Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Otsustasime kaunil reedesel suveõhtul võtta ette jalutuskäigu mere ääres Tallinna lähedal poolsaarel, mida on erinevatel aegadel erinevate nimedega kutsutud. Aaret sobib minna otsima just päikeseloojangu ajal meeldiva kaaslasega, kuna lisaks sinna püstitatud omapärastele ehitistele ja eelmise valitsuse inimeste poolt kohati muudetud pinnavormidele pakuvad vaatemängulist romantikat ka päikeseloojangused panoraamid. Poolsaare kõrgemal tipul seistes avaneb vaade teletornile ja Kaberneeme ja Ihasalu lahele.
Vihje: Aaret ei ole võimalik leida visuaalsel vaatlusel kuid päris aarde juurdest tehtud pildid on kindlasti abiks.
Tähelepanu! Aardele autoga lähenedes võiks paremale hoida Ihasalu bussipeatuse juurest. Olgugi, et mõlemad teed viivad teid sihtmärgini, on just parempoolne tee see, mis oma vaatamisväärsuste poolest meelde jääb.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC14JZE
Logiteadete statistika:
133 (87,5%)
19
7
2
3
1
0
Kokku: 165
Muidu oleks ju võinud niisama jalutada küll. Aga kuna vahepeal hakkas tugevasti sadama ja autosse tagasi jõudsime läbimärgadena, siis sai ikka ennast kirutud küll, et enne logisid ei vaadanud. Ilmselt seal enam aaret ei ole.
Tuhnisime piirkonna üksipulgi läbi, ent kahjuks jäi leidmata. Nägime kivide vahel unist rästikut.
Selle peitja aaretega mul ei vea. Hingetundja jäi suvel kättesaamatuks ja nüüd talvel siinne Sire säär. [snow] oli peaaegu ära sulanud, mida aarde suuruse põhjal võinuks pigem soodustavaks asjaoluks pidada. Umbes pool tundi tuhnisin ringi, siis sai püsivus otsa. Eks teatav osa oli ka sellel, et oma arust leidsin ühe üpris loogilise peidukoha ning sealt midagi avastamata sisendasin endale, et aare vist kadunud. Kusjuures päriselt vist ikka ei ole kadunud, sest hiljem Geovastlapäeval näitasin varemleidnutele kahtlusalusest paigast tehtud fotot ja see polevat õige :P
Tagasiteel puhus tugev vastutuul silmad vesiseks, kaugusest lähenevaid inimesi nähes tekkis küll hetkeks kahtlus, aga kuna nad ei lähenenud mitte otse mööda roosat sirget vaid mugude kombel teel kõndides, siis ma parem ei jäänud passima kuni lähemale jõuavad, nii et silm seletama hakkab. Kuid kollase jopega siresäär ei kavatsenudki seda asja nii jätta, vaid hakkas juba kaugelt nuffi häälega kilkama ja kiirendas sammu :D Tema järel tuli veel 6 veidi vähem siredat säärt, neist 2 kuulusid polekalale ja ülejäänud 4 päeva jooksul populaarseks atraktsiooniks kujunenud liikuvale mikroaardele :o)
Kohe parklas nägime autot, omanikku mitte. Hiljem selgus, et seda autot olen ma isegi juhtinud, novot mis tähendab, kui autol selline mittemidagiütlev värv.... no omajagu hetkel veel muidugist hullem - tumemust!
Jalutasime aardeni ja vastu tuli eemalt Esko aga keeras nati enne meid teisele rajale. No nii küll ei lähe, et ma tere raha eest ostma peaks. Kuna lastetuba mul korralik, tegin siis ise esimese katse ja selgus, et rikkaks ma saan - Esko ei tundnud mind ära!
Ma ei tea, kust tema aaret otsis aga sealt kus mina otsisin, aaret igastahes ei ole! Palun kontrollida!
Nojah.Otsisime kusagil 35min asjatult.Äkki võik omanik minna ja kontrollida aarde olemasolu. Vaade oli ilus.Tänud!
Pärast Ruhe külastamist otsustasime ka neeme tippu kõndida ja aare üles otsida. Nullis oli üks geokuhi aga kuhja all polnud midagi. Otsisime kogu ümbruse läbi. Tegin ühe kõne ja sain teada, et tõepoolest, seal peakski olema. Kas on aare jalutama läinud?
Käisime kohal ja leidsime üles aga logida ei saanud. Ei julgenud väga jõuga kangutada ja kuna koht on kena siis saab suvel tagasi tulla. Kohapeal aga nägime kuidas üks noormees vööst saadik maa sisse kukkus. Auk oli muidugi veelgi sügavam, aga ta hoidis end kätega kinni ja ronis sealt välja. Nimelt oli paks lumi mingite käikude peale tuisanud ja need ära varjanud. Päris jube tegelikult.