, pidin ikka natuke ronima just omaniku pilgu all. Väga ebamugav oli. Aga noh, logisin kiiresti ära ja lasime jalga. Värava keti panime ka kinni! Aitäh aarde eest!

Esimene karp teel Geojaanile. Vaatasin jaama üle ja logisin. Tänud!

Leitud. Aitäh!

Sarjast "kuule, siin on äge kohet, siin on raudselt mingi karbike". Kõigepealt leidsime surnud koera. See vaatepilt natuke ehmatas. Siis imetlesime kalapääsu ja unistasime sellel süstaga sõitmisest. Siis leidsin pärast pikka rapsimist aarde ka. Kui kellelgi meeles on, võiks mõne niiskust imava pakikese sisse visata - veidi oli niiske. Aga koht täiesti vaatamist väärt, aitäh!

Täitsa äge koht. Vesi pahises nii kõvasti, et omavahel eriti rääkida ei saanud. Uurisime seda rajatist ühe ja teise külje pealt ja varsti oligi aardekarp leitud. Salme tegi paar akrobaatikaharjutust ja panime nimed kirja. Aitäh!

Tegime väikse kõrvalepõike matkateelt ja otsistime aarde üles. Tänud peitjale!

Tee mis tahad, ühe eksprompt päevaga kõike Eestimaa aardeid üles ei leia. Sellest tulenevalt siinse õhtuvõimlemisega, lugesime päeva lõppenuks. Tänud peitjale aarde eest.

Kaks kalameest/loodusuurijat olid ka sillakestel. Vett voolas nii siit kui sealt mühinal, pisut tilkus teist pähegi. Aitäh!

Täitsa äge koht ja tore, et maaomanik teadlik, et pidevalt mingid tegelased käivad turnimas ka kohtades, kuhu meil tegelikult asja ei peaks olema. Aga maastiku eest annaksin pigem 2.5 punkti, ma pidin seal küll omajagu ronima ja õigemat poolt valima. Tänan peitjat!

Palju kordi oleme mööda siit sõitnud, ei meeldi eriti sellised ähvardavate eramaa siltidega kohad. Täna veetsime mõnusa talvepäeva Kõrvemaal, koduteel otsustasime ka siin lõpuks peatuse teha. Pisut läks aega, aga lõpuks konteiner paljastus. Aitäh.