Rahn

Rändrahn on rahn (ümbermõõt üle 3 m), mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud. Rohkem kui 10 m läbimõõduga rändrahne nimetatakse hiidrahnudeks. Herbert Viidingu järgi on ligi 90% Euroopa pleistotseense jäätumise alal levinud hiidrahnudest koondunud Eestisse.

Rändrahnuks on varem peetud ka tard- või moondekivimitest monoliite, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter, tingimuseks vaid, et rahn ei asu tänapäeval oma algse lasumuse kohas. Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et mandrijää toimel on need kivid liikunud ära oma algsest tekkekohast.

Suurim maapealne rändrahn Eestis on Ehalkivi Kunda lähedal (ruumala 930 m³, mass umbes 2500 tonni), suurim veealune rändrahn Toodrikivi Nõva lähedal (maht ligi 1500 m³).

Kokku on hiidrahne Eestis teada 87,suurem osa neist on kaitse all. Suuri rahne on Eestis umbes tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu.

Enamik Eesti rändrahnudest on Põhja-Eestis. Eriti rohkelt on neid Lahemaal. Rahnude jaotumus suurusnäitajate järgi on tavapäraselt sarnastele loodusnähtustele ligilähedaselt kirjeldatav eksponentsiaalfunktsiooni abil. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt on ligi 50 meetrit või üle selle on Eestis kaks: Ehalkivi ja Kabelikivi.

Rahnude liigitamine ümbermõõdu järgi:

*Hiidrahnud, ümbermõõt üle 25 m *Hiidrahnude lähedased rahnud (subhiidsed), ümbermõõt 25–20 m.

*Maakondlikult tähelepanuväärsed rahnud, ümbermõõt 20–16 m.

*Kohaliku tähtsusega rahnud, ümbermõõt 16–10 m

*Väikerahnud, ümbermõõt 10–3 m

Selle aardega juhatan teid tutvuma siit kandi suurte kividega Hiieotsa metsas. Koordinaatide juhendi leiab leiab esimesest punktist. Lõppkoordinaatide saamiseks on vajalik külastada Lisapunktides näidatud rahne ja mõõta üle nende ümbermõõdud. Abivahend on esimeses punktis. Mitte kaasa võtta!

Soovin, et vahetuskaubaks võtaksite kaasa ilusa, sileda ja ümara või ovaalse kivi. Mitte väga suur, selline paras, mida mõnus käes hoida.

Selles Suurest kivist räägitakse ka Laitse Legendide raamatus, peatükk "Kuri ema".