Peitsime selle aarde meie 10 000 aardeleiu tähistamiseks. See rännak on kestnud üle 14 aasta ja aarete vahelise teekonna pikkus on u 252 000 kilomeetrit. Pikk ja konarlik on olnud see rännak, kuid kõik on hea, mis lõppeb leiuga. Nii ka selle aarde puhul. Sääre tirbi rada on turistide seas populaarne jalutamiskoht. Paljudele ka nö palverännaku kohaks, kuhu igal aastal satutakse. Anname nüüd ka geopeituritele põhjuse siia tulla. Mööda oosi nõlva käies on vaade parem. Suvel karjatatakse poolsaarel hobuseid, mistõttu ei ole lemmikloomad igal ajal soovituslikud. Loomadele ei pruugi klähvivad olevused eriti meeldida ja nad võivad rünnata. Kahejalgsetest nad üldjuhul välja ei tee, kui te just ei kanna isuäratavat kübarat või taskus leivapalukest ei hoia.
Aarde leidmiseks pead minema nii kaugele, kuni vesi vastu tuleb. Siis tee üks pilt vee suunas ja teine selles suunas kust sa tulid. Neist ühel peavad olema sinu asukoha koordinaadid. Mõnusat matka!
Peitsime selle aarde meie 10 000 aardeleiu tähistamiseks. See rännak on kestnud üle 14 aasta ja aarete vahelise teekonna pikkus on u 252 000 kilomeetrit. Pikk ja konarlik on olnud see rännak, kuid kõik on hea, mis lõppeb leiuga. Nii ka selle aarde puhul. Sääre tirbi rada on turistide seas populaarne jalutamiskoht. Paljudele ka nö palverännaku kohaks, kuhu igal aastal satutakse. Anname nüüd ka geopeituritele põhjuse siia tulla. Mööda oosi nõlva käies on vaade parem. Suvel karjatatakse poolsaarel hobuseid, mistõttu ei ole lemmikloomad igal ajal soovituslikud. Loomadele ei pruugi klähvivad olevused eriti meeldida ja nad võivad rünnata. Kahejalgsetest nad üldjuhul välja ei tee, kui te just ei kanna isuäratavat kübarat või taskus leivapalukest ei hoia.
Aarde leidmiseks pead minema nii kaugele, kuni vesi vastu tuleb. Siis tee üks pilt vee suunas ja teine selles suunas kust sa tulid. Neist ühel peavad olema sinu asukoha koordinaadid. Mõnusat matka!
Küll oli tore, et tingimuseks oli mitte kindlasti punktini minna vaid vaid sinnani, kus varbad märjaks saavad. Tänane torm hakkas juba kohale jõudma ja kuigi ka natuke edasi näitas veel vahel pinnast, siis laine loksus ikka mõnuga juba üle kruusa, nii et selle viimase 26 meetri läbimiseks oleks pidanud oma kuivad käimad ohverdama või siis paljajalu võtma. Kumbki tegevus eriti ei ahvatlenud. Kusjuures imelikult kombel oli ka tänase mitte just kõige väiksema tuulega siia tippu kõmpijaid täitsa palju, kuigi enamus inimestest pööras kadakate vahelt välja jõudes otsa ümber. Tänud peitjale selle virtuaalse eest, oli tore astumine, mida ilma aardeta suure tõenäosusega polekski ette võtnud.
Oosi peal oli tuul veidi talutavam, meretasandil puhus päris kõvasti. Viisime ikka oma kivid ka sillaehituse lõppu. Nullist saime täna päris mitukümmend meetrit kaugemale, kui jalad paljaks võtsime ja vahepeal paar sammu vees astusime. Aitäh!
Juba kolmas kord siin varbad märjaks kasta. Seekord koordinaatidel N58 45.273 ja E22 47.2116.
Meil oli kand ja varvas või siis varvas ja kand st tallatakso. Tänud, imeilus koht!
Maastikusuutliku tagaveolisega kannatas sõita kuni 600m kaugusele, siis tuli jalastuda. Edasine oli vaid puhas rõõm, kuniks varbad märjaks said. Aitäh!
Kajud.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puuduvad nõutud pildid ja koordinaadid.
Tublimad jõudsid Sääretirbi otsa.
N58 45.269 E22 47.188.
Eelmine suvi kui kodumaad külastasin, siis jõudsin Lõuna-Eesti maakondasid külastada.
Seekord tegime perekondliku reisi Hiiumaale. Ilmaga läks nagu ta läks - tuul oli tugev ja külm. Lapsi see ei heitutanud. Päeval külmetasime, õhtul soojendasime ennast majutuse saunalaval.
Logiraamatutesse läksid nimed - Halliki, PAAAPETI.
4742
[Photo
Viimase kivini käisin ise ära. Külliki jäi kadakate tuulevarju seniks. Teel kohtasin kahte merikotkast, peotäis vareseid ja portsu kajakaid. Tänud
Suhteliselt lõpus toimetas välismaiste mugude pere. Isa hoidis koera ja väiksemat last. Ema ja vanem poeg harrastasid näki ujumist. Tegin oma pildid ära. Aitäh mind siia taas meelitamast!
Kui kadakate vahel välja saime tundus nagu oleksime palverännakule sattunud. Bussitäis rahvast vooris tipu poole. Tipus tekkis lausa järjekord pildistamise huvilistest. Ootasime rahulikult oma aja ära. Aitäh aarde eest.
Ennustasin, et veetase on kõrge ja tänane lõpp aarde märgitud asukohast maale lähemal. Aga oli u 25-30m kaugemalgi. Aitäh peitmast! Tiidu logis on ka GPSi pilt.
Kas me selle virtuaalse aarde leidsime või mitte, jätame peitjate otsustada. Teel koordinaatide poole läksime läbi hobukarja ja vahetult enne päris päris lõppu pidime kahjuks loobuma. Selle kõige viimase otsa oli omale hõivanud Luigepere. "Eramaa" silti veel polnud, kuid lapsed tudusid ning vanemad linnud jälgisid meid väga terava pilguga. Eks meil ole selle 10 tonnini veel pikk maa minna ka. Pildid said tehtud ja kunagi tulevad need siia ka. Juba ühe päeva leidude logimine, kui tahaks midagi enamat öelda kui "leitud" võtab kauem aega kui aarde leidmiseks kulunud aeg. Ja need metsmaasikad! Neid oli palju kuid kõik puha kastmata ja kribalad. Sõime neid silmadega.
No ei tea mis meie gepsuga jälle lahti on, et peitjatega samu koordinaate ei saa :) Tegelikult ikka teame küll. Merevee tase on praegu hullult madal ja seepärast saime veel oma 300+ meetrit sammuda enne kui viimase kuiva kivini jõudsime. Jalutajaid leidus aga ujujaid peale meie küll ei paistnud. Tänud, oli tore nagu alati.
See siin või no õigemini Sääre otsa jalutamine oli meie tänase päeva peaeesmärk :) oli super äge teekond ja no lõpp...meile tuli lõpp siis nii, et ühelpool oli vesi, teiselpool suured jäämäed ja seljataha jäid kivid.