Vedama kõrts asus Tänavjärve lähedal üle Suursoo viiva talitee ääres. Ligi seitsme km. pikkune talitee kulges mööda Kõrgraba ja Läänemaa Suursoo serva ning seda otseteed kasutati muuhulgas ka piirituseveol Tallinna. Koha nimesaamise kohta on Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiivis säilitatud lugu:

“Keset sood asub suur, lai kõrgem koht, kus peal on ka mõned talud, sest soosaarel on viljakas põllupind. Talvel käisid kaugemaltääre mehed sealt heinu vedamas, kelle heinamaad seal olid. Talvel käis sealt suur tee läbi Tallinna poole, mida mööda viinavoorid kui ka mõisaherrad käisid. Pärastise parandamise järele võis ka suvel neid teid kasutada. Kui sinna kõrts asutati, pani rahvas selle nimeks Vedama. Sellepärast, et sealt käidi heinu talvel vedamas. Nüüd on kõrts juba ammugi kadunud, ning asemeloleva talu nimi on ka Vedama.”

Kuni 1934 aastani oli Vedama talu metsavahikoht, pärast seda jäi talu viimase metsavahi kasutada. Praeguseks on Vedama talu ase aimatav vaid soo servas lagendikul asuva rohtunud künka järgi. Hästi on aga säilinud samal soosaarel asunud kivikelder.

NB! Pinnast lõhkuda ja kaevata ei ole vaja.