Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsavendade punker rajati siia Ehmja külla Martna vallas 1945. a. suvel. 21. jaanuaril 1946 langes punkri juures haarangu ajal punaväelaste vastu võideldes 6 metsavenda.
Teekond aardeni on hea metsatee läbivusega auto olemasolul ja/või kuival aastaajal lihtne, muul juhul on mõistlik jätta auto maanteele või esimese läbimatu koha juurde.
Jalutades tasub olla ettevaatlik ja tähelepanelik - punkrikoha läheduses asub kattega kaev.
Aare on peidetud plastkarpi ja asub lihtsas peidukas.
Kuna tegemist on mälestuspaigaga, palume käituda kohale vastava väärikusega.
Vihje: Ära kaeva.Parem kummarda ja vaata vihjepilti.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (1), puugid (1), lumega_raske (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2BAFV
Logiteadete statistika:
140 (93,3%)
10
6
2
1
0
0
Kokku: 159
Lootsin, et äkki on kahe aastaga veidi mõistust juurde tulnud, aga võta näpust
Tee kohalesõiduks kena. Kahjuks plastkarpi ei näinud, kavalaid auke oli ümbrus täis.
Ikka päris kaua tiirutasin siin metsa all, kus juba suured rajad sisse käidud, aga midagi, mis aaret meenutaks, ei leidnud.
Siin sai ikka päris kaua patseeritud. Alguses proovisin telefoniga, kui umbes viiendast pakutud lõpust ka aaret ei leidnud ajasin gepsule hääled sisse. See seade oli vähe konkreetsem ja rahunes lõpuks ühe objekti juures maha. Objekt oli paljulubav, otsimisjäljed (lahtised samblatuustid) ka täitsa olemas, aardeleiule see kõik paraku kaasa ei aidanud. Aga koht oli huvitav, tänud juhatamast.
Koht uudistatud, tõesti rähni pesa on eriti tore. Hiljem oleks sealt äärepealt aaretki otsima suundunud.... sest ei kaevanud, aga ei leidnud ka, seega vihjest abi polnud. Sääsed kes eile oma pidusöögist ilma jäid, majustasid nüüd siis täiega. Siis, kui mul enam rohkem neile anda polnud, siis otsustasime lahkuda. Tagasiteel olime olukorras, kus oleksime oma geolambroga sinna vist metsavendadeks jäänudki. Õnneks laabus kõik ikka hästi. Auto maskeerisime küll halli maaskitikuvärviga ära (ega meid hiljem läänemaal ükski KGBlane tülitanud küll) Õhtune vihm pagan rikkus kõik ära
Eelmist logi lugedes sain teada, et oleme puutetundlikuga sarnased. Ka mina käin metsas nii, et iga 50m tagant vaatan välja sobiva puu, mis ronimist kannatab. Sellel päeval poleks ma seda küll suutnud eriti teha (Marimetsa 11km rabamatk andis tunda), aga automaatselt vaatasin ronimiseks sobivaid oksi. Kui mingit pikemat teeriba käin, siis vaatan pidevalt selja taha, kuna olen kindel, et põdrad sealt käsikäes tulevad.
Kuigi metsast kostus küll raginaid ja praksumist, siis seekord ma eriti ei kartnudki, kuna Aigar oli autoga siiski suhteliselt lähedal. Aga kuna ma ei suutnud kohapeal kuidagi nulli leida, lisaks segas mind pidev aevastamine ja nuuskamine, siis ei suutnud ma aaret tuvastada. Eks tuleb tagasi tulla, mis pole ju sugugi paha.