26 juuli 2015 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

21 juuli 2015 soovis arhiveerimist gk [geokrahv]

Rabad on väga ilusad kohad. Igaüks, kel huvi, leiab tee sinna ka geopeituseta.

30 november 2014 leidis Tanel [phantom]

Seda aaret küll esialgses päevaplaanis polnud, aga leitud ta sai. Aitäh :)

30 november 2014 leidis Hannes ja Tanel [timix]

Pool teed oli juba tuttav, sest Vaatleja juures sai eelmine aasta rattaga käidud. Ja edasi läks rabaks. Miinus on juba rabas oma töö teinud, umbes pooled sammud vajusid, pooled mitte. Püüdsime loomaradadel püsida, aga need ilmusid ja kadusid kuidas juhtus. Leidmisega probleeme polnud, aga nii kui karbi kätte võtsin, oli tal äkitselt üks külg kadunud. Kas oli seal siis enne mingi pragu, või oli karp tõesti nii rabedaks muutunud, või on minu vasaku käe väike sõrm omandanud supervõimed. Aitäh!

30 november 2014 leidis Hannes ja Tanel [hpalang1]

Vaatasime Vaatleja torni juures, et kas ikka hakkame minema - muidugi hakkame, selle vidina pärast me ju tulimegi siia. Hakkasime aga loomaradu mööda asja aretama, aga need rajad sindrid ju hajuvad. Kartsin kõige rohkem seda, et lumi katab pehmed kohad kinni, aga ei, lund on piisavalt napilt, et lollustega tegelema ei ahvatle. Männik on ilmselt kunagine järvesaar, millele turbamass ühelt poolt aktiivselt peale vajub - sihuke omamoodi vaatepilt. Pehmevõitu astumine ajas turja aurama. Ega selle leidmisega ka erilist probleemi ei olnud, taastekkinud loomarada tõi kenasti kohale. Aga niikui Tanel karpi puutus, sai ta sellest näpud läbi. Oli seal siis mingi vanem pragu ees või teenekas karp lihtsalt külmas rabedaks läind. Igatahes konsulteerisime peitjaga ja tassisime toosi rabast välja. Tagasitee oli tiba lihtsam, loomaradu tundus rohkem olema, ja kui see suur sinine uhvo metsaservas jälle paistma hakkas, oli mõnu täieline. Oleks see karp ainult paremini koos püsinud ... Mõnus, aitüma!

30 november 2014 soovis hooldamist gk [geokrahv]

Pole need säilituskarbid midagi nii igavesed. Sellest karbist võis näpu külje pealt läbi lükata.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

9 november 2014 leidis Rudolf, Martin [rudolf]

Kuna viienda Vaatleja juures otsustasid rabamugud otsimisprotsessi takistada, sättisime sammud hoopis siiapoole.

Tükk aega pole õnnestunud rabas mitte mööda laudteed, vaid otse üle mätaste ja mülgaste kulgeda, nii et teekond siia on üks ääretult mõnus ettevõtmine. Kummiku loomulik elukeskkond.

Nullis jäi aare kohe silma, kõik korras. Taasiteel leidsime juba varasematest logidest tuttava afroga männi ning imetlesime raba serva taha loojuvat päikest. Tegime veel kiire pausi torni juures ja urgitsesime sealse aarde samuti oma pesast välja.

Igatahes oli väga mõnus jalutuskäik, saime selle raba oludega veidi tuttavamaks ja iIlmselt järgmine kord, kui siia satub, on eesmärgid juba natuke tõsisemad :)

Aitäh!

9 november 2014 leidis Rudolf, Martin [matu07]

Kuna Vaatleja V juures olime sunnitud mugude tõttu otsingud katkestama, võtsime suuna edasi rappa. Rudolf kui vana rabahunt ees ja mina kui vähese kogemusega huviline ettevaatlikult taga vudimas. Tegelikult sai üsna kiiresti selgeks, et vähemalt selles piirkonnas mingit erilist sissevajumise ohtu pole, kui natukenegi jalge ette vaadata. Suurem osa ajast polnud isegi mingit lirtsumist, rahulik jalutamine mööda loomaradu.

Nii jäi rohkem aega ringi vaadata, vaateid ja taevast ja mände ja väiksemaid puhmaid imetleda. Rudolf klõpsis iga natukese aja tagant pilte, loodetavasti näitab siin ka. Männikus läks maapind kõrgemaks ja proovisime ette kujutada, kuidas oleks siin sõjapaos olla. Kui sõja osa välja jätta, siis võiks päris meeldiv olla tegelikult. Aarde leidsime ka, kaugele näha ja kenasti korras. Pean ütlema, et mulle rabas väga meeldis. Avar ja õhurikas ja vaba tunne. Sookail lõhnab ka hästi. Nüüd ongi Soomaal järel valdavalt tõsisemad raba-aarded ja juba tahangi sinna tagasi. Ainus mure, et praegu on päevavalgust nii hirmus vähe, et peab väga hoolikalt ajastama. Aitäh kutsumast ja kohtume veel!

1 märts 2014 leidis Aix, Tarvo [aixo]

Kõik kõige parema tervise juures. Konteiner korras ning logiraamat kuiv. Saabusime mõnusal kergel sammul ning lahkusime näod naerul, tänud :)

1 märts 2014 leidis Tarvo, Aix [pimeduselaps]

Selle aardeni jõudmisel olid meie poolt kõikvõimalikud jõud. Lund polnud, kuid maapind oli veel üsna kõva. Ilm oli tuulevaikne ning parajalt soe. Seega igati mõnus matk. Aarde leidsime kiiresti üles. Logisime ära ning suundusime Suitsna rabale.

24 veebruar 2014 leidis Kairi, Ain, Margit [maky]

Väga tore matk oli. Olin oma kaaslastest küll natukene maas, aga see ei takistanud mind rõõmu tundmast ilusast ümbrusest. Rabasaarel hakkasid silma mitmed rajad, kuid kas need olid loomade, geopeiturite või veel kellegi müstilise olendi poolt tekitatud, jäigi arusaamatuks. Aare oli kindlalt oma kohal, nänni me ei vahetanud, panime logi kirja ja püüdsime leida otsemat teed tagasi auto juurde. Seekord ei olnud jõudu ega aega selle raba teiste aarete juurde minna, kindlasti tuleme ükskord tagasi ja läheme lõpuni. Aitäh tänase toreda elamuse eest, mida aarde otsimine pakkus.

9 veebruar 2014 leidis Anne ja Kleone [kleone]

Laudtee lõpus panime suusad alla ja suund rabasaarele. Lumeolud just kiita ei olnud. Mätta täis lund ja sama palju lagedat maad. Kuna viimasest suusatamisest oli möödunud 2 aastat ja klassika ei ole absoluutselt minu stiil, sai poolel teel suusad alt võetud ja jalgupidi astuma hakatud. Raba oli kenasti külmunud ja kandis suurepäraselt. Mingil hetk ületasime mööda pokusid voolava veetakistuse. Lõpuks näitas GPS 109 m aardeni ja siis said patareid tühjaks. Annel küll GPS keerutas, samas suund oli teada ja aaret silmasime paarikümne meetri pealt. Aare korras. Logid kirja. Seejärel väike kehakinnitus, GPS patareide vahetus, küünte viilimine (mida kõike naiste matkavarustuses leida ei või) ja Suitsna raba poole teele.

9 veebruar 2014 leidis Anne, Kleone [nuffi]

Et siis suusamatk! Minul 5 aastaga maha kihutatud kõva 5 kilti aga tehtud, tore oli, aga praegu ma nii kindel ei ole kui keegi veel kutsuks ja ikka läheks uuesti!

12 märts 2013 leidis Valdis [vpsa]

Lõpuks sain ka mina talvel Soomaale,eesmärgiga otsida mõni aare ja ühtlasi testida kaarekujulisi asjandusi mis sai valmis tehtud.5 km.oli soojenduseks sees kui laudraja algusse jõudsin,ilm oli ka parajalt karge ja suusajäljed olid veel ees näha.v.hobuse j.mängukammi.

9 veebruar 2013 leidis Maku [maku]

Plaan Soomaale minna oli mul juba mitmeid aegu aga alati sai talv enneläbi kui mina sinna jõudsin. Nüüd siis oli plaan paigas sinna minekuks. Uurisin, kas on ka teisi tulijaid, selgus, et kõige suurem huvi ei ole Soomaa vastu aga täitsa üksi ma sinna ka minema ei pea. Algne plaan nägi ette, et 8 ajal rappa minna, õnneks magas Algaja sisse ja ma ka ei saanud varem liikuma, nii nad 10 ajal rappa läksid ja mina 10.20 neid jälitama hakkasin. Suusad kätte ja mööda laudteed jooksu kuni tuli mulle vastu naisterahvas koeraga ja rääkis midagi Vaatleja aardest, lähemalt selgus, et tegemist oli ju Ritaga ja teised ei ole ka enam kaugel. Nii ma siis lõpuks jõudsin rappa ja alustasi räätsajälgede jälitamist. Ise mõeldes, loodan, et tegemist õigete jälgedega. Mingi 100m enne aaret kuulsin nagu midagi, jäin kuulatama aga mitte kui midagi ei kuulnud enam. Libisesin siis natukeedasikuni keegi midagi käratas ja mina pool meetrit suuskadega puude latvade poole kerkisin, krt Algaja rikkus mu idüllilist olemist rabas. Ajasime nati juttu ja mina suundusin logima, nemad suundusid järgmise aarde poole.

9 veebruar 2013 leidis pilditibi, Lauri, Rita [algaja]

Kuna osad Soomaa aarded pannakse peagi lühikese keti osta ja mul on suvest Kuresooga üsna väsitav mälestus siis tuli mõte talvel proovida. Ja See nädalalõpp oli ainuke mis sobis. Osa rahvast tuli veel kaasa kah. Joonas isegi pidi tulema aga tal tekkis mingi probleem ja kuigi ta üritas viimse hetkeni pidi ta siiski tunnistama, et jääb seekord meie ähkimise nautimisest ilma. Maku arvas, et me ilma temata hakkama ei saa ja ajastas oma liikumise täpselt meie omaga. Alustasime Meiekose aardega, siis oli Vaatleja V ja seejärel astusime aarde suunas. Midagi minu jaoks tavalist ei juhtunudki. Hea rahulik oli astuda. Kerge lumesadu ka veel ei seganud. Peagi olime kohal. Pisut uurimist ja sai nime kirja panna. Seejärel hakkasime edasi liikuma.

3 veebruar 2013 leidis Eero [valap]

Talvine raba on mu lemmik. Tänase räätsamatka esimene leid. Ilm on ilus, tuult vähe, kraadiklaas näitab -1C. Aare kuiv ja korras. V: sebra J: smile. Järgmine peatus: Suitsna raba. Minek.

15 oktoober 2012 leidis Hanno [hanno5000]

Mööda laudteed tornini ja sealt mingi kilomeeter otse männiku poole, hommikujooksuks ilusas uduses rabas väga hea harjutus. Tagasi laudteel sai märgadel laudadel rabarinnakust alla mõnusad pikad liud :P. Aitähh!

19 september 2012 leidis Alex [alex]

Peale moona täiendamist ning praadi Jõesuus olin teelahkmel, et kuhu nüüd?Kuna Ingatsi rajal olin korduvalt ja korduvalt jalutanud ja selle aarde maastik ei tundunud ka väga hull siis asusin parklas riietuma.Turismigrupi bussijuht vaatas küll mind kole kahtlustava pilguga kui lisaks kummikutele ja pikkadele ning juba võrdlemisi räpastele riietele(tänud sulle Sandra küla!)sikutasin selga veel suure seljakoti ja näpu vahele võtsin oma Kiipsu rabast pärit hundinui-jalutuskepi.Nii ma siis vaikselt vilistades sammusin mööda laudteed ja loetud logide ning maaameti järgi valmis mõeldud metsateed piilusin.Mõtteks see vaid jäigi kuna metsas ei olnud eriti mugav tatsata ja mõnisada meetrit vaatetornist keerasin sohu ära.Ega sealgi lõbus ei olnud ja vaatamata mättalisele pinnasele tuli räätsad siiski alla sättida.Ja edasised kilomeetrid tulid oi kui raskelt...või pigem kilomeetrid olid nagu tavaliselt aga minu eluskaal ei vastanud kuidagi ei võhmale ega oskustele.Nii ma siis seal ukerdasin selge siht silme ees ja kogu aeg lootsin, et lisaks räätsadele jumala eest jalgu ära ei murraks.Mõned sajad meetrid leidsin küll ka vesist lagendiku kus arendasin kiirkaatri kiirust otse läbi tuisates nii, et veesammas järgi aga valdav enamus oli ikkagi mättaid ja floorat mis kümne küünega tahtsid mind horisontaali tõugata.Ühel hetkel teatas navi, et jäänud on 30meetrit aardeni ja siis pidas paremaks pildi tasku panna...ilgelt lahe lugu!Ja siis, et ma ei saaks nukralt üksinda seal tiksuda-ründas mind lendav armaada...nagu ma oleks mingi põder.Ei teinud see ümbruse silmitsemist sugugi lihtsamaks aga topsik mulle õnneks pihku jäi.Tagasi üritasin küll mööda kunagisi põdraradasi paterdada aga need otsustasid mind sisse imeda ja nii jätkus olelusvõitlus ka tagasiteel.Tagasi hoidsin juba kurssi otse vaatetornile ja lõpuks olin päral.Langesin nagu läbiligunenud kirjamark kõvale laudpinnasele ja isegi mööda mind sibavad kümned põdrakärbsed tundusid semudena.Heitsin pilgu ka vaatleja aardele ja hakkasin õige lühikeste sammudega parklasse sibama:läbimärg, rokane, ähkiv ja lõõtsutav kui jälle ühe kogemuse võrra rikkam.Laudteel puhkesin küll kõva häälega naerma kui meenus, et see mul ju puhkus-kingitus:Dkäinud Meiekosel ujumas-pesemas( üritasin ka seda kontrollida aga maastik oli minu jaoks liiga raske) nokin nüüd mitu tundi hiljem Soomaa keskuse juures viimaseid põdrakärbseid olen kindel, et selle aarde juurde läheks vajadusel veel.Õues sajab vihma, kõik riided on märjad ja mustad aga lahe oli!Nüüd veel enne õhtut tiir koprarajal lõdvestuseks ja siis võibki homme ehk koju minna.Sai hästi puhatud!Aare korras, võtsin J.Kase mündi, et see mõnda teise märga kohta toimetada ja jätsin mingi mänguasja.Aitäh!

30 august 2012 hooldas gk [geokrahv]

Nüüd tean, mismoodi see koht suvel välja näeb. Aaret otsin kah ikka päris mitu hetke. Kirjutasin karbil kulunud kirjad uuesti üle.

24 august 2012 leidis Joonas [joonas444]

2036.

19 veebruar 2012 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Kuna täna toimus Talvine Laulupidu, siis sai Vaatleja juurest suund otse järgmise aarde poole võetud. Et ka väike maraton või nii. Aardepaiga lähistel on keegi pikemate küüntega tegelane oma territooriumi märgistanud või on lihtsalt mõni mänd seljasügamist vajanud. Võta nüüd kinni. Igatahes logi kirja ja kiirelt, pikkamööda päästva auto poole tagasi. EVEJ

1 oktoober 2011 leidis Lembit ja Indrek [polekala]
Kuresoo aardetiiru esimene aare. Hommikul kell 5:50 sai Tallinnast starditud ja kusagil kaheksapaiku olime laudteel. Otsustasime siiski räätsasid veel mitte kurnata ning lähenesime aardele mööda metsaserva. Esimene tuli suht lihtsalt. Aare ise igati tip-top. Tänud! EVEJ

27 august 2011 leidis Ove [ove]
Tänase Soomaa päeva viimane otsitud aare. Selle aardeni lähenemiseks tuli eirata palvet laudteedelt maha mitte astuda. Aarde juurest tagasi tulles oli mõnus end karastada laudtee äärses laukas.

24 juuli 2011 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Aardele lähenesime Karuskoselt Ingatsi radapidi. Kasutasime küll räätsasid, aga poleks tegelikult vaja olnudki. Pinnas oli pigem kuiv ja enamasti üsna kõva. Üle taimestiku rühkimine võttis sooja ilmaga päris läbi ja tagasi laudteel suundusime lähima lauka juurde ja plärtsatasime vette - ülimõnus :P Täname! EVEJ, Aare on kuiv ja korras.

23 märts 2011 leidis Kalle [sookoll7]
Ilmad juba sellised, et lumi sulab ja eriti enam ei kanna. Selle asjaolu eiramiseks, sai suusad kaasa võetud. Algul nagu läks asi libedalt, kuni olin metsa all, aga kui jõudsin lagedale, siis lumi enam eriti ei kandnud ja sai suusad alla pandud. Kuna suusad olid niiöelda vanakooli omad, siis tõrv oli juba parasjagu ära kulunud ja see asjaolu andis õige kiiresti tunda. Suusad läksid märjaks ja tõmbasid nagu lumemagnetid lund ligi ja liikumine oli õige raske, aga ilma ka päris ei saanud. Esimesed kaks kilomeetrit sai läbitud enam vähem, aga ees ootas veel Suitsna ja Toonoja. See aare sai kenasti leitud ja oli päris heas seisus. Aitähh peitjatele!

13 veebruar 2011 leidis Jaanus Hannes Elvis [ullunt]
Leitud.

13 veebruar 2011 leidis Merike ja Priit [mooritz]
Jätsime auto lagendiku veerde ja otse üle lageda me raba poole suuskasime. Kuni tuli ette kraav. Mnjah, kukalt võttis sügama. Loomad olid kraavi tiheda jälgederea teinud ja nii julgesime katsetada, kas jää kannab, meie õnneks kandis. Edasi hakkas toimuma valikorienteerumine langenud puude ja muu aimatava peal. Kõlas esimene lask ja siis tõmbasime instinktiivselt paremale. Mõne hetke pärast kuulsime uut lasku ja suusk keeras automaatselt vasakule. Kuidagi kummaline oli mööda metsa suusatada, kui keegi kuskil põmmutab.Aru ka ei saanud ,kes ja miks tulistab. Salamisi lootsin, et me mingitelele jahimeestele märklauaks ei osutuks. Aga kaks lasku ainult kostuski ja siis oli vaikus. Edasi aga paistis juba päästev raba ja võis kergema sammuga suuskama hakata. Jõudnud aarde juurde tegime väikse auringi ümber puude ja panime logi kirja. Edasi naaberaarde juurde.

13 veebruar 2011 leidis Margus ja Maris [max]
Mingi lugu on juhtunud, ei saa enam ühtki nädalavahetust ilma räätsadeta. Meie alustasime Karuskose parklast. See oligi selle aarde kõige suurem üllatus, et kohalikud teed ka kõrvalteed olid super hästi lahti lükatud. Põhja Eestist tulnule oli see väga suur üllatus. Ei mingit muret kuhu auto jätta. Raba peal oli väga tore astuda. Päike soojendas ja -15° tundus just parasjagu mõnusa lumise talveilmana. Kohaliku geosündmuse tõttu arvasime, et logiraamat on tänase kuupäevaga paksult täis kirjutatud. Aare eralduski muust maastikust sellega, et kohapeal oli väga palju suusajälgi, kõik risti-rästi igas suunas. Aga raamatusse saime kirja panna vaid päeva kolmanda logi, nii umbes 15.30 paiku.

13 veebruar 2011 leidis Jaanus, Elvis, Hannes [jmets]
Suitsna poolt teele asudes keeras tuul pisut küljele, müts oli ühelt poolt härmas ja kapuutsist sai parim abivahend. Vaatlesime Karuskose vaatetorni katust, mis päikse käes meile eredalt vastu läikis ja astusime muudkui vapralt edasi. Ühtäkki märkasime ees inimesi lähenemas. Lisasime sammu ja peagi olime kohakuti kahe samuti rootsi laudadega geopeituriga. Hetkekski ei tekkinud küsimust, mis asjaoludel inimesed rabas on. Vahetasime mõned laused ja asusime teele, aegajalt üle õla pilke visates ja naljatledes, et saba veel ei ole. Eks samm hakkas selle aja peale juba töntsiks jääma ja nagu [armastan] piltidelt näha, saatsid minu laiska sammumist pidevalt kahe nõeluva kiirsuusataja külgtiibamised. Vahepeal mängiti kulli, tehti muidu vahvaid kujundeid jääle, kõike seda saatmas minu visa ja järjekindel edasilonkimine oma määrimata ja olematu pidamisega rootsi laudadel. Olime vaevu aardeni jõudnud ja loginud, kui hääli kuulsime, kell täpselt 12:50. Hõikasime ja ootasime, saateks suusakeppide ja lume kokkupuutel tekkiv iseloomulik krudin. Ja siis ilmusidki mändide vahelt välja meie ennist kohatud geopeiturid. Uurisime veidi kuidas paremini kuivale maale saada ja otsustasime siis lasta nobedamad ette rada rajama. Kulgesime pisukese ajavahega nende rajas ja kuni metsa alguseni olime igati trassivalikuga rahul. Metsas muidugi nentisime, et rajamesiter oli hulka vaeva näinud keerulise raja seadmisega, aga kuna olime piisavalt laisad, ei viitsinud ka oma rada rajama hakata. Kohati tekkis puude vahele vist kuni seitsme suusapaari jäljed, aga kes neid täpselt luges. Kraaviületus oli muidgi omaette katsumus. Kes tasa ja targu, kes prauhti sisse ja pe**eli. Maanteeni välja jõudes kohtusime kogu [armastan] tiimiga ja peagi möödus meist ka Maku, kes ei pidanud paljuks kinni pidada ja pisut muljetada.

13 veebruar 2011 leidis Priit ja Merike [armastan]
Selle aarde puhul meenub hea lihtne leid. Aitäh!

27 jaanuar 2011 leidis Merle, Triin, Miki & Paavo [speedy]
Mõnusa raba-aardetuuri esimene lind
Need kolm punkti olnud kui pees pind
Lõpuks tuli kokku kamp kellega minna
Metsa, rappa-selja taha jätsime linna

Siinkohal kohe kiidetud saagu Algaja
Ta räätsad viisin sinna - ei salga ma
Laadamänniku man meil pisike piknik
Püsti püsisime justkui põlemata tikk

Edasi veel neljakesi jätkus teekond
GPS kõigi peos kui arsti pihus sond
Meeled head ja ihu alles ühes tükis
Nelik üheskoos Suitsna poole rühkis

27 jaanuar 2011 leidis Merle, Miki, Paavo ja Triin [miki]
Esimene päev, esimene aare, esimene kilomeeter paljudest, esimest korda elus räätsadega. Soojenduseks päris mõnus jalutuskäik. Aare ise oli ilusasti leitav ning heas korras.

27 jaanuar 2011 leidis Merle, Miki, Paavo ja Triin [trine]
Alustasime siit pikemat matka Kuresoos, et sealsed kolm aaret ühe hooga üle vaadata. Rabavalt valge ümbrus oli küll väga vaikne, aga lume pind reetis hästi, milline elu seal tegelikult käib: metsaalune oli igas suuruses jälgi täis. Suvel ja sügisel olen rabas palju käinud, nii pikaks talimatkaks pole varem veel põhjust olnud - aitäh geopeitusele ja peitjatele! Võtsime kaasa sm. Jaan Kase (kelle siis veel) peaaegu nagu geomündi.

9 jaanuar 2011 kommenteeris Sven [geokrahv]
Aare upitatud ka rahvusvahelisele lehele. Tänud Carolinale!

9 jaanuar 2011 leidis Sm. Jaan Kask ja Neeme [neeme]
Kui eelmise nädalavahetuse lõpus Soomaale uus aare ilmus ei olnud kahtlust, kuhu selle aasta esimest aaret otsima minna. Soov oli matk juba laupäeval ette võtta, aga kuna II Mulgi Uisumaratoni korraldajatel ei olnud mingit tahtmist uisusõidu aega kuskile poole nihutada, siis tuli aardeotsing tänase päeva peale jätta. Ja kas saakski olla aardeotsinguks sobivamat päeva, kui aardepeitja enda sünnipäev.

Sven, palju-palju õnne!!!

Lumeliikurid panime alla Metsavahi talukoha sissesõidutee alguses ja edasi juba lumisesse metsa. Õnneks lõppesid selleks ajaks ka vihmasabinad, mis suurtel lumepätsidel puude otsast alla potsatada aitasid. Kraevahed jäid igal juhul lumevabaks. Muidugi, selle talve esimene tõsine sula ei teinud liikumist just kergemaks, aga mõnusalt lumisel maastikul möödus aeg märkamatult. Umbes kolmsada meetrit enne aardepaika ristus meie tee eelmisel päeval aardeotsingul käinute ideaalses korras oleva georajaga (praegusel momendil aare leitav ilma gepsuta ;)), mis meid pisikese tiiruga kenasti aardeni juhatas. Ka tagasiteel kasutasime sama rada. Aardesse jäi täring ja sm. Jaan Kase (kelle siis veel) peaaegu nagu geomünt.
Suured tänud peitjatiimidele järjekordse mõnusa matka eest!!!

8 jaanuar 2011 leidis Priit, Krt, Priit [triip]
Õnnestus keset talve poest räätsad saada ning loomulikult oli vaja neid testida. Soomaa tundus täpselt õige koht. Väga hästi sobisid ka Öördi ja Meiekose aaretega tutvustatud öömajad... nii et oligi asjaliku nädalavahetuse plaan valmis. PS Kui kellegile hakkavad "tavalised" räätsamatkad igavaks muutuma, siis võiks proovida "öösel" matkamist. Meie logisime aarde poole seitsme paiku, tükk aega peale päikeseloojangut.

5 jaanuar 2011 leidis Arli [puujalg]
Täna oli just sobiv päev selle aasta esimese aarde otsimiseks. Kuna rabafänne on peiturite seas peale minu veelgi, siis eeldasin, et logiraamat on juba avatud. Kuid võta näpust, esimese kirje pidin sinna ise tegema. Sissekanne sai kirja kell 10.12.

Räätsad on praegusel ajal ikka tublid abimehed aardeni jõudmiseks. Peitjad võiks panna välja eriauhinna sellele, kes sinna tänasel päeval ilma abivahenditeta kohale jõuab:)

Aardele lähenesin veidi teisest küljest, kui peitjad. Alustasin räätsamatka Halliste jõe silla juurest. Teepeal kohtasin hästi palju lund ja soojasid ilvese jälgi. 70 m enne aaret leidsin peitjate sissetallatud raja.

Aardesse jätsin ühe eesli, neid tundus seal rohkem olevat, seltsis segasem. Ära võtsin mägikitse, kellel olid hästi pikad sarved.

Aitäh ilusa matka eest!

3 jaanuar 2011 kommenteeris Sten-Erik, Lisete, Sven, Peep, Kadri [pekadrip]
Mida targemat veel siis 1. jaanuaril teha on, kui minna omadega rappa? ;) Lisan siia mõned vihjepildid, kergendamaks aarde leidmist :)

2 jaanuar 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".