Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
PALUN ÄRGE OTSIGE AARET VIHMAGA. AKUPANK kaasa
Vaieldamatult on viimaste aastate kõige kõneainet pakkuvamad aarded just väljakutse/CHALLENGE tüüpi aarded. Soovides ka ise moega kaasas käia, peitsin ühe füüsiline väljakutse, sest Project-GC lehel ei saanud hakkama virtuaalse väljakutsega. Eelnevalt aarete leide kontrollida pole vaja, ainult minna nulli akupanga või muu USB toitega ja enne aarde käivitamist lugeda juhendit. Kuigi väljakutse täitmiseks pole vaja muud teha kui keskendunult ~5 minutit nuppe vajutada, siis soovitan soojalt arvestada pikema sooritusega ning mõnus lahendamisasend endale otsida. Usun, et paljud geopeiturid on varemgi seda keskendumisülesannet lahendanud ja tegevus on teada. Aare võib pärast külma hommikut olla aeglane, kuid soojas autos peaks tagasi normaalseks minema.
Logida tuleb oma Geopeituse / Geocachingu kasutajanimega ning korraga võib logida ainult ühe kasutajanime. Nagu väljakutsete puhul ikka, võib leiu veebis logida alles siis kui Teie kasutajanimi on logiraamatus ning kaaslase väljakutse täitmine ei lähe arvesse! Seepärast ei soovita suure kambaga otsima minna.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (10), soovitan (8), 2021_aasta_aarde_kandidaat (6), välimõistatus (3), seened (1), lumega_raske (1), lemmikloomasõbralik (1), väljakutse (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC98R7T
Logiteadete statistika:
15 (36,6%)
26
10
0
1
1
0
Kokku: 53
Sõdureid kuskil ei paistnud, vaid lasketiirust tuli kõva ja pidevat kõmmutamist. Sättisin end mugavalt päikse kätte istuma ja seadsin eesmärgiks, et rohkem kui tunnike siin aega ei veeda. Esimene katse oli üsna hea, aga siiski üldse mitte lähedal vajalikule. Teine ja kolmas katse said ka tehtud ning siis jooksis asi kokku. Võtsin korra akupanga küljest ning alustasin uuesti. Üks katse ja teine katse ja kolmas, neljas, viies. Skoor kord parem, kord palju kehvem kui algul. Kuues katse pidi olema viimane, aga kuna see lõppes liiga kiirelt, siis tegin ka seitsmenda ja see oli lõpuks võidukas. Kulus kokku täpselt tunnike. Nautisin võitu ja sirvisin logiraamatut. Aitäh väljakutse eest!
Lihtne ja loogiline, leitud ja logitud! :)
Oleks see vaid nii olnud...:D Tegelikult on sai seal metsatukas ju kaks korda keskendumas käidud, õigemini lapsi keskenduma sundimas käidud;) Aga ma ju ütlesin, küll ükskord tuleb ka see õige päev. Õnneks läks aare vahepeal talveunne, ei kripeldanud.
Mida ma siis tegin logimiseni jõudmiseks?
Rivistasin muidugi kõik lähikondsed üles ja käskisin talvel keskendumist harjutada.
Eks ma kujutasin ette küll, et lapsed kuulavad sõna ja harjutavad usinasti selleks, et kevadel Männiku metsatukas edukas sooritus teha.
Ma ise olin ka väga tubli harjutaja - mängisin vähemalt viis korda nu-pagadi-püüab-mune mängu :)
Sellest vist siiski suurt abi polnud.
Kuuldes, et soojad ilmad on vidina jälle metsa toonud, kerkis teema muidugi taas aktuaalseks.
Ma ikka veel kujutasin ette, et kõik on nüüd osavad ja saame sipsti ekraanil kiidusõnad kätte.
Tuhkagi! Tuli ikka pusida mitmeid kordi.
Tunnistan, et minu enda puhul polnud lootustki... või noh, umbes 12 punni sain ikka kätte küll, lausa mitmel korral ;)
Õnneks tiimis oli osavam keskenduja ja oli ikka suur rõõm ekraanil näha sõnumit: "Tubli! väljakutse täidetud, kohe saad logida."
Vahva vidin! Aitäh! Ja loodetavasti tulevad nu-pagadi-munad ikka ka kunagi ;)
Ma avaks laiemale üldsusele natuke selle aarde tegemislugu. Kaupol on kodus spetsiaalne geotuba, kus leidub igasugust põnevat atribuutikat, mille nimesid ma ei tea ja oranžiks, punaseks, halliks liigitan. Üks hetk hakkas toa uks järjest enam kinni olema ja mul oli keelatud sinna minna. Kaupo oli aga võrdeliselt järjest kavalama näoga ja muudkui itsitas. Eks see ainult miskit halba võis tähendada. Teades seda, kuidas ta igasse päeva multit üritas leida ja rääkis, et teeb challengit, siis ma olin täitsa kindel, et tuleb mingi järjekordne ,,multiaare iga päev höhööö - challenge". Üritasin teda elu eest ümber veenda, et see on nõme ja keegi seda ei naudi, et need, kes tahavad, ajavad ise näpuga järge jne...Aga Kaupo ainult itsitas ja tegi salakavalat nägu.
Läks nõks aega mööda ja avalduski challenge, aga vähe teises formaadis, kui olin eeldanud. Peitjaks Kaupo. Seejärel läks ta nii õhinasse ja lippas motika seljas esimesi proovijaid vaatama ja peale avaldumist nii väga ootas, et aaret lahendataks, kuid eriti logisid ei tulnud. Mingi hetk käisin isegi seda atribuuti proovimas, aga punktid olid pigem kesised. Mõtlesin siis, et pole viga, see masin on terve talve kodus olemas ja peale eksameid on paras aeg keskenduda. Talvel üritasin ja skoor tõusis, aga soovitud tulemuseni ikka ei küündinud. Kui kevad käes, siis nägin, kuidas Kaups seda ise pusis, aga kuidagi ei tulnud soovitud tulemus. Märkisin, et kui õige numbri saab, siis võib mu nime kirja panna. Mõned korrad pusis, ühe korra karjatas valust, kui üks punkt puudu jäi, siis aga hõiskas õhinal. Ses mõttes on see challenge aus, et peitja on võimeline seda ise (korduvalt) ära tegema.
Kiidan ja tänan peitjakest! <3
Ära keskendusin! Kuus katset ja 22min22sek, surnud jalg ning okkaline tagumik, aga tehtud. Meenusid vanad strateegiad ja see, kuidas,ma ütleks, haiglaselt palju sellele sarnase asja peale aega on kulutatud. Mõnus nostalgialaks, aitäh ja FP!
Korra olin proovimas käinud aga siis ei olnud aega siin istuda. Nüüd käisin teisi loogilisi uurimas, kuni Mai tegi seda aaret. Mai sai tehtud ja nüüd oli minu kord uuesti katsetada. Kuna eelmine kord jõudsin teisel korral juba suht kaugele, siis õnneks piisas ainult ühest katsest seekord. Mai luges niikaua autos raamatut. Aitäh väga toreda aarde eest!
Kuna vahepeal oli kahjuks natukene infot lekkinud, mis siin ees ootab, siis olin eesootavaks natukene valmis. Mingeid koduseid harjutusi siiski ei teinud, mõtlesin, et sel korral saab pigem soojendusring tehtud.
Algselt tegime katseid Ingega vaheldumisi. Mõlemal tuli ilmselt kaks ebaõnnestunud katsetust. Minu kolmas etteaste osutus aga nii edukaks, et 100 tuli ilma suuremate probleemideta ära.
Loen siis teksti, et kohe saab logida hakata... Vajutasin edasi liikumise nuppu, et seda tegema hakata, kuid selle asemel hakkas uus mäng pihta. Mõtlesin siis, et selline vimka sisse programmeeritud, et peabki kaks korda järjest läbima. Natukene õel, aga olgu pealegi. Aega hakkas natukene väheks jääma kuna pidime vahepeal ühte teise kohta jõudma, aga üritasin siiski, kuna pausile ei saa ju panna. Õnneks vaatamata mõnele liigsele riskile jõudsin taaskord sajani, vist isegi parema ajaga kui varem. Kuna masin näitas mul alles esimest katset, siis sain aru, et pigem oli vahepeal mingi tõrge olnud ja tõenäoliselt peab kogu protsessi siiski vaid ühe korra läbi tegema.
Kuna nüüd olime aga juba suuremas ajahädas, siis võtsime aparaadi lühiajaliselt laenuks, et ka Inge saaks aarde ära logida. Kuna tal nii edukalt ei läinud, siis aitasin natukene omalt poolt ka kaasa, et ikkagi nimi logiraamatusse kirja panna. Sel korral piisas õnneks ühekordsest edukast läbimisest. Pärast seda sai aare omale kohale tagasi viidud.
See on senimaani mu lemmik loogiline aare. Poleks midagi selle vastu kui midagi sarnast teinekordki läbida saab ;) Aitäh!
Naaber loogilise jaoks osutus kohale jõudmise aeg eriti ebasoodsaks ja tulime siis keskendumist harjutama.
Oi jah.. kärsitus ja adrenaliini üles peksmine. Aga siiski siiski sai tänu Marko keskendumisvõimele seegi väljakutse alistatud. Eriti suurt aukartust äratas logiraamu sirvimisel Tarmo sihikindlus.
Tänan peitmast.
Korra varem mingi aeg tagasi käisin luurel aga siis polnud seda õiget tunnetust ja aeg piiras ka veidi. Seekord siis esimese katsega ja alla 17 minuti. Kirja läks küll 2 katset kuna sõber proovis ka korra. Muidu väga vinge asjandus kokku vorbitud :) Aitäh, paluks veel ;)
Päev oli olnud pikk ja olin juba üsna väsinud. Leppisime kokku, et läheme vaatame aarde üle ja kui seal kaua läheb, siis loobume ja läheme koju ära. Karl oli isegi nõus aarde mulle autosse tooma. Esimese katsetuse tegin mina. Sain skooriks hädised 23 punkti ja andsin masina Karlile üle. Tema hakkas pihta ja ei lõpetanud enne kui mäng läbi oli. Kuna talle see nii meeldis, siis küsis, kas võib minu eest ka ära teha. Mis mul selle vast olla saab, vähemalt on ta siis õnnelik :D. Aitäh, meile meeldis!
Akupanka ei taibanud küll kaasa võtta aga lootuses, et äkki on võimalik karpi autosse tuua ja salongi USB sisendit kasutada, läksime siiski vaatama mis meid siin ees ootab. Tõin karbi autosse ja seni kuni juhendit ette lugesin, haakis Maire juhtmed vooluallikasse ja hakkas lahendama. Oh mis äge mõte aarde jaoks!
Maire põrus esimesel katsel kuskil 23 juures. Pakkusin välja, et proovin ka korra. Kohe tuli lapsepõlv meelde, mil see oli üks popimaid mänge omasuguste seas. Nii palju kui seda toona õnnestus mängida, olin oma ala proff. Tore oli näha, et mu oskused ei olnud rooste läinud ja kunagisest harjutamisest oli mingit kasu tänapäevases maailmas. Kohe esimese katsega õnnestus nimi kirja saada. Kuskil 90 juures tuli isegi kerge ärevus sisse. Maire luges numbreid 10-st 0-ni ja oligi tehtud. Kirja läks 2 katset, sest esimese katse tegi Maire.
Kuna logida sai vaid ühe nime korraga, siis pakkusin välja, et võin Mairet ka hädast välja aidata. Esimesel katsel läksin liiga julgeks ja riskisin natukene ülemäära palju ning see maksis 73 juures kätte. Teisel katsel tegin kindlapeale ja saime Maire nime ka kirja.
Leian, et raskusastet 100-st allapoole kindlasti ei ole mõtet viia. Pigem võib ühe samasuguse aarde veel teha ja logida võiks saada näiteks 150-ga :) :)
Igal juhul äge mõte ja ka teostus aarde jaoks. Aitäh!
Täna oli õhtul aega piisavalt ja oleksin selle aarde mänguasjaga mänginud seni kuni vajalik skoor olemas või kuniks akupank oleks tühjaks saanud. Kui esimesel korral paar päeva tagasi tundus vajaliku skoori saavutamine midagi ulmevaldkonnast, siis täna sobiva varustusega jõudsin lõpuni ootamatult ruttu. Enam ei tundu see aare sugugi raske :) Edu järgmistele skoorijatele!
Eile6htune visiit jäi hinge kriipima ja plaanisin hommikul ennem tööd revanšile tulla. Uni sai aga v6ittu ja nii ta jäi. 6htul aga ei andnud see asjandus endiselt rahu. Eilsete protseduuride pikkust arvestades otsustasin et tulen vaatan. Kui keegi on juba ees siis tulen m6ni teine homme. Juhtumisi oli ka Ove sama m6ttega siia tulnud. Seltskonna m6ttes otsustasime siiski koos proovida ja nii me korda m66da pusima hakkasimegi. Vahepeal j6udsid ka Kaupo ja Liis vaatamas käia mis siin toimub. Aga ega selle asjandusega on ju nii et kui see endasse neelab, siis pole aega kellegile lehvitada v6i silma vaadata :D Mingi hetk sai Ovel aeg otsa ja nii ma sinna yksi pusima jäin. Vajutasin loendurid nulli ja kohe esimese sooritusega j6udsin 99% Edasi muidugi enam nii libedalt ei läinud ja järgmiste otsiate entusiasmi m6ttes ei hakka mainima kaua ja kui mitu katset mind seal veel ees ootas. Pigem meenus kogu selle keskendumise juures yks lugu mehhaanikust ja sydamekirurgist. Mehhaanik imestab et ma ei saa teist kirurgidest aru. Mina v6tan mootori lahti, puurin, solvendan, poleerin, kalibreerin, sätin kolbisid, vahetan saalesid, häälestan,... terve päev otsa higi ja rassimist. Teie aga teete sipsti yhe l6ike ja kysite selle eest kymme korda rohkem raha kui mina. Kirurg selle peale: Aga sa proovi seda k6ike töötava mootoriga ;) Vot selle aardega oli täpselt samasugune tunne :D Isenesest nii lihtne asi ja mulle väga meeldis ja siiani meeldib hoolimata k6ikidest nendest tundidest. Aga see 100% oli minu jaoks ikka korralik hardcore maraton hehehe. Tänud igastahes meistrimehele selle laheda väljakutse eest ;)
Suure loogiliste fännina tekkis mul juba hirm, et Kaupo on naistega sahkerdamise tõttu uute aarete ehitamise täiesti unustanud, ning oma töökojas tuled täielikult kustutanud. Õnneks ma eksisin selles. Natuke aega tagasi sain haisu ninna, et poisil on mingi väljakutse-aare plaanis. Ei seostanud ära, et see on just sedasorti millest me vaata et juba aastaid tagasi rääkisime, vaid et tuleb järjekordne pähkel mida võib ära konserveerida ja pikaks ajaks ignoori riiulile paigutada. Hea et eksisin ka selles. Seda toodangut ei tohi mingil juhul ignoori saata vaid tuleb ikka täiel rinnal nautida.
Olimegi just oma perega ka kõhte täitmas ning valmistusime välja minekuks. Uut loogilist märgates oli kohe selge, et tuleb kiirelt plaanid ümber mängida ning Männikule suunduda. Kohale jõudes lösutas Madis juba keskendunult mättal, muu ta pere tiirutas metsas ringi ning peitja muheles distantsilt kõrval. Uhkustasin veel kuidas parimatel päevadel mul see asi käppas oli. Kui mõni aeg ringiga aparaat minuni jõudis, oli selge, et olen ikka vahepeal korralikult rooste läinud. Edukaks logimiseni jõudmiseks tuli elimineerida kõik segavad faktorid nagu järjekord, pere ja muhelev peitja, seega suundusime perega hoopis metsa odasid meisterdama ning kuivenduskraavide ummistusi elimineerima. Paar tundi hiljem kui aardest uuesti mööda sõitsime, oli parkla juba tühi. Mõtlesin, et prooviks ikka korra veel, aga eest leidsin ainult tühja karbi ja avastasin et aare viidud väikeseks lihviks hoopis hooldusesse. Koju tagasi jõudes jäi asi siiski kripeldama ning asusin uurima, millal uuele katsele saan minna. Selgus et aparaat oligi juba omal kohal tagasi. Mis siis ikka, uuesti munder selga ja uuele katsele. Isegi kui kõik segavad faktorid olid elimineeritud, kulus ikka jupp aega, enne kui nime kirja sain. 7 katset ja ca 40 minutit oli see aeg kui aparaadi eripäradega ära harjusin ning endas ka sisemise rahu leidsin ja STF-i kirja sain.
Sellised vidinaid on ikka tore leida ja mulle läheb see igati kaubaks. Suured tänud ja paluks juurdegi.
Sain just lastel kõhud täis söödetud ja Liis jõudis tuppa, kui laekus info uue aarde kohta. Ajastus oli sobiv, pakkisime lapsed autosse ja sõitsime mööda auklikku sirget kohale. Uhh, kuidas loksutab seal ikka. Kohapeal läksid mu silmad särama, mõnus nostalgialaks! Proovisin 5 katset, siis proovis Liis 5 katset. Siis tegin 1 katse veel, vahepeal proovis Silver, kes oli ka perega tulnud ning kui tema käega lõi, siis sain enda seitsmendal katsel lõpuks esikleiu kell 14:32 kirja. Liis ei viitsinud enam proovima hakata ning Kaupo viis aarde väiksesse parandusse. Aitäh peitjale, mõnus kvaliteetne pühapäevane meelelahutus!