Sai käia ka veepeal, aga ei olnud sellestki abi.

Korduskülastus, seekord abiväega. Vaatasime ja kompasime seal erinevaid asju, nii silla peal, kõrval kui all (hea, et kanal praegu jääs on) aga meie ei suutnud leida. Paistab, et aja jooksul on osa pisidetaile silla küljest jalutama läinud - mine sa võta kinni kas geoerosiooni või miskil muul põhjusel. Loodetavasti on sild ikka alles kui järgmisel korral tagasi tulen.

Roomasime, ronisime, piilusime, lugesime logisid. Mitte midagi ei leidnud. Tundub, et vabamaarjamaa ei oska veel üle mõelda ja leidsiki aarde kenasti. Täname. Tuleme veel tagasi, sest põhjuseid on mitu.

Esimesel möödumisel viibis aarde vahetus läheduses kalamugu, kui tagasi tulin, istus ta just ratta selga ja väntas minema. Väga pikalt oli täiesti muguvaba aega, aga mingit ebakõla tuvastada ei õnnestunud. Osad mutrid-poldid näiksegi olevat kaduma, loodetavasti pole neid välja keeranud ja meeleheites kanalisse visanud geopeiturid :)

Ei leidnud! Leidsime vaid ühe tühja augu.

 2 

Kui lihtsa aardega hakkama ei saa, mine ja proovi keerulisemat! Aega ei võtnud aga no ikka tükk aega uurisin seda silda, vähemalt oli tore jalutada ning koht ilus ja rahulik nagu lubatud. Aga lõpuks olid näpud külmast kanged ja kodused ka ilmselt mõtlesid juba, et kaua ma seal poes käin. Nii kui loobumisotsus tehtud, ilmus välja üks maastikurattur ning tagasiteel liikusid nulli poole veel paar jalutajat, seega saigi õigel hetkel see tsirkus lõpetatud. Ma ei tea kas see meeletu 1 cm lumekiht reaalselt takistas leidmast või mitte aga selle vabanduse juurde ma igatahes jään. :P

 4 

Eemalt lähenedes juba vaatasin, et kalamees oli end mugavalt nulli sättinud. Mõtlesin, et noh selge, ju ma siis jalutan täna siin niisama. Hetk hiljem suundus ta aga koos oma õngega kanali äärde ja hakkas pikema kaikaga jääd lõhkuma. Mul oli nüüd vaja see hetk ära kasutada ja tegudele asuda. Oma aruga teadsin täpselt, mida ma siia täna leidma tulin. Kõik arvatavad kohad läbi vaadanuna, mõne mugu ja koera mööda lasknud, kõike ja mitte midagi pildistanud ja muidu näppe külmetanud polnud ma ikka eesmärgile lähemale jõudnud. Ning tuli tõdeda, et olin seda va oma aru tugevalt üle hinnanud. No mis siis ikka, ega siis sellise raskusastmega aaret ei peagi kohe esimesel korral leidma. Või noh tegelikult olin ma siin teist korda. See esimene otsing jäi kuidagi poolikuks ja ega tänagi üle veerand tunni aega läinud selleks, et mitteleid kirja saada. Eks millalgi jälle, koht on ju tore :)

 2 

Siinkohal tahaks öelda, et %"#/"!")"(!%& sild, aga ilmselt oleme ikka ise saamatud! Mismõttes tullakse ja esimesest vaadatud kohast leitaksegi?! Meie poolt vaadatud umbes 50st kohast me topsi ei leidnud. Samas ei saa väita, et seda seal polnud, lihtsalt meie seda täna ei leidnud! Aga nagu ka geopeituri mõttetera ütleb - head aaret võibki käia mitu korda otsimas, kuniks selle leiad! :)

 1 

Ratastega. Ei sattunud ühtegi raugastunud puud silma ega näppu. Sergei oleks edasi otsinud, mina ei viitsinud. Sõitsime alguses tuldud teed tagasi ja siis edasi.

 1 

Siia julgesin tulla vaid sellepärast, et lähedal oli tagavaraks teine tavaline aare olemas. Vaatasin ja katsusin oma 15 minutit ja siis läksime teist aaret logima. Lootsin tagasiteel ka veel piiluda, aga Kaspari söögiaeg sundis auto poole liikuma. Tulen abijõududega tagasi.

 6 

Alustama peaks sellest, et ilmateade lubas tänaseks vihma. Vihmajope oli kodus ja vihmavarju mul ei eksisteerigi. Ei tundnud puuduvatest asjadest puudust ka, oli ju ilus päikesepaisteline varahommik. Puurisin silmadega 25 minutit, seejärel läksin tööle. Puurida, puurida, puurida jah, aga mida sina puurid, kui puuri ei ole. Järgmine kord võtan puidupuuri kaasa.

 3 

Ma ei tea, mida ma üldse lootsin, kui seda aaret otsima tulin. Nii varajasel hommikutunnil ei jagatud veel vihjeid ka, nii et jätkasime teekonda suvilasse. Küll ma tagasi tulen veel.