Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vaskjala–Ülemiste kanal on kanal Rae vallas ja Tallinna linnas. Kanal saab alguse Vaskjala veehoidlast ning lõpeb Ülemiste järves. Kanal on osa Tallinna veevarustussüsteemist. Kanali pikkus on 10,8 km, valgala pindala on 28,6 km².
Üha suureneva veetarbimise tõttu ilmnes juba 19. sajandi lõpus, et Ülemiste järv ei taga piisaval hulgal vett, eriti põuastel aastatel. Järves olevale Linda kivile on raiutud mitu aastaarvu, mis tähistavad kivi täielikku kuivalejäämist: 1826, 1887, 1908, 1960, 1970 ja 1975. Linna veetarve ei suurenenud mitte ainult elanikkonna kasvu, vaid ka tööstuse arengu tõttu. Ainuüksi tselluloosivabrik vajas juba tollal 25 000–30 000 m³ vett ööpäevas. Leevendamaks veepuudust võeti kõigepealt kasutusele Pirita jõe vesi. 1922. aasta sügisel valmis 10,5 km pikkune Pirita-Ülemiste kanal ja pumbamaja Pirita jõe ääres. Pärast Pirita-Ülemiste kanali rekonstrueerimist ja Vaskjala hüdrosõlme (pais-regulaatori) rajamist 1970. aastal oli võimalik suunata vett isevoolu Ülemiste järve kuni 6 m³/s
Kirjelduse allikad: Wikipedia ja Eesti Loodus
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
pikem_matk(>1km) (3), lumega_leitav (2), gpsita_leitav (1), advendiseeria_2016 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6WJTG
Logiteadete statistika:
132 (98,5%)
2
1
0
0
0
0
Kokku: 135
Aardeni viis selline tore rada. Kui Tallinna nimekomisjon tahaks sellele nime anda, siis soovitaksin rattasõidukogemuse põhjal Munaklopi teed. Aga tegelikult ma ei tea, kas see viis üldse aardeni, sest aaret puu otsas ei kasvanud...
Läksin tegelikult üldse mitte aaret otsima, vaid kassiga metsa jalutama. Kaardil aarde asukohta vaadates hakkasin aga vanduma, kuna see oli just see punkt, kuhu eelmine kord põrutasin, olles geniaalselt Palangu kingituse välja arvutanud. Kuna viimane kord õnnestus autoga praktiliselt kanali äärde sõita, mõtlesin, et ehk saab tänagi.
Sissesõidu juures tuli metsast välja perekond perekonna järel, kõigil kuusk kaenlas. Sain mõnisada meetrit sõidetud, kui hakkasid sügavad jäised lombid vastu tulema, kus rattad kohapeal ringi käisid. Õnneks jõudsin väikesele lagendikule, kust edasi ei hakanud enam igaks juhuks trügima, vaid lasin hoopis kassi välja jalutama.
Kass oli ülinördinud, et teda sellisesse kohta veeti, kus oli märg, mudane ja mitte üht rohelist rohuliblet. Hiirtest rääkimata. Teinud paar ringi ümber auto vahetpidamata jalgu raputades, otsustasin ta sealt õudsest paigast ära viia ning jalutasime hoopis paarsada meetrit kanali kaldaäärt pidi, kui autoga kalameeste parklasse jõudsin. Aarde juurde ei viitsinud ma siiski kassiga koos jalutada, nii et jääb järgmiseks korraks.