Kui võistlused seal kandis, mis ikka ei saanud ju logimata jätta.

Leitud ja logitud.

Vaat kus jupstükk kokku ehitatud siin. Hakkasime siis aga otsast harutama ning saimegi midagi enam-vähem sobivat kokku. Teise punkti siirdudes kohe nii lõbusalt ei läinud. Oli rahvast ja olime ka ise pimedad. Väikese kõrvalise müksu abil saime aga kätte, mis vaja ning liikusime edasi. Siin lõpus läks juba kergelt ja olidki nimed kirjas. Täname.

 4 

Eile otsisin terve päeva rattaga aardeid, siis otsisin terve öö Liisi ja Madisega aardeid ja nüüd hommikul otsin jälle rattaga aardeid. Kella kuue ajal oli rongijaamas isegi inimesi, õnneks olid nad teise perrooni teises otsas ning ma sain rahus toimetada. Üsna pea oli mul järgmise punkti asukoht käes. Seal leidsin koheselt koordinaadi ja suundusin lõppu. Lõppu jõudsin väga õigel ajal, päeval on seal kindlasti rahvast. Logisin aarde ära ja mõtlesin edasise elu peale. Koju ei viitsi minna, praegu on hoog sees, võiks selle Rakvere dessandi ära teha :) Vaatasin, et esimese Rakvere rongini on 1,5h aega. Otsustasin selle aja kasulikult sisustada ja sõitsin Aegviidu rongijaama lähedale, seal on see loodusmaja või midagi sarnast. Täitsin veepudelid jääkülma kaevuveega ja viskasin sinnasamasse varjualuse alla pikali. Üks naine tahtis vist ka sinna varju alla istuma tulla, aga vaatasin talle korraks otsa ja ta pööras sammupealt ümber. Unise matkalise välimus on nii hirmutav :D Uni tuli silmapilkselt. Tegin ühe korraliku paarikümneminutilise powernap'i, siis oli aeg ärgata ja rongile minna. Aitäh!

See on see parmuelu :)

Vahepeal lennutasime üle kahe tunni kettaid ja eksisime veidi metsa ära, nii et tegelikult olime kõik juba vaimselt ja füüsiliselt üsna väsinud. Kaupo oli aga vahepeal jõudnud selle aardega juba algust teha ja leidis, et võiksime ikkagi kambakesi lõpuni proovida. Saagu nii.

Kui olime punktid enam-vähem paika saanud ja poleerimine kuidagi sihile ei viinud, saabus Janar koos tüdrukutega ja teatas kavala näoga, et ta alles just taastas selle punkti. No selge, vähemalt oleme põhimõtteliselt õiges kohas ja on siiski, mida otsida :) Väikse püherdamise peale tulidki uued numbrid, kuigi nagu alati, "sinna olin ma juba vaadanud".

Kolmandas punktis oli küll täitsa hukatus - mugud otse nullis, teised vaatega nullile, kolmandad niisama orbiidil tiirlemas. Mina oleks kohe alla andnud, aga Kaupo passis hetke, kuni õnnestuski karp näppu saada. Pärast saime tagasi ka :) Ja siis tulid hobused ja vihmasadu. Tagantjärele targana ju täitsa leitav aare. Aitäh!

Oli see alles pähkel, kuidagi ei tahtnud õnnestuda. Kui vahepunktis tekkis nõutus, siis tuli juhuslikult Janar siia jäätist sööma ja aitas hädast välja. Lõpus oli palju mugusi ja ei saanud rahus otsida. Õnneks hakkas vihma sadama ja mugud kadusid.

Vaim oli valmis väga pikaks otsimiseks. Juhtus aga nii, et sel korral vaatasin esimese asjana õigesse kohta. Imestasin silmad peast, et kuidas ma eelmine kord seda ei näinud. Läksin istusin perroonile ja asusin mõistama. Mõõtsin, loendasin ja mõtlesin. Selle käigus jäi õige lahendus silma. Natukene lähedamalt uurides oli üksainus vastus ja suundusin sinna. Nonii, mugud. Istusin autos ja lugesin uudiseid. 10 minutit hiljem plats vabanes. Otsejoones kõndisin õigesse kohta ja sain uued koordinaadid. Ei tea kas Timixi vari on adopteerimise käigus ära kadunud, et otsimised nii ebanormaalselt sujuvalt mööduvad. Võtsin nüüd suuna lõpu poole. No ei ole võimalik. Ühe aarde ajal jääda raudteed ületades kolm korda tõkkepuu taha. Lõpp oli õnneks inimtühi kuigi ilm oli suurepärane. Vastasel juhul oleks aardeotsing just seal lõppenud. Nüüdne otsing enam nii ladusalt ei läinud. Aare oli just seal kus loogiliselt on ainuke võimalik peidukoht aga ideega just sinna jõudmine võttis 5 minutit aega. Täpselt pärast karbi tagasi panemist ilmusid välja mugud. Mõnus joppamine. Aitäh!

Selle aardega jõudsin eelmisel korral üsna lihtsa vaevaga lõppu aga lõpus oli aare ära läinud. Nüüd siis uuesti, kiire leid. Aitäh!

 1 

Kuna mul oli plaan ka see aare igavesest hävingust päästa, siis tuli ta kõigepealt leida. Kui peitja-õelus ise kaasa võtta, siis tundus ka leid tõenäolisem olevat. Sellest aga oli alles lõpus kasu, kus ta hiljuti taastatud aaret ka ise otsida sai.
Aitäh, vahva aare oli. :)

Mulle meeldis selle aarde algus väga. Võtsime välja karbi, istusime maha ja jõllitasime seda, mille karbist kätte saime. Ei noh kohe midagi ei tulnud esimese korraga pähe. Lugesin karbil olevat teksti, siis hakkas koitma ja Karin tõstis jala minu juhtme pealt ära ja siis lõi tule põlema. Natuke pusimist ja oligi suund käes. Oleme vist sellest teises punktis mõlemad kunagi käinud, aga siis eraldi. Siin mängis telefon jälle mäkra, nagu juhtus RMK juures. Aga õnneks oli meil aega ja kannatust, ning saimegi järgmise punkti ilusti kätte. Lõpp sai kiirelt vormistatud, tänud peitjale. Täitsa vinks vonks aare.

See aare oligi üks meie päeva must-find aare. Esimene vahepunkt tuli kiiresti, sees siis huvitav mõistatud. Ega palju valikut polnud, kus järgmine peaks olema. Aga küll meil läks ikka aega teises punktis. Me ausalt kontrollisime ära kõik võimalikud objektid. Tundub, et ühe puhul jäi mõlemal mulje, et teine oli ka seda vaadanud. Läks aega aga asja sai, Janar märkas. Siis polnudki muud kui lõppu. Nagu on eelnevalt juba kirjutatud, on lõpp tõesti ilus. Kindlasti väärib aare külastamist. Ja nii vahepunkti kui ka lõpp nautimist. Tänud peitjale ilusa (tegelikult ju minu kandi) tutvustamise eest.

Kunagi jäin teise punkti pidama ja täna sain võimaluse otsinguid jätkata. Seni kuni Henriko kindlas kohas viibis, sain mina jupi kaupa koordinaate otsida. Viimaks tuli leid ja saime edasi lõpu poole suunduda. Lõpus nii lihtsalt ei läinud. Pikalt otsisin, enne kui midagi silma jäi. Tänud.

Eelmisel korral õnnestus teine vahepunkt.. poolenisti nullist saadud infoga ja poolenisti kirvega enam-vähem välja peilitud. Sealt aga midagi silma ei hakanud. Ka seekord pime, mis pime - aga see ilmselt sellest, et minu teise punkti koordinaatideks teisendatud nullist saadud numbrijada ei olnud tõenäoliselt just väga korrektne. Seega nuiiasin ka selle juures abi. Lõpus oli ka veidi ukerdamist enne kui logi kirja sain. Tänud!

Täna siis 3-s kord siin käia. 1-ne kord ei olnud varustust, 2-sel korral olid abivahendid kaasas, kuid tookord ei arvanud väike Henriko sellest 2-se punkti pullist midagi ja pidime loobume pärast 3-e katset. Täna juba hakkasin alustama oma tavalist kiunu, et ma ju ei ulata kui kaaslane naerma hakkas, et tema ei usu! No ega mina teadnud, et koordinaadid nüüd lihtsamad. Ajas ennastki naerma.

Lõpp väga ilusas kohas, juba tahaks suve tagasi. Tänud siia kutsumast!

Et mitte arutult peatumata koju kimada, siis otsustasin ka Aegviidus veidi aega viita. Esimeses punktis segas ilmselt geopimedus. Lõpuks sain siiski õige asja kätte, ei saagi aru, kuidas ma seda varem ei näinud, ja sain nuputama hakata. sain minagi 4 varianti. Kaks viskasin kohe kõrvale, aga kaks olid paljulubavad. Tükk aega pimedas tuustimist, lõpuks jäi midagi kahtlast silma. Väga peitja stiilis koordinaadijäänused. Tundus, et asjaga pahasti. Pidasin peitjaga nõu ja selgus, et vahepeal oli maastik kergemaks muutunud, mina aga leidsin vana, raskema versiooni jäänused. Tegin siis ka kergemalt nagu ette nähtud ja sain koordinaadi kätte. Edasi juba vormistamise vaev. Äge aare. Aitäh peitjale.

Jätkasime otsinguid, kus eelmine kord ajanappuse tõttu pooleli jäi. Kaunikesti ruttu vaatasime numbritega tõtt ja laulsime lauluhääled valla. Lisasime valgetele laululehtedele ka oma nimed ja kolm klambrit. Meile meeldis ja soovitame, kellel käimata. Tänud peitjale.

Leitud, tänan!

 5 

Nagu paljudele timixi aaretele kohane, tuli sedagi aaret üsna mitu korda külastada. Alustasime sellega kunagi suve alguses, kui olime just leidnud Nelijärve aarde pool esimesest punktist. Sellega lootsime, et oleme timixi kavalusele pihta saanud ja läheme võtame Aegviidu aarde esimese punkti ka nagu naksti ära. Tühjagi! Saabudes nulli, selgus, et nii avalikust kohast nii valges pole mingit lootust normaalset otsimistegevust teostada. No valgus, kui selline, on ju otsimise mõttes hea, aga ühtlasi oled mugudele ka justkui peo peal. Korraks ikka mõnda kohta vaatasime, aga suurema tsirkuse jätsime pimedat ootama.

Aeg lendas. Ühel ilusal ööl, siis kui RMK korraldas toreda öise rabamatka, saabusime meiegi pärast matka uuesti nulli. Auto parkisime nulli lähedale ja asusime otsima. Tegelt otsida seekord eriti ei jõudnudki, sest karp vaatas esimesena vaadatud kohast vastu. Jäi ainult imestada selle üle, et miks me seda esimesel korral ei leidnud, sest omast arust sinna me ju vaatasime. Aga ok, karp põue ja autosse. Autos vaatasime neljakesi seda karpi nagu ilmaimet. Ei osanud kuskilt otsast sealt koordinaate välja lugeda. Möödusid minutid, auto aknad tõmbusid juba uduseks, kui äkki tekkis meist kellelgi idee (kellel täpselt, seda ei mäleta enam)! Kiirelt sai vajalik info kokku kogutud ja paberile pandud. Hakkasime siis sellest infost koordinaate välja võluma. Alguses kõik sujus, aga lõpu osa jäi segaseks. Veendusime, et rohkemat siit välja ei pigista ja tulemuseks jäi 4 erinevat järgmise punkti koordinaati. Kuna need kõik olid üksteisele üpris lähedal, siis jätsimegi asja sedasi.

Mingil hetkel saabusid teise punkti külastamise seeriad. Käidud sai vist kokku 2 korda. Esimesel korral välistasime 2 punkti. Järgmisel korral õnnestus järgmised kaks punkti põhjalikult üle vaadata ja tulemus kätte saada.

Saabus hetk, mil tundus sobiv aeg järgmise punkti külastamiseks. Seal sai vist käidud kordi 3. Esimesed 2 korda läksid ilusa ilma nahka. Saime aru, et tuleb ilma “normaliseerumist” oodata. Ootasimegi, nagu näete, päris kaua. Nüüd siis täna, samuti ilusa (sügis)ilmaga, saabusime kohale vaatasime natuke ringi ja no midagi ei näinud. Noorgeopeitur soovitas mul seepeale päikseprillid eest võtta ja uuesti vaadata. No ja saingi nägijaks. Karbi kättesaamine oli küll nats keeruline, aga looduslikku abivahendit kasutades tuli see ilusti välja. Hea, et keegi seda karbi väljavõtmise tsirkust pealt ei näinud. Eriti just seda momenti, kui ma ilmaasjata maastiku raskusastet tõstma hakkasin :D Panime siis nimed kirja ja aidaa!

Ning nagu ma juba varasemalt olen öelnud: Timix keeps you going!

Me täname!

Täitsa ilus rada tuli läbida. Aare korras,aitäh.

Leitud.

Aarde juurest tegin kõne lapsele. Oi, ta oli kade. Nüüd pean minema lapsega sinna tagasi. Seekord mitte geopeituma.

GP 1419 / GC 1660

Umbusaldavad pilgud kohalikelt hüljestelt. Tuli meelde üks vana anekdoot, kus härrat hoiatati liigselt päevitamast, sest naabrid tahavad neid juba lintšida.

 2 

Teise punkti koordinaadid on korras ja leitavad, küll võiks maastiku raskusaste olla 2. punktis 3,5 või isegi 4, sest normaalse valge inimese moodi neid kätte ei saa. Lõpp on ka olemas, ainult et logiraamat on kaltsmärg.

 1 

Kuum nädalavahetus Timixi aaretega 6/7. LOOMULIKULT pole Aegviidu aja veetimise koht, ikka aja viitmise koht! Ses mõttes täidab aare oma ülesannet suurepäraselt. Ka siin tegime lõpuks abikõne, kui kuumus ja abitus juba mõistuse halvas. Esimene punkt on väga vahva, teise asukoht samuti, ehkki geps ei suutnud rahuneda ja maastik sai lubatust sootuks väsitavam. Marten muidugi oli kohavalikuga eriti rahul :) Saime lõpu koordinaadi lõpuks kätte ja tormasime vahepeal rattavõistlusele kaasa elama, nii et lõppu saime juba rahulikult pärast finišit. Muidugi oli siis seal ka mugusid rannahooaega avamas, nii et tuli passimisvõistlus ka läbi teha. Meie võit, kui väike sohk välja arvata :)

enne

pärast

 1 

Päris lahe teostus, aga viriseda tahaks ka natuke, vahepunktides võiks natuke rohkem vihjata, mida otsitakse. Eriti teises punktis, kus ei saa gepsu väga usaldada ja on ka umbes miljon võimalust kuhu peaks vaatama. Natuke üle võlli tundus see, 2,5 jääb väheks vist. Maastik muidugi meeldis, ka lukus põlvega oli tore. Aitähh!

See "ükskord" jõudis nüüd kätte. Eelmise külastuse takistus sai nüüd lendleval kergusel eemaldatud ja teekond aardeni oli vaid lust ja lillepidu. Tänan!

Siin olime tegelikult ka korra varem käinud, kuid siis ei vaadanud piisavalt korralikult.

Käidud-nähtud, leitud-tehtud :) Täname! Turnimine on terviseks, aga üle ei tasu sellega nüüd ka pingutada, siis võib hoopis tervisest ilma jääda.

Tänan!

 5 

Muhahaaa...olete te näinud valgusregulaatoriga lampe? Aga silmi? Nädal tagasi geosündmusel Veski kõrtsis, pajatasime oma seiklustest Timixi aarete juures, kasutades nii trükimusta kannatavaid ja ei unustanud ka neid teisi...sõnu ning ähvarduse peale, et nädala pärast katsume ka viimased T aarded kotti panna, avaneski minu pilgule huvitav "läige" peituri silmis üle laua. Igatahes peale seda kui mulle vastu vaatas juba kaks ksenoon tulukest, oli kokkulepe sõlmitud tänaseks väikseks retkeks. Kelgutamisest ühinesid meiega veel ka Mari ja Siim ning sellise pundiga oli paras teha jalutuskäik pargis. Kõigil oli oma ülessanne: noorikud olid lihtsalt kenad ja tekitasid parajat segadust ohtrates laupäeva nautijates, Suur Paks Kahvanägu saatis sõdalasi objektile(no Miki sõjakisa mingil viguril meenutas küll skalpi kaotava mohhikaanlase häälitsust) aga selle eest oli Siim Selgeltnägija see, kes kastanid puu otsast(tulest?) ära tõi. Mis nii viga otsida aardeid! Lõpus olin korduvalt ööbinud ja suvel on seal ekstra mõnus. Peidik oli kah...muhe ja kokkuvõttes on see minu jaoks Taneli kõige parem aare siiani, aitäh!!

 5 

Geovastlal olime peitjat silmanurgast hiilinud ja Mikiga plaani pidanud ta teipida kelgu külge ja pakiraamil kaasa võtta, juhuks kui ise kuhugi prakku ei mahu, et siis hea tema sinna saata. Kuid mõtteks see jäigi, kuigi meil oleks abilisi ilmselt olnud selle mõtte teokstegemiseks :P. Pidasime paremaks mitte kära tekitada ja suurema seltskonnaga asi ette võtta :D. Juba esimeses punktis kujunes välja tööjaotus, kõik said midagi kasulikku teha ja juba me suundusimegi järgmisi punkte vallutama. Ehh, küll mul oli hää meel, et meid nii mitu oli, nii ei äratanud me oma kohati kohtlase käitumisega mingit tähelepanu :D. Lõppu jõudnuna tuli tõdeda, et täitsa viks ja viisakas aare on. Ainult et jah, suuremate gabariitidega kodanikele pole üldse mõeldud :P, egas igas kohas pole viisakas ja mugav päästeametit ka tülitada , no kuidas sa seletad siis neile, et miks sa just seal kinni oled ;).Tänud vahvatele kaaslastele ja peitjale paraja põnevuse eest !

 1 

Kui õige pundiga minna, ei jää ükski aare leidmata. Isegi Timixi aare. Igasse punkti oli meil kaasas sobiv alistaja. Nii et nimed said kenasti kirja. Kartsin hullemat.
Aga esimeses punnis peab ikka hästi ettevaatlik olema. Rongid kihutavad mööda, nii et ei jõua objektiivigi lahti teha.

 1 

Õige - see aare pole nõrkadele ja väetitele. Ja lumi, isegi praegune napp, segab kõvasti. Ja Karuonul on kõvad näpud, mõne koha peal isegi liiga kõvad ;) Aga muidu ... Iseenesest tore aare, hästi peidetud, mõnuga valitud kohad, aga miski jäi ikka segama. Mis - ehk see settib aja jooksul välja, aga karta laseb, et ehk see sinna kehva tantsija sündroomi kanti kukub. Võimalik, et lumeta on lõbusam. Aitüma ikka!

 4 

Siin oli meil vist õnne, esimese punkti leidsime vaevata ja saime koordinaadid kirja. Teine punkt oli väga äge, meile kõigile meeldis seal. Karuonu tahtis muidugi kribinal-krabinal minna maastik 4,5 peale aga õnneks sai laiskus võitu :) Hämaraks hakkas ka juba minema, ma ei tea, kuidas ta küll järgmisi koordinaate märkas. Lõpp oli tõesti ilusas kohas, nii palju sealt mööda sõidetud ja pole märganud. Aardekarp tuli ka lõpuks välja. Mina olin sellel aardetuuril küll lihtsalt ilu pärast kaasas, kõik, mis mina leidsin, oli panditaara. Karuonu oli piisavalt visa ja nutikas, et Timixi aardeid leida. Aegviidu kandi geopeitus pole nõrkadele ja väetitele. :)

 1 

Pärast lüüasaamise tunnistamist Nelijärvel veeresime siia parklasse. Nagu GeoMurphy ütleb - nullile lähim auto pole mugude oma - nii olnud ka seekord. Tagurdasin autod kohakuti ja lasin akna alla ning tervitasime Piretit ja Marti. Nad ei tihanud uuesti nulli minna. Saime üheskoos julgustust ja asusime asja kallale. Nullis pidi Marje siiski raudteele ronima, muidu oleks esimese punkti kättesaamine olnud märksa keerulisem või võimatu. Mardi suures soojas autos murdsime neljakesi koos esimese punkti väe. Läksime teise, siin oli juba õnneks kirjelduses olev vihje kasutada. Ilma selleta oleks asi hapum olnud. Nõustun ka nendega, kes ütlevad, et see pole lumega alati leitav. Meil oli pime, meid oli palju ja mulle 3.5 maastik meeldib. Peagi saimegi lõppu suunduda. Siingi oli taas hea meel, et on pime ja talv. Ilus koht ja hästi peidetud lõpp. Tasub suvelgi naasta ja pilk peale panna.
Aitäh leitava aarde eest! Eriti meeldis lõpp ja selle asukoht. Aare kombes, EVEJ. Tervitused tublile peitjale! :-)

 4 

Eelpunktis läks kiiresti, loogilise koha sain ka kähku tuletatud aga siis läks jälle jamaks, mitte ma ei suuda end viia [timix]`i peitmisviisidega kurssi, mõtlesin nii, mõtlesin naa, null näitas ka nati puusse, mis pani nii palju mõttetuid kohti läbi kammima jne. Lõpuks kui koordinaatidele näpud taha sain mõtlesin, et oma mõistusega küll ei oleks seda paika nii kasutanud nagu vaja läks, et numbrid kirja saada. Siinkohas jälle saaks tõdeda fakti, et tehnikat kasutades, ei peaks seal nii tegema nagu enamus, kes koordinaadid leidnud on teinud... Lumega leidmise sildi seaks ka siin kahtluse alla, nati lund ja külma ja ei ole seal enam suurt midagi näha... Aga aitab hädaldamisest, lõpppunkt oli super ja talv on ideaalne leidmiseks, suvel juba läheb kahtlasemaks seal:P Tänud, ma rohkem ei hädalda vaid proovin järgmised korrad paremini otsida või esialgu väldin su aardeid kuni olen suutnud end aardeleidmise vormi treenida :)

 3 

Otsustasime kiigata Tallinnast tulles uusi advendiseeria aardeid. Aga oh, nulli lähedal seisis rong ja inimesi liikus siia-sinna. Tänavalatern paistis lagipähe. Eelmised olid jätnud teate, et põlvita! No kuidas siis niisuguses kohas?! Läksime autosse tagasi. Mingi auto sõitis meist mööda ja siis tagurdas otse kõrvale. Aken avanes ja tuttav naeratus vaatas meile vastu ja ütles midagi sarnast, et, kõige lähemale nullile ei saa seista mugude auto! Paavo ja Marjega koos otsida oli hoopis lõbusam. Tänu neile on meil nüüd ka see aare leitud! Aitäh seltskonna eest ja aarde eest! EVEJ

 1 

Täna läks kiiresti. Aardekarpi on talvel kindlasti lihtsam kätte saada kui suvel. Olin teine leidja. Aitäh!

 4 

FTF kell 12:00. Ootasin tol ööl põnevusega, kuhu seekordne advendiaare tuleb. Kui aare pärast keskööd internetis avaldus, tekkis elevus - Aegviidu! Ja üldsegi mitte mõistatus! Koht ka soodne - algus raudteejaamas. Ega muud, kui hommikul õnne katsuma. Muidugi mõtlesin, et nagunii keegi autoga põrutab juba öösel esmaleidu jahtima. Mul autovõimalust pole, seega jäi mulle varahommikuse rongi variant. Esimeses punktis oli põnev. Ei teadnud üldse, mida oodata. Näppisin vargsi mõningaid urkaid, kuid midagi kahtlast ei tundnud. Ei julgenud väga "vandaalitseda", kuna raudtee-mehed liikusid sealsamas edasi-tagasi ning rong ka veel ees. Varsti aga saabus vaikus. Võtsin südame rindu ja vaatasin ühte kohta - seal ta oligi! Edasi said näpud külma tunda, aga lõpuks olid koordinaadid paberil. Teises punktis paistis kohe loogilisi objekte, mida asusin uurima. Igasuguseid trikke sai tehtud, kuid ikka tulemusteta. Helistasin igaks juhuks peitjale. Tahtsin teada, kas olen ikka õiges kohas. Olin. Sain ka väikse julgustuse. Siis lõpuks avastasin! Tuli välja, et olin kogu aeg isegi lausa õigeid elemente uurinud, aga vale nurga alt! Vahepeal oli päike välja tulnud ja ilm kaunis! Ainult teed pagana jäised ja libedad. Jalutada sai omajagu. Lõppaare kenas kohas. Väikse äpardusega pooleks sain karbi kätte. Logiraamat oli isegi üllatuslikult tühi! Lõpp hea, kõik hea! Tänud peitjale!

Aegwood :)