Kirjeldus
Käisin täna suusatamas. Noh, korra aastas ju võiks, eriti kui on selline talv nagu praegu. Tõmbasin oma pisut vormitu keha natuke liiga liibuvasse suusakostüümi ning otsisin kuurist aastase kultuurkihi alt välja kunagi suure hurraaga ostetud võistlussuusad. Eelmise aasta määre on veel all, vägev! Rajale! Ja ega ma siis mingi papist poiss pole, alla Vooremäe reljeefi ei tule kõne allagi. Vooremägi ei hellita ka, kohe parklast algab lõputuna tunduv tõus Vooremäe tippu. Juba esimese viiekümne meetriga oli mul kops kinni ja iga järgnev tõuge tundus infarktile võlgu elamisena. Jõudsin ähkides ja puhkides tippu, pulss 200, silme eest must ja jalad värisesid all. Õnneks nüüd saab natuke puhata, tuleb korralik laskumine. Võtsin siis urvitava asendi sisse ja hakkasin oma võdisevail jalgel laskuma. Alguses läks hästi, hoog muudkui kogunes. Aga siis läks parem jalg krampi, vasak suusajälg hakkas vibama ja suusk sõitis jäljest välja. Kaotasin tasakaalu, üritasin suuskadega joosta, keppidega tegin suuri õhuringe tasakaalu kompenseerimiseks. Tohutu kiirusega mäest alla vuhisedes õnnestus vasak jalg paremasse suusajälge rihtida, parem jalg aga muudkui kaugenes vasakust... ja siis see tuli. Suusasild. Enam polnud päästa midagi. Panin täiega kümpi vastu sillaposti, jalad ja käed laiali nagu meritähel. Ohsaa-raks, oli see vast pauk. Kepid lendasid minema, suusad pooleks pilla-palla.
Ellu jäin! Toibusin ja ajasin end püsti, jalg valus, põsk marraskil, muhk peas, riided katki. Ainsa jalga jäänud suusa võtsin jalast ja virutasin suurest vihast kaugele metsa. Suusaisu selleks aastaks nagu peoga pühitud, keerasin ringi ja lonkasin koju.
Kuhugi siia maandusid kepid.
NB! Aardes puudub kirjutusvahend.
Käisin täna suusatamas. Noh, korra aastas ju võiks, eriti kui on selline talv nagu praegu. Tõmbasin oma pisut vormitu keha natuke liiga liibuvasse suusakostüümi ning otsisin kuurist aastase kultuurkihi alt välja kunagi suure hurraaga ostetud võistlussuusad. Eelmise aasta määre on veel all, vägev! Rajale! Ja ega ma siis mingi papist poiss pole, alla Vooremäe reljeefi ei tule kõne allagi. Vooremägi ei hellita ka, kohe parklast algab lõputuna tunduv tõus Vooremäe tippu. Juba esimese viiekümne meetriga oli mul kops kinni ja iga järgnev tõuge tundus infarktile võlgu elamisena. Jõudsin ähkides ja puhkides tippu, pulss 200, silme eest must ja jalad värisesid all. Õnneks nüüd saab natuke puhata, tuleb korralik laskumine. Võtsin siis urvitava asendi sisse ja hakkasin oma võdisevail jalgel laskuma. Alguses läks hästi, hoog muudkui kogunes. Aga siis läks parem jalg krampi, vasak suusajälg hakkas vibama ja suusk sõitis jäljest välja. Kaotasin tasakaalu, üritasin suuskadega joosta, keppidega tegin suuri õhuringe tasakaalu kompenseerimiseks. Tohutu kiirusega mäest alla vuhisedes õnnestus vasak jalg paremasse suusajälge rihtida, parem jalg aga muudkui kaugenes vasakust... ja siis see tuli. Suusasild. Enam polnud päästa midagi. Panin täiega kümpi vastu sillaposti, jalad ja käed laiali nagu meritähel. Ohsaa-raks, oli see vast pauk. Kepid lendasid minema, suusad pooleks pilla-palla.
Ellu jäin! Toibusin ja ajasin end püsti, jalg valus, põsk marraskil, muhk peas, riided katki. Ainsa jalga jäänud suusa võtsin jalast ja virutasin suurest vihast kaugele metsa. Suusaisu selleks aastaks nagu peoga pühitud, keerasin ringi ja lonkasin koju.
Kuhugi siia maandusid kepid.
NB! Aardes puudub kirjutusvahend.
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Ei leidnud kahjuks :( Kahtlustasime ise, et ehk on peale lageraiet aare kaduma läinud. Kui kellelgi võimalus tekib, võiks aarde seisukorda kontrollima minna. Või siis.. ei olnud me piisavalt tähelepanelikud.
Objekti küll leidsime, aga aaret mitte. Gps ka hüppas korralikult siia ja sinna.. :S
Paluks ka gc teha kättsaamatuks, hirmsa aja kulutasime otsimiseks ja vale asja uurimiseks mis veel alles!
Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.
Aare on lõhutud.
Koha leidsin. Aga mida ei ole, on aare. Vaatluse tulemusena olen suht kindel, mismoodi ja milline see olema peaks ja praegu jääb pigem mulje puuduvatest tükkidest.
Objekti leidsime, aga avada ei suutnud või ei osanud. Ilm oli ka tunduvalt alla nulli ja kõik detailid üsna külmunud, siis ei julgenud liiga jõuline ka olla. Polaar aitas ka poleerida seda vigurit, aga kuigi tal palju suurem kogemus, kui mul, ei saanud siiski õigele kohale näppusid taha.
Loomulikult sai kõigepealt õiget kohta uuritud ja siis kõik valed kohad üle vaadatud ja algusesse tagasi tuldud. Väga äge!
leitud!
Leitud
Leitud
Leitud!
Väga lahe, aitäh
Ülikaval, tänud lollitamast!
Leitud, tänan!
Otsisime küll tükk aega, aga lõpuks saime jagu. Aitäh nii põneva lahenduse eest!
Viimane kord sai üliäge Suusaäss 2 leitud, tänaseks jäi S1 vormistamine. Õnneks seekord muretult. Tänud muheda loo eest ja taaskord siia juhatamast, peitmast! :)
Kui viimane kord talvel otsimas käisime, siis oli aare kinni kiilunud. Nüüd saime ta kenasti kätte. Väga lahe idee ja teostus. Tänud peitjale.
Siia jõudsime Orava varutud kraami juurest ähkides ja puhkides vast mõni minut enne südaööd. Kella polnud meeles vaadata, asusime kohe otsima. Eks pimedas läbi võsa lõikamine võib veits keeruliseks osutuda küll, seepärast kulus linnulennult alla 800m läbimiseks ligi 20 minutit.
Kohapeal lugesin esimest korda aardekirjeldust. No täpselt nagu ma ise oleks kirjutanud! Selle erinevusega, et see oleks mu õudusunenäo kirjeldus, täpselt see on põhjus, miks ma Vooremäele tulen pigem lumevabal aastaajal ja ilma suuskadeta. Ning suuskadega jalutades eelistan turvalist ja siledat maastikku.
Kati sai üsna kiiresti selgeks liigutuse, kuidas aaret kätte saab. Ja kohe õige liigutuse õiges kohas tegemise järel saime logima asuda. Kell näitas 00:03, kui logiraamat taskulambi-valguse kätte sai võlutud. Saigi paari tunniga 2 edukat geopäeva kirja.
Aitäh peitmast, vahvat kirjeldust kirjutamast ja ägeda lahenduse eest!
Orava varude boonuselt võtsin enam-vähem otsesuuna suusaässa juurde. Siiski pole öine orienteerumine sama mis päevavalges, nii et tegelikult jõudsime siia paraja ringiga. Nimed saime kirja uue päeva esimestel minutitel. Suur aitäh peitjale vahva kirjelduse ja kavala aarde eest!
No ikka sai ühte ja teistpidi uuritud ja ei saanud aru, et kus see siis olla võiks. Isegi hääletaks selle nanosuuruseks. Aga kuna koordinaat näitas selgelt ühte kohta, siis seda pidi ka täiendavalt uurima ja õnneks kandis töö vilja. Logitud päikselisel kevadpühal!
Käisime täna Sookalduse metsikuid nartsisse vaatamas ja siis tagasi sõitsime kerge ringiga Vooremäele. Sai uus logirull. Vol 3.
Vahva lahendus aga logi on täis.10:35 nimetähed kuidagimoodi kirja ja rõõmsal sammud edasi. Tänan!
Logiraamat otsast otsani täis, kuhugi paigutasime end veel ära kuidagimoodi. Peidukas ise äge :)
Logiraamat täis.
Mugunaine aitas hädast välja
Geojaanituuri leid #74. Oh, jutt on mega, nauditav lugemine. Mihkel oskab lisaks illosti rääkimisele sama hästi ka kirjutada :D Aaret otsides oli kõik justkui selge, aga no ei leia. Näppisin ja mudisin. Lõpuks abistasin suti mitmiktööriistaga ja see päästis päeva. Aga ikkagi oli tunne, et tahaks juba taas õhtuseid sõpru näha ja napsu võtta. Aitäh Mihklile hää loo eest, mida juba tsiteerinud olen :-D
Tänud peitjale!
Oo..see teostus oli mõnna ja lugeda ikka jah...tasub. Tugevad näpud...no siis pole ka külmumisest lugu. Tänane 8s leid.
Seda sai siin ikka otsitud sest ega me kirjeldust ei lugenud:D Telefoni keps hüppas ringi. Sai ühtesid objekte uurida palju aga ei tulnud. Lõpuks ma siis leidsin ühe koha pealt, ei tea kuidas nii pime sai olla.
Täname!
Kuidas seda nüüd moodsal ajal öeldigi? Ah jaa, taaskasutus!
Aardekirjeldust tasub lugeda, nii võib aarde leida olulisemalt kiiremini kui ilma lugemata. Sellal kui ma mujal asjatasin ja aaret otsisin, toimetas Bruno juba selle kallal. Teostus nagu ikka - suurepärane.
Nüüd said meil umbes pooled aarded leitud, kõhud tühjaks ja naasesime autosse, et end pisut tankida ja seejärel jätkata. Aitäh.
