Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Perjatsi ehk Vaivara rahvamaja ehitati 1910. Läbi kahe korruse paiknev saal oli 300-kohaline, lava ise oli 10m pikk ja 15 m lai. 1944.aasta lahingute ajal paiknes siin hospidal, sügisel paigutati majja saksa vangistusest tulnud punaarmeelased, kes maja maha põletasid.
Vihje: pole
Lingid: http://turism.vaivaravald.ee/huvivaarsused
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC50MBC
Logiteadete statistika:
153 (87,4%)
22
3
1
1
0
0
Kokku: 180
Otsisime vàga kaua ja pidime kahjuks loobuma:((((( ei leidnud
Juba kolmas kord mitteleidmas. Eks jään taevalikku ilmutust ootama.
Teel Narva tegime veel viimase kiire peatuse, et pealtnäha lihtne aare otsida. Nullist leidsime ka raskusastmetele vastava peiduka, kuid aaret leida ei õnnestunud.
Kui maja kõrval autos mitteleiu logide lugemine ning siis minema sõitmine klassifitseerub mitteleiuks, siis... ei leidnud.
Vaatasin ringi aga tundus et ei paista. Ronima ka ei kippunud. See varisemisohtlik hoone oleks mujal kui Idaviru kindlasti juba aia sees ja kurjade siltidega. Aga siin näedsa lausa nagu promotakse. Igatahes tänud ajaloo eest.
Hoolimata mitteleidudest pistsime nina ikka sisse, jäi ju teine niikuinii marsruudile. Kahjuks ei jäänud miskit näppu.
Tagasiteel käisime läbi ja uudistasime ka rahvamaja aga aaret ei leidnud.
Tuuri esimene mitteleid. Mina ei leidnud ning hiljem Kaups kinnitas, et seal oli see tõesti varem olnud, kuid nüüd enam mitte.
Varemleidnu sõnul aare tõesti asukohta muutnud. Kuna hetkel seal nii võsa ja nõgeseid palju, siis väga kaua seal ringi ei tatsanud. Naaseme kunagi siis kui rohelust vähem.
Vaadates eelmist logi, siis tundub, et olime ise pimedad, või otsisime valest kohast.
25 minutit ja ikka mitteleid! No ei saa ma aru, kus need aarded end niimoodi peidavad. Rahvamaja oli muidugi vaatamist väärt! Kahju, et see hävines ja nii jäetigi. Tänud kohta näitamast!
Peatusime, kõndisin majani, vaatasin väljast seinu ... ja kõndisin tagasi, otsimist mitte ei alustanudki.
Ise ka ei usuks, aga tõesti ei leidnud! Raskusastmed lubavad nagu peaga pihta jooksmist, suurus peaks minusugusele pimedale isegi pimedal ajal silma hakkama. Aga näe - ei leidnud. Koerakakat ka maas ei näinud enne kui hais märku andis. Tuli siis hulk aega jalga mööda märga rohtu järele vedada enne kui autosse sobis ronida. Selline asi pidavat rahalist seisu suuresti parandama, tulen veel.
Otsisime nii ühelt- kui teiseltpoolt müüri, kuid jäime saagita. Siis tuli veel paar ideed, mis jooksid samuti ummikutesse. Google-mapsi sateliidipilt ja HEREmapsi pilt erinesid teineteisest nagu öö ja päev. Kui asusin logisid lugema, oli eelnev kõhe koht minu jaoks veelgi kõhedam. Õnneks saabus grupp päästvaid jalgrattureid ja saime tulema. Aga maastiku ja peiduka raskusastmed tektitavad karjuva vajaduse sinna tagasi minna (oleme ju esimesed äpud, kes seal hätta jäid). Aitäh tutvustamast ;)