6 

Teen kahes osas, sest nii tulevad ponnistused tõetruult välja.

I osa.

Päev algas minu jaoks kuskil 10 paiku hommikul. Peas tiksus mõte teha üks pikem jalasirutus, kuid ise ei suutnud ära otsustada, kuhu suunas sammud seada. Võtsin siis ühendust sõber-kolleegidega ja lasin neil Tartu piires kaardile punktid kanda. Lubasin, et käin päeva jooksul kõik kohad läbi. Tundub, et Matu tahtis enda päeva pisut meelelahutust ja saatis mind Hiinalinna aiamaadele oma aaret otsima... Laadisin kiirkorras kõiksugu akud ja akupangad ära, pakkisin kaamera kotti ja seiklus võis alata.

Kesklinna jõudes sain kaela esimese vihmahoo. Läbimärjalt vantsisin kontorisse, jõin seal hommikukohvi ja ootasin ilma paranemist. Kollektiivi sünoptik lubas, et see on tänane ainuke sadu ja pärast läheb ilusaks, nii et peaksin ikkagi oma reisi suutma ära teha. Läks kuskil tund aega, kui sain uuesti Hiinalinna poole vaadata.

Kohale jõudes olin meeldivalt üllatunud. Aarde juures olevatelt piltidelt võiks justkui välja lugeda, et seal saab liikuda ainult pussnuga hambus ja roomates, aga reaalsus oli tegelikult päris hubane ja kaunis. Paar üksikut nokitsejat siin-seal, kõrvu kostus ilus emakeel ja vastuvõtt oli ka pigem sõbralik. Tõsi, jutt on südapäevasest vaatepildist. Kartsin ainult hulkuvaid koeri.

Esimesel katsel läks aarde juures umbes poolteist tundi. Rajad, mis kunagi nulli viisid, olid loodusest või inimtegevusest tingitud muudatustest kasutamatud. Proovisin vast neljast erinevast kohast läheneda, aga igalpool tuli ette kas kellegi koduõu või läbimatu džungel. Üks hetk võtsin peitja videokõnesse, et talle natuke muutunud olusid tutvustada. Peatselt sai kindlaks, et Matu tuleb varsti ise vaatama, mis värk ikkagi on. Mina aga ei tahtnud alla anda. Seiklesin seal rinnuni heinas ja prügis veel mõnda aega, jõudsin gepsu arvates nulligi, aga no mida ei leidnud oli aare. Lähenevad vihmapilved sundisid mind lõpuks loobuma. Olin tolleks hetkeks taaskord läbimärg ja porine, jalad sääsehammustusi ja oksakriimustusi täis.

Tagasiteel kontorisse jäin uuesti vihmasaju kätte. Tõusnud tuule tõttu hakkas nüüd päris külm (ma olin ilma arvesse võttes väga kergelt riides). Tegin kiiremad jooksusammud, et kosutava kakaoni jõuda. Matuga leppisime kokku, et kui ilm parem on, siis tuleme tagasi ja vaatame, kas karp üldse alles on. Mõistuse hääl ütles aga vahele, et täna ei ole see päev. Olin vaikselt sellega leppimas ja mõtlesin juba koduteele.

Jätkub...

Müttasin seal võpsikus pool tundi, aga seekord jäi leidmata.

 1 

Jõudsin oma Raadi seiklustega selle aardeni. Jõudsin isegi nulli. Aaret aga enam ei leinud, mingit punast lõnga ei suutnud ka eristada, lumi ka veel maas. Natukene tuiasin ringi, ragistasin põõsas ja proovisin midagi leida. Edutult. Väga ebameeldiv võpsik on. Väljas hakkas juba hämaraks minema ja kui väga ausalt rääkida, siis ei julgenud seal pikemalt olla enam.

 1 

Jäi Raadiraja seeria aardeid otsides vahele. Arvasin, et jätkub nendestki selleks korraks. Vbl mõnikord jälle

02/23/2015 You couldn't find [Traditional Cache] Saepurulaste Visit Log Katki läks see karp- Logiraamatuni ei jõudnudki. Omanik peab aga tõttama päästetöödele.

 2 

Kuuditasin jõulude ajal Tartus ja mõtlesin sõita rattaga veidi ringi. Väha lahe koht oli siin, tervitused Savipätsi Pilpakülast ! Valge lumi oli pühade puhul enamuse koledusi õnneks ilusaks teinud. Elanikud olid ka vist kõik soojamaareisile sõitnud ja ma ei kohtanud kedagi. Peitsin ratta kellegi elamusse ja leidsin sealt kohe igasugu põnevat kraami. Siis ragistasin veidi võsas ringi. Värkete jälgede järgi oli keegi seal alles kahtlaselt ringi tiirutanud. Teinekord peaksin äkki lumega leitavust ikka enne kohaleminekut kiikama. Aga suured tänud tutvustamast, oli huvitav.

leiud

veetakistus

elamu

 2 

Et siis selline koht vä? Ei meeldi mulle võõrad koerad ja purjus inimesed, kes alkoholi tarvitades kurjaks muutuvad. Ühtemoodi ettearvamatud on mõlemad. Järgmine kord on rohkem relvastust kaasas (aerud, telgivaiad, mõõdukas pikkuses nöör, millel ankur otsas jne), siis tegeleme nende probleemsete kohtadega selles vaimude linnas.

 1 

Sõitsime autoga meie arvates lähima teejupini ja siis jalgsi edasi. Pori jne igal pool. Ei leidnud me seda õiget teejuppi üles... Kas geopeitus meid kaunitesse paikadesse ei pidanud viima? :)

 1 

Saime autoga sinna lähedale ja hakkasime siis mööda teed kõndima edasi. Kole koht oli. Ei suutnud õiget kohta tuvastada, kuna GPSi meil pole. Siia vist väga tagasi ei tahaks tulla. Kas geopeitus ei pidanud mitte inimesi ilusate kohtade juurde viima? :)

 1 

Paneme siis mitteleiu kirja. Autoga sai kenasti 100m peale, koht ise oli muidugi .. Sovjetliku rustikaalse arhitektuuri kvintessents. Vihje leidsime, mõned imelikud jäljed ka, aga aaret mitte.