Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub plastikkarbis mis on pandud musta kilekoti sisse. Aardes: logiraamat, pliiats, teritaja, barbie kleepsud, päikeseprillid, võtmehoidja.
Vihje: Allavoolu, suured kivid
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
võsa (1), omanikuta (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1QE8A
Logiteadete statistika:
216 (98,6%)
3
4
7
7
0
0
Kokku: 237
Kaks aastat tagasi, kui Järuska silda käisin logimas, jäi millegi pärast see hüdrojaam külastamata. Kusjuures praegu vaatasin, et tookord silla juures kohatud Wingman ka pole siia ei tol korral ega ka muul ajal jõudnud. Kuigi tookordne kohtumine olin niisugune, et tema lahkus objektilt ja mina saabusin ning fikseerisin lihtsalt ära, et vist keegi geopeituritest seal telefon näpus. Hiljem vaatasin, et logidest tuttav tegelane ju. Nüüd siis sai see põige hüdrojaama juurde ka ära tehtud. Kutsa sai vette solberdama ja mina läksin aaret otsima. Keegi logides oli kurtnud kõrge heina ja nõgeste üle, aga praegu oli küll kõik kenasti niidetud, nii et valu ja vaevata kohale ning logi kirja. Tänud juhatamast ja peitmast.
Aitäh peitjale!
No aarde asukoht võiks olla tõesti parem, aga aega peitmisest on mööda läinud piisavalt ja meie ootused / nõuded ikka tõusevad ajas.
Saingi sellele kobakale karbile rakenduse. Sain mitu vaarika-nõgese sukeldust teha. Ma polnud esimene kord nii hoolas ja mõned nännid jäid minigrippidesse, aga õnneks vahemaa oli nii lühike, mitte nagu mõne venna Haanja mägedel. :)
Aare leitud, kuid logiraamat on täiesti läbi vettinud ning seetõttu ka logimine võimatu.
Suht drive-in ju.. olgu, viimased 10m tegime jalgsi.
Tänan peitmast.
Tänan eelmist geopeiturit tänu kellele sain logida ka lühikeste riietega :)
Aare leitud. Oli ilusti oma kohas, kuid logiraamat on niiskust saanud. Praegusel ajal on aardeni jõudmiseks vaja kindlasti pikki riideid. Aardes pole pliiatsit.
Jalutasime kivide juurde ja leidsime aardekarbi. Hetkel on sisu enam-vähem kuiv, kuid ilmselt selline õrn ja mitte niiskuskindel karbike talve jooksul jälle sisu märjaks muudab. Logiraamat üsna räbal ja niiskevõitu. Aga koht on põnev ja vesi pahiseb lahedalt.
Kohale jõudes parkis elektrijaama juures lausa kolm autot. Kuna aga ühtegi inimest liikvel ei olnud, sai ka natuke uudistada ümbruses ja aare leida ning logida. Kahtkustan, et kuupäeva 3.10 asemel sai küll äkki kirja 3.09, sest oktoober algas ootamatult :)
Kuna aardest tuli lausa vett välja kallata ja kõik oli väga märg, siis panin uue karbikese ja kilekoti. Vast seisab nüüd mõnda aega kuivana.
Hüdroelektrijaama juurde parkides tervitasid meid mahajäetud majad. Pealtnäha mahajäetud - tegelikult istus ühel aknal ilus must kass. Ausalt öeldes tekitas see päris palju küsimusi - keset eimidagit tühjade majade juures imeilus kiisu, miks ja kuidas? Kiisu vaatas meie tegevust uudishimulikult pealt ning järgnes meile tammile, mille teises otsas nägime üht meest ning autot. Me ei pööranud sellele mehele erilist tähelepanu; vähemalt mitte rohkem kui asjaolu, et ta seisis meie ja aarde vahel. Kuni sama mees äkki kassiga rääkima hakkas :D Lõpuks ütles "Pašli!", kass läks tema juurde, laskis ennast kaissu võtta ning nii nad üheskoos auto poole tagasi jalutasid :) Päris vahva kassi jalutamise paik siis ;) Peitjale aitäh - tänu sinule nägime sellist toredat sõpradepaari!
Koostöö Erikuga. Tema ronib, minu saadab võssa. Tänud. Raamat väga märg ent kirjutatav. Minikripi kott on mõeldud selleks, et niiskus raamatuni ei jõuaks. Sulgege see alati korralikult.
Kuna üheseltmõistetav georada viis otse nulli, siis polnudki muud, kui nimed kirja ja edasi. Tore koht, tänud juhatamast!
Koht oli huvitav, sai palju uudistatud. Aarde asukoht võsas jättis soovida. Talvel ilmselt mugavam leida. Tänan
Veidi sai logiraamatut kuivatatud. Suur maja ja keegi ei ela, tea , kas see kohin ajas välja kolima. Tänud
Hästi ilus paik! Otsisime mõnda aega valest kohast, kuid õigesse kohta jõudes avaldus ka aare kiiresti. Topsik oli seest märg, Kaido kallas lausa vett välja, ka logiraamat oli niiske. Aitäh! :)
Topsik seest märg, logiraamat niiske.
Aare leitud, topsik seest vett täis, valasin tühjaks. Logiraamat samuti niiske. Kuidagi sai nimed kirja. Aitäh peitjale, väga äge hüdrojaam.
Logiraamat oli niiske. Mugusid oli tàna palju, aga sain hakkama
Lühikese püksi ja plätuga ei tahtnud sinna sügelise pessa küll minna.
Koht oli kena ja huvitav, täname kutsumast! Peiduka üle veits nuriseks, aga ju peab neid nõgestes ja põldmarjaväätides ragistamisi ka ikka olema.
Kivi tundus selle karbi jaoks küll nõks raske, kuid õnneks oli kõik ok.
Vee ääres on alati mõnus olla. Hea oli üks väike peatus teha ja pisut jalutada. Aitäh!
Kuna ise olin aarde 10 aastat tagasi koos virumaalasega leindun, siis nüüd lasin Meeril aare üksi ülesotsida.
Eks ta üks veidi võsane peidukoht oli. Aga hüdrojaam oli vahva. Tänud!
Sattusime siia ühe Suveseikluse punktiga seoses. Keegi on unustanud aarde ümbrusest viimased 50 aastat muru niita. Aitäh!
Veel üks peatus teekonnal Ida-plokist Tartu poole minnes. Hüdrojaamu ole juba paari nähtud. Mõni võimsas teine nigelam. Selle liigitaks kuskile keskele. Sellegipoolest vahva vaatepilt, ainult ootamatult pea kohale saabunud vihmapilv kippus tuju rikkuma. Seesamune vihm lõi pere pooleks. Hapramad jooksid autosse varju aga aardekütid jätkasid teekonda. Kõik oli lõbus kuni viimaste meetriteni. Märg võsa, nägesed ja vaarikad irvitasid vastu! Keskond oli poja jaoks tugevalt üle pea, seega kahmasin teise sülle. Hoolimata sellest et tema oli maapinnast üsna kõrgel, õnnestus temalgi kõrvetada saada, endast ei hakka rääkimagi. Aga no mis sa teed, mõni aare lihtsalt nõuab ohvreid. Nimi kirja ja vahva päev sai sai jätkuda.
Tänud.
No jah. Kunagi sai siin sõda mängitud ja objekt elektrijaama luuratud. Siis tuli seal basseinis ujuda ja luurata. Nüüd aga oli asi lihtsam. Tuli lihtsalt mööda "kepivabrikut", nõgeserada ja kiviklibu aardeni ronida, nimi kirja panna ja tagasi töllerdada. Ja teades, kui kõrvaline ja vaikne koht see on, siis arvasin, et sealt ei leia eest hingelistki, kuid saabudes alale oli seal mingi rollerimehike ees. Eestlane jõuab ikka igasse eestima nurka ja kolkasse :) TFTC!
Siin tekkis küll väike nõutus, et kui hüdrojaama enda juures on nii palju häid peidukaid, siis miks on aare peidetud sellisesse hullumeelsesse võsasse. Kui oleks pidanud sinna otse trügima, siis oleks küll kuhugi kinni jäänud. Õnneks leidsime ka suht sissekäidud rajakese, aga kõrvenõgestest ei pääsenud ikkagi. Põnev koht, tänud tutvustamast!
Siin nautisime keskkonda kohe pikemalt.
Logisime aarde ära ja siis tegime päästeoperatsiooni. Palk oli otsapidi lüüsi kinni jäänud ja seega ainuke viis see olukord lahendada oli aidata palgil lahkuda läbi lüüsi allavoolu.
Kui palk oli teele saadetud, siis läksin mina uudistama tühjana seisvaid hooneid ja Herki jäi vaadet nautima. Väga mõnus koht. Ei saa küll aru, miks see maja seal niimoodi nukralt tühjana seisab.
Tänud! Koht oli väärt külastamist!
Õnneks nullini sumpamist pikalt seekord polnud, kuid nõlvast alla tulles vajusime tõesti vööni lumme. Seisime nõutult ümber kujuteldavate suurte kivide, mille peal ja ümber oli üüratu lumekiht..Ega enam tagasi ka ei lähe, pärast mõningat kätega kaevamist saime rõõmunäod ette. Hiljem autos oli taas tore tõdeda, et pagasnikul oli ju labidat rohkem vaja, milleks ikka see kaasa võtta hange sukeldudes..;) Täname.
Autoga saime päris lähedale. Edasi oli vaja liikuda omal jõul umbes 80m, mis tundus tänu lumele poole pikem. Jõudsime nulli ja küsisime nõu, et kust kohast mõtekas kaevata oleks. Kaevur Merle leidis aarde esimesena.
Nulli leidsime küll üles, aga enne vööni lume kaevamist küsisime varemleidjatelt, kus poolt kaevama peab hakkama. Edasi läksid mõned minutid ja aare leitud. Seega on täitsa välja kaevatav, aga aega võtab.
Õnneks viis karbini korralik sisse tallatud rada, muidu ei oleks, sellel aastaajal, väga tahtmist sinna puhmasse ronida olnud. Tänan.
Rattatuuri 3. päeva alustasin Lohusuult ja jälle 8:50 nagu viimastelgi päevadel. Veeresin otsejoones Hüdrojaama aardeni, et siin sobivalt lühikene puhkepaus teha. Logiraamat aga oluliselt kehvemas seisus kui ma mäletan seda olevat. Eks ta vahepeal saanud kuu aega kinnises purgis kopitada ja marineerida omas mahlas. Puhkepaus venib seega oluliselt pikemaks. Vähemalt on sel korral vee vulin ja ilus ilm. Aeg särk seljast visata ja puhata nagu normaalne inimene. Kasvõi tunnikene. Annan endast parima, et purki saaks pandud kuiv raamat.
<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>
Tudulinnas avastasin, et pühapäeviti on pood lahti ainult kella 7ni õhtul. See peatas minu lebodesse laskumise võimaluse järgnevate aarete juures ja pidi hoopistükis ennast veel enam pushima. Üle renoveerimisjärgus Tagajõe silla sain teha täppis astumist sillaarmatuuri aukude vahel ratas õla peal. Edasi oli lihtne veeremine hüdrojaamani. Kõik oli nii kuiv. Vesi vaikselt sulises. Tasakaalu leidsin karbi leidmise järel. Kui hüdrojaam kuiv, siis aare märg. Koht oli sellegi poolest ilus, aitäh!
<_eelmine |1.päev| |2.päev| järgmine_>
Logiraamat vajab kuivatamist. Mul ei olnud sobivat ilma ega muid võimalusi
Tudu luidete juures läksime MPPP seltskonnast lahku, et otsida omas tempos leidmata aardeid ja õhtul siis juba taas kohtuda Pagarite jaanitulel. Meil seal kandis noppida veel küll ja küll ja jäi ka tulevikuks. See oli esimene peatus. Täitsa mõnus kohake mida karp tutvustab, niiet tänud selle eest!
Meie jaoks oli sobiv rada aarde juurde olemas. Nimed kirjas, vaatasime ja ehitist ennast veidi lähemalt ja siis edasi. Tänud kutsumast.
Siinse aarde juures pani Laur meid kirja, ma jäin kuidagi poolikult koperdama sinna vee ja viltuse nõlva vahepeale.
Sisetunne ütleb, et logisin aarde pisut liiga vara ära, päev hiljem oleks ehk juba korralik georada sees olnud. Aitäh hüdrojaama näitamast!
Koht oli niii vinge, aga aardeni pääsemine raske! Kätte ta saime, prügikott oli ümbert jalutama läinud. Täname kuhatamast!
Värsked vaarikad georaja kõrval olid imelised boonused selle kiirelt ja poriselt leitud aarde juures, aitäh! Mustikad maitsesid samuti kõrvalolevas metsatukas hästi.
Algselt ei olnud plaanis seda aaret otsida, kuid kuna nii lähedalt mööda sõitsime, siis mõtlesime ikkagi proovida. Motivatsiooni andis ka eelmine logi, kus oli juttu georajast. Nii me siis suundusimegi metsateele. Koha peal vaatlesime vesiroose ja langevat vett. Tõnu saatsime mööda georada võssa ja peagi oli tal karp käes ja logi kirjas. Täname ilusa koha tutvustamise eest.
Tulin Järuska silla juurest mööda kruusakat. Suurim hirm oli, et äkki ratas kogu varustusega ei mahu üle silla, aga õnneks mahtus. Täpselt aarde kõrval asus suurem nõgesekoloonia, aga lühikeste pükstega õnnestus neist mööda manööverdada. Aitäh!
Hea on vahest geotada koos suurema seltskonnaga siis ei pea ise peapidi loodusesse põrutama vaid saab eemalt logimise käiku jälgida :)
Algul olin valel pool, aardeni näitas 50 meetrit. Õigel pool nägin juba eemalt õõvastavat kõrget maltsa, mitteleid oli juba olemas. Siis aga jehuu, nägin eelmiste leidjate poolt laia georada ja aare tuli1-sest vaadatud kohast välja. Ei teagi keda rohkem pean tänama, kas peitjat või neid, kes raja tegid.
Koht vajas igaljuhul aaret, meeldis ikka, tänud!
Kuna preilil olid linnaplaanid ja polnud vastavaid jalanõusid jalas ;) ... siis aarde otsimine läks luhta... aga see eest sai ilus koht nähtud ja vesiroose imetletud :)
Ja taas kurja küll- oleks ma kuu tagasi gepsu lahti vaid teinud, oleks mu logi juba ammu kirjas ;) Nüüd siis lõpuks...
Nii uhke koht. Ja milline kena elamine on seal olnud. Aga nüüd laguneb, laguneb... Tühjad aknad, elutu maja. Vesi aga voolab oma teed. Huvitav, kas see elamine saab ka veel kunagi omale uue hingamise?
Aitäh kohta näitamast!
Kena koht ja ümbrus nii hästi hooldatud. Tuterdasime siin tükk aega ringi ning nautisime häält ja vaadet.
Logiraamat on õrnalt niiske, suurt häda pole midagi. Tükk aega hiljem leidsin tundmatu pliiatsi taskust...juhtub. Ei mäleta, kas neid oli seal mitu, aga järgmised otsijad võiks igaks juhuks oma kaasa võtta. Samuti oleks tore, kui saaksite ka ühe topsi poetada.
Hakkasin juba minema kui kaarti vaatasin. Oleks peaaegu all olles kiruma hakanud, vedas seekord. Küll seal oli ikka kive, kohe mitu suurt. Aarde leidsin õigest kohast. Leidmisel oli aare täitsa kuiv ning logiraamat imes mu pastakat nagu õhtulehe ristsõnad hommikukohvi kõrval. Pole tal (hetkel) häda midagi. Tundus täitsa kobe tops olevat. Eriti meeldis see maaliline muruplats seal jaama kõrval. Nagu muinasjutus. Aitäh, poleks muidu jõudnud siia.
Karp on vahetatud terve vastu, vees lahustunud pliiatsi asemele läks samuti uus, lisaks aukudeta minigrip ja kuiv donotiit. Donotiit sai küll pisut pidune, keegi oli vist seda nurgast "iitinud", edasi rebenedes võib hakata graanuleid välja pudistama. Kui nii juhtub, siis võtke ära. Läbimärja logiraamatu pooletunnise kuivatamise järel muutus see umbes kolm korda paksemaks, sest lehed hakkasid lainetama. Aga kõik mahtus ikka napilt topsi ära veel :o)
Harva juhtub, et jõuan säärasesse kohta hommikul enne kalamehi. Ega tegelikult enam nii kohutavalt vara olnudki, aga alguses parkisin täitsa üksi ning ümbruses ei märganud ainsatki hingelist. Aarde poole liikudes kirjeldust kiigates lugesin hooldusvajaduse kohta. Karp osutus ootamatul kombel seest kuivaks, aga mikropragude olemasolu oli siiski ilmne, sest tugevalt kriibitud konteinerist leitud katkise minigripi sisu peaaegu tilkus. Kuna ma polnud ette valmistunud, siis traditsioonilist konteinerit asenduseks pakkuda ei saanud, käiku läks üks üsna omapärane, kuid õiges mõõdus ja eeldatavasti ilmastikukindel (nüüdseks juba kinnitust leidnud ilmastikukindel) tops. Samal ajal kui ma autos logiraamatu kuivatamisega tegelesin, hakkas järjest kalamugusid laekuma. Ükski neist õnneks päris aarde kõrvale ussikest leotama / lanti loopima ei jäänud, nii sain kogu operatsiooni eduka lõpuni viia, koos tagasi peitmisega.
Omanik on viimati lehel olnud 2012. aastal. Palun järgmised otsijad aidake!
Vajab hädasti konteineri vahetust, see karp vett ei pea. Sisu on täiesti märg ja vajab korralikku kuivatamist-tuulutamist.
Järuska sillalt võtsime suuna siia. Kohalejõudmine pole keeruline, pruunid sildidki juhatavad ilusti. Lai maantee just sihtpaika ei vii, aga täitsa sõidetav. Esimese hooga tundus, et nüüd jõuame küll kellegi hoovi, aga täpsemal vaatlusel selgus, et tegemist on mahajäetud majaga. Geomobiili ukse avamisel hakkas ka veekohin kostma. Vihjele vastav peidik jäi kohe eemalt silma ja selleni me suundusimegi. Ei saanud aru, mis taimestikust sumamisest siin mõned logid rääkisid, enne kui otseteed valides jalgupidi mingitesse väätidesse kinni jääma hakkasin. Aare on kahjuks seest täitsa märg ja logiraamat lõhnab kopituse järele. Vahetasime katkise minigripi välja, kuigi ma kahtlen, et see midagi paremaks teeb, võib-olla hoopis hullemaks. Kui olin vahetusega lõpule jõudnud, oli kaaslane kuskile kadunud. Vaata, kuhu tahad, kuskil ei paista, ainult vesi kohises nüüd juba ähvardavalt. Hiljem muidugi selgus, et olin ise pime, tema oli kogu aeg mu lähedal kaldal olnud ja vaadet pildistanud. Koht on iseenesest väga kena ja mõnus ning väärib aaret igati. Mulle hüdrojaamad üldse meeldivad, nende veekohin mõjub kuidagi rahustavalt. See koht tundub lisaks selline rahulik ja omaette ka olevat. Vihma eest geomobiili varju pugedes ja seal einestades mõlgutasin mõtteid, mis tunne oleks selles roosas majas siin kaldal elada. Mingi hetk saabus meile seltsiks teine autoseltskond. Loovutasime privaatsuse neile ja suundusime edasi. Aitäh siia kutsumast!
Seda aaret me ei läinudki nii väga otsima,pigem vaadet nautima...meie seltskond endiselt teovõimetu-kes ratastoolis,kes põlvehaige,kes gipsjalg,Ronja üksi suudab kulgeda normaalselt..kasutasime siis lapstööjõu abi ja leitud ta sai,kaugusest nähtud ka :)Aga vaade suurvee tõttu megamega.
Siin viis aardeni päris korralik georada, mis oli märjas ja pikas rohus ka täiesti abiks. Kuna aare vupsas kiiresti välja, siis sedavõrd jäi rohkem aega kohaliku Hoover Dam-i imetlemiseks. Ja see sõit üle Järuska silla oli muidugi omaette elamus. Mina tänan.
Silitasin natuke geoputukat ka, aga kuna ei tekkinud ühtegi ideed, kuhu seda edasi sokutada, siis elab ta praegu karbis edasi.
Geomaantee sarnase toote avastasime alles nulli väljamurdnuna.
Paljaste säärte ja plätudega oli see teekond sinna nagu ta oli, aga vähemalt nõgeseid suutsin sealset jampsi mööda kohale minnes vältida (sama aga ei saa öelda tagasiteeks kasutataud geomaantee kohta).
Aare paistis minu arust ka korras olevat.
No nagu suvitajatele kohane, ikka plätud ja lühikesed püksid jalas. Miski pole võimatu ja aare korras.
Järgmistele minejatele soovitaks pikki pükse ja pikki käiseid. Vägev geomaantee läheb läbi nõgese-vaarika võsa (mõlemad päris kurjad). Olge ettevaatlikud, meie koer suutis kuskilt sealt üles korjata päris mitu puuki. Muidu aare korras.
Teel Rannapungerjal toimuvale Tuletorni kontserdile tutvusin rajale jäävate aaretega. See hüdroelektrijaam on juba tuttav koht. Peitjale tänud tagsi kutsumast! Nüüd sai tehtud kiire leid, väike kümblus, riiete vahetus ja kihutasingi tänaõhtuse eesmärgi suunas. Kahel päeval toimuv Tuletorni festival on väga mõnus üritus. Soovitan!
Toomas kandis Lily läbi vihmamärja rohu kätel aardeni. Kiire leid, kiire logi ja väga kena vaade.
Täna tundus ainult üks turbiin töötavat. Sumises teine vaikselt kui üle kõndisin. Aardele lähenedest vaatasin, et ooo, geomaantee. Vihje-kivihunnikule lähenedes sain aru, et tegemist on hoopis kalamehe-maanteega. Aarde leidmine ei valmistanud raskusi, palju keerulisem oli kirjutada nii, et logiraamat märjaks ei saaks. Tänud peitjale. Aardes olev pliiats tahab tõesti asendamist, kui see kõrvale jätta, siis on kõik tip-top.
Leitud. Tänud peitjale, sellest küljest vaadatuna oli hüdroelektrijaama tammist alla voolav vetevoog hetkel väga ilus ja võimas.
Koht tundus väga tuttavlik. Küllap nii oligi, jälle ilmselt number säärel läbitud. Vett oli palju, vahutas ja mulises. Kristel seostas kohta suure mullivanniga, küsis veel, kui sügav siin on. Lõpuks leidsin ka esimesena, ilmselt olin lihtsalt kiirem. :) Aitäh, aare korras.
Ma olen suur veefänn ja väga rahul, kui sellistes kohtades saab aardeid otsida. :) Ilm oli ideaalne seal kolamiseks ja õnneks polnud ka mugusi liikvel. :) Leidsime kiiresti. Tänud peitjale!
Imeilus ilm ja kena koht. Aarde leidmine suuri raskusi ei valmistanud ja nii tuli logi väga kiirelt. Koht ise aga veel minema ei lubanud, sest fotosessioon oli ju ka vaja teha:)
Algul hirmutati meid rohkem kui poole kilomeetrise jalgsimatkaga läbi sulalume (mul polnud kummikuid kaasas, ainult kingad), seetõttu oli motivatsioon seda suurem gaasipedaal alumises asendis hoida ja geomobiili nelikvedu proovile panna. Jõe äärde laekudes oli seal veel üks nelikveolisega loodusenautleja kes oli suht imestunud näoga et sihukesi hulle peale tema veel leidub. Kui päris aus olla, siis polnud sellel teel häda midagi, tavalise madalapõhjalise jaoks oleks ehk liig olnud rööbaste kohatise sügavuse tõttu aga juba linnamaasturi jaoks oli asi tehtav. Kohapeal oli kena pisike elektrijaam, lisaks veel ilus ilm ja kiirelt leitud aare - mis sa veel tahta oskad?
Vägev koht. Mugusid ei olnud, kuigi kõrvalasuva maja juurest õhkas inimese lõhna. Seni kuni elektroonikaga geopeiturid pilte tegid ja filmisid, leidsid elekroonikata geopeiturid kivihunniku ja otsisid selle läbi. Kui ma oma gepsuga kohale jõudsin, selgus, et vale kivihunnik. Leidsime ka õige kivihunniku, kuid sinna pääsemine võttis jalad märjaks. Igal juhul olid meie jalad niiskemad kui aare.
Me ei osanud seda kuidagi hooldada, sest logiraamat oli korralik, kuiv ja minigripi kotis. Konteiner oli terve, võiks olla veekindlamas kotis, kuid paraja suurusega kilekotti meil ei olnud. Kuivatasime mõne nänni salfrätiga ja tegime ka vahetust.
Aitäh kohta tutvustamast, tänud aarde eest!
Kerge deja vu. Otsing meenutas üht teist üldse mitte väga kaugel asuvat aaret. Aare on kõvasti niiskust saanud ja pehmelt öeldes lõhnab mittehästi.
Esimesel katsel olin vist liigselt lapsepõlve mälestustes kinni, sai siin ju kooli ajal usinalt iga kevad ja sügis matkal käidud. Täna tuli leid kergelt ja kiirelt. Aitäh!
Allavoolu suured kivid olid olemas, aga aaret ei leidnud. Otsisin ja otsisin,vahepeal mängisin mugudele turisti ja siis otsisin edasi. Aga leidmata jäigi.
Endale aru andmata hakkasin kohe allavoolu suuri kive otsima! Olin juba veidikene aega võsas ragistanud kui veast aru sain ning õigele kaldale siirdusin, siis sai leid kiiresti vormistatud. Liidia imetles vesiroose! Tänud. EVEJ.
Georada oli ees ja astusin kuni aardeni välja. Kohtasin vahepeal ka paari kahepaikset, kes soojadel kividel ilma nautisid.
Tänud peitjatele tutvustamast huvitavaid paiku!
Sel ajal kui kaks toredat prouat paisul õngitsesid ja samal ajal jalgadega vees sulistasid, tuuseldasin aaret otsida mitmel tasandil. Abilised langesid vaarikate saagiks, neid ei meelitanud sealt maiustamast kuidagi ära. Kui õngenaiste juurde tagasi jõudsin olin nagu saunast tulnud - päike ei halastanud ja turnimine küttis naha õige kuumaks. Tänud
Koht oli meie jaoks uus. Aardele lähenesime vist küll mitte kõige lihtsamat teed mööda, kuid saime hakkama. Äkki ilmus ei tea kust mitu autotäit rõõmsalt vadistavaid inimesi ja hakkasid ennast kummipaatidega jõe peale sättima. Hea, et Ain oli logimise just lõpetada jõudnud, sulistasime jalgupidi vees ja püüdsime endast niisama jalutajate/puhkajate muljet jätta, läks vist õnneks. Aarde eest täname, see koht nüüd ka nähtud.
Pliiatsist oli järel vaid jupike sütt. Meil pliiatsit kaasas ei olnud.
Läbi ürgmetsa viis korralik rada(maas, mitte kõrgemal) aardeni. Vaarikad olid valmis. Tänud peitjale.
Kahtlesin GPS seadme poolt näidatud kalda osas, seega otsustasin kõigepealt teist kallast proovida, Ärge seda enam proovige, mina vajusin peagi põlvini savisse, hea et minema pääsesin. Selle vale valitud suuna ainsaks eeliseks oli kohata sisalike perekonda - korraga päevitas ühel astmel 6 sisalikku. Õige kalda pealt leidsime siis nii aarde kui ka mitu peotäit vaarikaid. Tänud juhatamast
Leidsime! Madisel läksid aaret otsides püksid roheliseks. :)
Alguses tundus maru imelik see aarde asukoht, aga kui olin maltsast läbi murdnud, siis polnud väga vigagi. Aitäh peitjale.
Väiksel ringreisil Ida-Virumaal sai ka see aare nopitud või siis täpsemine öleda läbi maltsa, ohakate ja kõige muu tee rajatud. Alguses sai arvatud, et GPS arvatavasti eksib kuid hetki hiljem oli juba aare kividevarjust kättesaadud. Täname.
Jestas, milline ligipääsematu džunglirada läks aardeni. Pidevalt jäin mingite okkaliste taha kinni ja aarde vahetus läheduses kõrvetasin nii hullult jalga, et see andis veel ka kl 12 õhtul päris tugevalt tunda. Aarde õnneks leidsin kiiresti ja pärast ronisin läbi selle maltsa taas auto poole, kusjuures avastasin, et üks läheduses pikutav naine vaatas mind väga imestunud pilguga. Tänud aarde eest.
Kohale jõudes avastasime, et kalamehi maru palju. Naistel kavalust jagus Peebu panime tanki jätsime ta kalameestega juttu puhuma, et ise saaksime rahus logimas käidud. Meil näkkas ja kalameestel näkkas sama hästi :P
Leitud. Otsimine ei võtnud kaua aega. V:Pingviin J:Elevant
Oli tamm,olid kivid,oli korras aare,kuid kibuvitsa ei olnud.
Läbi lume sumbates jõudsime aardeni. EVEJ. Tänud peitjale.
Siia viival metsateel oli jälgede põhjal enne meid kulgenud üksik anonüümne jalgrattur, kes libeda tõttu oli küll kohati pidanud jalameheks hakkama ja ratast kõrval lükkama, aga tema tee viis elektrijaamast siiski edasi ja aardeotsija ta selgelt ei olnud.
Kohapeal otsisime vihjele vastava koha üles ja lõpuks tõmbas Martin kuskilt sealt vahelt ka aarde välja. Pärast logimist õnnestus meil muideks jälgida huvitavat nähtust, kus pea kohal tähed justkui säravad, aga ometi sajab kraevahele mingit lumelaadset ollust. Samas eks see taevavesi jõudis meid hiljem oluliselt rohkem häirida kui siin.
Millalgi peaks siia uuesti valges sattuma, siis näeb ka midagi :)
Aitäh!
Jää ja lumeplögaga kaetud lähenemisteel oli näha üksik jalgrattajälg, mis ei paistnud tagasi tulevat. Tekkis väike lootus, et äkki õnnestub sellises lambikohas Timix teolt tabada, aga hiljem sai selgeks, et tal on juba see aare varem leitud.
Tamm tuksus jalge all nagu vana diiselmootor, vaateid polnud kahjuks võimalik nautida. Nullis uurisime siit ja sealt, lõpuks saime karbi ka kätte. Visuaalselt tuvastatav ei olnud, nii et keskenduda tuli korrapäradele. Aitäh peitjale!
Kuna kalamehi oli palju, siis võtsin minagi autost sinna mahaunustatud õnge kaasa ja omastarust tegin ka näo, et tulin ainult kalastama :) . (leotasin ainult tühja konksu) Peale tunni ajalist ootamist sai tegutsema hakatud.
Kalamehi oli seal kuhjaga. Esimene küsimus, kui autost välja asutsime oligi, et kas tulime puhkama või kalale. Väga sõbralikud inimesed. Tänud peitjale siia juhtamast.
Hämaruses kohale ja Andreas päästis jälle päeva ning krõbistas aardega. Nüüd tahtsime vaid koju.
Leitud. Hea, et pikemad saapad olid, sain kuiva jalaga jaole :)
Kibuvits valvab aaret hoolega,tuli valida teine lähenemistee.Tänud!
Sel ajal, kui mina ja Josten ragistasime vaarika-, nõgese-, ohakavõsas, pildistas Erki lilli ja mesilasi :D Plätud, särk ja põlvpüksid pole kõige mõistlikum valik selle aarde otsimiseks. Vägev elamus, aitäh ;)
Tammi ümbrus oli kalamehi täis aga rohi kõrgeks kasvanud nii et sai segamatult logid kirja pandud ja aare omale kohale tagasi. Tänud
Jätsin ratta ülesse ning ise tulin alla. Siingi oli ees juba harjumatult lopsakas floora. Leid tuli kähku. Tänud näitamast!
Vesi ainult nirises. Kohalikud kalamehed toimetasid oma asju. Kuskilt tuli ka keegikoer ja üritas autosse ronida. Aardega korras.
Vett oli tõesti palju ja vaatepilt ilus. Telefoni geps näitas täpselt õiget kohta :)
Vesi oli nõnda madal,et vaevu voolas. Aardeni viis kerge rada ja leidsin lihtsalt. Igati huvitav koht. EVEJ
Gepsu kaart näitas aaret teisele poole jõge, aga õnneks koordinaat oli täpne. Lisasime niiskuseimuri, mündid vahetasime pingviini vastu. Aitäh!
Looduse väärtuste mõttes on tegu konfliktse kohaga - inimene on oma huvisid rahuldades loodust oluliselt muutnud kuid seeläbi on tehnokraatliku rajatise kõrvale tekkinud midagi uut ja ilusat - paisjärv kus õitses meeletu kogus vesiroose. Eriteade daamidele - seda aaret otsima minnes on soovitav kanda nõgese- ja okkakindlat riietust. Õhukese kleidiga võid sabapidi põldmarja okastesse kinni jääda. Vaarikaid veel oli, kuid nende aeg hakkab tasapisi otsa saama. Aarde seisukord igati OK. EVEJ ja tänusõnad peitjatele!
No sai ikka nalja. Magasime õige teeotsa maha ja otsustasime teiseks korraks jätta, kui järsku näitas teeviit hüdrojaama juurde. Naerma ajas kohe! Oleksime ise hoopis teise tee valinud. Aare andis ennast mitte just kohe välja, sest võimalikke kohti palju ja põldmarjad valvasid hästi ning kui palju oli ümbruses vaarikaid! Tänud peitjale, sain hiljem ka teda, et hüdrojaam nüüd tuttavale inimesele kuulub.
Väikese geotripi viimane aare mis leitud koduteel. Kuni vihje lugemiseni sai otsitud üsna valest kohast. EVEJ
No nii paarkümmend meetrit veel läbi võsa minna ja... paistab, et teisel pool jõge on hoopis. Päris jõhker geokuhi.
Ei voolanud, nirises. Ja teisel kaldal oli ka. Aga kätte saime, kuhi märkimisväärne.
Jah, ja kalamees sai samalajal kala kätte kui me logisime.
Möödasöidul käidud. Leid oli kiire. Aare oli läbivettinud st. karp pooleldi veega täidetud. Kallasime vee välja, kahjuks ei olnud aega, et sisu korralikult kuivatada. Logiraamat oli tänu grip-kotile kuiv. Aare vajab hooldust/kuivatamist.
Logiraamat oli veel eelmisest logimisest soe. Jaam oli kaunis ja geokuhi muljetavaldav. Tänan tutvustamast. EVEJ
Ilus koht, kus oleme teistkordselt. Talvel segas aardeotsinguid lumi. Aitäh!
Üks jäi leidmata. See leiti probleemiteta.
Ööbisime lähedalasuvas metsaonnis kuhu meist jäid vist vaid mõned kuivad halud.
Geps asetas aarde peidukoha jõe keskele. Kuna olime kahekesi, otsisime edasi juba eraldi. Üks ühel kaldal, teine teisel kaldal. EVEJ
Otsimine läks üle kivide ja kändude, kuid leitud ta sai :)
Kui lõpuks aardeni jõudsime, sadas vihma ikka veel. Õnneks ei olnud aarde leidmine keeruline ning sain seda otsides pigem alt- kui ülevaltpoolt märjaks.
Pärast logimist loopisime Andreaga ka lanti, kuid miskit ei näkanud. Süüdistan selles puuduolevat kalatreppi, muidu oleks kalad tipa-tapa meie konksu otsa roninud. :D
Aitäh peitjale ilusasse kohta juhatamise eest!
Ajarännak tagasi kadunud matkadesse joonas444 ning tõenäoliselt ka soengu juurde