Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Toru-seeria viimane aare sai peidetud aktiivse geopeituri vanemveebel Ivar Brok’i [ib777] auks ja mälestuseks. Ivar suri traagilise õnnetuse tagajärjel 24. mail 2008 Afganistanis, Kandahari sõjaväehospidalis.
Selleks, et varalahkunud Ivari geopeituse elutööd lähemalt tutvustada, on mälestusaare peidetud tema kõigi aarete algkoordinaatide aritmeetiliselt keskmistatud koordinaatidele. Korrektse arvutuse annab nt. DD.DDDD formaat, L-Est enda omapära tõttu ei sobi.
Ivari peidetud kümme aaret:
Nr | Kuupäev | Aarde nimi
1. 16.02.2004 Geto
2. 29.07.2006 Kopli gäng
3. 08.10.2006 Nurkse
4. 29.10.2006 I Toru
5. 11.11.2006 II Toru
6. 31.12.2006 Inseneri 2
7. 11.07.2007 Sirtsi
8. 01.01.2008 III Toru
9. 12.01.2008 Tarvake
10. 20.02.2008 Pikaristi postijaama
Aare asub - nagu nimigi ütleb - torus, u. 82 m kõrgusel merepinnast, suure mahalangenud puutüve kõrval, millel "X" (alates 2015 pigem "Y") õiget kohta tähistab. Lumega on seda raskem leida, kuid maad kaevata ega loodust rikkuda ei tohi sellegipoolest! Lisaks selle lehe omale on saadaval ka ingliskeelne GeoChecker.
Geopeiturid mälestavad Ivar Brok'i ning avaldavad sügavat kaastunnet omastele ja sõpradele foorumis.
Vihje: pole
Lingid: http://www.mil.ee/et/arhiiv/5914
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 302/130 |
Aarde sildid:
lumega_raske (5), soovitan (3), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1CX14
Logiteadete statistika:
119 (87,5%)
17
4
2
0
0
0
Kokku: 142
Koordinaadid sai küll kodutöö käigus 10m sisse lastud, aga kohapeal veedetud enam kui pooltund päädis tühjade pihkudega. Mingisuguse inimtekkelise eseme me leidsime (pilt kah), aga kas selle ka mingit pistmist aardega, hetkel ei tea (aga proovin järgi uurida). Selliste vanemate aaretega kipub olema, et kui tegemist maha langenud puutüvega vms, siis nüüdseks ei kipu neist palju alles olema, mis pidepunkti pakkuda suudaks. Loodan, et pole päris kadunud.
Seekord ei jäänud aare silma, lund oli ka veel. Eks vaata, millal uuesti tagasi.
Pea puusani ulatuva lumega ei tasunud kuni 10m täpsusega koordinaatidelt seda aaret otsida :)
Olin ma ise toru või lihtsalt loru, aga mina sealt midagi aarde sarnast leida ei suutnud. Päris pikalt sai seal tiirutatud. Eks tuleb kunagi uuele katsele tulla. Päris tühjade kätega siiski lahkuma ei pidanud. Endalegi üllatuseks leidsin portsu väga heas seisukorras kukeseeni. Langetasin nokatsi ning müts täitus võluväel.
Selle aardega hakkas juba algusest viltu vedama. Esiteks panime veidi navigeerimisega võssa, parkisime auto umbes sadakond meetrit enne õiget teeotsa ära ja sukeldusime metsa. Peale umbes kümneminutilist lumes sumpamist jõudsime nulli, vaatasime natuke vaateid ja hakkasime siis otsima. Igatahes peale kahekümneminutilist rahemldamist oli üks puutüvi lumest paljas, aga aardest ei lõhnagi. Hakkasime siis oma otsi seal kokku tõmbama, kui tuli tõdemus, et kuskil seal teisaldatud lume all on ka mu telefon. Mis seal siis ikka, tuli teha telefonile kõne ja hakata hääle järgi kaevama. Õnneks leidsime ta ikka ikka mõistliku aja jooksul sealt hangest kätte ja lugesime sellega antud aarde otsimise lõpetatuks. Eks kunagi ilma lumeta ajal saab uuesti tulla. Tänud peitjale!
Torumehena läks mul umbes nagu ITi-meeste juureski. Sulalund sai kämmaldega kühveldatud omajagu. 20 minuti pärast kui peaaegu tekkis juba tuju autost marker tuua ja enda jaoks lumele X tähti joonistama hakata, siis jätsin parem ürituse katki :P Uuesti siis kui toru on üles sulanud.
Viimane leid 10.jaanuar, vahepeal on sadanud ja sulanud, sadanud, sulanud ja siis jälle sadanud. Ka siia matkates algas lai lumesadu. Sumpasime oma lahenduse nulli ja ohkasime, eelmise aarde otsing tundus eesootavaga võrreldes vaid lihtne treening. Seejärel algas sobiliku objekti juures suurem lume teisaldamine. X-st või Y-st polnud esialgu haisugi. Vahepeal otsustasin ka läheduselt järgmise sarnase objekti lumest puhastada, kuid seejärel laekusin tagasi algusesse. Kristeli kaevetööd kandsid selles mõttes vilja, et mingisugune „Y“ nüüd meile ilmutas, lähem uurimine näitas, et see võis kunagi ka „X“ olla. Kas see vihje nüüd muidugi õige oli jääbki esialgu meile saladuseks. Igatahes indu saime tükiks ajaks juurde, kuid aare ennast siiski ei paljastanud. Lõpuks andsime alla, kuid seda ainult selleks korraks. Tuleme siia kindlasti teisel aastaajal tagasi: „kes viimasena naerab, paneb logi kirja!“ See, mis siia loodusesse nüüd meist järele jäi on kindlasti mugudele arusaamatu vaatepilt, puutumatu paks lumevaip ja siis kaks välja kaevatud ja puhastatud mahalangenud puud.:)
Olime siin veetnud tublisti aega, valget oli veel umbes 1,5 tundi, tagasi auto juurde umbes 8 km. Maksimumplaaniks oli siit jätkata Oru ja 4x4 Helpi juurde ja sealt mööda teid algusesse, kuid väikese arupidamise ja praeguse mitteleiu valguses otsustasime oma sammud siiski otse tagasi suunas keerata. Auto juurde jõudsime juba pimedas, tänase talvematka pikkuseks kogunes 18.6 kilomeetrit. Ilm oli suurepärane ja päevast igati positiivsed emotsioonid! Geoplika Kristel üllatas positiivselt - ei ühtegi virisemist ega vingus nägu, jaksu tundus ka lõpuni jaguvat! Eks ma vaikselt lootsin ta ära väsitada, siis ehk järgmine kord ei anna kergekäeliselt lubadusi tundmatusse hüpata, kuid tuleb hoopis lisada silt „soovitan“! :)
Ligi 2 tundi objektil ei andnud tulemusi ei X-i ega aarde leidmisel. Küll olid nulli lähedal mõned täiesti pädevad maasikad (enam ei ole muidugi).
Käisime õige puutüve ja ka valede puutüvede ümbrused peaaegu, et cm täpsusega üle sõrmede ja silmadega. Kirjelduses oli antud vihjeid. Lisaks telefoniga sai küsitud lõputul hulgal lisavihjeid, mis suunasid koguaeg samasse otsitavasse kohta tagasi. Kõigest sellest ei olnud aga mingit tolku, sest meie seda igatahes ei suutnud leida 90 minutilise sõrmedega maapinna kobestamise järel
Ma ei tea, mida me poolteist tundi seal tegime, aga aaret küll ei leidnud. Vähegi mahakukkunud puutüve meenutavad ollused poleerisime üle, koer uuris kõik urud läbi ning viimased pool tundi ta lihtsalt vingus teemal kaua võib passida ühel 25x25 ruutmeetrisel alal. Karl jõudis 3-4 abikõnet teha, aga ikka polnud tolku. Toit jäi ka autosse ning korisev kõht tekitas aina suuremat trotsi.
Põhimõtteliselt ma olen selle künka eluoluga nüüd kursis, tunnistan end lolliks ja tulen kunagi vihasemana tagasi. Aitäh, Kõrvemaa mulle meeldib
Mõistatuse geokontroll andis täpsuseks 10 meetrit. Arvasin, et see on piisav, kuna vihjed olid tugevad. Kohapeal pilt nii helge ei olnud. Kogu ümbus on vihjele vastavaid objekte täis. Peale mõningat otsimist loobusime.