Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tsirkuseartisti aare on teiseks Paalalinna-seeria aardeks, millest esimene, Spordiplatsi, asub vaid väikese jalutuskäigu kaugusel.
Aardeni jõudes võin garanteerida, et olete täielikult mugude huviorbiidis. Teid on jälgimas kahest majast, 96 korterist, 152 aknast umbes 200 inimest, kui arvestame, et igas korteris elab keskmiselt kaks inimest :)
Seega võib tõdeda, et olete tõelised tsirkuseartistid otse tähelepanu keskpunktis!
Peaasi, et ikka tipu poole püüdlete oma artistiteekonnal.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC5ABYF
Logiteadete statistika:
130 (80,2%)
32
12
2
2
0
0
Kokku: 178
Tegelikult täitsa huvitav aare, mulle koht isegi meeldis. Alguses logisid lugedes kartsin hullemat, aga õnneks oli kättesaadavas kohas. Aitäh peitjale!
Logiraamat jah pilgeni täis, juba esimesed lehed taaskasutusel.
Arvasin, et logiraamat vahetatud, aga kahjuks mitte ja endal ka kaasas ei olnud. Nimed said esikaane siseküljele kirja. Aare oli peidetud just mitte kõige meeldivamasse kohta.
Talvepuhkuse leid # 122. Leitud, logitud, tänan! Varahommikul täpselt sobiv seal toimetada, ei tundunud kedagi piiluvat.
Päris mitmeid kordi mööda sõitunud ja vaatamas käinud. Ikka väga ebameeldivas kohas. Aga seekord sai veidi oodatud kui üks akna pealt ära läks ja siis oli savi, võtsime, logisime ja panime tagasi. Tänud
Pimedas oli siin täitsa hea ning rahulik otsida. Leid tuli kiirelt, logiraamatus on nüüd veidi vähem ruumi jällegi, nimed tulid sookolli logi alla sel tagumisel kaanel..
Ajastus oli selline, et tsirkust tegema ei pidanud. üks-kaks mugu tuli ja läks aga akendel on praegusel pimedal ajal kardinad ees ja välja pimedasse keegi nagunii ei vaata. Küll aga on pimedas selle eelnevates logides mainitud ebakõla tuvastamine pisut keeruline ja topsi leidsin konkreetselt viimasest võimalikust kohast. Sest see koht oli lihtsalt kõige kaugem koht aarde koordinaatidest. Kas on aare vahepeal rännanud või on majade peegeldustest tingitud gepsusignaali vead koordinaatide määramisel, aga minu null läks maa-ameti ortofotoga kenasti kokku. Ortofoto järgi ütleks aarde koordinaatideks pigem 58.37081, 25.58630.
Leitud, aga üsna kõrgelt. Logiraamat täis. Viimasel lehel ainult ruumi veel 1-2 leidjale. Aitäh aarde eest!
Pisut sai ikka tsirkust tehtud, enne kui nimi kirja sai. Tänan.
Logitud ja korras. Tänu anomaaliale kiire leid. Raamat hakkab täis saama
Kuna mul oli veel pisut aega vaja parajaks teha tegin ka siin peatuse. Algatuseks üritasin aru saada, et kus võiks olla see null ja mis valikud aarde peitmiseks on. Kuna tegu on kortermajade vahelise alaga, siis julmalt tegutsema hakata polnud soovi. Sirvisin logisid ja lugesin sealt välja, et kohalikud elanikud on väga abivalmid otsijaid suunama. Seda lugedes kujutasin selgelt ette, kuidas olen kindlasti juba kellegi huviorbiidis ja pidasin plaani vaikselt jalga lasta, kui pead tõstes hakkas hoopis otsija mulle silma. Sekundiks pidasin aru endaga ja kuna mulle logide järgi tundus, et ehk maastik pole nii kerge, nagu märgitud, et siis võib mul siin vast abi vaja minna. Läksin jõudu soovima ja koos otsida oli juba palju mõnusam. Endalegi ootamatult oli aare mul kiirelt käes ja saime nimed kirja panna. Tore oli kohtuda. Teinekordki! Aitäh!
Kohalejõudes märkasime peidukoha läheduses üht ratturit, kes veidi nõutult ringi vaatas ja mobiili uuris. Tõnu läks siis mõningaid kohti kontrollima, kus aare võiks end peita. Peagi tuli ka rattur meie juurde ja kohe oli selge, et oleme siin samal põhjusel. Veidi aja pärast leidis georattur aardetopsiku ja saimegi logid kirja pandud. Täname!
Ei jõudnud veel õieti rambipalavikku tundma hakata, kui kaaslane leiu sujuva saltoga mulle kätte hüpitas. Väga palju kauem poleks tahtnud seal olla ka, sest kohe kui endid minekule asutasime, lendas areenile trapetsi ja nööride puhastustiim. Võib ka olla, et kostüümikunstnik hakkas kirjude kampsunite pärast muret tundma.
Arvasin, et Marisel on ammu see aare nopitud, aga kui selgus, et mitte, oli kohe plaan päeva viimase aardena see tsirkus koos ära teha. Tänud!
Mis on parem kui üks tola? Muidugi kaks tola :) Mängisin tsirkuseartistile turvameest ja sain oma osaga enda arvates edukalt hakkama. Suured tänud lähevad minu poolt Ingridile tema osa eest!
Takistusjooksja oleks ka aarde nimeks sobinud. Või pesupesupeituja. Nii paljude (kujuteldavate) silmade all polegi nagu enne toimetanud. Kukal oli kohe kuum. Aga oli ka öö ja see aitas.
Peale meeleolukat teatrikülastust tegime paar õhtupimeduses lihtsamat otsa. See sai valitud esimeseks, ega siin tegelikult midagi hullu ei olnudki, pikkust oli parasjagu, pimedust ka, nii pääsesime suuremast tsirkusetegemisest ja saime üsna rahulikult nimed raamatusse kantud. Tänud aarde eest!
Viljandi geotuuri XXXI leid. Eelmise aarde juures räägiti emotsioonidest ning tundus pikem otsimine tulevat. Aga tegelikult läks väga ruttu, aga tsirkust sai mõnele inimesele küll pakutud. Üks seltskond oli trepikojas üles jalutamas ja teine tegi aknal suitsu.
Täitsa selline tunne oli, et pane või glamuurne riietus selga, soeng pähe, rulli punane vaip lahti ja tipi aardeni. Samal ajal silmapaarid vaatavad meie poole suunatud rambivalgust. Jagunesime Kaupsiga ja aare jäi tema trajektoorile. Aitäh!
Oleme siin tsirkust ennegi teinud. Seekord läks õnneks.
Eelmine kord oli tops kinni jäätunud. Seekord saime ruttu kätte. Tänud peitjale.
Täitsa huvitav oli pimeduse varjus seda aaret otsida kuid vaev tasus end ära.
Leitud 6.10. Käisime pimeduse varjus, et saada vähem tähelepanu. Tänud
Pimedas oli tore otsida aga meid jälgivad silmapaare ikka oli... Aga nad ei seganud meid ja keegi ei hõikunud ka midagi. Aitäh!
Meist tsirkuseartiste ei saanud, oli lihtsalt vaikne pärastlõuna. Aarde leidsime siis kui lugesime vihjet postide kohta.
Polnud ta raske midagi. Tuli kambaga tulla ja näidata, et sul ongi siia asja. Ja siis oli juba kiire leid. Aitäh :)
Kuigi olen peaaegu igal aastal veidikenegi folgist osa võtnud, siis aardeid oli mul Viljandis leituls null. Seekord siis ühendasime folgi pisikese geopeituse-ringiga. Kui ma üksi oleks pidanud seda aaret leidma, siis oleks muidugi oluliselt rohkem tsirkust saanud, sest kõrgustesse püüeldes jääb mul alati millestki puudu. Aitäh!
Meie ratastega folgituuri esimene, "pesuvarga-aare". Tundus, et kuumuse tõttu ei viitsinud keegi meid õpetada ega aknast vahtida. Enne, kui nööril rippuvat käekotti läbi otsima hakkasin oli aare õnneks leitud. Tänud aarde eest.
Nujah, provva väsis ära, aga mul kui paadunud jalutajal oli ikka viitsimus otsima minna, nii et kuhu ta pääses. Geosõltuvus, eksole. Päälegi, kuri teab, millal jälle Viljandisse satume... Vihmavari kui tubli abiline läks ka logiraamatusse kirja.
Pärast päevapikkust Viljandiga tutvumist ütlesid jalad, et eriti ei viitsi seda aaret otsima minna, aga sisemine sund võõras linnas üks kohustuslik geolinnuke kirja saada viis meid ikkagi aardeni. Vihmavari läks siin igati asja ette. Kattis vihmasajus meid ja telefoni, millega nulli taga ajasin. Aitas varjata hämaraid tegusid ja kahtlasi liigutusi ning logiraamatul kuivaks jääda. Mul tekib seesmine tõrge sellistes mugutingimustes aardeid jahtida, aga mehepojad leidsid ja napsasid aarde kiiresti nagu muuseas. Oeh, ja mis needus selle Viljandiga on! Juba teisel päeval on mõlemad marakratid ennast mitmekülgselt kriimuliseks kukkunud, aarde lähedalt saadud lõhkistest püksipõlvedest rääkimata. Enne tuleb tasasel maal komistamata kõndima õppida, siis vaatame, mis tsirkuseartistioskustest saab. Aitäh peitjale!
Pärast geojaani suundusime Tarmo perega Viljandisse sööma ja ujuma. Noh, ma pigem kössitasin rannas ja teised ujusid. Aga kaua sa kössitad kui aare läheduses. Hülgasime naised ja lapsed ning tulime väiksele tiirule. Kaardilt oli näha küll, et eks see üks õelus ole. Aga kui viimasest kurvist sai välja pööratud, oli kohe selge, et see ikka väga väga õel on. Ma ei tahtnud seal üldse olla. Tarmo siiski miskit üritas. Ja siis see juhtuski. Üks silmapaar keda me pelgasime, andis vägagi otsese juhtnööri ette. Palju kergem hakkas kohe. Nimed kirja ja vehkat.
Tänud.
lapsed tahtsid kangesti ujuma ja ise ju ka tegelikult. Esialgne plaan oli ennast viljandi järve kasta, aga Leannel sai kusagilt infot et Paalas on vesi 1 kraad soojem. Nii me siia suundusimegi. Kui esimesed kastmised olid tehtud v6tsime Silveriga suuna siinse aarde poole. Aarde nimi oli muidugi yhest kyljest naljaks aga teist pidi vaadates irooniline. &ue peal korralik elu käis ja pesu rippus. Silver tundis ennast seal ysna ebamugavalt ja tahtis katki jätta. Mina aga ajasin jonni edasi ja kompasin kohtasid läbi. Vahepeal hoidsime siis nac madalamat profiili et keegi aru ei saaks mis me siin teeme. st enda arust hoidsime kuni hetkeni mil yhe maja ylemise korruse aknast h6igati valjuhäälselt. Hei poisid!! Kas see ei ole mitte hoopis seal!! Loomulikult oli ta seal :D Ma ei teagi kes nyyd suurema k6hutäie naerda sai kas meie iseenda yle, v6i publik kes seda etteastet juba une pealt teadsid :D:D Tänud peitjale selle pärli eest ;)
Vaatasin ühele poole ja teisele poole - mitte kedagi ei paistnud olevat. Kui aga esimesse võimalikku kohta näpud torkasin lõin ka kohe silmsideme ühe esimese korruse härraga, kes mulle otse silma vaatas. Vaatas ja järsku näitas näpuga - natuke teise kohta, kus mina seisin. Nüüd siis harjutasime kahekesi viipekeelt - see? viipasin mina. Ei, too! viipas tema vastu. Kui nimi kirjas, tänasin lehvitusega ja tema lehvitas vastu. Vat selline tsirkus, aitäh :)
Tegin aega parajaks, tulin aaret otsima. Õnneks läks siin kärmelt, nagu plaanitud.
Täiesti sobiv ilm selle ettevõtmise jaoks - vihmane, sombune, pime novembriõhtu. Daami koerakesega lasime tuppa suunduda ning logisin ära.
Hea, et olin varasemaid logisid lugenud ja seega olin situatsiooniks valmis.
Nulli jõudes vaatasime nõutult ringi ja tundus, et tõesti kõik need paarsada silmapaari jälgivad ilmselt. Lootuses, et lapsed ehk on pisutki heaks katteks, kohe siiski ära ei läinud. Üritasime teha nägu nagu oleks täiesti normaalne sellises kohas koguneda kuni üks sõbralik silmapaar meile näpuga suunda näitama hakkas ning meid täpäselt õige postini suunas. Üksi ei oleks iial hakanud teiste inimeste pesude vahel tsirkust tegema. Tänud tundmatule abilisele!
Esimene reaktsioon kohale jõudmise järel oli järgnev: "No mis mõttes? sellises kohas aare? miks?" Läksime siiski nulli, et äkki saab kuidagi lihtsasti tsirkusetoimetused läbi viia. Kõige ebamugavam oli see osa, et torude vahelised nöörid olid pesusid täis. Jätab lisaks varga mulje kui seal otsima peaksime hakkama. Seisime siis lihtsalt nullis ja järsku Merle ütleb, et mingi mees akna peal näitab midagi. Ma ei julgenud silmsidet luua. Järgmine hetk hüüab mees kus aare asub. Siis juhendas meid täpselt õigesse kohta ja ootas ära, et me karbi ikka kätte saaksime. Vot niimoodi siis seekord. Aitäh sulle palja kõhuga härra! Üksinda poleks orbiidilegi läinud, vaid kohe tuimalt mööda sõitnud.
Päeval tuvastasin tõenäolise peidiku, aga ei olnud võimalust otsida kohalike silmade tõttu. Pimedas tuli leid kiirelt. Tänud!
Pool "tribüüni" on endiselt remondis.Ajastuse kohapealt läks muidugi pihta,polnud kedagi kusagil akendel vahti pidamas.Seega trikke polnudki vaja kellegile teha,kui muidugi kardinate tagant just keegi ei piilunud :)
Ühesõnaga suts ja valmis - tänan!
Leid tuli teisel ringil. Alguses tuvastasin koha, kuid kohalikud papid jutustasid nii meeleolukalt elu sündmustest sealsamas kõrval, et mul polnud mingit võimalust märkamatult näppe taha saada. Pärast kahe Paalalinna aardega põrumist ja mitteleidu oli plats puhas ja logisin auto varjus. Aitäh!
Leidsime ja arvata võib et olime ka vähemasti paari mugu huviorbiidis kuid katsusime võimalikult loomulikud välja näha. Tänud peitjale.
Leitud :) Jälle üks aare, mis sunnib last ära kasutama, kuna endale pole pikkusegeeni antud.
Sai tširkust, sai nalja, sai aarde! Tegelikult tširkust oleks võinud rohkem olla, aga publik oli lahjavõitu ja seega me ka väga võimlema ei hakanud. Logisime kärmelt ja läksime edasi. Tftc!
Kuna kahtlesime, kas lava ikka on piisavalt hästi valgustatud, siis valisime siiatulekuks keskpäeva, mil valgus on maksimumi keeratud. Noh ja pimedamal ajal on publikumilgi muid ahvatlusi nagu saated televiisoris jne. Siis pole kellelgi aega artistihakatiste sooritusi hinnata. Kahjuks polnud põhjust erilisi kehapoognaid võtta ja seega keskendusime publikule kummardumisele, muidu peavad veel geopeitureid ebaviisakateks või ülbeteks
Tsirkust sai akende all korralikult tehtud. Õnneks ei pööratud õues hängivatele teismelistele just palju tähelepanu. Aitäh!
Hetkeks piilus ühest aknast kellegi nägu, kuid kui see kadus, tegime kähku akrobaatikat, kuid nagu välja tuli, tegime seda vale objekti juures. Siis saime veast aru ning aare oli käes. Aitäh!
Vaatasime ja hindasime autost olukorda ja tahtsime ära sõita. Siis tundus äkki, et kõik mugud lahkusid ja tekkis täielik vaikus-tühjus. Jalutasime kohale, leidsime, logisime ja lahkusime. Kõik käis väga kiiresti. Enam ise ka ei usu, et selle ära tegime, sest sorry, ei meeldi meile avalikkuse tähelepanu ei nii ega naa...
Olime jõudnud (ilmselt) suve viimase geotuuri lõppsihtpunkti -Viljandisse, kus pidime algselt puhta vuugi tegema. Aga juba oli hämardumas ja mul järgmine päev tööpäev. Seepärast rahuldusime ainult 4 aardega Viljandist, millest esimene ei nõudnud meilt midagi artistlikku, küll aga kannatlikkust mugudega.
Leitud, asukoht oli küll päris hull, mugude keskpunktis otsimine oli kõhe. Tegutsesime vaikselt aga siiski jäime vahele. :)
Selline tunne oli nagu oleks klassi ees jutustanud. :D Tead, et inimesed jälgivad ja itsitavad su üle, aga ise millesti aru ei saa. :D Igatahes igati huvitav, et just selline koht aarde peitmiseks oli valitud. :D Me üritasime küll hästi vaikselt olla, kuna kell oli juba 21:00 läbi ning lootsime ikka, et keegi meid ei märka (loota ju võib). :D Aga näedsa, ikkagi jäime vahele. :D
Kõik oli vaikne ja rahulik, kuid kohta arvestades on mugufaktor igal juhul täiesti üle võlli. Ei mäleta, millal viimati aaret otsides ennast nii ebana tundsin :D Törts enne õige koha näppimist tundis meie vastu huvi üks pesu korjama läinud naabrivalvur. Sekund peale sõna "geopeitus" öeldi aarde asukoht ette ära :)
Ilm oli ilus ning loomulikult oli ka mugusid liikvel. Õnneks õnnestus leida üks muguvaba hetk, katsuda veidi siit ja uurida sealt. Hakkas küll natuke imelik, tundus, et ei saa ju siin ikka olla. Kasutasin õlekõrt ja helistasin sõbrale - sain teada, et ikka õige koht ja peab olema. Oligi. Samuti sain teada, et see pidigi olema selline aare, mis veidi liigub. Vahel on siin, siis jälle natuke eemal, aga ikka olemas, päris ära ei kao. Täname aarde eest!
Eelmine kord rääkisin memmed aarde kõrval, kuidas nad vaarikaid korjamas käisid. Õnneks sai koht tuvastatud, nii et täna oli ainult logimise vaev. Klounaadi ei harrastanud. Aitäh!
Peidukoha raskusaste on maksimaalselt 2.0. Mugufaktor jälle kisub sinna 5.0 poole, eks linnakatega kipub vahest nii olema. Aarde säilivuse huvides poleks päeval julenud seda logida. Isegi kui kõik need 200 hoovipoolsete akendega elanikku parasjagu kodus pole või korraga akna peale jälgima ei ilmu, siis topsi saatuse kaalule panekuks piisab ju ühestainsast ulakast nagamannist või käreda häälega mammist, kes kohaliku turvafunktsiooni enda kanda võtnud on. Tahaks loota, et minu südaöine tsirkusetegemine jäi siiski mugusilme eest varjule.
Tsirkust ei teinud. Ainult poriseid jälgi tegin mitmesse kohta. Leitud, logitud.
Tundub, et mind on tabanud miski geopimeduse eriline vorm. Ma vaatan kõik kohad läbi, aga selle õige jätan vahele. Selle aarde puhul oli see eriti masendav, sest peidukas on äärmiselt loogiline. Õnneks Carolys märkas, mis koha ma vahele olin jätnud ja tuli võttis kohe aarde välja.
Paalalinna aarete ees oli väike hirm, ilmselt selle tekitas kunagine Spordiplatsi mitteleid. Kui saaks pooled soovitutest kätte, siis oleks ju juba väga hästi. Tegelikult polnud hullu midagi, vaatasin kuidas Anni tuimalt aardest mööda kõnnib ja läksin võtsin selle talt nina alt ära. Muguvabu hetki andis ikka oodata, kuid ega need tulemata jäänud. Aitäh!
Ideaalne aeg aardeotsinguks, kuna kõik normaalsed inimesed istuvad kodus - hiline kellaaeg, pime, ilge ilm, libe ja salakaval maastik. Ainuke häda, et sellise ilmaga ei taha ka mina väga väljas kooserdada. Selle aarde jätsin päeva viimaseks ja kergelt ta just ei tulnud. Minu jaoks on maastik vähemalt 3. Kätte ma selle konteineri aga sain ning kõige rohkem sai tsirkust selle tagasipanekuga. Siiski keegi seda vist ei näinud, peale ühe vaese kassi. Tänud omapärase aarde eest.
Sai kellakeeramise ööl ka veidi ligiduses olevaid aardeid otsitud. Õigupoolest olime seda aaret ka juba varem eelmisest kohast otsinud, kuid siis oli aare hoopis kadunud. Nüüd tuli aga aarde leidmine kiirelt. Ilm oli ka mõnusalt karge ja ergutav.
Kõik Viljandi mehed on vuntsidega. Oli parasjagu töölt tulemise aeg, iga minuti tagant saabus maja ette 90ndatel toodetud sõiduauto, kust väljus 60ndatel toodetud meeskodanik, kandes suu kohal 2000ndendast pärinevat vuntsikarvastikku. Kuna neil polnud minuga asja, siis ma arvan, et nende koondnimetus on Vasja.
Väiksel jalutuskäigul ümber paalajärve otsustasime aardele pilgu peale heita. Nulli jõudes oli koht muguderohke. Natuke pingil istudes mugud lahkusid ja aare kiiresti käes.
Aare oli väga hästi ära peidetud, läks tükk aega enne kui asukoha välja nuputasime.
Erinevalt varasemast katsest, seekord leitud. Ei häbenenud. ;)
GP 1512 / GC 1757
Lähenedes aardele tekkis tunne, et meid jälgitakse ja tunne ei petnud. Enne kui jõudsime oma teatritalenti proovile panema hakatagi kostus esimese korruse aknalt küsimus, et kas me otsime ka seda asja. Kuna vastasime jaatavalt siis juhatati meile aare sisusilselt kätte ja seega säästeti meid teatri tegemisest.Tänud sõbralikule / abivalmile naabrile ja loomulikult tänud ka peitjatele.
Pidin ootama, et kalamees-mugu oma õngega askeldatud saaks. Tänud!
Nulli poole jalutades sadas juba korralikku vihma. Avel kiskus nägu muigele, kui nägi, et läheme hoopis teise kohta kui ta varem käinud oli - tuli välja, et eelmisel korral teise mansaftiga otsides ei leitud, kuna otsiti lihtsalt eiteakust :). Praegu jäi õige koht juba kaugelt silma ja tegime kohalike poolt installeeritud kattevarje ära kasutades kiire töö. Samas ei saa kindel olla, et keegi neist sadadest akendest meie spioonitööd pealt ei näinud ja võimalike pesuvaraste eest ametivõime ei alarmeerinud. Aga kui nii peita, siis tuleb sellega ilmselt arvestada.
Ei tea, kas eelmine asukoht oli parem lava. Meil läks kõik libedalt, tagasipanekul pidime vaid ootama, kuni meie kõrvale hiilinud kloun oma etteaste pesu riputamise näol lõpetab. :) Tänud.
Leidsime päris ilusti aarde üles, kuigi pidevalt oli tunne et keegi jälgib meid :-D. Muidu oli aarde teostus päris lahe..
Ega siin midagi rasket polnud, nulli jõudes tuli leid kiirelt, tänud.
Aprill on tsirkusekuu! Kolmekesi käis püramiidide ehitamine kähku - publiku pettumuseks.
Jäi sobivalt tee peale söögi otsinguil. Tundus, et publikut ei olnud ning logisime salamisi ära. Aitäh!
Üritasin seal tähtsalt seletada, et mul leitud ja nii, aga selgus, et pidasin hoopis Spordiplatsi aaret silmas. Õnneks läks siingi ruttu ja suundusime Uku keskusesse keha kinnitama. Aitäh!
Tuigerdasin läbi vihmasaju tuimalt nulli ja panin logi kirja. Ei pannud tähele, et mõni mugu mind piilunud oleks. Eks ta veidi ebamugav koht ole, aga nüüd on ta mul logitud. Tänud!
Ei olnud tänagi publikut meile plaksutamas. Tuul puhus paruka peast ja roosa kleidike oli alles pesus. Seega jäi ainukeseks roosaks asjaks roosad prillid ja läbi nende vaadates tundus õige hetk logi kirja panna. Sips ja valmis, tänud!
Peale mõningast otsimist sai leitud aarde peidukast ja välja võtta ning logida.
Tänud peitjale :)
Läksime aaret suure kambaga otsima ja mul õnnestus see esimesena leida. Tänud!
Etendus antud ja aare logitud. Tänud.
Suurenenud koosseisuga trupp andis uuel laval väikese etenduse. Publikut oli ainult vähevõitu. Nähtavasti tegid algavaks paraadiks ettevalmistusi ja pugisid mandariine. Meie null näitas veidike mujale.
Ilm vihmane, aga vähemalt üks nägu vilksatas kardinate taga. Aitäh!
See oli aare, mis meil kõigil leidmata ja kõigil näitasid Gepsud Rakvere aiateibaid, pole minu aare, ega kõik peagi...
Leid tuli kiirelt, kuna õhtune külm aeg on piisavalt muguvaikne aeg - õues pime, toad pimedad või vaid telerivalguses.
Midagi lihtsat ka multikate vahele. Käisime päeval ja vaatasime asjad ära, aga kuna kaader kõõlus köökides ja praadis kotlette, siis numbreid sooritama ei hakanud. Korjasime muud asjad linna pealt kokku, vohmisime kõhud täis, ja kui ilm oli pimedaks kiskunud, tulime tagasi. Kohendasime Kauri kehakumerused suuremaks, panime talle suurelillelise sitsikleidi selga, ja sellega sulandus ta ideaalselt oludesse. Suts ja valmis! Tagasi pannes tegi Matvei akna peal suitsu, nagu hiljem selgus, aga ehk ta siiski ei süvenenud piisavalt. Täname!
Keegi meie etendust paduvihmas vaadata ei soovinud, niisiis tegime kähku vaid mõned akrobaatilised trikid ja lippasime tagasi autosse kuivama. Kuidagi lihtne oli jah, millalgi varem loetud logide järgi põhjal eeldasin märksa vaevarikkamat leidu. Kuigi jah, üksi oleks mul ka siin piisavalt vaevarikas olnud… :D
Ei tea, kus see aare ennast varasemalt peitis, kuid praegu on peidukoha raskusaste selgelt üle pakutud. Lihtsalt mine ja võta. Sellise koerailmaga polnud isegi akentel kedagi.
Selle aarde kirjeldus on juba selline, et uut lemmikaaret ma sellest ei lootnudki. Alguses pidin ikka paar majatiiru jalutama enne kui kedagi liiga lähedal polnud. See, et aare seal nii kaua vastu on pidanud on küll paras jõuluime. Loodetavasti ei jäänud minu tegevus sadadele mugudele silma ja tops püsib edasi.
Eelmisel korral ei leidud midagi põhjusel, et aaret polnud kodus. Seekord oli aare olemas ja asi kulges nagu lepse reega. Oli mitmeid variante, millest viimases ka topsik. Aitäh peitjale.
Pärast Kuuraniidu ja Oksa aida edulugusid suundusime edasi Viljandisse, kus oli üks tegemata töö. Õigemini üks senine tulutu esinemisüritus eelmises-algses asukohas. Tol korral oli pime ja polnud erilisi muresid seal 200 pealtvaataja akende all kõõluda ja lolli mängida.
Täna aga oli alles hommik, varavalge, areenid äsja avatud, rahval huvi ehk suuremgi. Parkisime oma klounaadtranduleti mõned meetrid nullpunktist. Vaatasime välja, vaatasime neid reklaamitud aknaid ja nendel suitsu tegevaid pealtvaatajaid. Mõtlesime, et johhaidi, kuidas me siin selle tööotsa küll piisavalt märkamatult ära teeme. Ei mõelnud välja. Siis aga kehastusime ümber klounideks Puuks ja Krooks. Võtsin kogu oma esinemisoskuse ja -julguse rindu - mängisin lolli ja tuiasin minuti väljas. Sirutasin ühte pessa ja seejärel nägin juba midagi kahtlasemat. Tiirlesin klounaadi tehes ümber palava pesa, ajasin end sirgu, võpatasin, tardusin ja tarisin aarde sooja rüppe. Midagi pole teha, vahel tuleb lihtsalt ka niimoodi otsida, eriti kui see ongi tsirkuseteatri direktori poolt taotluslik ja kohustuseks tehtud. Kirjutasime lepingule alla oma tsirkusevagunis, emotsioonid oli äsjasest tükist veel ülevad. Otsustasime, et teist seanssi läheb andma sama artist, temast on rahvas ehk juba tüdinud. Tehtud-tehtud. MOTT.
Lahkudes möödusime ka oma Pastoraal allikal vilepilli-loo peategelasest, kellele lehvitasime. Oli meeldejääv otsing, mida sageli korrata ei tihkaks. Aare korras, evej. Vagun suundus edasi Tõrvasse ja Valka.
See aare on oma nime väärt. Kuna Mikk vannub, et ta eelmisel korral KÕIK peidikud läbi katsus, jäi meil alles kaks versiooni:
1) matu07 käis sel ajal, kui meie otsisime, kusagil kaugemal logimas
2) konteineriga manipuleeris mustkunstnik. Teate ju küll, et need tegelased suudavad asju nii muuseas nähtamatuks ja siis jälle tagasi nähtavaks muuta.
Täna oli üks oluline detail kaugele näha, aardekarp oma pesas. Lisasime puuduva pliiatsi, kõrvalpeiduka libakonteineri võtsime trofeeks kaasa, ehk saab sellest uus aare. Aitäh!
Kummaliselt lihtsa lahenduse sai see müsteerium.Aga eks see tsirkus ongi selline omamoodi koht ja palju kinni vaataja silmades.Tänud!
Ühe varasema retke käigus parkisime ennast korraks aarde lähedale ära, vaatasime publikut ja selle peale tuli selline lavahirm, et jätsime asja katki.
Sellel korral pimeduse varjus oli tegutsemine palju inimlikum ja aare õnnestus üsna kiiresti oma pesast välja õngitseda.
Aitäh!
Uues kohas ja pimeduse varjus tegutsedes läks asjaga õige libedalt, publik tegeles toas oma asjadega. Kui me umbes kella kuue paiku käisime, oli aardega kõik korras; loodetavasti ei pannud me seda valesti tagasi vms. Aitäh peitjale!
Algul tuhlasime niisama, kuskil vanade koordinaatide ümbruses. Siis sai aga korraks gepsu ka vaadatud ning selle numbrid näitasid nüüd hoopis ühe teise maja taha. Edasi kulges juba nii nagu klassikud ütlevad: Sirutasin käe ja võtsin. Nii lihtne oligi.
Siia saan nüüd kirjutada, et võtsin aarde välja esimesest kohast kuhu käe sirutasin. Lihtnee. Ikka tükk maad lihtsam, kui leida aaret sealt kus teda olemas ei ole. Vahtijaid ei olnud. Adreka laks väga suur ei olnud. Muidu autorilt hea töö. Tänud.
Lp. loomakaitseselts!
Kaebus.
Keset külma sügisööd sunniti kaks Papagoid pesast väljalennule.. Kõndisime siis kirjutel katustel ja tundsime ka tungi piiluda tsirkusesse. Möödusime endisest tsirkuseareenist ja sisenesime uude tsirkusetelki. Ja kaebame... Seinad on olematud- tuul lõõskab vähemalt 100 m sekundis, küttesüsteemid tunduvad olevat jäänud kuskile lõunamaa tasemele- neid lihtsalt pole. Kraadiklaas näitas 4 kraadi plusside poolel, olgem ausad, seda on väga vähe ikka!!
Pealekauba.. meid sunniti tegema trikke! Papagoid pole mõned tsirkuselinnud, et sitsiks ühel jalal või kargaks läbi lõkke. Ja oleks siis pealtvaatajaidki olnud rohkem kui paar-kolm helendavat telekaekraani. Oleks vähemalt me tegevusel olnud hindajaid. Ja kostnud aplaus...
Nii sirutas Peep oma tiivanukid õige kohas välja, krabas topsi ja me taandusime valgusvihust, et varesejalgadega jätta oma kriipsud. On tunduvalt lihtsam leida ivakest sealt, kus ta tõesti olemas on. ;) Kell oli 02.00
Kuna keegi meid areenile tagasi ei kutsunud ja rohkem esinejaid ka ei ilmunud, siis lasime varvast. Hää, et pääsesime..
See show sai selleks korraks otsa.:) Tsirkusedirektorile aga aitäh aarde taastamise eest!
Päevapeale lõpuks leid tuli.
Ennem sai ikka korraliku tsirkust tehtud ;)
Aare nagu aare ikki, ainult sellist tsirkust polnud ühegi aarde nimel veel varem tegema pidanud. Tänud!
Kui Margit, Ain ja Kairi areenile jõudsid, käis etendus täie hooga. Liis ja Raul olid juba mõnda aega akrobaatikat harrastanud, nurga tagant ilmus välja veel Roger ja nüüd tegelesid juba kuus inimest kõikvõimalike tsirkusenumbritega. Nii võiks alata tänaõhtuse programmi jutustus…
Tegelikult oli meie pere siin jalutamas juba teist õhtut. Esimene kord hindasime möödaminnes olukorda ja võimalikke peidukohti. Täna toetusime kogu grupi kogemustele ja ei läinudki kaua, kui Ainil oli aare käes – kell oli 22:40. Tegime siis kõne peitjale ja nõudsime FTF-i puhuks auhinda. Pixento lendaski kohale pudel „šampust“ (loe: Värska) kaasas. Lasime märjukesel hea maitsta ja muljetasime äsjatoimunud etenduse üle. Igatahes väga-väga lõbus õhtupoolik oli. Aitäh peitjale ja kõigile meie tänaõhtustele kaaslastele!