Sain täna maaomanikuga kokku ja rääkisime pikalt. Üks lugu oli lausa uskumatu ja ma ei teagi, kas uskuda seda või mitte.
Väidetavalt oli üks geopeitur nõudnud pääsu mäe otsa ja lõpuks haaranud pagassist kirve. Maaomanik oli kutsunud kohale politsei asja klaarima. Väitis end olevat kohaliku, aga keegi teda igatahes ei tundnud.
Teine häiriv tegevus on, et autoga sõidetakse nii kaugele kui üldse on võimalik. Ja maaomaniku märkuse peale ei vabandata, vaid öeldakse, et märki ees ju pole.
No mina olen selle mäe otsa mitmeid kordi käinud, aga pole kordagi mõelnud, et võiks siin hoonete ja tehnika vahele sõita oma autoga.

 1 

Siin oli kõvasti võsa lõigatud ja selle käigus ilmselt ka originaalkarp eemaldatud, õnneks olid eelmised asenduse pannud. Siin oli üldse segane, sest kaardilt lubatud rada ei suutnud enam tuvastada ja sai siis traktorijälgedes sumbatud. Kaaslane sai lausa külje maha pandud..Aitäh aarde eest ikka!

märge endale, et karp ja logiraamat on kaasa võetud.

 1 

Neid selle seeria aardeid oleme varem paaril korral juba otsimas käinud, kuid päris kõikideni veel jõudnud ei olnud. Nüüd võtsime plaani, et otsime need kõik üles. Nii saigi. Tänud aarde eest!

 1 

Mägi vallutatud, aare leitud

 1 

Vahetasin konteineri ja logiraamatu.

 1 

Mustikamäe aarde juurest sai otse siia tuldud. Teekond ei olnud kiita. Veel hullem oli siit end mingite ladude või kuuride juurde läbi võsa ja märja muda murda. Aga kõike saab kui tahta. Tänud aarde eest.

 1 

Sääred juba valusad, aga logitud saime

 1 

Leitud, logitud, tänan!

Sai mõned lumeilvese matkaraja aarded logitud. Tundub, et osad kaardil olnud rajad on pigem vaid talvel kasutatavad, osasid aga toimunud uuenduste tõttu ei tohiks üldse kasutada, näiteks seda, mis läbi kuuseistanduse läheb.

Mägede manu olles sai nimed siiagi aardesse poetatud.

Tänan peitmast.

Tulin Mustikamäelt siia. Aarde leidsin üpris mõistliku aja jooksul. Mäest alla meeldis rohkem jalutada kui mäest üles.

Tänud peitjale!

Leitud !

Edasi kulgesime lõunatipu poole. Metsa vahel oli muidugi jälle lund ja muud, mis jalad niiskeks tegi. Leiust ei mäleta midagi, küllap oli kiire :D Aarde juurest edasi proovisime mööda kaardil olevat, kuid tegelikkuses olematut, rada lautade poole liikuda, et sealt edasi maateele saada. Saime läbida nii nõlvasid kui orge, kuiva heina kui sood ning lõpuks veel turbaväetisest üle lipsata. Huh. Ei soovita seda lähenemisteed, kui just natuke ringiga ei lähe (mida geopeiturid teadagi ju ei tee :D). Aitäh!

 1 

Nüüd teine igati elujõuline jälle :)

Põhitipu juurest tulime edasi abitipu juurde - piki põlluäärt. Aegajalt liikusime mööda mingit oranži matkarada, mida Loona GPS näitas ja selle ka looduses vahepeal ka üles leidis. Aarde leidsime kiiresti, kuivatasime ja putitasime seda. Edasi otsustasime maantee peale minna ja ringiga tagasi Vällamäe parklasse minna. Väga lödine seal all orus ei olnud, saime enam-vähem kuiva jalaga läbi

Pärast Kulliperä võtmist ei leidnud sobivat teed Mustikamäe põhjapoolse osani ja kuna matkariided polnud kõigil põlvini lumes sumpamiseks sobilik, jätsime põhjatipu vahele. Seevastu jäi teele lõunatipp, mis 1/3 seltskonnast veel leidmata. Läks kiiresti.

Kulliperä leid kirjas, suundusin siia. Tulin jälle mööda nipide rada, aga poleks vist pidanud, nad olid pisut ekslenud võsas. Samas kindel värk, et tippu välja kunagi ikka jõuab. Mustikamäe S (13.; 284.7m) on nimetatud ka Savimägi 2 tipuks. Paaris kohas lükkasin lund laiali aga eriti ei otsinudki. Soov oli lihtsalt edasi liikuda. Neljakümne kuues, 4 veel minna :)

--

Tippude läbimise järjestus:

8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1

Leitud :)

Ingrid märkas esimesena :)

Paras möllamine, aga aare käes.

Aitäh!

Kui päris aus olla siis ronisin selle mäe otsa juba kolmandat korda :D Esimene kord oli eelmine aasta väga paksu lumega aga jääkoorik sellel kandis ja tore oli ka leiuta jalutada. Teine kord olin sõbrannaga koos "kanapimedad" ja nüüd leidsime kohe! Haanjas on praegu kevadiselt väga kaunis ja võib mitu korda külastada küll!Aitäh!

Võrreldes eelmise mäega, oli siin ragistamist küll ja veel. Aarde leidmine võttis samuti aega, lõpuks aitas süsteemne lähenemine.

Sinna saamine oli omamoodi kunst. Üks koer ähvardas meil sabast kinni võtta kui talle lähemale läheme. Saime siis lõpuks nulli, vaatasime siia ja vaatasime sinna aga ei kusagil. Siis vaatasime uuesti nullpunkti. See oli hoopis uue koha peal. Nii see siis hüppas ühest kohast teise. Tüütu vennike selline. Otsisime siit ja otsisime sealt. Karmen käis kaks korda ühe koha juures kuid tulutult. Ma siis käisin igaks juhuks veel ühe korra selle koha juures. JA SEAL SEE OLI. Kui pime saab üks inimene olla. Aitäh!

Leitud koos Karliga. Väga tore metsarännak, vihje pigem tegi meile otsimise keerulisemas kui aitas.Nullpunkt lendas ka nagu pöörane siia-sinna aga logitud ta sai.

 2 

Luku mäe otsast diagonaalis üle heinamaa ristmikuni, sealt üle põhimaantee ning väikest nurka lõigates pooldiagonaalis mingi vesise koha pealt kikivarvul üle - distantsi optimeerimine käis täie hooga. Talu juures tegin küll kerge kaare, aga üsna minimaalse. Aprilis on isegi kurikuulus Lõuna-Eesti võsa peaaegu nagu Põhja-Eesti park :D Mis värk sellega siis on, et Mustikamäest lõuna poole jääv eraldi mägi autonoomsust välja ei kuuluta ja päris oma nime ei võta?

Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 18: päikest püüdes. Esiteks, oota päikselist päeva. Siis hakka kuskilt pihta, kuid arvesta, et liikuda tohid ainult vastu päikest, kaldumata sellest sihist korrakski rohkem kui 5 kraadi kõrvale. Kui ette satub ületamatu takistus, pead ootama, kuni päike taevakaarel edasi liigub. Kui jääd kuskil liiga pikalt munema ning aare, mille poole suundusid, jääb mingil hetkel sinu ja päikese vahelisest vektorist vastupäeva, siis seda võid uuesti püüda järgmisel päeval, seniks pead aga valima uue sihi. Kui päike on loojunud, tuleb end samuti kotile visata. See on kindlasti üks raskematest strateegiatest, aga hea planeerimise korral peaks olema paari päevaga teostatav :o)

2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9

Vastavalt mäe nimele, Mustikamägi, me mustikaid ei kohanud. Kõndisime mööda kitsast põlluäärt ja ületasime väikese pokudemaa.

Siia aardeni pressisime mööda põllu äärt. Vahepeal läks väga kitsaks. Mudane põld surus ühelt poolt ja tihe sireli võsa teiselt poolt peale. Sealt läbi pressitud, ilmus välja pokumaastik. Kuna see oli peaaegu täiesti kuiv, siis oli seal vahel väga tore askeldada. Sealt omakorda edasi aardeni mööda vana elektriliini võsa. Mustikamägede nimedest ei saanud küll aru. Siia küll mustikale ei maksa tulla. Aarde leid oli kiirema poolsem. Tänud!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

Veel üks karp kus vesi sees. Logiraamat niiske.

Veidi kõndimist läbi metsarägastiku ja leidsime!

Leitud! Aitäh!

Läksime mingi loomakese jälgedes, läbi lume, läbi rägastiku, aga jõudsime kohale.

Leitud.

Jooksuringi kolmas. Jälle põlvini või kõrgemas rohus, nii e tpidi kõndima. Leid kiire ja nimi kirja. Tänud peitjale.

Siia jõudes hakkas uuesti ladistama, aga jõudsin kuidagi kordinaadid paika panna ja aarde üles otsida.Kuna peitmisviis oli tuttav siis läks ruttu. Lõpuks hakkas ikka meeletult sadama ja otsustasin tänase päeva sellega lõpetada, ning koju tagasi sõita. Vaatasin, et 12 aaret suutsin leida ja seitse jääb teiseks korraks.Sõtsin autoga Vällämäe matkaraja parklasse, vahetasin kuivad riided ja tagasi.Ilusa ilmaga oleks kõik üles otsinud, aga mis teha.Aitäh.

Mõnusal soojal kevadpäeval oli lust Haanja mägesid vallutada. Teine päev ja viimased 7 mäge ühe jalutusega. Tänud peitjale toreda mägedeseeria eest!

Tänud aarde eest!

Ei olnud küll mustikate aeg, aga sellegipoolest oli tore samanimelisele mäele jõuda. Aitäh!

Mul on heameel,et ma sattusin toredasse seltskonda kellega mägesid vallutada.Täna oli neid 20 ja üks jäi neist leidmata.Alustasime Vänni kõrgomäest ja lõpetasime vällamäega,mis mulle oli juba raskevõitu aga kõik see meeskond ootas mind seal üleval.Tänud peitjale ja kaaslastele.

Oli tore päeva Haanja küngaste vahel ja otsas. Poleks uskunud, et siin nii palju lund on, mõned korrad sai põlvini sisse vajutud. Aardeid jagus täpselt parajalt, saime korraliku trenni aga rohkem poleks täna jõudnud.

Tänane viieteistkümnes tipp. Kulliperä mäelt siia, tuju on endiselt hea, samm kõigil reibas:)

Tänasel matkapäeval külastatud 20 tippu: esimene kell 10:40 Vänni Korgõmägi-> Olgluiõmägi-> Tsälbämägi-> Tõudrõmägi-> Viinamägi-> Kerekunnu mägi-> Plaani Jaanimägi-> Kivestmägi-> Haragamägi-> Rohtõsuu mägi-> Iisraelimägi-> Suur Munamägi-> Luku mägi-> Kulliperä mägi-> Mustikamäe lõunatipp-> Mustikamägi-> Papisöödü mägi-> Kaldõmägi-> Tsärdsõmägi-> viimane kell 18:05 Vällämägi.
Oli vahva päev. Tänud peitjale ja kaaslastele.

Tulime Kulliperä mäelt sellel mäele. Läheneda sealt suunast oli täitsa mõistlik. Küll selgus, et minu valik oleks tahtnud langeda mäkke tõusuks järsema külje kasuks ;) Siin seda ei juhtunud :)

Nüüd ootas järjekorras Mustikamäe lõunatipp. Huvitav kaardil on antud sellele tipule nimi - Savimäe - võib olla ikka on sellel mäel ka oma nimi olemas. Erle oli veidi üllatunud minu algses teevalikus, kui Kulliperält tulema hakkasime. Aga polnud teevalikus häda miskit, kõrgemal oligi parem kulgeda, kui madalas märjas astuda. Edasi oli suund Eestimaa kõrgeimasse punkti - otse :) ja natuke sakitades.

Tänane kohtumispaik oli Vännis, et mitmekesi siinseid välja valitud tippe vallutada. Päike paistis, metsateed kohati jääs või porised, mäed olid lumised. Tipud said läbitud järgmiselt: Korgõmägi, Olgluiõmägi, Tsälbämägi, siis Tõudrõmägi, Viinamägi, Kerekunnu mägi, Plaani Jaanimägi, Kivestmägi, Haragamägi, Rohtõsuu mägi, Iisraelimägi, Suur Munamägi, Luku mägi, siis Kulliperä mägi, Mustikamäe lõunatipp, Mustikamägi, siis Papisöödu mägi, Kaldõmägi, siis Tsärdsõmägi ja viimasena Vällämägi. Tänud tublidele kaaslastele.

Tulime otse Kulliperä mäelt. Kenasti sobis põllu ääres kulgemine endist liinitrassi silmas pidades, sillake oli meile siin kenasti ehitatud ja väike kaarega rada pajude, sarapuude seltsis suunas meid tippu. Karbil oli siin pihlakast lukk, ei õnnestu karbil ka suurema tormiga pesast plehku pista. Edasi Mustikamäele. Tänud peitjale.

Võru Kubija SPAs sai ennast sisse seatud.Katre asus veemõnusid nautima,mina uusi tipuvallutusi tegema.Kolmandat korda siinseid kõrguseid vallutamas.Seekord sain kuuel mäel käidud.Tänud peitmast!

Mustikamäelt sai otse siiapoole kõnnitud. Keegi ragistas võsas, sai veidi vaikselt seistud, aga kedagi nähtavale ei ilmunud. Tänud!

Leitud ja logitud.

Võsa oli tihe nagu lubatud, leid tuli kiirelt. Tänud!

Korralik päevitamisetapp oli see, mis jäi Kulliperä mäe ja Mustikamäe lõunatipu vahele. Veel viimane tuhlamine võsas ja sai edasi Luku mäe ja lõunapausi poole liikuda. Aare oli kenasti korras.

Leitud :)

Kas olen nüüd mägironija (osa 16)? Jätkasime oma mägede vallutamist siit. Kuidagi lihtsalt tuli see aare. Tänud!

Täna sai jätkatud pooleli jäänud tippude vallutamist. Geomobiil jäi Haanjasse ootama, ilmselt oleks mäele lähemale ka saanud, aga ei tahtnud eriti kellegi hoovi trügida. Mis see väike jalutuskäik Emajõe aarde kõrval ära pole siis... ja nii me leekisime mööda põlluserva esialgu veel valest mäest üles. Veidi sai keksida kahe mäe vahel pokude otsas ning siis juba oli õige küngas jalgade ees. Aare oli kuiv ja korras, vahetasime minigripi logiraamatu ümber. Nimed said kirja ja võtsime suuna järgmise nuki poole.

Aitäh siia juhatamast. Tänud peitjale

 7 

Retk algas juba hommikul kell 6, kui me kambakesi ainsate inimestena Võrus bussi peale läksime. Bussilt maha tulles oli veel täiesti pime ja nii me siis koperdasimegi ühe taskulambi valgel läbi võsa oma esimese mäe(13.) tippu. Märgin ära, et navigeerimiseks kasutasime Lauri ja Marise eelmise aasta gpx rada(aitäh!) ja Openstreetmap-i. Edasi tuli mööda põlluäärt vastu 14. 14. juurest tahtsime minna otse 9. juurde ja see meil õnnestuski, kuid mõnel meist said jalad märjaks. Järgmisena seadsime sammud Vällamäe poole. Mööda rada sai päris lähedale, aga teekonna lühendamise mõttes panime lõpus otse mäe küljest üles. Tipus tegime väikese puhkuse ja nautisime küngaste tagant välja tulnud päikest. Kuna teised matkalised olid mugud ja aaretest eriti ei hoolinud, käisin aarde juures üksi ära. 20. juurde minek algas kerge trepiga Vällamäe nõlvadest alla, kuid seal meie jaoks rada lõppes ja pidime endale läbi metsa tee rajama. Pärast paari veetakistust ja mõnda võsasemat kohta olime päral. Poolel teel 16. juurde saime ka müütilise jõulumatka "raja" peal kõndida, mis millegipärast kaardile on kantud. Nägime metsa vahel ka mõnda orienteerujate punkti. 7. juurest avanes väga hea vaade Munamäele. Iisraelimäele saamiseks tuli jalutada mäest alla teele, üle tee, ja kohe uuesti mäest üles. 5. tuli kiirelt ja edasi liikusime Munamäe aarde poole. Otsustasime logida ainult aarde ja tippu minna hiljem, kui kõik teised mäed on tehtud.Järgnes kiire sööst läbi võssi mäe nr. 8 peale. 4. juurde saime pikalt kõndida mööda sirget rada. Teel 18. juurde kohtasime päris suurt jõe moodi asja, mille me saime ületatud ainult tänu kobraste tööle. Plaani Jaanimägi oli päris kena ja niidetud, mõnus vaheldus teistele mägedele, kus pidi pidevalt üle langenud puude ronima. Tegime seal lõunapausi ja vesise suuga külakoer tuli kohe meilt süüa paluma. 11. poole liikudes kohtasime jahimehi, kes olid just jahti alustamas. Nad uurisid meie edasiste plaanide kohta ja kuuldes, et mäed meid huvitavad, näitasid õige suuna kohe kätte. 11. juurde üles läksime läbi tiheda kuusevõsa, aga alla tulime mööda korralikku rada nagu kippus iga mäe juures olema. :) Selle mäe tipus pani kaasmatkaline oma seljakoti kogemata täpselt aarde peale. Tulin selle peale alles pärast pikemat otsimist. Edaspidi olid teiste seljakottide alused esimesed kohad, mida kontrollisin, kui aare ennast kohe kätte ei andnud. Enne viimast mäge(17) tegime väikese side trip'i Munamäe tippu. Kuidagi harjumatu oli mööda treppe ja asfalteeritud teid tippu tõusta, aga tipust avanev vaade oli vägev. Siis jäi veel üle teha viimased sammud tuimade jalgadega 17. otsa ja võiski päeva 100% õnnestunuks lugeda :) Ilm oli super, seltskond oli super ja loodus oli ka super. Kokku tuli 28km matkamist ja aega selle kõige jaoks läks 8 tundi. Tänud peitjale!

Algul oli nii...

Päikesetõus Vällamäel

Vihm läheneb Vällamäele

Leitud ja logitud.

Mustikamäelt päeva kolmandasse tippu teel oli raskemaks osaks leida õige koht,et ületada kobraste kätetööna valminunud veehoidla.Tänud peitjale!

2390.

Kuues mäevallutus!
Tänud :)

 1 

Tulime siia Papisöödu mäelt. Ei hakanud eraomandit häirima, ja kulgesime üle põllu metsa, Siis tavaline kohati veidi tihedam võsa. Horisontaalne ja vertikaalne vesi lisas veidi nii takistust kui jahtust. Mäetipp oli aga imekaunis. Osimets oli veetilkadest pärlikees ja imekena roheline. Jäädvsutasime pastaka ja fotokaga ja suundusime Iisraelimäe suunas

sametine pärlivälu

Leitud. Aitäh!

Jätsime auto eravalduse sildi taha ja tegime kohe kolm mäge korraga. Aitäh!

Mustikamäelt alla, läbi umbrohu ja võsa uuesti üles ja olimegi kohal. EV, J: pliiatsiteritaja, kustukumm ja nööbid.

Parkisin auto. Valvurit ei olnud, jätsin Siimu valvama ja asusin väikesele aarderingile. Kõigepealt ronisin läbi jubeda risu mäkke. Aarde leidsin õnneks kiirelt. Aitäh!

 1 

Tänaseks jääb see siis viimaseks mägimatkaks. Teinekord jälle. Parkisime auto ära. Tuli valvur ja uuris, et mis me siin teeme. Herki teatas, et tulime aaret otsima. Valvur teatas, et sellist inimest siin küll ei ole :) Herki ütles, et see polegi inimene vaid mäng, mille käigus otsitakse aardeid. Valvur lubas meil lahkelt minna ja näitas suuna kätte. Imestas veel, et kuidas me Tallinnast sellisesse kolkasse sattusime. Aitäh!

 1 

Aasta kõige lühematel päevadel on pimedus kiire tulema ning Mustikamäelt siia jõudsime juba täitsa lambivalgel. Õnneks on siin nii selge rada sisse tallatud, et ei pea eriti isegi gepsu vaevama.

Vajalikud toimingud tehtud, saime lõpuks pärast üsna väsitavat päeva minna ja laastada Haanja poodi ning head ja paremat sealt õhtuks kokku osta. Igatahes väga mõnus retk oli ja nüüd jääb veel üle vaid Munamäe aaretekolmik siitkandist ära võtta.

Aitäh!

Ka siia tõin uue ümbriskarbi. Siinkandis ukerdasime juba täiesti pimedas.

Jõulumatka käigus jäi ka mõni aare teele kuhu sai nimed üles täheldatud. Aitäh. Päris mõnus päev oli :)

Selle mäeni läksime ringiga, sest täpselt teele ette jäi maja ja selle hoovis kisas koer. Nojah, eks me oleks muidu ka ringi läinud aga nüüd tegime selle tiiru koera pärast igatahes veel suurema…

Leitud. Tänud. Pika logi leiate siit.

Mida teeb geopeitur, kui tal on juubelipeoni mitu tundi aega? Siis on just paras aeg end higiseks ajada ja mõned kõrgemad mäed vallutada, juubilari auks ja iga kümnendi kohta üks mägi. Nii me tol kenal laupäeval ka tegime. Ilm oli väga imelik, kohati sadas vihma, kuid taevas oli puhta sinine. Võiks lausa öelda, et Haanjas on hooti hoovihmahood. :)
Kerge jalutuskäik kerges võsas, kuid väsimus hakkas juba tunda andma. :) Tänud peitjale!

Jätsime meiegi auto kivihunniku juurde ja üle heinama silgates nägime ka metsa ääres olevat puuriita. See mägi polnud kõige hullem. Talus oli suur kutsu, kes liputas saba ja isegi ei haukunud. Vanasõna ütleb, et kuidas koer nõnda pererahvas, me siis tegime järelduse, et siin talus elavad sõbralikumad inimesed kui seal Mustikamäe jalamil, kus peremees võsas ragistajatele kive loobib. Aitäh peitjale.

Auto jäi kivilasu juurde. Üles ühelt, alla teiselt poolt puuriita - tehtud! Aitäh!

Olles võtnud Mustikamäe tipu, oli ebaratsionaalne liikuda vahepeal tagasi ja liigutada geomobiili. Niisiis tulin siia otse Mustikamäelt ja pärast logimist liikusin üle põldude suurele maanteele, kuhu olin jätnud geomobiili. Aare heas seisus.

 4 

Päris-Mustikamäel vaatasime, et see naabertipp on nii lähedal, ühtki pragu ega kraavi ka vahepeal pole - olgu, lähme nopime selle ka ära ja alles siis tagasi auto juurde. Pole see marssimine hull sugugi, praegu oli loog alles maas ja raskemaks läks alles metsa vahel. Muide, peitja, seal elab üks ohtlik uruloom, ta oli just värskelt ühe muti mõrvanud ja uru ette tassinud ja ilmselgelt ka karbi peal hambaid poovinud, vedeles teine nii suht avalikult seal metsa all. Hea, et selles karbis õlut või muud söödavat ei olnud ... Tänud!

Teekond polnud kerge, aga sai vallutatud. Tunne oli küll selline, et 100 puuki korjasin sealt endale peale, aga tundub, et siiski pääsesin.

Siia jõudmine oli juba veidike raskem. Tee lirtsus ja võsa peksis näkku, aaret logides tahtsid ka sääsed maha murda. Aitäh! EVEJ PS. Vihjet kohapeal ei teadnud aga praegu oli küll tegemist tavalise geokuhjaga.

Leitud,aitäh!

Miki ja Merle + suur seltskond

Leitud, logitud, tänud.

Leitud ja logitud.

Tänud peitjale :)

Mustikaid ei olnud, no imelik kah kui aprillis neid oleks aga isegi mustikavarsi ei näinud. Tänud ikka siia juhatamast, tore oli sõpradega jalutada!

 1 

Mägede vallutamise esimese päeva viies mägi. Autod jätsime töökoja juurde ja sealt edasi majade vahelt mäe jalamile. Oja ületamiseks oli kunagi truup rajatud. Edasi järgnes mäkketõus. Tagasiteel andis Madis töökoja valvurile aru, kes me sellised oleme ja mida me siin teeme. Tänan meeldivat seltskonda ja peitjat.

Leitud. Aitäh!

Leitud.

Tuuri viies aare. Aitäh!

Leitud! Tänud peitjale :)

Leitud. Aitähh!

 1 

Eomap lubas asfaltteed, mis tegelikkuses lõppes võrkaia taga. Kunagi on see hiilgus siin vist kaugemale ulatunud... Parkisime siis kinnise territooriumi serva ja käisime ümber nurga ära. Valges pole võsaga ka erilist muret.

Ja viimane. Kõik tipud järjest algsi tehtud. Soovitan kõigile need nii läbida, saate korraliku matka ja emotsiooni. Mul see kolmas kord, nüüd siis geokarpide pärast. Kokku läks veidi vähem kui 6 tundi. Ilm oli lõpetades päris talvine. Aitäh, seeria teostajale ja jään ootama järgmist 20-nd e 7000-ndelisi, need ka kõik siin samal alal.

Lähenesime jälle "suure tee" poolt ja terve tee aardeni saatis meid kurja koera haukumine. Õnneks teadis ta kus on piir ja ei tulnud meid kimbutama.

Üles ja alla, ilma vahejuhtumiteta. Ainult kohalik kaukaaslane karjus üle küla.

 3 

Selle aarde lähedal ajasin jälle auto loodusliku estakaadi peale, et uurida, kust Subaru Impreza hääl tuleb :-) Hakkasime siis estakaadi otsima. Lähim ja nagu lõpuks selgus, vist Haanja küla ainus asus sellesama mäe jalamil. Aga kuna oli pühapäev, siis vilavate silmadega valvurimees ei omanud töökojale ligipääsu. Isegi Guugli kaart näitab, et seal on Haanja töökoda :-) Pärast tiksusime veel paar talu läbi, aga kellelgi polnud estakaadi. Mõne sõnul oleks endalgi vaja. Ehitage siis ometi! Künkaid ju küll :-)
Otsustasime siiski varemete poolt läheneda, et talu mitte liialt häirida. Ainult peni lõugas, mis kole. Puuriida vahelt kadusime siiski metsa ja kadus temalgi kahe võsatola vastu huvi. Oh juudas, mis võsa siin meid ootas! Tungisime läbi, otse ja kaarega, kaarega ja otse. Saime vist esimest korda täna märjaks, sest lubatud võssi oli piisavalt. Aardeleid see-eest lihtne, siia see maskeering isegi sobis. Tagasi läksime enam-vähem sama teed, sest paremat polnud võtta ja auto ju ikka tuldud suunas. Enne autoni jõudmist korjasin varemete juurest ka mõne taaraprügi ära. Ja murdsin ka ühed traadid maha, et keegi nende otsa end ei vigastaks.
Aardetops oli korras ja kuiv. Kaupa ei tehtud. Täname peitjat selle võsa eest! Lõpuks ju ikkagi meeldis :-)

Kõik mustikad kingiksin sulle

 3 

Kui tulime teise mustika poolt ja jõudsime üle lageda mäe tipu nii et talu paistis, jooksis kaks last värava juurde ja tükk aega lehvitasid meile. Nii armas! Tundus, et nad teavad mida me nende mäe peal asjatame ja elavad rõõmsalt kaasa. Ma ei imestaks kui käivad vahel logiraamatut lugemas, et kes kõik käinud on. See jäi meil täna viimaseks mäeks, õhtu oli juba käes ja igale poole pidi veel jõudma. Igatahes suurepärane mõte teha niisugune seeria, ma paneks kõik 20 kohe aasta-aareteks! Suur tänu!

 1 

Jätsime jalgrattad Papisöödümäe otsa ja ründasime otse. Tee ristus jalgrajaga ja valisime edasiliikumiseks selle, mis veidi hiljem osutus väga heaks valikuks: tee tõkestas kraav, mille ületamine oleks ilma purdeta väga keeruliseks osutunud. Nüüd jäi vaid ülekalpsamise vaev.

Tõus oli veidi väsitav, nagu ikka, aga ei midagi ületamatut. Mäetipus oli mõnus osjamets, milles leiduv rada juhatas otse aardeni. Vihje oli asjakohane :) Natuke kõpitsesime veel maskeeringut ja siis põhjatipu poole edasi. Aitäh!

Kaartide põhjal pelgasin, et ees seisab suurem võsaragistamine. Aga ei. Põlluäärt pidi metsaserva, kust läks rada aardeni. Tagasiteel auto juurde nautisime ilusat vaadet Haanjale. Kolmiku võtmiseks kulus mõnus tunnike.

Auto jäi teeäärde miski kivihunniku juurde ja sealt otse aardeni. Aarde juurde jõudes jõudis kohe järele ka Tanel (phantom), kes ka vajalikku vidinat kohe märkas. Logid kirja ja edasi.

 3 

Oeh. 14. juurest tagasi autosse jõudes ning uue aarde koordinaate sisestades...

Vat see on see koht kus vist isegi N-Liidu tsensuur ei oleks oma tööga piisava efektiivsusega toime tulnud, sest neid asju, mis minu suust siis välja voolama hakkas - otsekui oleks keegi Hooveri tammi valla päästnud, ei kannata isegi mitte tärnidega katta.

See asi jätkus oma kümme minutit. Püüdsin ennast veepudeliga vaigistada, püüdsin ka pitsasaiaga, püüdsin veelkord mulliveega - ei toiminud...

Egas midagi, võtsime siis UUESTI sama tee ette. Jälle tossuseentest mööda põllule ning neliveoga ülesvoolu. Ja see põhk, mille sees suvisel ajal vägagi paljud Eesti Vabariigi iivet on parandatud, ei tekitanud siinkohal üldse seda isu. Millegipärast meenusid esimesed säravat plaati keerutanud Walkmanid, mida ei tohinud liigutada, sest kohe hüppas laul kolm sekundit tagasi. Ahjaa, meie ju nihkusime ka kolm meetrit tagasi, kui jalg põhku puudutas - sellepärast siis.

Igaljuhul, otsustasime poolel teel, et ei lähe kohe 9. juurde, sest see oleks liiga karm meie vaimule olnud (tuletame meelde, et mõningad hetked tagasi me juba seda rada tatsasime). Läksime hoopis kolmeteistkümnendat püüdma.

Sirgjoones heina niitvast traktorist mööda (nägi ta meid juba ennist - nii 25 minutit tagasi minemas - 15 minutit tagasi tulemas - ja nüüdsama jälle minemas). Mõtlesime isekeskis, et ise traktoristina oleks küll mõelnud, et mingid täiesti peast põrunud, Raja tänavalt põgenenud vist. Igaljuhul jõudsime künka tippu ja tagasi alla kõige madalamasse kohta ning varvaste liigse niiskumise ohu tõttu jäi Ave põlluservale kaerakooki küpsetama.

Kui ma olin juba mitu head kümmet meetrit rinnuni heinas muti kombel edasi rühkinud kuulsin traktorit lähenemas. Ah mis siis ikka. Kühveldasin ennast kõigest sellest läbi ja juba jälle leidsin ma ennast ronimas - ikka kõrgustesse. Jalad niigi läbi, särk ligumärg... Pärast logimist kuulsin, et traktori hääl jäi vait ja pihta hakkas jutuvadin. Traktorist küsis Avelt päris otse, et mida kuradit me siin teeme? Aga seda üldse mitte etteheitvalt vaid pigem sellise tooniga, et kas me oleme peast põrunud või oleme lihtsalt peast põrunud? Kolm korda edasi-tagasi ja siis sukeldub üks veel mõttetusse võssa... Ave selgitas talle veidi tausta ja püüdis veenda, et me pole päris poolearulised (kõigest kaks pool poolearulist). Kui mina kuskilt ka välja jõudsin, siis püüdsime onu käest teada saada, et kuidas ja kust edaspidi parem on, aga mitte kohalikuna ja mägede nimedest mitte midagi teadjatena jätsime endast taaskord haleda mulje (See mägi siin, see on ju see.. ei ole, lõuna jääb ju siiski sinnapoole. ahjaa, no siis see seal on too. ei too on hoopis see. jne).

Ah mis siis ikka, tõstsime käppa ja hoiatasime, et meiesuguseid "imelikke" hakkab siin veel käima.

Korduvale viljapõllu nägemisele üsnagi rahustav vaheldus.

 1 

Tsiklit parkidest nägime polekala metsa suundumas. Nulli jõudes leidsin eest otsivas olekus polekala. Otsisime siis koos edasi ja varsti see karbike mulle silma jäigi. Ka see logiraamat oli täitsa puutumata, FTF sai kirja kell 13:19. Täiendasime aaret omalt poolt mikroskeemiga. Aitäh peitjale.