Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Söderby (1977–1997 Söderbi) on küla Eestis Lääne maakonnas Vormsi vallas.
Svibyst Söderby poole sõites näed ühel hetkel paremal pool teed kadunud hiilgust. Mine ja vaata seal väheke ringi, küttekolde ümbrus võib olla uskumatult kõnekas...
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
mahajäetud_ehitis (1), lumega_raske (1), välimõistatus (1), väikesaar (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5Y1WQ
Logiteadete statistika:
69 (87,3%)
10
5
0
1
2
0
Kokku: 87
EI leidnud. Ehk tegelikult olime seda kohta juba kahtlustanud eile. Kuskilt ahjule ligi ei saa. Kui lõpp on alles kuskil mujal siis võiks ehk tavaliseks aardeks teha.
Arvatava hiilguse asupaik oli kodutööna paika pandud ja kohapeal sain Mariselt kinnituse, et on õige koht küll, aga kõik aknad ja uks olid kinni müüritud. Nii et hiilguses ringi vaadata ja küttekollet näha ei õnnestunud. See mõistatus tahaks peitjapoolset ülevaatamist.
Kadunud hiilguse küll leidsime ülesse, aga aknad ja uksed olid vineeriga kinni pandud. Nii siis pidimegi selle aarse otsingud lõpetama.
Tegelikult ega tõsiselt ei otsinudki. Praamini oli vaid 20 minutit, kui hiilguse leidsime. Küttekolde leidsime ka, kuid sellega meie otsingud piirdusid, sest lapsi sinna ligi lasta me ei julenud ja ega ise endalgi väga turvaline see tunne ei olnud. Lisaks olid küttekolde vahetus läheduses hiljutised pidutsemise ja ka vandaalitsemise jäljed, mis väga selges keeles soovitasid meil siit lahkuda. Seda me ka tegime, 2 aaret oli veel plaanis enne praami üle vaadata.
Sai oma 20minutit hiilgust uuritud, aga nüüd logisid lugedes tundub, et otsisime valesid asju. Eks kui kunagi Vormsile jälle satub siis kontrollime seda uut teooriat. Tänud peitjale.
Sõitsime 23.07 Norrby'st tulles Sviby'sse ja suunasime pilgud vasakule. Tekkis teatav kahtlus, kuid kuna Rumpo ootas, siis otsustasime jätta selle aarde äramineku päeva hommikusse. Pealegi saime tänu sellele sõita raja läbi nii nagu peitja oli seda mõelnud. Käisime uurimas ja meie kahtlused kandsid peagi vilja, küttekolle lausa pasundas. Korra ma isegi kahtlesin, et plätudega nii kõrge rohu sisse, aga no aare vajas logimist ju. Kindlasti oli see õige koht, sest metsmaasikate lehti oli seal hulgim, kuid marjad ju sõi Laur kõik ära :D Leidsime ühe pesa, mis meie meelest oleks sobinud ideaalselt konteinerile, kuid paraku oli see peidukas tühi. Mingil hetkel loobusime. Seda, et ma kardan konnasid, seda teavad kõik, kes on mu logisid lugenud. Ma kardan ka rästikuid, kuid seda ma pole vist veel maininud? Nüüd on see võimalus.Ja siis teatas Erki, et tema läheb ees, sest muidu astume me rästikule peale. Tema oli teda juba tulles silmanud. Päevitas päikse käes keras, aga päriselt, see ei olnud meeldiv vaatepilt, sest hirmul on suured silmad ja korraga tundus, et kindlasti on sel rästikul veel ema, isa, vanaema, vanaisa, tädid, onud, mees, lapsed, jne Südame värisedes jõudsime taas autoni. Kulunud oli Hullost alates selleks ajaks tund. Käisime kiirelt Hosby rannast läbi ja suundusime telki langetama. Aitäh ;) - hiilgused olid toredad, kuid ilmselt ei soovi me seda uuesti läbi teha. Vähemasti ilma kummikuteta.