Kinomehaaniku

Tegelikult me tulime Tartusse ikka aardeid leidma, aga seni see küll niimoodi eriti ei tundu. No selle objekti ikka uurisime puurisime omast arust täiesti läbi, vaid üks koht jäi vahele, nimelt see, mis aaret peitis. Igatahes tekkis ettekujutus, mis meid siin ees ootab ja eks tuleb aga muudkui tagasi tulla.

Ma ei tea, miks mul selle mõistatuse lahendamine nii raskelt läks. Jube kaua olen passinud seda, alles nüüd suutsin vea leida ja geokontrolli roheliseks saada.

Kohapeal sai veelgi rohkem kino. Poleerisime koos noorgeopeituritega (selle aarde puhul väga hea maskeering mugude eksitamiseks on noorgeopeiturid katet tegemas), aga keegi ei leidnud miskit. Logide lugemisest ka abi polnud. Lõpuks tuli üks lehepuhuriga kojamees õiendama, et kas lastel pole kuskil mujal mängida. Eks kunagi otsime jälle!

On õiglane, et tuleb minu poolt ka mitteleid siia. Küll mitte tänase eest, sest täna olid arboristid kõrval puudel tegutsemas ja ei saanud otsida. Aga no kõigi nende viie-kuue varasema mitteleidmise eest :) Päris hull värk.

 1 

Lootusetuks tunnistatud!

Kahe aastaga polnud õnn pöördunud. Otsisime mõlemad objektid läbi, ei leidnud.

 12 

Kell 18. Inimesed tulevad töölt. Muguuputus. Otsus tulla uuesti natuke hiljem, kui kevadine õhtupimedus võimust võtnud on.

Kell 21. Juba enam-vähem, kannatab natuke otsida ka. Aga ikkagi liiga palju inimesi käib ringi ja tunnen ennast seal üsna ebamugavalt. Otsus tulla natuke veel hiljem.

Kell 1. Ok, täiesti lootusetu :D Otsus Tiksoja aarde alla magama minna.

Kell 5:30. Ajan end spetsiaalselt vara üles, et esimeses päevavalguses oleks aega ja võimalust rahulikult otsida. Otsin. Oma arust inimtühjas ümbruskonnas. Vaid üksik taksojuht sõidab korra mööda. Objektil olles ühtäkki kuulen, et päris üksi ma ikka ei ole. Selja tagant kostub spetsiifiline sahh-sahh. Olles tuvastanud kojamehe, jätan kohemaid kahtlased tegevused ja liigun nurga taha. Kuid kiirustades kogemata kolistan korra ning seetõttu mind märgatakse. Vana sibab mulle ümber maja nurga järgi ja küsib, mis teen seal. Ma ei pea vajalikuks kohe mängu reeta ning kostan: "Ei midagi," sest olen veendunud, et päris otsimiselt mind ei tabatud. Igatahes istun autosse, ootan veidi, aga on ilmne, et niipea kojamees oma tööd seal ei lõpeta. Otsus tanklast läbi käia ja veelkord Geotänavat mitteleida.

Kell 7. Möödun nullist, aga luud seisab ikka veel mind huvitava punkti najal. Otsus haigutada ja edasi sõita.

Mis kell seda asja üldse otsitakse? :P

Käisin, kobasin, ei leidnud.

ei leidnud

Punnitasime, mis me punnitasime, aga aardeni käsi ei küündinud.

Ei jäänud aaret näppu.

DNF :(

 1 

Mul oli lootus, et ehk on mu silmad nägijaks saanud, aga ei midagi. Endiselt olen pime.

Lühidalt: ei leidnud.

Pikalt: läksin kohale. Kuna alanud aastast algusest töötan peaaegu nägemiskauguses, siis olen selle karbikese meelega mõneks soojemaks päevaks jätnud, et lõuna ajal aega veeta. Aga et kontorirotid pannakse enne suuremaid tarneid ka nädalavahetusel tööle, siis oli selleks lõunapausiks nüüd pühapäeva pärastlõuna - tunnen kohaliku asutuse elurütmi ja tundus mõistlik aeg otsimiseks.

Mõeldud-tehtud siis, aga kohapeal selgus, et mul on inimeste erinevate elurütmide pärast ikkagi aega pool internetti läbi lugeda. Küll keegi tegi sealsamas suitsu, küll kallas autosse klaasipesuvedelikku, küll ootas kedagi järgi. Lõpuks oli plats üsna puhas (kui peitust mängivad lapsed välja arvata).

Poleerisin siit ja sealt, aga lõpptulemuseks sain oma ettevaatamatusest käe veriseks. Üsna ootamatult avastasin ,et autoapteeki mu väikses vurajas ei olegi. Korjasin siis suuremad killud kokku ja viisin prügikasti ära, seejärel sõitsin Prismasse apteeki ja plaastreid ostma. Teetanuse süst tehti eelmisel aastal ära, selle pärast väga ei muretse, aga tagasi lähen siis, kui tuul pöördub ja jälle rohkem motivatsiooni. :)

Tänud aitamisel Annele [nuffi]! Kuna hilja õhtul sai mindud ja ainult nn kinnise meelega, siis leidu ei tulnud, hakkas külm ja läksime koju.

Sellest konkreetsest mitteleiust ei maksa mingeid tõsiseid järeldusi teha, kuna ma väga ei otsinud, vaid kaesin lihtsalt asukoha oma silmaga üle. Kuna mõistatus valmistas mulle, erinevalt teistest, üsna suuri probleeme, sest õigeid vastuseid ma ei saanudki, siis tartlasena ma lihtsalt teadsin aarde asukohta nagunii ja ainult seetõttu suutsin kontrollist rohelise tule välja meelitada. Valges ei tahtnud väga tsirkust mängima hakata, moepärast näppisin veidi, aga ei mingeid tõsisemaid otsinguid. Eks kunagi hilisemal õhtutunnil tagasi.

 2 

Üks kord ei leidnud neljakesi, teine kord ma ei julenud samal päeval autost väljudagi ja loomulikult helises kaks päeva hiljem telefon ja rahulolev hääleke lõõritas, et aare on täitsa oma õigel kohal...(noh, taustalt kostis ka peitja õelust...tont temaga). Aprillis uus katse ja üldse on viimasel ajal masendavad mitteleiud ülilihtsates kohtades...oleme vist algajate tasemest väljas ja õnn on vaid tugevamatele :P. Kuradi kinu värk...igatahes! Tähh!!

Pimedus varjutas varjud ja nii saime taas objektile hiilida. Tädi oli tuttu läinud, no ei jaksa ju vana inimene terve 24 h valvata. Aga taas pidime lahkuma leiuta, no ei leidnud ja kõik. Eks vaatab siis teiste kinu... Tänud, põnev koht oli ikka ;)!

Hiilisime nulli ja tegime kino, kuid kiibitsejatest naabrid aktiviseerusid väga ebameeldivalt. Tädi muudkui pildistas ja Rohelise tuttmütsiga onkel ( no roheline mehike :P ) kukkus helistama politseisse. Krm, kriminaalkroonikasse sattuda ei soovinud ja lasime jalga.

Katse nr 2. Hiilisime pimeduse varjus uuesti. Naabrimutt fotokaga oli paksude kaardinate taha varjunud. Sellest palju abi polnud, sest näppu ikka midagi ei jäänud.

 2 

Kui kohalikud hakkasid meid juba fotojäädvustama ja vandaalideks sõimama, oli aeg tagasi tõmbuda.

Seekord olime juba kolmandat korda otsimas, kinnituseks oli ka varemleidnu info asukoha õigsusest. Ka seekord loobusime pärast enda arvates põhjalikke otsinguid. Lisaks geopimedusele kimbutab meid nüüd vist ka geotundetus - isegi käega kompides ei leidnud midagi. Eks kunagi uuesti, kui mõni leiulogi ilmub, praegu küll ei ole enam motivatsiooni otsida.

Mõistatus lahendatud, asukoht tundus igati loogiline. Geokontroll jäi küll punaseks, mugud ja külmetavad varbad segasid ka pikemalt otsimast. Tuleb uuesti proovida

 1 

Peale väga lahedat Ultima Thule kontserti sai suund võetud sinna,kuhu geokontroll oli suuna juhatanud. No siin sai ikka igasugust kino tehtud,järgmiseks korraks valmistan ennast mehaanikuna ette.....

 9 

Välitöödele suundusime esmaspäeva südaöösel - tundus igati sobiv aeg võimalikult väheldaseks mugude hulgaks. Pool tundi öövaikuses poleerinud, vaatasid ühel hetkel meile bussiaknast otsa mõistmatute nägudega korrakaitsjad. Üritasime olukorda selgitada ja paistis, et vaatamata veidrale jutule tundus asi neile siiski puhas olevat ja lahkuti. Neli minutit hiljem kirjutati meie nimed ikkagi igaksjuhuks dokumentide alusel "logiraamatusse" ja kõrgema võimu lahkel loal saime enda otsinguid jätkata.

Paraku ühtegi teist sobilikku kohta enda nimede kirjapanekuks me sellel korral ikkagi ei leidnud, äkki järgmine kord.

Ümberkaudsete majade valvsaid silmapaare arvestades võib juhtuda, et ka edaspidi seal kahtlastele tegelastele igaksjuhuks kontroll kutsutakse. Turvaline tunne tekkis kohe :)

Aarde asukohta on tõesti tartlasel lihtne tuvastada. Esimene mõeldud koht ja geokontroll näitas rohelist. Sobiv aeg valitud ja sai seda otsima minna. Kõvasti sai aega kulutatud, kirutud ja vannutud. No ei jäänud seda aaret kuskilt näppu. Sai ka teine ring tehtud, kuid tulutult.

 1 

Kaks potensiaalset peidukat on välja mõeldud aga täpselt nende kahe vahel seisis täna turvamees ja ei olnud mul aega seal oodata kuni pidu läbi saab.

Ometi üks mõistatus, mille ma suutsin ära lahendada, aitäh selle eest! Väga hariv samuti. Kahjuks jäi aare seekord meie eest peitu aga nagu näha, polegi see igaühele leida. :) Eks mõnikord uuesti.

 4 

Äi need näppimised-toppimised küll päevavalgust kannata. Peab ikka kinohuviliste seltskonnaõhtu tegema.

Suisa esimesel päeval peale aarde ilmumist, oli lahendus käes. Aga aega ei olnud. Ega viitsimist peale tööd kõrvalepõiget teha. No eile siis käisime vaatamas asja. Ja nagu eelnevadki- silitasime ja silitasime ja siis natuke veel. Lõpuks olid näpud punased ja külmetavad, nii et selleks korraks andsime alla.

 12 

Viimase aja päälinna geoelu on nii põnev lugeda olnud, et mõtlesime Martiniga siis ka järele proovida. Otsustasime täispauk autentse kogemuse endale teha, nii et parkisime ennast Tartu kesklinna Statoili ja jäime uut aaret ootama.

Ootasime pool tundi, siis hakkas igav. Käisime võtsime ära kaks viimase aja aaret, mis mul ikka veel leidmata olid. Ikka vaikus. Läksime ja mitteleidsime viimase Potsataja seeria installatsiooni. Kui mitte muud, siis pakkus rõõmu Taneli logi selle asja kohta rahvusvahelisel lehel. Pool kaks öösel külma ja tuulega mände poleerides tuli mõte, et miks kurat me üldse seda teeme, kui nii halb on. Andsime alla.

Hommik oli õhtust targem ja leidsime eest uue aarde, mille lõplik asukoht lõpuks täna lahti õnnestus muukida. Mitte et siin midagi keerulist oleks, lihtsalt talvel on kuidagi pikk see reaktsiooniaeg.

Kui loogiline ja roheline lõpp käes, otsustasime meie tiimi Tartu diviisiga peale lennata, eriti pärast karukati logi mitteleidmisest. Noh, tulime, silitasime, silitasime veel, tegime politseibussi möödudes nägu nagu me niisama hängime ja silitasime edasi. Lõpuks hakkas külm ja paha, ei tahtnud enam silitada. Läksime koju ära.

Ei igatahes väga intrigeeriv, eks millalgi varsti tagasi. Seda kaksnull peidukat tahan ma lõpuks oma silmaga näha...

 9 

Teisipäeva õhtu Tartu äärelinna paneelmajas: tavalisest õhtust pole juttugi, õhus on kõrgendatud valmisolek järgmisel päeval avaldatava Tartu aarde otsimise jaoks. Tuleb ju vähemalt südaööni ärkvel püsida, Eesti seiklussportlaste 2,5tunnise muljetamise järelvaatamine Pantanali märgalal kulgemisest sobib selleks suurepäraselt. Kolmveerand kaksteist söön võileiva, panen valmis geokoti ja autovõtmed. Riideid enam voodile ei laota, vaid panen selga, nädalatagune 20sekundiline kaotus on valusalt meeles. Nagu ikka, asume südaööl geopeituse lehte uuendama. Geopeiturid tulevad ja lähevad, kuid keda ei tule, on admin. Lepime kokku, et ootame poole üheni ja siis lähme magama, kuna hommikul tuleb siiski tööle suunduda. Kuna [mart]-i ei tule kokkulepitud ajaks, poeme põhku. Hommikul vaatame otsa mõistatusaardele ja mul tekib kohe idee, kus aare olla võiks. Käime nullist enne suplust läbi, kuid pikalt ei otsi, kuna aaret kohe näppu ei jää ja pole üldse kindel, et idee õige. Õhtul, kui koju jõuan, teatab Lõvi, et oli koordinaadid välja arvutanud ja need näitavad täpselt sellesse kohta, kus hommikul käisime. Kuna ilm tundub kehv, siis otsingutele ei suundu. Täna õhtul aga võtsime taas ette retke nulli. Poleerisime ja katsusime kõike, kuid aaret näppu ei jäänud. Eks siis mõnel õhtul uuesti :)