Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sudoku on arvmõistatus, kus tuleb numbrid 1-9 paigutada ruutudesse nii, et üheski reas, veerus ega 3x3 ruudus ei oleks kahte ühesugust numbrit. Selle aarde koordinaadid on juuresoleva sudoku värvilistes ruutudes.
Jälgige tagasi pannes, et konteiner korralikult püsima jääks oma kohale
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 259/302 |
Aarde sildid:
soovitan (17), lahe_teostus (8), lumega_raske (3)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4VRE9
Logiteadete statistika:
158 (85,4%)
27
24
13
7
0
0
Kokku: 229
Ei onnestunud ikka leida. Aare on väidetavalt kodus aga mina ei leidnud midagi. Geopimedus, mis muud.
Mõned aastat tagasi, kui tööl exceli numbrid tüütuks muutusid, siis suundusime Bossiga kohvinurka ja ragistasime ajusid sudokudega. Seega polnud koordinaadi saamine raske.
Kohapeal seevastu.. oli lõbus. Nuta või naera, aga ainsas mõeldavas kohas polnud midagi. Siis ajas Erki veidi nulli taga ja jõudis otsingutega õigesse kohta.
Tegime veidi pätti, kuid aaret kätte ei saanud. Selgus, et olime arde asukohast üpris ähmis ega vaadanud kumbki korralikult.
Tegime uuesti pätti ja vaatasime hoolikamalt. Mkm, siin pole. Loobusime.
Aga äkki kontrolliks korra veel? Ikka sama seis. Jah, siis võiks täitsa aare olla, aga ei ole.
Aga ilmateade eksis siin küll korralikult ja jooksime vihma eest kiirelt autosse peitu.
Päev hiljem käisime Ahhaa-keskuses ja kohtasime seal juhuslikult riukalikku peitjat ning kurtsime talle ka, et seda aaret polnud.. Kuigi mul on nüüd tunne, et aga äkki me ikka olime veidi pimedad ning peaks korra ikka veel vaatama minema..?
Oli meeleolukas, aitäh!
Käisin mina ükskord seal otsimas, kangutasin tn vale asja kallal ja tulin koju tagasi. Käisin järgmine päev uuesti, kangutasin teise asja kallal, vaatasin sisse ja no ei miskit. Seisin, mõtlesin, avasin uuesti, vaatasin korralikult üle, ikka ei miskit. Kolmas kord kupatasin Mihkli kaasa, et tulgu ja kinnitagu mu geopimedust või hoopis seda, seal ei ole aaret. Kangutasime kahekesi peiduka kallal, aga talv ja külm olid oma töö teinud ja peidukas avanes alles siis, kui Mihkel oli käepäraste vahenditega selle kallal jõudu kasutanud. Aaret ei leidnud ka seekord.
Mõistatus oli tore, kohapeal enam mitte. Tuvastasin (ilmselt) küll peiduka, kuid abivahendita avada ei suutnud. Teinekord uuesti.
Tunnen üht mugu, kes krõmpsutab selliseid õhtusöögiks, aga geopeituriks olemine muutis selle sudoku isegi minu jaoks tehtavaks. Välitööd osutusid lumega siiski paraku pisut liiga krõbedaks ning loobusime üsna pea, et minna järjekorras eiteamitmendat phantomi aaret mitteleidma (:
Mõistatuse kohta võib öelda, et puhtaloomuline geopeituri sudoku. Ükski mugu sellist tulemust ei suudaks välja võluda. Kui ma sellest aru sain, siis hakkasid numbrid ilusti jooksma. Kohapeal lükkasime natukene pissikollast lund laiali ja tõdesime, et lumega_raske silt ja praegune üsna paks lumi ei tähenda head.
Kräp, tänased Taneli aarded ei tulnud ükski välja, konkreetselt 0/3. Päevane aeg ka, mugud igalpool ning viisakad riided seljas. See konkreetne tundus ka olevat selline, et riided saavad mustaks, seega jätan tulevikuks.
Tulingi tagasi, nagu eelmises logis lubatud. Võtsin isegi abijõudu kaasa aga mõistliku ajaga midagi aardelaadset näppu ei hakanud. Eks peab kunagi uuesti proovima.
Sudoku lahenes kiirelt ja geokontroll läks ka roheliseks. Aga aaret olen paar korda otsimas käinud, siiani pole pihku hakanud. Suur oli aga täna minu üllatus, kui nullis leidsin, et keegi on väga tõsiselt "otsingud" ette võtnud ja kopaga päris piraka augu kaevanud. Igatahes ma arvan, et oleks mõistlik kontrollida, kas kopamehed on aarde leidnud või ei ja kui pole, siis võibolla peaks aarde seniks kuhugi hoiule toimetama, kuni torud vahetatud saavad. Samas, kuna ma ei tea, kus aare on/olema peab, siis ega ma täpselt tea ka seda, kas kaevetööde käigus see võiks kahjustada saada.
Mingi ikaldus mul selle aardega. Kaks korda olen käinud kohapeal otsimas ja hiljem info tulnud, et aare kadunud. Kuivõrd tegelikult seal ju vaid üks timm paik kuhu aaret peita, siis väga pikalt seal ma enam otsima ei pidanud. See paik aga aaret ei sisaldanud. Igaks juhuks poleerisin ka mõningaid nullist eemal-olevaid objekte, mis aga tõenäoliselt aaret ei varja ning seega ka see tegevus edu ei toonud. Loodan tõesti, et ma ise pimesikk ja aare alles.
Mõistatus oli ammu lahendatud. Nüüd siis sobiv aeg seda otsima minna. Lahendada oli seda igatahes tunduvalt lihtsam, kui leida. Kahjuks jäigi seekord leidmata.
Kui eelmisel korral nullis käisin, siis tuli välja, et tegelane oli plehku pistnud. Nüüd tuhnisin päevavalgel kohapeal miski paarkümmend minutit ja kontrollisin erinevaid pähe tekkinud teooriaid, kuid logirullini ei viinud neist ükski. Loodetavasti ma ise saamatu.
Aastaid tagasi sai sudokusid kõvasti lahendatud, viimasel ajal kahjuks enam mitte. Ilmselt seetõttu olingi sellega korralikult hädas. Kui omal juhe kokku jooksis siis otsustasin kasutada abivahendeid, et see pähkel puruks hammustada. Aga isegi abivahenditega sain ma päris mitmeid lahendusi millest ükski kontrollile ei sobinud. Viimase õlekõrrena tuli jällegi appi saladuslik geogeenius kes näitas kuidas profid mõistatusi lahendavad. Ok, raskem osa tehtud, kontroll roheline, aeg minna ja see tibuke üles noppida - käkitegu ju?! Õues külmetades ja eelmiste otsijate jälgi ajades tekkis veendumus, et peitja on üks kuri inimene kellele meeldib teisi kiusata. Seekord võitsid sina aga ma tulen veel tagasi!
Seisime nullis ja tegime lume sisse jalajälgi igas suunas. Kahjuks seekord miskit silma ega näppu ei jäänud.
2014 aastalõpu gigaretk (27).
Geokontroll sai abi kasutades roheliseks just enne Tartusse sõitu. Aare ise end aga ei paljastanud. Meie segast peksva GPSi nullis olid teisedki postitantsu harrastanud, ei tea, kas olime õiges kohas või ei. Mingi hetk tagasi, kui ilm soojem ja lund vähem.
Sudokuga algas meie seekordne Tartu linna aaretetuur. Eeltöö oli kodus korralikult tehtud, lahendatud mõistatused ootasid välitööde järjekorras. Nulli poole minnes olid lumevaibal ees reetvad värsked jäljed. Õige koht, aga . . kohe oli näha, et leid lihtsalt ei tule, jäljed tiirutasid kõik võimalikud ja võimatud kohad läbi. Meie keskendusime millegipärast üsna ühel nõul ühele kindlale kohale. Oli vale koht. Aaret me sealt välja ei meelitanud.
Esimene selge arusaam, et olime jõudnud Tartusse ja otsisime Tannu aaret. Enne meid oli seal jäljerida juba nii mitmeski kohas. Lumi aina tuiskas silma ja kõrva ja meie loodusime, et järgmisega rammu katsuma minna.
Põhimõtteliselt on ju mõistatus lahendatud, aga kas see mind ka kuidagi kohapeal aitas? Kaugel sellest, tunduvalt kõvem pähkel on logima pääseda, ehk keegi kunagi aitab, näiteks jumal :).
Lahendus tuli kiirelt, kuid kohapeal pidin taas alla andma. Kas te olete seal sügisel käinud? Noh, mina käisin. Oletasin peidukat, mis pärast Hannole helistamist sai taas kord pool tundi hiljem kinnitust, nii et läksin pimedas tagasi, kuid siis oli olukord veel lootusetum. Ilmselt ootan kevadeni või vähemalt lumeta talveni.
Vaatamata pimedusele passisid üsna ülevas meeleolus olevad mugud aarde ligidal ja otsustasin, et ei hakka sinna trügima. Mingi teine aeg uuesti.
Kaks korda tänase kuupäeva sees oleme otsinud. Esimesel katsel vist nägime logiraamatut, aga kätte ei saanud. Päeva jooksul hankisime abivahendeid, aga need osutusid ebapiisavateks.
Nullist leidsime teate, et aare on prügikasti visatud. Jätsime asja pooleli.
Hommikul märkasin, ei olnud aega lahendada. Nüüd hakkasin lahendama. Lahenda ja lahenda. Iga natukese aja tagant kontrolli, et ega leidjaid pole veel. Läheb päris hästi. Uurin natuke koordinaatide vormistuse kohta. Geokontrollis on ähvardavalt suur arv rohelisi numbreid, ega FTFi siit küll ei tule. Läheb hästi. Saan kõik peale sajandike kätte ning vaatan huvi pärast, et kuhu see siis jääb. Oi, kui kaugel! Lahendan siis sajandikud ka ära nii igaks juhuks. Vaatan veel korra, et kuhu ta siis jääb. No ikka sinna kanti. Löön numbrid geokontrolli. Ja mis vastu vaatab? Muidugi punane tuli. Kahju.