Ei leidnud. Suur muguoht.

ei saanud otsida, mugud võtsid päikest

Kole palav ilm oli, läksime enne airce juubelit veel seda aaret otsima. Kahjuks ei lugenud vihjet, niisis püüdsime seda muidu üles leida, mis ei õnnestunud. Väga väga palju mugusid oli, kes kõik hüppasid objekti peal üles-alla. Küll me tuleme tagasi, praegu oli lihtsalt mõnus ujumine. Aitäh!

 5 

Käisin siis ka esimest korda nullis. Mõtlesin, et kaen selle silla üle, kas tõesti on aarde leidmine nii lollikindlaks tehtud, et ainult õiget moodi pääsebki ligi. Krt, on jah. Kaval.
Kuna jäine kiht järvel ei kutsunud üldse mitte vette kukkuma, siis jääb aare ootama suve ja ujumisoskuse tekkimist, kuna paistab, et lähima 10 000 a jooksul selle veekogu veetase ka nii madalaks ei lähe, et sinna kuiva jalaga ligi pääseb.
Minu äratulekul tuli just esimest korda päeva jooksul päike korraks välja ja nii ma siis tegin telefoniga uduseid pilte ning olin tunnistajaks, kuidas üks kamp sõidutas mingit poissi ostukärus sillale. Kuna paistis, et seltskonnal kurje kavatsusi polnud ning noormees veeres omal jõul kärust välja, otsustasin edasi minna.

jäine tormituul nullilähedane veetemp kohe mitte ei kiskunud vette.Kaasas olnud varreotsas cam näitas ,et oleme õiges kohas:) teinekord tuleme tagasi.

No ei ole midagi teha kui hetk enne meie saabumist otsustavad mugud täpselt nullis kala püüdma hakata. Kunagi uuesti.

 1 

Peale Kalju aaret oli kahel meist üsna ükskõik mis temperatuuriga ülejäänud veekogud peale mere on. Minul oli vaim valmis seda ka proovida kuid kalamees mugu koos kahe lapsega tõmbas me plaanile kriipsu peale. Ilm oli täna soe, tuuletu ja päikseline.

 9 

No me käisime ka järve äärde öösel korra kiirreageerimas :D. Lihtsalt selleks ajaks kui meie kirjalikult kinnitatud FTF-ijad sinna kohale jõudsid, olime juba ringiga tagasi kohas, kust alustasime… Ja kõik selle pärast, et mina olin seekord sajaga trammipidur ja Laur jäi endale kindlaks, et tema solidaarsusest siis ka minuga kaasa peab pidurdama… :D.

Algus aga oli igatahes paljulubav…

Steen 1. Suures plaanis on elutuba, mille diivanil istub peitur, kes on täiesti pahaaimamatult ennast läppariga selle nurka kerinud ja valmistub logi kirjutama. Järsku lendab seni vaiksest kõrvaltoast välja teine peitur ja täristab katkematu vooluna: “Kuule! Kuule! Kuule, lähme ftf-ima, ma just nägin et mõnikümmend sekundit tagasi avaldus uus aarde ja ma ei jõudnud lugeda mis see on aga see on siinsamas ja ….” Rohkem ta rääkida ei jõua, diivanilistuja ütleb ainult “Olgu!” ja edasi võib umbes 2 minuti jooksul näha mööda maja ringi tormavaid kujusid, kes väljaminekuks vajalikku geovormi kokku otsivad ja seda hoo pealt selga topivad. Seda, et majapidamise lemmikud sellele, mis nüüd just juhtus, üldse pihta ei saa ja midagi taolist esimest korda näevad, võib välja lugeda nende jahmunud-nõututelt nägudelt ja sellistena nad meist pauguga kinni lendvavat välisust vaatama jäävadki… :D.

Steen 2. Suures plaanis on sõiduauto ja selle eesistmetel istuvad 2 peiturit, kellest üks üritab kiirust ületamata Kloogale sõita ja teine telefonist palavikuliselt aarde kohta lisainformatsiooni hankida aga nagu kiuste venib Elisa 3G just praegu nagu tatt… Lehe lõpuks lahti saanuna põrnitseb telefoniomanik jahmunult ekraani…

• “Sa maastiku raskusastet vaatasid!?”
• “Eeiiii…”
• “See on 4.5!”
• “Äemmm…. Mis siis! Lähme vaatame ikka, võib-olla….”
• “…. jah, lähme ikka, meil on ju olemas autos redel ja meeterviiekümnesed kummikud, äkki saabki… :D”

Steen 3. Suures plaanis on aarde null ja 2 peiturit jalgupidi selle otsas ning tuvastavad et 39-keskel juures pole redeliga midagi teha ja kaenalaukudeni ulatuvate superkummaritega võib täna sama hästi lutsu visata … Kolmas abivahend ilmselt aitaks aga esiteks on see kodus ja teiseks hakkab nüüd peale üks vingerdamine… Peale tulist vaidlust jääb lõpuks asi nii, et täna me ei naase… sest meis pole piisavalt Lepalinnu-Meelit, täiesti uskumatu tüdruk ikka :D. Lehole aitäh uue aarde ja põneva öise seikluse korraldamise eest, polnudki peale advendiseeria lõppemist niimoodi vererõhku üles saanud… :D. Ja küll me selle kollase leiulogi ka varsti kirjutame, kui mitte enne, siis üks teine öö, paari kuu pärast…