Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
PALUN ÄRGE OTSIGE AARET VIHMAGA. 9V KORONA PATAREI KAASA.
Antud aare on tehtud Geokontrolli aarde järgi. Kahjuks tänapäeva eurodirektiivid ei luba originaal mõistatust korrata. Et vähegi geopeiturite kurvastust leevendada lõin enda versiooni geniaalsest mõistatusest.
Midagi keerulist ei ole:
*minge nulli ja otsige geokuhja
*pommitage geokontrolli
*varem või hiljem saate lõpu koordinaadi
Lõppaarde juurde minek võib riideid määrida. Antud aarde lõpp on seotud Geokontrolli aarde lõpuga, seos on kirjutatud logiraamatusse.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (20), lahe_teostus (18), 2017_aasta_aarde_kandidaat (5), ilus_vaade (3), ronimine (2), ettevaatus_vajalik (2), lumega_raske (1), välimõistatus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6Y27Q
Logiteadete statistika:
69 (84,1%)
13
14
2
0
1
0
Kokku: 99
Umbes 15 minutiga sain näpud hirmus valusaks ning suutsin vaid kahte üsna suvalist punkti kontrollida. Las jääb. Ehk ilmutavad õiged numbrid end millalgi unes ja siis saan logima ka minna. Praegu ei olnud tahtmist seal aega raisata. Aga tänud ilusasse kohta kutsumast!
Täitsa kogemata juhtus mul autos neli vajalikku abivahendit olemam, haarasin ühe kaasa ja marssisin nulli poole. Peale seda kui ma olin kuskilt järsust nõlvast üles plätudega üles siblinud leidsin üsna nulli lähedalt hängivad noored. Vai kurja! Lootsin, et nende tümm varjab mu luuramise aga astusin vist igale oksale ja välja kukkus see hiilimine umbes samamoodi nagu suurel valgel ninjal. Proovin mõni teine kord uuesti.
Mingi ikaldus on mul järjest nende loogilistega. Kui täpselt nädal tagasi tögas tehnika ja ei saanud mälumängus esimesest küsimusest edasi, siis täna ei leidnud üldsse kohta, kuhu taskus olnud 9V pista. Ootan järgmiste v peitja kommentaare nullist. Loogiline oleks kui saaksin ikka tagasi kunagi tulla.
Ilm oli ilus, otsustasin tsikliga väikse tiiru teha ja lootsin, et koos temaga ja oma arvates oma häid kehalisi võimeid arvesse võttes saan ka logi kirja, sest teada oli ju kus aare asub aga tutkit see kompott töötas...
Siin olin ma korra käinud. Tegin tookord kasti lahti ja panin kinni, ühtki ideed ei tulnud. Või õigemini neid tuli aga oli liiga palju, et proovida. Tegin kodus umbmäärast eeltööd, et mingigi valik oleks. Täna sain osad numbrid välistada ja geokontroll sai roheline. Roheliseks ei saanud aga logiraamat 3-e rohelise mehikese pärast. Tehakse ikka häid asju, mida tulebki mitu korda vaatamas käia.
Tervitused ja kallid rohelisele peitjale, täna!
Liiga kaua läks karbi leidmisega. Annel muidugi oma kindel versioon, mille järel algul otsisime. Hiljem lugesin logisid kus mainiti hoopis midagi muud ja kui peitja enda teate juurde jõudsin oli algus käes. Tagant järel oleks võinud sellest alustadagi. Tegime täpselt ühe katse ja loobusime kuna väljas läks pimedaks ja nii kui autosse saime lõid veel taevaluugid valla ja hakkas sadama. Vähemalt teame nüüdseks täpselt kus algus asub.
Tegime karbi lahti ... ja panime karbi kinni ...
Tahaks poolkollast nägu siia panna, sest esimese punkti lahendamine tõi ikkagi rõõmu. Ja nagu leidsin ikkagi ju :p Oi kuidas ma ei tahtnud seda kätt sinna tundmatusse pista. Veendusin abivahenditega, et seal ei ole ju midagi, miks ma peaksin. Käisin ümber ainukese võimaliku peidupaiga ning ei tahtnud kohe üldse :D Siis otsustasin veel korra surkida ning kuulsin lõpuks ometi reetvat heli. Käsi läks supsti sisse :)) Pommitamine algas esiti pimesi kuni mõtlesin, et võtaks loogiliselt seda asja. Varsti oli 110 ees. Siis 10, siis 1. Ja siis 0. Seejärel kolistasin nulli.. ahah, seal ta oli. Haardeulatusest väljas. Logimiseks peab oravast abilise leidma.
Noh... Ma olin juba peaaegu unustanud oma esimese külastuskäigu, seevastu tuli täna turnides meelde hoopis teine käik, mida ma isegi ei loginud, kuna see osutus veel piinlikumaks, kui esimene. Nimelt jõudsin peaaegu nulli, kui tuli meelde, et ma polnud isegi mõelnud patarei peale.
Täna oli patarei kaasas, kuid seevastu ei leidnud nullist enam mingit karpi. Geokuhi, mille alt ma omal ajal olin karbi leidnud, oli laiali ning hoolimata pikast sobramisest ei leidnud isegi jäänuseid.
Tagasiteel kuulatasime metsa tagant kostuvaid prahvatusi, mida ma pidasin kaitseväe harjutusteks, kes ilmselt pomme lõhkasid.
Tundub, et selle aarde otsimine jääb järgmisesse aastasse. Ma nagu rohkem ei viitsi...
Mitteleitud 3 korda. Esimene kord selgus, et abivahend jäi maha . Teine kord oli aare hõivatud ja kolmas kord ei osanud 15m lähemale saada. No lõppu sattusin ka vahepeal kogemata aga vinge vidin ja koht sai nähtud. Päris arendav ja kadedakstegev asi igatahes.
Mõistatuse esimene pool oli täitsa loogiline, aga see teine- logimise pool minu jaoks ilma abivahendita ebaloogiline, hoolimata sellest et olen sel nädalal juba kaks korda sarnaste objektide vallutamist harjutanud.
"Как говорит наш любимый шеф, если человек идиот, то это надолго." ("Briljantkäsi")
Cryptile võin ma lohutuseks öelda, et pole vaja muretseda mõistatusaarete pärast, mida saab kaheti mõista ning mida siis ka alati nii teeb. Kui ikka on võimalik mõne aarde juurde valesti kohale minna, siis mõni geopeitur (khm khm khm) seda ka teeb.
Nullis ei saanud ma esiotsa üldse aru, mida ma otsin. Kui ma lõpuks kolmanda ringiga geokuhja juurde jõudsin, tõmbasin maskeeringu eest ja asusin tööle. Paigaldasin patarei etteantud juhiste järgi ja jäin instruktsioone lugema. Pärast seda oli vaikus. Kohe tükk aega. Arvates, et see ehk peabki nii olema, istusin veidi aega kannatlikult ja ootasin. Kui aga selgus, et kuskilt mingeid numbreid pudenema ei hakka, tuli pähe mõte, ega peitja pole seda asja nüüd ometi niimoodi mõelnud, et ma selle riistapuuga pikki kilomeetreid ringi kondan ja sattudes juhtumisi aarde suhtes sobivasse kaugusesse, antakse mulle sellest delikaatselt piiksumisega märku. Sain kolm sammu astuda kui see mõte ikka liiga jabur tundus ja tuli pähe palju loogilisem idee: patarei sai lihtsalt väga sobival hetkel tühjaks. Mis seal siis ikka - peitsin aarde tagasi ning asusin auto suunas teele, sedapuhku otse.
Sain just puude vahelt välja, kui nägin, et üks teine auto peatub mu sopase masina taga. Ega keegi teine peale geopeituri seda sellises kohas ei tee ja nii saingi varsti miki perekonda tervitada. Kui miki kuulis, et mul oli selline ebaõnnestunud käik, kutsus ta mind lahkelt kaasa - neil pidada patareisid küllalt kaasas olema. Mõtisklesin selle üle paarkümmend sekundit. Kujutasin juba ette, et miki saab koordinaadid ilmselt paari minutiga, mina aga pärast mitmeid ebaõnnestunud käike kuskil paari tunniga. Ahvatlev, väga ahvatlev pakkumine... ja otsustasin autosse minna. Seda ei saa isegi nimetada enam saare naise kanguseks, vaid puhtaks lolluseks, aga kingu peab ju ometi oma nime õigustama ja veel mõne lolli mitteleiulogiga lagedale tulema, muidu poleks see ju üldse minu harrastatud geopeitus.
Tänud, esimene punkt tõotas juba palju ja mul on mõningased kartused, et edasised otsingud kavatsevad tulla midagi "kohatu muusika" sarnast.