Veemängu kõrval tekkinud diskussioon pakkus põnevaid assotsiatsioone ja naerupahvatusi. Kahjuks olime geopõgenemiseks valinud ääääääärmiselt ilusa ilma ja keldris kinni istumise asemel otsustasin rattaga mööda Emajõe äärt kooserdada. Tänud siiski, tore tuttavaid nägusid näha ja teistega tuttavamaks saada. Tanelile musi!

Kohale jõudes olid esimesed juba mõlemad toad hõivanud. Seega hõivasime ülejäänutega koos hoopis puhketoa, kus sai maitsvaid seeni süües nime logiraamatusse kirja panna.

Esimesena külastasine šeifituba, mingi hetkeni kulges päris hästi, aga lõpuks avastasime ennast ajahädas viimase mõistatuse juurest, olles kõik õlekõrred ära kasutanud. Mis on muidugi tagantjärele mõeldes natukene narr, sest olin ju iseseisvalt täpselt sama mõistatuse Tartu peal varem lahendanud. Õnneks päästis timix päeva ja saime enne aja lõppu välja.

Pärast külastasime ka maletuba, kus meid oli rohkem ja seetõttu ka individuaalseid tegevusi jagus vähem. Ilmselt oli aga ka kokku tarkust rohkem, kuna sealt ruumist väljusime uue rekordi omanikena.

Seiklustoad mulle meeldivad ja hea meelega külastan neid mujalgi. Aitäh!

No kuidas ma siis ei osale kui tean, et Tanel on panustanud siia hulka energiat, hulka töötunde, hulka katsetusi, hulka materjali, rahast ma üldse ei räägi, tasuta asju ju pole olemas või kui nad on, siis pole neil väärtust.

Osalesin esimese pundiga Maletoas (Safcreaker oli läbi tehtud) ja uskumatu kui hea tiim meil oli. Mina oskasin vaid korrutada, et kahtlustage kõike ja kui üks on katsunud, siis teine peab uuesti üle libistama, sest kui ka arvad tundvat omanikku, siis kokkuvõttes tõmbas ta meil ikka korralikult vaiba jalge alt ära. Kohati tekkis tunne, et juba esimesest toast minema ei saa. Ometi ma tegin sama liigutust, mis Maire. Väike Mia oli nii tubli abiline, tänu temale saime ka lips edasi. Meeskond oli meil tugev ja läbi me närisime viimasest uksest. No õue minnes, et olnud ma kindel, kas autogagi saan sõidetud, pea oli nii mõtteid täis.

Ja krt, me oleks saanud kiiremini kui hommikul ühe aarde juures peatust tahtsin aga ei, ei jutt libises kärmelt mujale...

Sellised sündmused kus midagi teha on, mis on arendavad mulle meeldivad, niisama seismise kähkukad mulle suurt pinget ei paku. Aitäh Mia, Ove, Karl, Maire, Kristel abi eest, üksi oleks istunud Jõuludeni seal! Kle suller, neid tühje ruume on seal keldris veel! Kalli!

Kevadel sündmus lükkus edasi...vahepeal oli tunne, et tuleb taas ära jätta aga õnneks sai ikka tehtud. Mõnusad toad on Tanel endale keldrisse korraldanud. Endal on õnnestunud mõlemast juba varem põgeneda, niiet seekord sain kogu tsirkust nautida kaamera vahendusel koos Taneliga :D Mulle meeldis seda pidi see asi ka seekord. Kõik põgenejad olid väga tublid ja on hästi näha, et Tartu aarete varasem leidmine aitab kõvasti kaasa seal :) Tänud Tanelile ja kõigile osalejatele!

Lõpuks üks laupäev, kus ärkasin kodus täiesti tavaliselt ja olin veel kell kümmegi kodus. Täitsa imelik tunne oli isegi :D Nii harjunud oma nädalavahetusi kusagil mujal veetma. Enne sündmust haarasin lauale hunnikul viinamarju ning väntasin läbi suvise Tartu kohale. Kohapeal tervitasid Laur ja Tanel ning suunasid mind logiraamatuga tuppa, kus seltskond ees ootas. Kuna Maletuppa oli vähem inimesi puudu kui seifi omasse, siis sai tolle kasuks otsustatud. Juba geopeituritena suutsime mitu asja kahe silma vahele jätta. Mõtlen et kuidas need mugud veel siit välja saavad :D Meil jäi täpselt üks liigutus tegemata, et õigeaegselt välja saada, aga emotsioon oli ikka sama suur. Väga lahe, mõni element oli aaretest ka tuttav :) Aitäh kutsumast!

Ühes toas olin kunagi ammu käinud. Oli täitsa huvitav. Viimasest oli natuke poole kõrvaga kuulnud, aga ei midagi enamat. Nüüd oli sobiv aeg ka see järgi proovida. Seegi oli täitsa tehtav. Taaskord tänud hea seltskonna eest.

 1 

Minul oli mõlemas toas käimata, nii et vahet ei olnud kuhu tuppa mind topitakse. Kuna Karlil ja Mairel oli tiimist rahvast puudu, siis esimesena liitusin nendega.

Tiimitöö edenes meil hästi ning mingi 38 minutiga olime toast väljas. :) Mulle väga meeldis, vist isegi rohkem kui teine tuba.

Teise toaga läks jälle nii, et ühes tiimis oli inimesi puudu ja nii ma nendega liitusin. See tuba oli minu jaoks palju raskem, üksi ma poleks sealt kunagi välja saanud. Kambaga saime õnneks asja lahendatud ja viimastel minutitel toast välja. :)

Suured tänud korraldajatele ja kõigile kaaslastele!

Poole tunnise hilinemisega jõudsime keldrisse ja saime kaminatoas veidi geoloba ajada ning kahtlast jõeületuse kampa lahata. Ja juba oligi käes hetk, kus meid seifi tuppa luku taha pandi. Kõige raskemaks osutus väljapääsu tähe kokku panemine :D Lõpuks suutis Tanel siiski Taneliga samale lainele saada ja u. 4 minutit enne aja lõppu me välja pääsesime. Ega muljetamiseks väga aega ei jäänud, sest peale väikest koosseisu seadistamist, lükatigi meid juba maletuppa kinni. Seal loomulikult läks samuti kõige lihtsama ukse avamisega kõige kauem aega :D Lõpuks viimase ülessande juures andis tunda, et meid selle väikse ruumi jaoks liiga palju on ja aeg hakkas venivaks muutuma.. õnneks siiski oli korraga kuulda vabastavat klõpsu ja Tanel ise võttis meid õnnitlustega vastu. Selgus, et olime suutnud selle toa põgenemisrekordiga hakkama saada - ÄGE :)

Minu elu esimesed põgenemistoad osutusid igati lahedateks väljakutseteks ja Taneli kavaluste läbihammustamise hasart sai kõvasti kütet juurde.. mis siis, et Süsteemi juures sain selle eest kohe nõgestega vastu sääri :D

Suur tänu laheda ürituse eest.

 1 

Oli au kuuluda sellesse gruppi, kes välja ei pääsenud. No mis teha, kui pole seda nutti parasjagu kohal või keegi nutikanalil kahe jalaga peal seisab. Tore oli sellest sõltumata ja millalgi ehk proovib ka teise toa ära. Toimus palju siblimist ja kui keldri kitsastest ruumidest taas õue sai oli pääsemise tunne küll. Aitäh võimaluse eest!

Ilusa ilmaga põgenesid vist enamik, kes lukustatud keldriboksist välja pääsesid, ruttu keldrikorruselt tagasi maapinnale ja päikesevalguse kätte, sest minu saabudes olid maa alla jäänud veel vaid viimane ports mängijaid. Jälgisin koos korraldajatega nende viimaseid ponnistusi ühes toas ning seejärel teises, kus neile hasartlikult kaasa elasime ning ootasime pingsalt nende edukat pääsemist, mis lõppeski nii mängijate kui vaatlejate rõõmuks parima võimaliku kohaga edetabelis. Pisut muljetamist veel ning põgenesin minagi keldrist tagasi õue. Aitäh.

Mina kahjuks väga palju seltskonda nautida ei saanud, sest oli vaja mängude haldamisega tegeleda, aga väga vahva päev oli sellegipoolest. Kokku toimus 7 mängu, millest 6 lõppesid põgenemisega ja seitsmendalgi just palju puudu ei jäänud. Aitäh kohale tulijatele.

 2 

Kui meie kohale jõudsime, siis olid esimesed põgenejad juba maletoas. Panime ennast seifituppa kirja. Peagi oli meeskond koos ja põgenemine võis alata. Kuna Taneli aardeid on saadud juba pusida, siis siin läks tuttavate vidinate ja kavalustega juba sellevõrra kiiremini. Ilma vihjeid võtmata saavutasime 6 koha 571-st. Ee... meile väga meeldis. Vahepeal veetsime aega hubases puhkeruumis ja aitasime ühte seltskonda teisele poole vett viia. Tegime veidi tutvust uute nägudega ja jäime ootama, et minna maletuppa. Maletoas ei pidanud ka pettuma. Väga ägedad ja kavalad lahendused. Siin saavutasime kõigist parima aja. Ja oligi aeg koju minna. Meie jaoks siiamaani parim geosündmus. Aitäh Tanel!

 1 

Korra juba olen Taneli keldrisse sattunud ja sealt ka välja põgenenud. Nüüd vabatahtlikult tagasi, et katsetada uuemat maletuba. Jõudsime küll natukene varem kohale aga kuna 6-liikmeline tiim oli kohe koos, siis lubati meid ennem sündmuse algust luku taha panna. Tiimis oli palju värskeid ja säravaid päid ning koostöö sujus päris hästi. Kasutada tuli vaid üht vihjet ja seda ka vähese geokogemuse tõttu. Tore tuba ja tore sündmus. Ülemäära kauaks ei jäänud, sest vananaistesuvi ootas meid. Aitäh korraldajatele! Püsige terved! :)

Põnevad asjad tundusid need põgenemistoad olevat, aga pole kunagi ühtegi sattunud või pole viitsinud minna või kes teab. See sündmus oli hea võimalus see viga parandada. Kuna malet ma mängida ei oska, siis oli soov minna seifituppa. Oli äärmiselt lahe kogemus, üksi ma arvatavasti oleks siiamaani seal, aga õnneks sattus tiimi ka targemaid. Pärast oleks veel tegelikult maletuppa ka läinud, kuid kõik teised soovijad olid oma toad juba läbi käinud, jääb järgmiseks korraks. Aitäh!

 1 

Esimeste saabujatena pani Tanel meid maletuppa lukku taha. Mõne elemendiga läks meil toas kiirelt, mõnega läks veidi kauem aega. Ühte vigurit kohtasin järgmisel päeval ka välimõistatuse juures ja seetõttu läks aarde avamine kiirelt. Kui oleksin selle aarde aga varem leidnud, siis oleksime maletoast ligi 10 minutit varem välja pääsenud. Maletoast pääsesime 38 minutiga. Kaminatoas päästsin koos Miaga segase seltskonna teisele poole jõge ja edasi liikusime juba Ahhaa keskuse poole.

Põgenemistuba oli väga lahe ja huvitav. Aitäh mõnusa seikluse eest! :)

 2 

Kuna tühja kõhuga ei julgenud luku taha jääda, siis kinnitasime veidi keha ning seetõttu jõudsime kohale, kui esimesed olid juba luku tagant pääsenud. Seifi olime juba lahti muukinud, seega panime ennast maletoa kampa kirja. Kuna ootamist oli parasjagu, siis veetsime aega kaminatoas mingit metallist vingerpussi näppides ja murdsime pead Taneli meisterdatud “väga kahtlase kamba üle vee aitamise mängus”. Kui lõpuks luku taha pandi, selgus, et meil oli päris kõva kamp koos ja pääsesime toast 12 sekundit parema ajaga kui eelmised parimad. Juhhuu! Oli väga meeleolukas ning väga hea põhjus miks taas Tartusse tulla. Jääme uut tuba ootama!

Kohalejõudes selgus, et varajased maletajad olid aktsioonis. Ootasime oma järjekorda ronimisteemalises vestlusringis. Maletoas läks päris pikalt - mõne asja jätsime asjatult pooleli, teine asi tahtis vaid lõplikku vormistamist. Väike kehakosutus ja läksime Annega leitud ja leidmata aardeid üle vaatama. Tänud kutsujale!

 3 

Lõpuks ometi oli Tarmol esimene (ja viimane :D) vaba nädalavahetus see kuu ning saime mõnusale sündmusele kohale veereda. Autosse mahutasime veel Airi, et saaks ka veidi salajuttu puhuda. Sündmusele jõudes paistis, et seifitoale erilist konkurentsi pole, seega valisime kiirelt selle ja juba olimegi luku taga. Kokku sai täitsa asjalik tiim, sest tasapisi õnnestus ilma vihjeteta kõik vigurid läbi hammustada ning kõigest 42 minutiga olimegi pääsenud. Edasi näppisime mingit vidinat kaminatoas, mille lahti võtmine osutus oluliselt lihtsamaks pähkliks kui selle tagasi kokku panemine. Sai veidi lobisetud ja kõvasti naerdud, sest lõpuks oli veetakistuse aparaadi juurde suur kamp kohale tilkunud ja no need arutelud... Kulda väärt :D Kahjuks maletoa järjekord oli suur, seega otsutasime ilusat ilma õues edasi nautida. Kniks ja aitäh, vabalt võib selliseid sündmuseid veel korraldada :P

 2 

Ei, vägev. Sai läbitud seifituba, minule ja ka õele üldsegi esimene kord põgenemistoas. Ooteruumis seda 'üle jõe toimetamise' mängu näppides tekkis küll tunne, et.. aga mida me seal luku taga siis teeme :D Igatahes kokku sai meil täitsa pädev tiim, raporti järgi koht 6/571. Ja siis Nuffi uuris, et mida edasi otsima ja soovitas "Võrgu" nimelist, et asub täitsa hoovi peal.. ja sinna me suundusimegi. Tänud korraldamast, teinekordki.

 2 

Saabusime veidi enne sündmuse algust, kuid juba olid teisedki kohal. Saime oma tiim kokku: mina, Karl, Kristel, Anne, Ove ja Mia. Meid juhatati esimestena maletuppa. Koostöö sujus hästi ja juba 38 minuti pärast saime taas puhketuppa oma muljeid vahetama. Lobisema kauaks ei jäänud, patt oleks sellist ilusat ilma toas raisata. Aitäh toreda sündmuse eest!