Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Proovige kõigepealt hästi kiiresti öelda lamava mehe-lamava mehe-lamava mehe. Olete geenius, kui kohe esimese korraga välja tuli.
Püüan lühidalt seletada, miks selline aare sellisesse kohta nüüd peidetud on. See on tegelikult puhas juhus.
Igal aastal jaanuari kuus saab selle aarde peitja aasta vanemaks. Nagu ikka, oli 2012 a. sündmuse puhul väike pidu ka. Osalesid Liia, Lisete, Sten-Erik, Kadri, Peep, Herti, Evelin, Ekke, Vilja ja Liina. Kingikottidest tuli välja igasugu põnevaid asju. Nende hulgas ka Vilja ja Liina poolt meisterdatud lauamäng. Suurele paberile oli maalitud Viljandi maakond ja sinna peale märgitud kõik sellesse piirkonda jäävad GP aarded. Mängu pealkiri on GK skoorimäng. Mängureeglid päris GP reeglitega ei kattu aga põhimõte on ikka selles, et kellel lõpuks rohkem täppe see on võitja.
Muidugi ei puudunud laualt vein. Ja siis see juhtus. Pokaali täites kukkus mängulauale üks tilk. See oli pärit lamava mehe pildiga pudelist. Ühine otsus oli, et seda täppi peab ka skoorida saama. Nüüd ongi Lamava mehe aare umbes-täpselt seal, kuhu mängulaual veinitilk maandus.
Ehk tuleb lauamängule kah kunagi uus versioon. Aardeid on vahepeal ju juurde peidetud:)
Meeldivat aardeleidu!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
võsa (6), lumega_raske (3), marjad (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3MHK1
Logiteadete statistika:
174 (97,2%)
5
1
2
1
0
0
Kokku: 183
Hooldus. Uus tihendiga karp, uus märgistatud logiraamat, kiletatud juhend, harilik, peoga vahetuskaupa ja karbile kirjad ka peale. Nüüd aardega kõik jälle hästi!
Aarde topsi kaan puruks ja sisu oli väga halvas seisus. Vajas hooldust ja seda ma ka tegin.
Vat siin rupsikus tuuseldades saab kiirelt aru, miks viljakal pinnasel metsa vaja istutada on. Täis sodi on siia tekkinud, pihlaka ja haava ja paju padrik. Milline meeletu mullaboniteedi raiskamine. Siin peaks parima kase või kuusekultuuri püsti panema ja seda hooldama. Oleks minu mets, tõmbaks suurema osa sodist maha ja lükkaks istutuse selga. Eks siit ka saab juba midagi välja harvendada aga 15a aega raisatud.
Aardekirjeldus oli väga äge. Nagu ikka, siis loe ja naudi, Geokrahvi aaretega juba nii on. Nautisin ka mina siib käimist. Plusspunktid ja kummardus!
Ei ole vaja tilgutada seda veini igale poole...
Tänan peitmast.
Karbi kaanes oli auguke ja peiduka-känd hakkab loodusele alla jääma. Üpriski pudruks on teine juba muutunud, isegi terve karp oli pilgeni seda pudru täis.
Ei hakanud uut karpi samasse kändu enam panema ja ei oska seisukohta võtta, et mida sellega teha.
Aitäh peitjale!
Õige peiduka välistasin esimese hooga, sest loodus on oma tööd korralikult teinud ja peidukoht on vananedes väga pudedaks muutunud. Isegi karp ei paistnud esimese hooga pudru-mudru alt välja.
Vähe sellest, et kõik mis vähegi vett kanda suutis, oli veereni vett täis, et seda mulle kaela ja kummikusse valada, ka taevaluugid avanesid taas ja aardeni jõudmise hetkeks olin ma juba paras kaltsakas. Nimi kirjas ragistasin teele tagasi ja pidasin aru, kas kohe päev õhtale saata või ikka paar märga aaret veel. Otsustasin saunalina autoistmele laotada ja paar lähikondset veel astuda, enne kui ligamärjad püksid talutavamate vastu vahetasin. Aitäh lamajale.
Enne Imaveresse motokrossile minekut plaanisin siit piirkonnast kolm tavalist aaret üles otsida. Esimene peatus oli Lamava mehe juures. Palavus oli juba päris korralik, tee tolmas nagu hull ja loomulikult oli kogu see võsa paksu tolmukorra all. Otsustasin, et see kollane täpp mind nii väga ei häiri ka, lasta siis olla...
Küll siin võib suvel ikka paras patsik olla. Praegu oli küll mõnus astumine. Tänud peitjale
Lamav mees leitud! Tänud! Oleme ikka mitu korda käinud üritamas, aga jälle midagi ette tulnud..Täna siis polnud ei sügavat lund ega tihedat nõgesevõsa.
Sai siin ka suvel nõgestes ja võsas otsitud aga siis jäi leidmata. Täna oli kiire leid kui georada sees. Tänud.
Teadete järgi olin valmistunud halvimaks ja kuigi Kaido üldse ei tahtnud külmaga võssi tulla, palusin tal minu lohutamiseks kaasa tulla. Kartsin juu pikka ja nurjumisterohket otsingut. Aga ei, kerge lumega leidsin õige georaja kiiresti ja raagus okste vahelt paistis potensiaalne peidukoht kaugelt. Korraks otsisin mujalt, kui geokuhi paigast liikuda ei tahtnud, aga tuli välja, et vesi oma külmunud olekus tahab veidi jõulisemat lähenemist. Nõnda aare end avaldaski. Tänud peitjale!
Kohale jõudes ootas korralik võss ees, aga sai siis proovitud mingi georada leida ja midagi nagu oli ja peagi olime aarde juures. Läks õnneks kiiresti, aitäh :)
Sumasin tihedas võsas ja mõtisklesin, mis on sellise koha aarde eesmärk. Sooviti MEELDIVAID otsinguid, no ei olnud meeldiv otsing, isegi kui leidnuks aarde. Ei leidnud ei lamavat meest ega ka aaret, aga ega rohkem ei ole tahtmist siia otsima tulla ka. Jäägu see nii.
Olles teel nädalavahetuseks Viljandimaale tegime mõne kõrvalepõike, et külastada peateelt eemale jäävaid aardeid. See siin oli üks leidudest. Murdsime ennast läbi tiheda võsa aarde juurde ning tundsime hetkelist heameelt, et suvi läbi ja seega ei kimbuta meid ükski parm ega sääsk :) Aitäh peitjale!
Nõgeseid oli küll ja veel ja parmudel tundus samuti piknik olevat kuid lohutuseks olid maitsvad metsvaarikad ja ka aarde leid tuli endalegi üllatuseks kiirelt. Tänud peitjale.
No selleks, et shiukese kohapeal lamada peab, ikka mitu pudelit kraadiga märjukest ära libistama. Nõgesed oli väikene mure näljase parmukarja kõrval. Põnev seiklus, tänan!
No ei saanud siin ei üle ega ümber nõgestest, ükskõik kui palju ka erinevaid lähenemise viise ei otsiks. Kaido päästis päeva ja rühkis mööda nõgeseid aarde suunas. Nimed kirjas, aitäh! :)
Läks ikka aega, kuni leidsime õige tee mis viis aardeni. Hakkasime kõndima, aga tuli ette mitmeid raskusi. Kui meie Eveliga seisma jäime, siis oli Kaido aardele juba lähedal. Nimed said ilusti kirja. Tänan aarde eest!
No oli alles lamav mees seal tihedas võsas. Mõned aastad varem oleks võib-olla lihtsam leida. Tüdrukud püüdsid ka tulla ja kirusid nõgeseid. Ma üritasin läbi tihniku õiget teed leida, aga lõpuks tegin uue tee. Leitud topsik ja nimed kirjas. Tore lugu peitjal, aitäh!
Kaardilt nägi see täpp küllaltki süütu välja. Kohapeal selgus, et aardele on roheline sein ette kasvanud. Eks kehastusin siis laborirotiks ja hakkasin mööda labürinti sibama ja teed otsima. Nomaeitea kohe - leidis see mees ikka koha, kus lamada! Leitud. Aitäh! Tore lugu.
Tantsiva mehe aarde logisin hiljuti, nüüd hüplesin lamava mehe juurde. Jõhker kant leitud, oleks pidanud kuu varem siin käima. Samas, nõgeste kõrvetus on tervisele vast hea. Aitäh!
Tänud Krahvile. Kaua hautud plaan sai teoks tänu tuurile siin kandis. Tänud ????????
Vastu pimedat kahe lapsega võssa ei läinud eriti lootustandva tundega. Aga õnneks leidsime üsna kiirelt. Nõgeseid õnneks enam polnud kuigi lapsed olid valmis nendega rinda pistma.
No oleme nüüd ausad, ei olnud tänane päev selle aarde otsimiseks hea. Väljas oli just vihma sadanud ning kogu võsa ja hein seetõttu märg. Ragistasin mööda võsa ringi, kõrvetasin ennast nõgestega, korjasin endale puugi külge ja lõpuks leidsin ka aarde. Tänud vanameistrile aarde eest.
Korralik võsas ragistamine päädis leiurõõmuga. Aitäh aarde eest!
No oli seal alles kõrvenõgeseid. Kõrvetasid lausa läbi pükste. Maaameti satelliit kaardilt paistis pigem selline tühermaa aga reaalsuses loodus vohas. Tänud!
Küll mõni nõges oli kuri. Ampsas lausa läbi pükste. Tänud!
Plätude ja lühikeste pükstega pole absoluutselt mugav, aga hoiab meele erksana.
Kui vaadata lihtsalt kaarti, aarde asukohta, siis ei leia küll ühtegi sobivat põhjust, miks see aare just siin peab asuma. Kui aga kirjeldus läbi lugeda, siis muutub asi väga loogiliseks.
Tegelikult oli täitsa mõnus külavahelt siia kulgeda ja see aare leida. Valgel ajal polnud mingid probleemi ja leid tuli koheselt. Täname!
Siia jõudsime juba päris pimedas, vaevu märkasime läbi heina minevat rada, mida pidasime georajaks, sest õiges suunas ta justkui läks. Otsisime päris pikalt, aga ühtegi lamavat meest silma ei jäänud ja kui isegi silma ei jää, siis norinat peaks ju ikka olema kuulda. Gps ei tahtnud ka väga koostööd teha, 13m, 9m, 6m, 0m ja siis laksust jälle 12m ja siis ärme liigu korraks üldse et saaks lõbusam. Ohtralt sai seal Kristjani sabas kaheksaid tehtud kui siis järsku hüüti et kas logime ka või jäämegi siia. Olime tõesti niikaua ära, et autosse tagasi jõudes ütles Miki, et tal läks juba vahepeal meelest ära kellega ta tuuril oli :D Aitäh!
Praegu vist tunduvalt lihtsam otsida ja need va roomajad ka talvepuhkusel, suvel oleks vist päris hirmus . Me läbisaamine pole just kõigeparem, minu poolt vaadates muidugi. Tee on ka paraja vedela kihiga kaetud ja auto vahetas just värvi .... Aitäh peitjale siia juhatamast!
Sahistasime pimedas lambivalgel nulli ja kiirelt nimed kirja. Aitäh!
Jõudsime siia pimedas ja ega see võss väga kutsunud küll. Aga siin me olime, siis sai ka purk üles otsitud. Üsna lägane see olukord seal :/. Aitäh!
Loodus on oma töö teinud ja sain omale takjaid külge, leidsin ja läksin auto juurde puhastama ennast :)
Üks põnevamaid aarde tekkimise lugusid. Õnneks varasemate leidjate rajad olid veel aimatavad. Taimestik tekitas käsivartele nõgesekõrvetust meenutavaid punakaid punne, mis kummalisel kombel pesuga maha tulid. Aitäh.
Mis võsa? Eelmiste jälgedes gepsuta leitud. Siin saab näidata kuidas mets taastub, seekord ilma inimese vahelesegamiseta. Maasikad on küpsed.
Klassikaline võsakas mida me kohe üldse ei nautinud, eriti Oliver kes lahtiste jalanõudega kukkus nõgeste otsa.
Täiesti klassikaline kaunismaastik ;D
Peaks siia postitama pilte aastastest leppadest, kaheaastastest leppadest, viieaastastest tammevõsudest, angervaksast, pajust ning madarast. Logimise hetkel hammustas nõges tagumikust ;)
Soovitan! Eriti kuna tegu on juba küllaltki eaka aardega ning jälgida, kuidas aarde omaniku kõrval ka aare ja eelkõige peidukoht vanemaks saavad, võib üsna õpetlik olla. Hea, kui järgmisel leidjal oleks kotike dunotiiti kaasas, pisut niiskust oli sinna kaane alla jäänud, mida minul polnud aega täielikult välja kuivatada.
Ja "kiire sutsakas," lubage muiata :)
Tegelikult olen muidugi mina vist ainuke, kes aktiivselt Geopeituse võimaldatavat Nokia .lmx faili kasutab (ja siinkohal SUUR TÄNU, neile, kes seda unarvara veel toetada viitsivad). Nokia Maps paigutab geopeituri aga jäärapäiselt soovitud asukohale lähima tee peale; püüa siis niimoodi punase täpi, oma reaalse asukoha ja nulli vahel sõudes looduslikele objektidele, mida kaardile märgitud pole, ligilähedalegi jõuda! Seega - kiire sutsakas võrdus 20 minutit rinnuni noortaimestikus sumamisega :D
Ja kui kellelgi on tahtmist Symbiani varasalvede teemal mõtteid vahetada (näiteks, kui keegi oskab ühes telefonis toimiva kaardirakenduse teise telefoni kopeerida), siis olen selliste kirjade üle väga õnnelik.
Muuseumide öö raames tahtsime seekord külastada Paide ajaveskit. Teed sinna aga alustasime juba varakult, et teepealt rahus aardeid noppida. Esimeseks sai Lamava mehe aare... Alkoholivõõra inimesena teadsin seda veini isegi mina. Kohapeal avanes vaatepilt, kus mugusid oli rohkem, kui mingis kesklinnas päise päeva ajal. Me ei läinud siiski uurima miks ja mida nad seal teevad, vaid proovisime vaikselt aardeni hiilida. Siiski jäi meile teele ette sõbralik härra, kes oma noogutuste ja pearaputuste saatel meid aardeni juhatas. Oli tema täiesti teadlik meie tegevusest.
Ja uus geonädalavahetus alaku. Esimene aare oli täna lamava mehe aare. Kui kontrollpunkti jõudsime, siis täiesti pärapõrgus oli mingid masinad ees. Tea kas mõned kohalikud või olid muguperekonnad lihtsalt keset teed kokku saanud. Igatahes mitte kaugel aardest nad muljetasid. Meie aga hiilisime salaja aardeni, logisime ära ja panime järgmise aarde poole leekima. Tänud aarde eest :)
Varakevad on parim aeg selle aarde logimiseks.Aitäh!
Aare kenasti olemas, veidi niiske küll. Aive püüdis kuivatada, aga, ega sest vist kasu olnud. Üldiselt väga hull seis ei olnud. Rohkem aitab hommikune päike. Suured tänud aarde eest.
Sai seegi logi kirja.Teeäärne võsa määris ikka kohutavalt Aitäh.
Aarde ümber on võsa lõigatud hiljuti. Õnneks on aare alles. Konteiner on küll kinni külmunud aga kaane sain maha ja logi kirja. Oleme hpalang1'ga nõus, et veiniks oli ilmselt Dreamer Late Harvest.
Tore lugu selle aarde tekkeloost. Sobis ka ilusti meie teekonna täiteks. Eeltöö oli aga tegemata ja üllatus oli aga suur, kui avastasime kuhu meid nüüd toodi. Õnneks ühest otsast aastaaeg soosis meie teekonda, teisest otsast segas aga kõvasti otsimist. Pool-kõva lund pool-pehmete näppudega andis ikka kaevata. Siiski kolme kaevuri töö viis lõpuks eduka lõpuni.
Tänud.
Ragistasime natuke päikese käes vaarikais. Tänud peitjale.
Jalutasime aardeni ja logisime. Täname!
Korralik rada läks aardeni ja nii ma skoorisin selle täpi ära. Tänud.
Aardekirjeldus oli põnev, kohale jõudes korra väike ehmatus, et tõsine võsakas.. eks oli ka, aga kampas oli täitsa tore, rajake oli ka mingi sisse käidud. Täname.
Geenius ma ei ole, sest kirjelduse esimeses lauses oleva testiga koheselt hakkama ei saanud ja keel läks sõlme. Aarde sünnilugu on küll väga vahva ja ei olnudki lihtsalt mõttetu võsakas nagu esmalt võinuks tunduda. Võsa oli väga tihe aga nulli viis korralik sissekäidud rada. Karp oli aga kehvas seisus. Jätsin kaaslased aaret valvama ja ise läksin nüüd otse lühimat teedpidi tagasi autoni uut karpi tooma. Sai küll kiiremini aga pidi hoidma terve aeg käsi näo ees, et enda nägu kriimuliseks ei peksaks. Tagasi läksin jälle inimese kombel mööda rada. Tegime väikese hoolduse ja jätkasime teekonda. Aitäh peitjale!
Tõeline võsakas aga lamava mehe leidsime üles. Logiraamat oli niiske ja karbis oli ka vett aga nagu eelnevast logist näha siis sai hoolduse. Leid sai premeeritud metsiku kollase ploomi leiuga. Tänud peitjale.
Karp oli katki ja sisu märg. Vahetasin karbi uue vastu. Uuendatud said ka minigripid ja GP juhend. Uus karp sobis hoidikusse isegi paremini kui eelmine, lausa perfektselt.
Kodus logisid lugedes ja pilte vaadates olin kindel, et aastaaega arvestades jääb see aare meil võtmata. Kaaslane aga arvas, et kui ikka vaid 50 meetrit teest, võiks ikka minna üle vaatama. Ega kohapeal avanenud pilt palju ettekujutatust erinenudki. Lühikeste pükstega kaaslane loobus mõnekümne meetri pärast. Kuna minu põlvpüksid ja kummikud moodustasid enam-vähem nahka katva kombinatsiooni, tõmbasin veel fliisi ka selga ja sukeludusin üksi padrikusse. Tegelikult oli küll eelmise käija rada ka veel ees, aga millegipärast kaldusin sellest kõrvale ja käisin ikka oma rada. Õnneks oli varem loetud logidest meelde jätnud, millist objekti otsima pean. Varsti jõudsingi selliste asjadeni, aga need küll õiged polnud. Tagatipuks kiilus veel gepsu ka kinni. Üsna tüütu oli seal padrikus rapsida, kui kõik ümbritsev elus ja eluta loodus kallale tulla üritas. Õnneks leidsin mõne aja pärast ikka õige asja ka. Aardega kaasnev lugu vähemalt õigustab peidukat, muidu oleksin küll natuke pettunud olnud. Tänud!
Kui on käsk skoorida siis tuleb skoorida. Õnneks oli võsa suhteliselt lehevaba ja kohale sai kenasti. Nime kirja saamisega läks kiirelt. Täname!
Võsas on praegusel aastaajal vist kõige parem aardejahti pidada. Maapind on juba kuiv ja oksad on lehtedeta. Aarde peidukohta jõudes nägin peiduka kohe ära. Logi kirja ja läbi võsa autoni tagasi. Täname!
Olen siin suvel korra pidanud. Kui tookord autost nina välja pistsin, ei tahtnud ma kuidagi teelt võssa minna. Täna pole võsa veel tihe :)
Tänud peitjale!
Kuna ID-kaart oli koju jäänud, ei saanudki planeeritud Läti tuuri teha, pidime kodumaal ringi veerema. Hea, et see tilk kuskile suuremasse võssi ei kukkunud, praegu oli veel talutav. Õnneks oli ka aare lumega leitav, kuigi raskusi veidi oli. Aare ise korras ja loodetavasti on ka see geopeituse lauamäng ikka ohtrat kasutust leidnud. Tänud!
Oli siin alles võsa. Õnneks oli ka vaarikaid.
Kui midagi muud see võsa ei näidanud, siis hea vaarika korjamise koha küll. Korjasin peotäie, pärast oli hea maiustada. Aitäh!
Sellist võsa polnud ma varem näinud! Vähemalt sai valude leevenduseks vaarikaid süüa.
Roheliste Rattaretke geotuuri kaheksas aare
Ehkki olin kodus kõik teel olevad täpid korralikult läbi uurinud, ei suutnud ma kohale jõudes üldse meenutada, millega on tegu. Lugedes aarde nime ja meenutades kõiki neid hauataguseid monumente selles piirkonnas, millest me juba oma retkel olime möödunud, siis eeldasin laipa. Umbes et tuleb hambad lahti kangutada ja karp välja võtta. Laipa ei olnud. Mingi känd oli. Igav.
Siin mõlesin ainult üht - oh pagan küll, suvi ongi juba täies hiilguses ja kui palju sääski... Ning et asi veelgi "mõnusam" oleks panin gps-u vale koordinaadi ka, umbes poole kaugemale võssa. Igal juhul kui sarnane lauamäng oleks kaubandusvõrgus saadaval siis selline reklaaminipp müüdavust küll ei suurendaks :-) Sellele veinile ma panen nüüd igatahes nii umbes pooleks aastaks ignoreeri sildi külge, selle umbes poole tunnise umbvõsas ragistamise eest. Paras mulle! Tänud peitjale! PS! Aardel võiks ikka vihje ka olla "Mes sa rapsid seal võsas, võta off"
Koha külastus tuli meeltesse selles piirkonnas geotuuri tehes. Seega polnud mahti lisatud pilte vaadata. Meenutasin enda poolt joodud veine ja mõtisklesin, et kas see pudel oli inspiratsiooni allikaks. Hiljem selgus et oligi. Lauamäng, mis kõige kurja juureks oli üllatas aga oma mastaapsusega küll. Pole siis ime, et kui tahad lahedaid aardeid kohata, siis tuleb võtta ette suund Viljandimaale
Praegune varakevad on väga hea aeg selliste aarete otsimiseks. Kujutan ette, et südasuvel võib geopeitur aardeni jõudmisel korduvalt nime inspiratsiooniallika positsiooni võtta. :-) Aitäh peitjale.
Edasi-tagasi-edasi... ja jõudsimegi kohale. Mul oli teeäärsele vaatele pilku heites ainult hea meel, et on kevad ja kehv suusailm - külm, hall ja sombune, mitte suvi ja rohelus. Igas halvas leidub alati midagi positiivset - oska ainult see ülesse leida.
Leid tuli kiirelt, mis oli ka väga meeldiv, sest nii sai tagasi autosse sooja.
Midagi kaasa me ei haaranud, aga kuna logiraamat tundus käe all niiske, siis sai endale seltsilise - niiskusekoguja näol.
Väga valus oli näkku vitsa saada, aga õnneks leidsime ka aarde ja valu oli seda väärt, aitäh. :D
Võsas ragistamine tekitas juba tunde, et ei leiagi (suurema lumega ei ole kõige lõbusam otsida). Aitäh peitjale!
Ma teadsin aarde põhjust algusest peale, siis ilmselt oli mul aega palju rohkem aardekirjeldusi ja logisid lugeda. Aga kohale polnud ma varem jõudnud. Ei midagi hullu. Tore aare hoopis. Aitäh!
Päris okkaline oli see rada. Teepeal seletasin veel Margusele, miks aardel selline nimi :) Aitäh peitjatele!
Tekkis küsimus, et miks ma peaksin sinna võssi ronima. Pilk kirjeldusele ja logidele ning sain asjast aru ja läksin jube rõõmsamal meelel. Ütleme nii, et on hullemaid võsasid kui see :)
Püsti seisva Mulgimehe juurest sõitsin otse Lamava mehe juurde. Märga võssa sukeldudes kirusin natuke, et miks see mees just siia sirakile viskama pidi. Muidugi ei olnud ma kirjeldusteksti lugenud. Nüüd vaatasin ja veendusin täiesti põhjendatud peidukoha valiku viisis, väga ainulaadses pealegi. Unistaja lamas oma kohal, võtsin tal korraks kaabu silmilt ja andsin lühidalt teada, kes olen.
Muide GK skoorimängu sobiks ju ka Lauamänguõhtu sündmusel proovida vist? Ei tea kas omanik raatsib jagada ja kas üldse keegi on sealtkandist õhtuks Tallinnasse tulemas? Ehh, ma ka Unistaja... :o)
Tõepoolest muljetavaldav võsa. Õnneks oli mingisugune georada eelmisest otsijast säilinud, nii et päris omal jõul peakõrguste taimedega võitlema ei pidanud. Aarde sain igatahes edukalt kätte. Võtsin ingli, jätsin helkuri. Aitäh peitjale huvitava legendiga aarde eest!
Natuke otsimist võpsikust ja leitud, logitud. Aitäh peitjale võpsiku tutvustamise eest.
Lühikeste pükste ja paljaste käsivartega oli see nulli tungimine paras piin, paari lamavat objekti vaatasin, aga siis sai küllalt. Lamagu rahus edasi!
Missugune võsa, mis-su-gu-ne võsa! Väljas juba hämardus, taevas säras täiskuu, kuid meie ei jätnud püha üritust, vaid sukeldusime võssa aardeotsingule. Mingid rajad olid küll nagu olemas, kuid kindlasti polnud need eelkäija jalajäljed, vaid loomarajad või vaarikakorjajate kohad. Neid marju oli siin tõesti omajagu, sai peotäis turgutuseks äragi söödud. Väljas läks aga järjest pimedamaks, kuid meie ragistasime ikka veel ülepea kasvavas võsas. Kuid ime sündis ja Ain leidis aarde. Nüüd vaatasime, et kuidagi auto juurde tagasi saaks ja koju jõuaks. Pudeli lamava mehe pildiga veini olime küll ära teeninud. Täname aarde eest!
Sai ikka korralikult ringi ragistatud. Niiet mõneks päevaks on georada ees. Või siis ei ole ka. Ega mina ka ei tea kui kiiresti need pujuusud end uuesti püsti ajavad.
Olles gps-tugi ajakirjanikule ja fotograafile sattusin otsima Viljandi maakonna põhjapoolseimat punkti. Lähenedes turgatas järsku pähe, et kas mitte siinkandis ei olnud ka kurikuulus punase veini plekk? Mõeldud tehtud, otsisin koordinaadid ja tuli välja, et tilk juhtus kukkuma umbes 50 meetrit tollest põhjapoolseimast punktist eemale. Leid tuli kiirelt, teised pildistasid-filmisid ikka alles autoga kohalejõudmist, kui mul kõik geopeitusprotseduurid juba tehtud said. Oli tore päev ja aarde leidmine sinna juurde nagu kirss... Maasikavälust pole küll seal enam midagi järgi, võsast tuli end ikka korralikult läbi pressida. Aitäh gk, et viitsisid selle aarde peita!
Mõnus rägastik. Minul isiklikult ei õnnestunud täna ühtegi aaret tuvastada, Veikko aga tegi sups ja sups
Koht, kus aare lamab on küll tõeline rägastik, kuid kogu asja teeb toredaks hoopis selle aarde lugu ja idee:) Tänud peitjale!
Okei, mõnele mõistatusaardele oleme oma Mulgistani tuuri teisel päeval teinud erandi ja lugenud kirjeldust ENNE aarde otsimist. Aga no lihtaaret lihtsalt peab ju kirvega nullist leidma. Nii ka seekord. Õues oli juba pime, väsimus kippus nii ihusse kui ajudesse aga kui öeldi et vaja on võtta veel üks geokrahvi aare - nu see sundis ikka autost välja ronima. Nina telefonis, otse oksaraginal nulli, teised ka kohale ja aare leitud. Siis tekkis küsimus - miks? Miks siin? Miks selline? Kas tõesti autoaknast-tupperware-metsa? Lugesime siis tagantjärgi legendi ja selgus sai majja. Aus värk. Vähemalt hea põhjus miks ta seal on, kuigi koht ise pole midagi erilist.
PestOffMulgumaa#29
Üks õige eesti mees ju manuaali ei loe ja nii sai hubasest geomobiilist jahedasse, pimedasse õhtuhämarasse kõngermaale keset ei tea mida midagi otsima mindud. Pealkiri oleks eeldanud, et just siin tühermaal keset vaarikavarsi ja kuivanud kände me leiame laiba. Samas vähegi seadusekuulekas eelmine leidja on selle siit lasknud morgi viia. No on ikka koht. Kui Indrek hõikas, et tema juures on null sai kõik see mees raginal sinna kapatud ja aaregi leitud. Korra autos käis arutelul vahvamate ja mõttetumate aarete edetabelis käesolev ka aare tagantreast läbi ent ülekohtuselt. Mees kes on nii mitu üüberlahedat asja teiste röömuks teostanud võib ka kaardile kukkunud veinitilga aardeks vormistada. Tänud!
Mäletan, et selle aarde saamislugu lugesin juba päris oma geokarjääri alguses ja mõtlesin, et küll on põnev mõte. Reaalses maailmas tähendas see küll pimeduses läbi madala võsa murdmist, vähemalt oli aare autorile omaselt kuiv, puhas ja korralik. Aitäh!
Siin sain lume isegi papu sisse ja ühel hetkel kartsin, et jääb leidmata kuid siis ta end näitas. Tänud ;)
Täiesti sobiv aeg hetkel seal võsas ragistada. Tänud.
Jätsin ratta tee äärde. Murdsin aardeni. Logisin ära. Tulin ratta juurde tagasi. Ja siis lugesin kirjeldusest, miks see aare nüüd siin on :) Aitäh! Kohe pärast seda aaret tekkis segadus, et mis maakonnas ma nüüd olen, sest geps ja sildid olid eriarvamusel.
Kunagi poisikesena läksin sellises vaarikavõsas täpselt herilasepessa ja sain mitu nõela..tänagi oli see igal sammul meeles:) Tänud!
Ohakad, kahemeetrised; maltsad, heade torkivate ogadega, kahemeetrised; võsastik, milles peituvad suurepärased ähvardavad kännujurakad. Kahemeetrised nõgesed olid kõige selle kõrval need kõige süütumad ja väetimad. Üks puugipoiss. Suur tänu, aga rohkem ei soovi!
Aarde poole läksin üksi. Ühtegi meest õnneks lamamas ei näinud ja ise ka ei hakanud heitma. Kõva, kõva ragistamine oli aga kohale sain. Kui koordinaat poleks nii täpne võiks seal looduse meelevallas hulluks minna. Otsisime logiraamatus järjekorras esimese vaba koha- see võis olla ja ajast ees - ning logisime end ära. Aardekarpi oli tunginud niiskus. Kuivab seal ise ära või vajab tuulutamist jääb peitja otsustada. Metsvaarika ämber kuivatamise ajaks kuluks ära.
Lassie leppis märgade pükstega, mina paari putukaga riietel.
GP 1096 / GC 1316
Tihedas võsastikus lootsin kohata mõnd karu või äärmisel juhul surnud liigikaaslast, kuid paraku pidin leppima vaid märgade pükstega. Neis sai siis hoolikalt Pilistvere, kui ühe Eesti kirikukultuuri kantsi vahel sõites kuivatatud.
Kohapeal avanes huvitav pilt - tihe taimestik lausa rinnuni, aga asjaolu, et peitja on geokrahv, andis lootust. Veidi ikka andis seda asjandust otsida. Ei julgenud põitki tühjendada, äkki kogemata saan veel aardele pihta. Õnneks väikese otsimise järel jäi midagi kahtlast silma ja seal ta oligi. Aardest võtsin kaasa karu, omalt poolt täiendasin aaret mikroskeemiga. Aitäh peitjale.
mulle juba aerofoto põhjal jäi mulje et see on maastik, millel meelsasti elutsevad erinevad ussid. kohapeal see mulje ainult süvenes. aga olin vapper ja kolistasin kõvasti, pääsesin eluga. tänud.
DCLVII. Kahju, et mängulaud sai rikutud, kuid vähemalt oli lugu. Kahjuks peitja kvaliteetaareteni pole veel jõudnud. :(
Väheke tuhnimist ja leidsin, jõudsin just auto ära parkida kui GPS aku tühjaks sai. autolaadijat kaasas ka polnud ja tuli otsida. Aga läks vähem kui 5minutit. Võtsin helkuri ja panin uue helkuri asemele.
Ma siin mõtlesin, et kuhu siis aare oleks saanud, kui seda veini rohkem oleks joodud, mõnel oleks paha hakanud ning ta selle veini koos herneste, porgandikuubikute, Selveri rosolje jms hea-paremaga ... ee .. noh, saate isegi aru, mis - ja otse kaardi peale. Ja mis aardele siis nimeks oleks saanud. Õnneks läks vist kõik hästi. Ja minul ka. Logitud. Tänud.
Lamavaid ega magavaid härrasid ei näinud, kahjuks, muidugi. Aga aarde saime sealt muu risu-räsu seest kätte küll. Ehk veidi niiske teine. Täname.
Maakonna vahetumine tabas mind ootamatult. Kui mul oleks traktor, saaks ju drive-in teha lausa, no peaaegu. Miks ma üldse vaevun kummikuid aarete vahepeal ära võtma? Nendega on palju mugavam ringi trampida... Labürindi radu pidi jõudsin aardeni küllaltki ilusasti. Aitäh!
Njaa...hommikune kaste tegi jalad eameeldivalt märjaks. Aga ülesse me leidsime. EVEJ
Gpsitu võttis oma logiraamatu sissekandega meil sõnad suust. Tänud!
Kui nüüd aus olla siis minule maitseb see pikali mehe vein. :) Nulli juurde sõites ehmatasin algul ikka päris korralikult ära. Raiesmik, vaarikad, oksaräga ja minul lumivalge seelik ja plätud. Aga autos on ju kogu aeg pool elamist kaasas, nii ka seekord. Vedasin teksad jalga ja astusin matkasaabastesse ja asusin teele. Ema ei suutnud naeru pidada, oli ta ju esimest korda aardejahil kaasas. Aarde läheduses kräunus kusagil kass ja kiss-kiss peale ta välja ei ilmunud. Aare ise korras ja logi läks kirja 11:09.
Saanud kohale, trügisin läbi võsa, samal ajal mõningaid vaarikaid noppides. Kuid kuna oli kiire, siis korilusega ei tegelenud, pealegi maasikad mulle eriti ei maitsegi. Vaat teinekord kukutage see täpp hernepõllule ja - müüdud! :P
Võsa läbimise järel leidsin aarde õnneks üsna kergelt, kuid üldmulje oli siiski selline, et... tjahh, juhtub ka parimates peredes. Vähemalt on mingi lugu aarde päises. Muideks, mina olen kuulnud seda veini magavaks meheks kutsutavat, aga eks heal lapsel ole ikka mitu nime.
Jalad pole vist kunagi nii triibulised olnud, aga ära tegime. Tasub minna siis kui maasikad (vaarikad) on valmis ;)
Kõik mis kasvada sai seal ka kasvas ja kui mees ka magas püsti polnud teda siis ka näha, aare ok!
Ajaliselt peaks olema justkui sügis, kuid selles paigas tundus küll kõik risti vastupidi olevat. Maasikad õitsesid ja isegi värskelt valminud marjad punasid lehtede vahelt. Aardega ei läinud kaua. Jätsime TB, võtsime liivavormid. Aitäh!
Mina küll päris sellega nõus ei ole, et kel rohkem täppe, et see võitja on aga tore, et aardepeitjal nii vahvad sõbrad on, kes ise lauamängu meisterdasid ja selle tulemusel see aare siin skooritud sai. Skoorimine ise kukkus väga tüüpiliselt välja - ringiga kohale ja otse tagasi. Tänud peitjale ja mina jään põnevusega veel selliste toredate tagamaaga aarete sünde ootama.
Tartusse teel olles põikasime kõrvale ja käime ära.
Aitäh peitjale!
Üle vöökoha ulatuva vihmamärja taimestikuga raiesmikus lamajat otsida pole eriti mõnus aga me leidsime ta.
Noppisime lakkkingades. Millegipärast oli mulje jäänud, et see aare on ilgelt võsas peidus, aga polnud hullu midagi ja kingakesi saab ka edaspidi sihtotstarbeliselt kasutada. Täname! evej
3141.
6991.
Olgu-olgu, ma tegin nalja.. ;-) Lõbusa sünnilooga aare kahe maakonnapiiril. Õnneks ei kukkunud veinitilk teest kaugele :-D Seda marjast madalat võsa poleks kauem viitsinud läbida, mõtlesin kaugemale metsa servale vaadates, kuhu tilk sama hästi oleks võinud kukkuda.
Aare korras. Jätsin lamavale mehele tubli suksu, et ta ei peaks liiga kaua pikali lamama. Nõõ!
See on aare mida tõesti oleks pidanud juulis logima minema, siis oli vist maasikaid meeletult.EVEJ