Alustasime nullist ja suurendasime vaikselt raadiust. Isegi kaljukitsedena liikumine silmi lahti ei teinud. Korra jäi kinni hoitud juurikas kätte ja akrobaatika, külm higi seljal ning kiire käpuli viskumine märjale kivile päästsid paarimeetrisest langemisest märja lärtsuga. Aaret meil kahjuks leida ei õnnestunud. Koht ise oma huvitava geoloogiaga oli küll külastust väärt.

Sai väga pikalt otsitud, kuid leidmata ta jäi. :(

 4 

Võtsime aega, tuiasime rannas, solberdasime vees, keksisime kividel, loopisime lutsu.. väga mõnus oli, täitsa rahulikult võtsime aega aardest mõnesaja meetri kaugusel. Lõpuks ei saanud siiski ahvatlusest võitu ja käisime vaatasime esimese punkti ära. Teinekord võtame jälle aega ja jätkame.. Tänud, meil oli vahva.

Võtsime aega..

Laiselda on mõnus;)

Katse2 - Seekord võlusin juba rohkem numbreid välja. Aga levi puudumise tõttu kontrollida ei saanud ning ka GPSi lüües tundus mööda. Täitsa põnev värk ikka. Meri oli täitsa peegel ja eelmise katse külmusest polnud täna siin midagi alles. Siin kandis ringi jalutades tekkis mul mitmeid aarde ja üldiselt ilusa piirkonnaga mitte seotud mõtteid - kes need inimesed on, kes puhkeala kasutades ei suuda 5 meetrit eemal olevasse prügikasti viia oma prügikotti ega taarat? Miks selles samas prügihunnikus rippus koera kaelarihm? Miks elus puid seest poolt põlema pannakse? Muidu mõnusat idülli rikastas kuskil kõrgemal toimuva õppuse(?) kauge tärin. Kogun veel selle asjaga mõtteid ning ehk ikka uuele katsele varsti :)

Siin tahtis tuul luust ja nahast läbi lõigata. Vaatasime esimese punkti üle ja tulime seekord tulema. Paksema nahaga/soojema tuulega tagasi. :)

Siia jõudsime juba eelmisel õhtul, kui olime oma saadud koordinaate piisavalt korrigeerinud. Pimedas aga ei suutnud otsitavat tuvastada. Nüüd siis saabusime kohale võimalikult vara. Suur oli meie üllatus, kui nägime, et just aarde juurest umbes paarikümne meetri kaugusel oli pikniku pidamas suurem seltskond (5-6 autotäit inimesi). Ei ole ju tegemist lõkkeplatsiga, vaid suhteliselt tiheda võsaga :) Ei olnud kahjuks ka aega nende lahkumist oodata ja suundusime hoopis ise edasi. Kunagi uuesti.

Kaupo oli eelmise korra järel geokontrolli roheliseks saanud ja kuna enam kiiret polnud, otsustasime asja üle vaadata. Veetakistuste tõttu jäid autod üsna kaugele ja tegime virgestava jalutuskäigu. Muidu oleks päris tore olnud, aga pimeduse tõttu ei saanud vaateid nautida ja külm tuul osutus lausa piinavaks.

Kammisime siiski nulli ümbrusest kõik mitmekümne meetri ulatuses läbi. Kahjuks edutult. Loodame, et tegu oli siiski (geo)pimedusega ja aare on tegelikult ikka alles. Niikuinii tahaks valges ja soojema ilmaga tagasi tulla. Aitäh juba koha eest!

Otsisime lõpus 30min, geokontroll oli põhjas ning gps stabiilne, aga midagi ei hakanud silma. Ootame järgmisi leidjaid.

Võtsime aega päris palju ja siis võtsime kirve ka, aga ei midagi. Eks mõni teine kord tuleme tagasi.

 2 

Tegelikult oli see Kalju aarde kõrval teine päeva põhieesmärk. Teel sain veel tõdeda, et olen peaaegu kõigil Leetse platsidel telkinud. Esimeses punktis tiirutasime päris tükk aega, enne kui õige asi silma hakkas. Vot päris sellist lahendust polnud küll oodanud, eriti veel seda kahe tulemuse osa.

Edasi suundusime otse teise punkti, Kaupo vapralt oma madalat geoPassatit piloteerimas. Poole tee peal tuli kitsas kohas vastu Hilux, kes paistis meie ilmumisest päris üllatunud olema. Küll oli ta nii lahke, et tõmbas ninapidi otse tee kõrvale metsa, et me mööda mahuks :)

Teises punktis tõmbas Kaupo topsiku põhimõtteliselt otse minu nina alt välja, kus ma seda kategooriliselt nägemast keeldusin. Saadud tulemused olid paljulubavad ja läksime autosse geokontrolli taguma. Nüüd on aga nii, et kas tegime kusagil näpuvea sisse või ei teinud looduses piisavalt palju kontrollkatseid, aga rohelist värvi meil näha ei õnnestunud. Piirkond oli küll selge, aga jätsime seekord kirvega vehkimise ära. Vaatame siis, kas õnnestub kodus asi roheliseks saada või lähme ja madistame kunagi edasi. Üks aitäh igatahes juba ära, täitsa meeldiv ajaveetmine ja huvitav teostus.

Esimeses ja teises punktis ei läinud tänu vihjetele väga pikalt. Lõpp-punkt pole aga õnnestunud roheliseks ajada. Samas kõik vajalikud andmed peaks olemas olema, nii et ehk tuleb veel natukene avatud silmadega neile otsa vaadata.

Igaühel näitas geps nulli erikohta, usaldasin enda oma aga kui sealt midagi ei leidnud, siis panustasin vaid mustikatele. Poole tunniga sai kõht piisavalt täis, tänud!

Tagantjärgi võib öelda, et ilmselgelt ei teinud me seda mida aarde nimes kästakse. Otsisime esimest punkti vast umbes pool tundi. Eks tähelepanu oli hajutatud künka all olevast seltskonnast ja suurtest mustikatest mida pidi kahesuupoolega sisse ajama. Samal õhtul jõudsin juba ka peitjat terroriseerida jutuga, et arvatavasti on esimene punkt plehku pannud. Õnneks see nii siiski ei ole. Tuleb võtta järgmisel korral rohkem aega ja ka muid nägemis oskusi kaasa

Otsisime siis jah kogu kollektiiviga esimeses punktis piisavalt kaua. Või noh, kui nüüd päris aus olla siis Karl ja Anne võtsivad aega ning sõivad rohkem mustikaid, kui otsisid:) Vahepeal oli juba tõsine kahtlus, et neil leitud ja narritavad niimoodi eesmärgi nimel innukalt tegutsejaid. Lõpuks, kui kena naisterahvas oli oma musi ropult ära määrinud otsustasime edasi sõita

 1 

Otsisime neljakesti 30 minutit. Leidsime ainult mustikaid. Hiljem saime aru, miks aaret ei leinud: unustasime vaadata aarde pealkirja.