Põhja Konn

Njaa, mäletan hästi kui natuke üle 7 aasta tagasi üritasime seda otsida aga kahjuks ei leidnud. Arvasin, et tänaseks olen targem kuid tundub, et mitte. Saadud koordinaadid näitasid suht lambikohta, mis ei tundunud usutav. Vaatame ehk 7 aasta pärast jälle.

Maive tuli ametlikult karualugu rajalt neid korjama ja ma veetsin aega üritades aaret leida. Vitamiini oli tõest vägevalt ja lõhn hakkas lausa pähe. Kahjuks oli "maa külmunud ja kärs kärnas" või oli mitteleid ebatäpsete vahendite süü. Aardel võiks minumeelest olla vähe konkreetsem vihje mille järgi kohta otsida. Aga karulaugupõld oli muljetavaldav. Aitäh kutsumast.

Välitööd seekord ei õnnestunud. Peale seda kui ma olin Exe juhatanud klaasikildudesse ja okastraati, tulime tulema. Õnneks käppa katki ei teinud. PS. ei pruukinud üldse õiges kohas olla.

Päeva alguses otsustasime võtta kas drive-ine või lühikese jalutuskäiguga aardeid, sest mu jalg oli hommikul mõnusalt valutama hakanud. Kuidagi juhtus ikka nii, et juhtusime siia trepiastmeid lugema :D Krissu hakkas oma nutika meetodiga pihta, kui mööda kõndiv mugu meile õige numbri ette ütles. Oookei, polegi varem mugudelt sellist abi saanud :D Kõik läks edasi ka täitsa sujuvalt, kuni enam ei läinud. Lõpus sai ringi tuhnitud vist 50 meetri raadiuses ning mitme vihje järgi justkui sobivaid kohti kontrollitud. Pärast tõesti iiiiilgelt pikka aega - äkki umbes natuke rohkem kui tundi? Otsustasime, et nüüd pole küll ühtegi kohta, kuhu me vaadanud ei oleks ning küllap konn täna külalisi siis ei tahtnud.

Kalpsasime eile Netiga mööda treppi üles ja proovisime neid astmeid kokku lugeda. Üles jõudes, pidi külm tuul kõrvad peast ära viima. Kui olime arvutused teinud, läksime siis otsingutele, aga nu ei olnud täna see õige päev või siis öö. Pealekauba on ju öeldud, et öösel pole mõtet minna, aga meil oli ikkagi vaja ronida. Eks siis teinekord uuesti.

Kunagi valgel ajal tuleb siia korduskülastus teha.

Umbes 5 kord seal? Nüüd on tuhnitud nii ülevalt kui alt, nii enda kui TBini koordinaatidega, nii päeval kui õhtul. Järgmisena korraldan TBiniga selle konna juurde väljasõudu. Üksi ma sinna enam ei viitsi minna.

Järgmine kord võtame korralikud vahendid (loe: kompass) asimuudi määramiseks ja hoidmiseks. Ja iga kord mõne kivi üles tõstes jõuab ehk eesmärgini.

 4 

Ammu juba oli plaan, et millagi istume Krissu ja Timmu juures ja siis jalutame sealt seda aaret noppima. Õnneks oli meiega kaasas ka Karl, niiet lootus leida tundus suur. Kõhud kõike head ja paremat täis, asusime õhtusele päikeseloojanguga jalutskäigule. Treppideni jõudsime suurema vaevata ja siis hakkas Maris lugema, mulle oli jutu sees juba mitu korda õige arv meelde jäänud :D All valisime sobiva suuna ja jõudsime oletatavasse nulli. Sai ikka omajagu otsitud. Karlil polnud ka enam eriti meeles kus kunagi asus, kuna torm oli oma tööd teinud. Mõtlesin siis vahepeal logisi lugeda, et äkki saab sealt targemaks...ja mida ma näen...karp on kenasti peitja poolt üldse koju viidud :D Taaskord tarkus, et kadunud karpi on palju raskem leida kui olemasolevat (v.a. kui sa oled lätlane). Igatahes saime nüüd võsas tuhnimise ära lõpetada ja valisime järgmiseks sihiks NKK aarde. See oli küll teistel peale meie leitud, kuid teised ei jahi ka nädalaseeriat nii hoolega nagu Maris (ja mulle tundub, et ka mina), niiet aaret oli meil vaja :D Peale sealset edukat leidu haarasime veel lähedal olevast müügikohast jäätised ja jalutasime tagasi, piiludes vahepeal veripunast kuuvarjutust...tol hetkel oli see veel üpris lahja, öösel läks asi paremaks :D Aga jah, oli tore mitteleid ja teinekord siis äkki targem enne jalutuskäiku...või noh, väga vahet pole kah :D

 1 

Kunagi lugesin Veiko logi ja irvitasin. Siis lugesin teist Veiko logi ja irvitasin jälle. No on ikka algaja.
Täna läksin kohale ja ilma mingeid astmeid lugemata sumasin ülepea kuhugi mülkasse, kuna arvutatud koordinaat ju sinna näitas. Veerand tundi otsimist ja siis otsustasin ikka need astmed üle lugeda. Noh, sama arv, mis ennegi, kuid lihtsalt kraadidega on mul kehvad lood. Korrigeerisin neid, vaatasn kaarti, siis korrigeerisin veel ja lõpuks ka kolmas kord, kui meenus, mis kant see NNE üldse on, ning sain punkti täitsa söödavasse kohta. Egas midagi, kui järele.
Kohapeal otsisin, siis otsisin veel ja kui maastik juba 3 kanti hakkas minema, otsustasin loobuda. Kas vale koht või karp kadunud.
Tagasiteel suutsin okastraadi läbi plätude astuda ning üldse oli autosse naasmine kuidagi vaevaline. Õhtul lugesin logisid korralikumalt. Ah et maastik ongi 3-3,5. No siis olin ilmselt õiges kohas, lihtsalt ei otsinud piisavalt hästi. Jalanõud nagunii ei soosinud seda tegevust.
Jääb järgmiseks korraks.

ITC logi kirjutama hakates m2rkasin et olin sellest lihtsalt tuimalt m66da k6ndinud. Tegin siis kodus nac taustauuringut ja sain mingisuguse raadiuse ja suuna nagu paikka. Koha peal aga k2isin oma pool tunnikest n6utult ringi. K6ikv6imalikke peidukaid otsides aga jah eks ta l2heb vist sinna "Lumega raske" kausta soojemaid ilmasid ootama ;)

 2 

Käisime päevavalges arvutuskäiku kontrollimas. Vaatsime veits laiemalt ringi kuna ei tea kui õige me arvutus on aga hoolimata võimalike peidukate rohkusele ei leidnud neist ühestki karpi. Rahvast oli liikvel palju ja meie lahkudes liikusid järgmised kaks inimest sinna kus me just kolanud olime. Järgmine kord tulen otsima ilmselt siis kui on mingisugunegi kindlus, et koht õige on. Me läksime hoopis Karulaugu terviseraja 2,6km-sele ringile ja sattusime juhuslikult MOBOtama. :)

 1 

Kuna Kaksjärve juurest tulles oli väljas pime aga kell veel vähe, siis tundus olevat hea aeg see kuulus valgustatud trepp üle vaadata. Ma mõtlesin juba tükk aega, miks siia veel aaret pole peidetud ja nüüd kohale jõudes avastasin, et neid lausa kaks tükki siin - kole tore! :)
Lugesin kirjelduse läbi ja tekkis samuti küsimusi nagu eelnevatel otsijatel. Igaks juhuks lugesin astmed eraldi lõikudes kokku ja salvestasin ära. Seejärel tegime veits pilte ja arvutasin kõige loogilisemana tunduvate numbritega lõpu välja. Kahjuks päris nulli kohale ei jõudnudki, sest jube mudaseks kippus olemine ja taskulampi meil ka polnud. Kuna tulemuses 100% kindel ka pole siis lükkasime selle osa mõneks järgmiseks korraks. Aga koht on aaret väärt ja tuleme kindlasti tagasi.

konn

vaade kõrgemalt

Trepp oli igati äge. Lugesime astmeid, vaatasime konna, saime mugult teada, et see polegi betoonist, vaid makroflexist või millestki taolisest tehtud, jalutasime aarde suunas, sahistasime lehtedes, libisesime nõlvadel, tüdinesime ära ja läksime edasi.

Tund aega raiskasime selle üritamise peale ära.

 7 

Pärast Naiskodukaitse kerget leidu tulime edasi seda mütoloogilist kolli kaema. Koll oli täitsa olemas, astmed ka. Muidugi tekkis juba neid lugedes dilemma, kas lugeda KÕIK astmed nagu kirjeldus käsib või kõik astmed, mis viivad nullist/konna juurest panga peale. Loendasime igaks juhuks mõlemad variandid ära, seda küll treppi läbimata. Kuni me vaidlesime, sammus trepilt alla venekeelne noormees, keda pidasime samuti geopeituriks, sest kes see teine neid astmeid ikka loendab. Marje astus temaga kontakti ning sai oma arvutusele kinnituse. Noormees geopeitur ikkagi ei olnud, vaid tuli hoopis kontrollima, kas delfis vms kohas öeldud astmete arv vastab tõele. Ei vastanud, kohe umbes kaks korda erines tegelikkusest. Digitaalne ajakirjandus valetab!
Suundusime siis Konna taga ajama. Ei jõudnud veel suurt kuhugi, kui teine paarike selja taga, telefonid käes. Jälle geopeiturid? Ei, seegi kord mitte, hoopis MoBo mängijad, mille üks usinaim osaleja ka selle aarde peitja paistab olevat. Lasime neil oma mängu mängida ja jätkasime enda oma. Info ju kenasti kirjas, et lumega ja lehtedega raske. Oli jah, sigaraske kohe. Suhteliselt lootusetu. Õigemini lootusetu oli täpse asimuudi puudumise tõttu ning ega ei teadnud ju ka täpset astmete arvu e. kaugust. Tuhnisime lehtedes ja võimalikes peidukates paarikümne meetri raadiuses omajagu, aga lehed katsid ikka kõiki võimalikke peidukaid päris hästi. Sestap sai poole tunniga siiber, ei olnud meil isu siin viis tundi olla.
Tänud koll-konna näitamast! Palun kirjeldust veelgi täpsustada, et sammud selgeks saaks ja kas tõsta tublisti peidiku raskust või lisada asimuut ja/või vihje, et aare normaalse pingutusega leitav oleks. Praeguse info alusel otsimine on ikka paras nöök.

Kollkonn

Soovitus seinal

Juba eile öösel sai Etheliga plaan paika pandud, et tuleme valges tagasi. Natuke enne valget aega saingi äratava telefonikõne ning kui kohale jõudsime, oli juba valgeks jõudnud minna. Vahepeal saime otsijaid juurde, aga kasu siiani ikka ei miskit :( Meeleheide :(

 1 

Otsisime pikalt (2,5 tundi), aga aare jäi leidmata seekord. Taskulambi aku sai ka tühjaks, nii et kella 1 ajal oli paras aeg koju magama minna. Kuna seda mõistatust annab mitmeti tõlgendada, võiks olla ka geokontrollimise võimalus.

 4 

Õhtul, kui Ethel helistas, et võiks minna konna solgutama, oli mul veel tunnike-paar tegemisi ees. See tähendas, et rahvast muudkui lisandus, kes tahtsid õhtul võpsikus kooserdada. Kohapeal läks suuremaks kädistamiseks, sest me ei ole ammu kohanud aaret, kus võib asju nii erinevalt tõlgendada. Kas astmeid tuleb loendada konna juurest üles minnes või siis alt trepi alguses?. Kas astmeid tuleb loendada ainult ühel trepi harul või all mõlemal harul? Lihtsalt üles minnes neid ju loendama ei peaks, sest lähed ju ühel harul korraga. Aga siis pead tegema valiku, et kumba haru kasutad üles minemiseks ning tulemused tulevad juba erinevad. Järelikult tuleb minna kusalt poole pealt, konna kõrguselt. Aga see tekitab ju veel erineva tulemuse. Heakene küll, proovime need kõik läbi, ju peitja tahabki, et oleks nii palju erinevaid tulemusi ja kõik kohad läbi kolataks. Reeglite järgi peab olema aare leitav ilma vihjeta, vihje on vaid abiks. Mis tähendab, et peitja eeldabki, et me teeks 3 erineva suurusega täisringi ümber konna? Ja otsiks KÕIK kohad läbi, mis teele jäävad? Hmm, kas tõesti selline tegevus on peidukoht raskusega 2? Ma pakuks 4,5, sest ringi ümbermõõt on pirakas. Heakene küll, kasutame vihjet. Aga konn ei pilguta silma, ei niisama heast peast ega UV lampi kasutades. Ning üleüldse see, kuhu ta vaatab, ei ole kohe päris kindlasti põhjasuund. Hea tahtmise juures midagi väga ähmaselt sinnakanti.

See tähendab, et peitja jaoks on suund üsna loominguline, peidukoha raskusastmed üsna loomingulised ning ilmselgelt võivad loomingulised olla ka meetrid aardeni. Ja see tähendas veel suurema maa-ala läbi kammimist. Nüüd ma ei imesta, et eelmised nägid objektil vaeva 5 tundi ja lahkusid mitteleiuga. Meie seltskonnal koos lisandunud Liisi ja Madisega läks ka mõni hea tund enne, kui lahkusime. Kui otsimistunnid kokku lugeda.. tuleb mitteloominguliselt tubli 15h lisaks :) Ning ilma igasuguse ülemõtlemiseta, lihtsalt loendatud andmetele tuginedes ei suutnud me võimalikku maa-ala läbi otsida.

Päris hea pähkli oled meile püstitanud sinna võpsikusse, peitja. Mina ise arvan, et praeguse kirjeldusega võiks peidukas olla julgelt 4.5 ja pisike geokontroll ei teeks ka paha. Õhtu ise oli muidugi tore, külm ei olnud, seltskond oli heas tujus ning erinevaid mõtteid, mida kontrollida, muudkui tuli ja tuli. Kusjuures kirjeldust lugedes olid kõik korrektsed. Tänan mõnusa geoõhtu eest, geokaaslased ja peitja! Ning konn oli ka lahe, päriselt. Ma tulen veel tagasi (kui targemaks saan). Kuigi geokogemust peaks karja peale olema piisavalt: Miki - 4052, Priit - 3363, Madis - 2582, Liis - 2146, Ethel - 1794, Annabel - 968, Merilin - 489, ei piisanud sellestki seekord, et õnnelikult leid kirja saada.

Eks mingi aeg päevavalgel tagasi ning siis võib kõik olla imelihtne. Aga seda näeme siis :)

 1 

Meie kohale saabudes oli Erko otsinud seda aaret juba 5h ja samuti oli Tunk platsis juba mitu tundi otsinud. Kui meie kohale jõudsime tuli ka Madiselt kõne ning nemadki saabusid pärast meid mingi 20min. Tuuseldasime seal mingi 1h 45minutit. Astmed sai loetud, meetrid arvutatud, aga mida ei leidnud pimedas oli aare. Ja Põhja Konn vähemalt meile küll silma ei pilgutanud. Ja hiljem koju jõudes, sai test leiu logi loetud, et valges hakkab ebakõla silma. Eks siis tuleb valges tagasi minna uuesti otsima.

Kahjuks jäi pimedas leidmata.

DNF