Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Sattus kätte üks vana kaart. Loodan, et punase ristiga kohalt saab vihje aarde täpse leiukoha suhtes. Risti asukoha pead juba ise välja uurima,
kaart on ju olemas. Lisaks kaardile oli veel selline kiri:
Aarde leidmiseks pead natukene lisatööd tegema , sest laisale ja mugavale inimesele aare ennast ei avalda. Ristiga märgitud kohta minnes pead kokku lugema, mitu sammu Sa tegid oma liiklusvahendist sinna jõudmiseks. Seejärel liida saadud arvule sama arv , korruta tulemus 79-ga, jaga sammude arvuga ja lahuta 132. Selle arvutusega saad kätte aarde lõppasukoha ühe koordinaadi esimese arvu . Teise arvu saamiseks pead ristiga märgitud kohas kokku lugema erinevate tähistuste arvu metallplaadil. Sellest lahutama Muhus olevate tähiste arvu ja korrutama kivil oleva aastaarvu ristsummaga. Koordinaadi viimase arvu saad aga: SUN-TÜRG/214/58/1 , RAI-SUM/42/15/13. Nüüd on sul üks aarde lõppkoordinaat käes.
Teine koordinaat aga tuleb välja ajaloolisest tähelepanekust:
Ammustel aegadel ei olnud inimestel vee temperatuuride mõõtmisteks kraadi ega ka ajanäitajaid millel minutite ja tundide seiereid peal oleks olnud ja ei tuntud ka koma kohta ja vee soojuse katsumiseks käega ei kulunudki sekundit.
Koordinaadid on kujul: dd mm ss,s
Ära kaeva, aare ei ole maa all.
Vihje: pole
Lingid: http://www.hot.ee/marlai/Aare.JPG
Aarde sildid:
lahe_teostus (5), soovitan (3), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2JH2T
Logiteadete statistika:
69 (83,1%)
14
10
1
1
0
0
Kokku: 95
Punasel ristil käisin ära, seal sain kinnitust sellele mida juba niigi teadsin, seda ühte puuduvat numbrit ei näinud kohapeal ka. Siiski läksin oma kokkuklopsitud koordinaatidele, aga see koht ei tundunud niiväga huvitav ja pimedus langes maa peale ja otsustasin, et mõistatus jääb helgemaid aegu ootama.
Juudas, kus ma seda mõistatust alles lahendasin. Vist kordi 5-6. Kui ma lõpuks asukoha välja selgitasin, oli rõõm suur, kuna arvasin, et edasi on kõik juba lihtne. Noh, jah...
Alustuseks maabusin muidugi mõningaste valeradade tõttu punasel ristil ja mõtlesin siis, et mis ma seal õieti teen. Jälle jõudis liiga hilja kohale arusaam, et see täpp, mis mul C:Geos märgitud on, määrabki lõppu, mitte suvalist kohta, ja mille ma olin asukohaga samal ajal välja arvutanud. Ning siis läksid lahti ühed suurimad otsingud, mis ma viimasel ajal teinud olen. Terve tunni kolistasin ringi, kuni lõpuks loobusin ja ära tulin. Pärast Peressaare ringi kirjutas aga Hannes mulle väga detailselt, mida õieti otsima peab ja kuskohast ning kui kaugelt, nii et õhtul pimedas koduteele asudes läksin veel nullist läbi. No ei, noh. Kolistasin taas pool tundi ringi ja sai siiber. Eks ma käin siit aeg-ajalt ikka mööda, nii et kunagi uuesti.
Ühel päeval mereäärseid aardeid lugedes jäi ka see silma. Risti asukoht oli selge vägagi kiiresti. Täna õhtul läksin siis välitöödele. Kaua ei olnud. Nüüd peaks siia mõned mitteleiu põhjused ka kirja panema (ok välja mõtlema). Esiteks lendas väga palju sipelgaid ringi. Teiseks saabus risti juurde veel üks tore seltskond, turistid, nagu nad ise ennast nimetasid, vat nii uhke turismiobjekt on siis:) Kolmandaks oli Rimi toidupoe sulgemiseni jäänud ainult 40 min. :) Eks nüüd tuleb siis ette võtta põhjalikum analüüs. Tänud peitjale järjekordse töömahuka menetlusprotsessi eest!
Esimene rästik nii jube ei tundunud, Krissu leidis urukesest mingi karvase loomakese ka. Aga kui teine otse käe alt susisedes ära lipsas, tegin ma kand-ja-varvas otse auto poole, paljastest varvastest hakkas ütlemata kahju.
Täna tekkis vaba aega ja kuna teekond orienteerumisvõistlusele läbis nagunii selle mõistatuse kaarti, siis vaatasin uuesti üle ka ammuste aegade heietused ülesande kirjelduses. Nüüd oli tuletatud koordinaat ristiga märgitud kohale hoopis lähemal kui veebruarikuine, kuid tärkavate pungadega toomingate vahel ei hakanud midagi erakordset silma.
Pilk kaardile tekitas kohe ühe mõtte. Ja see klappis tänapäeva kaartidega võrdlemisel. Pärast hakkasid juba numbridki endast jutustama ning imeline internet juhatas järjest edasi. Pildid ja veel pilte. Siis lisaks näpuga järge ajades olid loogilised kraadid-minutid-sekundid käes. Käisime täna lõpus jälgi tegemas, kuigi lund on palju. Ja tühjad pihud. Aga ära tulles ronisime ikka risti juurde ka, et nagu tagurpidi lahendus. Ilus vaade.
Tore mõistatus. Ristikese leid tuli kiirelt. Et jah, kaardid on jutukad ja huvitavad lugeda. Aaret ma täna ei leid, tulen kunagi valges tagasi.
Risti juurest parklasse jõudes ootas mind Raivo ja koos suundusime koordinaatidele, kust aaret leida ei õnnestunud. Ega ma Raivost suurt kauem olla saanud, mul on kah vaja tööl käia. Aga Raivoga kohtuda oli tore:) Ja seal risti kohas on ilus vaade kah. Nii et kuigi aaret ei leidnud, sain kamaluga värsket õhku ja palju tuttavamaks killukese maaga kodumaakonnas.