Peitis 01.09.12 Kristi, Kätlin, Gerda Liisa ja Skippy [krikre]
Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kunagine Kloostrimetsa soo, mille pindala on umbes 20ha, asub Pirita jõeoru maastikukaitsealal. Tänaseks on inimtegevus seda suuresti kahjustanud ning soost on kujunenud mustika-kõdusoomännik. Kloostrimetsa soo õpperada asub kogu ulatuses väljaspool botaanikaaia territooriumit ümbritsevat tara, on 2,5 km pikk ning läbib 7 teabetahvlitega varustatud punkti.
Tegemist on minu esimese aardega. Käin nimetatud piirkonnas tihti koeraga trenni tegemas, kuid avastades ühel päeval sealt keset metsa korraliku laudtee, olin meeldivalt üllatunud. Soovitan teistelgi sinna üks pühapäevane jalutuskäik teha ;) Aaret saab minna otsima ka koos lapsekäru ja koeraga. Jalutuskäigu pikkus on umbes 1,8km.
Auto soovitan parkida koordinaatidele: 59°27'52,9", 24°53'37,3",
NB! Kuna esimese punkti konteiner on pidevalt kadunud või mujale peidetud (ka aardeomanik ei suutnud seda leida) ja teletorni all ka gepsud tihti tõrguvad, siis nüüdsest muutus: Mine koordinaatidele, leia üles ilusa matkaraja algus, jaluta seda pidi lõppu ja päris lõpust loe 47 lauda tagasi. Nii lihtne ongi :)
Naudi muidugi ümbrust ja loodust ka!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.botaanikaaed.ee/kulastajale/loodusrajad/kloostrimetsa-soo-opperada/
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 27.8817' 24° 53.6209' |
Aarde sildid:
rabamatk (1), pikem_matk(>1km) (1), matkarada (1), laudtee (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3VZQK
Logiteadete statistika:
91 (90,1%)
10
4
1
1
0
0
Kokku: 107
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud". Kevadkoristus 2017.
Kevadkoristuse või omaniku kontrollini muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Käisime samuti otsimas, varemleidnu kaasas. Leidsime ainult hulga prügi, sealhulgas kilekoti sees vanad kingad. Koondasime muu kättesattuva prahi ka sinna kotti ja võtsime kaasa. Paistab, et aare vajab taastamist ja võib-olla tasuks kaaluda asukoha mõningast muutmist, sest just seal tundub olevat mingite läbustajate lemmikkoht.
Jalutuskäik oli ilus aga igalt poolt otsides ikka tulemust ei olnud. Kahtlustame, et aaret pole.
Jalutasime läbi kogu raja. Proovisime erinevates otstes laudu loendada, aga mida ei leidnud on aare. Äkki peaks ikka omanik selle üle vaatama.
Seekord siis nii. Laudtee lõpust ühtmoodi ja teistmoodi 47ni lugedes aaret ei leidnud. Varemleidjaga konsulteerides tekkis tunne, et aare on jalutama läinud. Küll aga aaret otsides jäi näppu rohkelt prügi, mille liigikaaslased laudtee alla olid poetanud. Pakkisime prügi kotti ja võtsime kaasa.
Mulle meeldis see jalutuskäik. Ilusa sooja ilmaga oli mõnus. Pikkus oli ka täitsa paras.
Lapsed testisid, kas matkarada sobib ka tõukerattaga läbimiseks. Sobis küll. Aardeleid tuli kiirelt. Tänud!
Ei jõudnudki seda pikemat versiooni otsima, kuid nüüd see tore rada ikkagi läbi käidud ja aaregi leitud. Out TB. Tore koht ning ilus loodus. Aitäh kutsumast aarde peitmisega!
Ei teagi, miks me varem pole siia tulnud, olime hiljuti ju niinii lähedal. Karp oli kahe laua võrra vales kohas. Panime õigesse kohta tagasi. Hiljem segasin laudteel lumele tekkinud jälgi. Väga vahva jalutus, aitäh ;)
Tegime kiire jalutuse aardeni, puhastasime teeraja lumest puhtaks ning leidsime aarde. Tänud!
Käisin kiirel jalutuskäigul seal. Esimene punkt oli jälle kadunud! Ei olnud aega kogu ümbrust läbi ka tuustida ja minupoolt see leidmata jäi. Seetõttu sai aardekirjeldusse muudatus tehtud ja asi edaspidi otsijatele lihtsamaks tehtud. Lõppaare oli seal, kuhu ta jätsin. Jätsin aardesse ka kaks rändurit.
Selgus, et aare on nüüd piisavalt kaua laagerdunud ja “mõni teine kord” on kätte jõudnud. Seekord lähenesime siis nullile täiendatud jõududega. Kuna enam ei soovinud siia sinist nägu koos sõnadega “laagerdub” ja “mõni teine kord”, siis võtsime asja tõsiselt ja põhjalikult.
Läbi sai vaadatud uuesti kõik need samad kohad, mis eelmine kordki ja vaadatud sai uuesti seda venekeelset paberit. Seekord lugesime ka mis seal kirjas on…. seal oli tegelikult kirjas vihje, üsna konkreetne. Vaevalt et peitja selle sinna jättis. Kuna aga vene keel päris suus ei ole, siis sai algul tõlgendatud seda mitmeti. Ja lõpuks me siis leidsime selle esimese punkti. Karbist valasime vee välja ja kuivatasime sisu kah. Tundub, et see karp eriti vett ei pea. Aga koordinaadid olid sees ilusti loetavad (veel!). Edasine kulges mööda laudrada (ettevaatust, märjalt on lauad väga libedad!) kuni lõpuni välja. Lõpu koordinaadid olid võrreldes esimesega väga täpsed, konteineri leidsime prügide vahelt. Karp ise korras ja kuiv.
Vahva aare on kokku pandud, aga oleks oodanud rohkem vahepunkte.
Abiks järgmistele: peitja vihjet maksab tõsiselt võtta, nulli mitte. Infotahvlite juurest leiate ainult venekeelse vihje.
Me täname!
Lootsime mõnusat (kiiret) jalutuskäiku Kloostrimetsa soos, aga võta näpust, välja kukkus teisiti.
Kui olime nulli lähedale jõudnud, siis lugesime kõigepealt vihjet. No võta nüüd kinni, käis see vihje esimese punkti kohta, järgmise punkti kohta või iga punkti kohta. Igatahes null ja vihje kuidagi kokku ei sobinud. Otsisime siis igalt poolt: kord olime käpuli laudtee all, kord kiikasime peegliga infotahvlite peale, kord sobrasime puujuurikate vahel, käisime ka gepsu järgi nullis. Vahepeal luges noorgeopeitur enamus logisid läbi, aga abi nendest ei olnud. Tulemuseks oli see, et siin on sinine moll. Tõsi, midagi me siiski leidsime, esimese infotahvli posti küljes oli üks kokkuvolditud paber. Võidurõõmsalt voltisime selle lahti lootuses sealt edasisi juhtnööre saada, aga tutkit. Seal oli miski venekeelne tekst ja mingi kujund. Äkki see oligi minigi oluline detail selle aarde juures? Ei tea, me ei mõistnud sellega midagi peale hakata. Igatahes meie lahkusime. Las laagerdub, mõni teine kord võib-olla üritame uuesti.
Tänud! Koht oli muidu põnev.
Tore jalutuskäik Tallinna külje all. Polnud sellest kohast enne midagi kuulnud. Lõpppunktis pidime käima kaks korda, sest üks "Siim" oli kloostri taga metsas just seal end sisseseadnud. Aitäh peitjale. EVEJ.
Leitud. Tore pühapäevane jalutuskäik metsas. Algul näitas geps veidi metsa poole nullis, aga Merlis taipas vihjest kinni hakata ja leidis esimese punkti üles. Teine tuli lihtsalt. Aitäh peitjale.
Esimese punkti leidsin kiiresti, teise punkti puhul läks veidi rohkem aega. Kole palju prügi oli, aare ise õnneks siiski prügi sees polnud. Koht muidugi kena. Aitäh peitjale.
Kloostrimetsa aare sai täna leitud, oli mõnus jalutuskäik talvisel laudteel. Logidega tutvumine aitas alguspunktist järgmised koordinaadid kätte ning edasi läks juba kiirelt. Lahe termo on karbis :).
Nullile lähenedes arvasin, et tabame kellegi teolt aga tegelikult oli seal lihtsalt isa-poega jalutamas ja mänguhoos. Uurisime siis tähtsa näoga infotahvleid ja muidu loodust kuni nad minema läksid. Kahjuks ei leidnud jälle midagi sealt ja külm hakkas ka.
See aare on hea näide sellest, miks meile geopeitus meeldib. Nähtavasti ei oleks aardeta siia nähtavasti sattunudki. Kõigepeal otsisime läheduses hoopis soomaaki. Üks suurem leitud kamakas taskus oli hoopis kindlam laudteele suunduda. Esimese punkti leidsime maas vedelemas. Vahepunkti anum oli seest niiske ja vajaks välja vahetamist sobilikuma vastu. Aarde enda asukoht näib olevat üsna populaarne. Sellest andis märku hunnik sihvkakoori ja paksult prügi täis laudteealune. Õnneks leidsime aarde sellest veidi eemalt. Aare oli korras. Aitäh sinna juhatamast.
Esimese punkti leidmine käis kiiresti, lõpuga läks rohkem aega. Aare kuiv ja korras, esimese punkti info oli niiske. Üllatus oli leida väga heas korras laudtee, väga mõnus oli mööda seda käia. Suur tänu!
Seal soos polnud üldse enne käinud, isegi ei teadnud sest midagi. Mulle meeldis, tänan ilusasse kohta kutsumast.
V: leopardi ja jaanalinnu, J: luubiga koera ja kraadiklaasiga papagoi
Mida teeb geopeitur pärast kaheksatunnist tantsuproovi, millest viimased kolm on kulgenud lausvihmas? Soojendab end saunas üles, paneb kuivemad riided-jalanõud selga ja läheb kell kümme õhtul Tallinna metsadesse ja soodesse aardejahile. Tantsupeo aardetuuri 2/6. Aitäh!
Alguspunktis otsisin ikka päris kaua, kuid leitud ta sai. Teise punktiga läks kiiremini. Tore aare!
Kuigi vihjeks oli laudtee, sättisin ikkagi endale kummikud jalga...mine tea, ikkagi soo...kui nii võtta :) Esimene punkt käes suundusin mööda laudteed nulli poole ühes käes gps, teises käes kummikud ja endal varbad paljad. Konteiner väga pikalt ennast peita ei lasknud. Logiraamat sai värske minigripi endale ümber. Tänud meeldiva jalutuskäigu eest ja huvitavasse kohta juhatamast.
Teletorni juurest siia otse kõigepealt parklat otsima. Viimane jupp teest tundus minu linnakale natuke kahtlane ja jätsime auto alajaama juurde. Esimeses punktis sisu märg. Vajab vahest mingit muud niiskust pidavamat konteinerit. Laudtee ise ole kena. Tänud.
See oli ilus rabatee ja tore matk! Esimese punkti koordinaadid täiesti märjad, jätsime algul kuivama, tagasi tulles panime tagasi, sai natuke parem aga vajaks hooldust!
Ilm oli väga ilus kevadine ja tööpäeva ajal rahvast vähe liikumas seal soos. Päris mõnus lihtne multiaare. Paik oli mulle varasemast tuttav orienteerumisspordi kaudu. Tänud peitjale!
Leidsin kell 16:00 EET. Esimese punkti konteiner oli niiske aga paberid on kiles ja OK. Mõnus jalutuskäik. Ilus koht. Aitäh! TFTC!
Ühistööna leitud suurema vaevata.Hämaras kasutatud videoluure esmapunkti leida ei suutnud.Välja aitas Fredi pikk käsi.Seevastu viimase punkti aitas leida videoluure peale alexandripurgi,viinapudeli,shampusekorgi jms pudipadi leidmise. EV J:10senti ja pastaka.
Tänud toreda jalutuskäigu eest oma kodu ümbruses. Esimeses punktis valasin karbist vett välja. V: kummitus J: mänguauto
CCCLXXXIX. Sealsest loodusrajast teadlik polnud. GPS oli täna ülimalt uimane, kuid õnneks seal olev kaart ja vihje aitasid püsida õigel teel. Aare korras, tänud!
Vahepeal sai juba suurt Tokroodat appi palutud, sest geps kippus metsavahel ära minema. Tokrooda nägi ja saatis signaali ja ka aarde, aamen.
Esimese punktiga oli veidi tegemist, kuna ootasin veidi teistsugust algust. Aga no, see on puhtalt minu enda viga. Edasi aga kulges kõik juba nii nagu vaja siis tuli leid juba kiirelt. Tänud aarde eest.
Ei olnud meie sellest soost midagi kuulnud, rääkimata korralikust laudteest. Tänud juhatamast! EVEJ Esimese vahepunkti konteiner oli poolenisti vett täis, tänu kilele vajalik info märg ei olnud.
We've found stage 1 already last winter in the snow covered forest but used the wrong format and didn't find the final. Back home we corrected the mistake, saved the numbers and used this beautiful golden October day for a second try. During our walk in the forest we did not meet a single soul and what do we see when reaching the final: a lady taking a rest. Why there?! So we walked on to return 15 min later and again: the same lady there. Ok, another round on the study trail and in our third attempt she was finally gone and we had a quick and easy find. Thank you for the loooong hike+hide. The lady'd better be a fellow geocacher!
Mõnus jalutuskäik oli. Ega me ei uskunud, et laudtee kuidagi asjaga seotud on ja tormasime pimesi GPS usaldades metsa. Et siis millalgi jälle laudtee peale naasta. Kui pea ei jaga, jagavad jalad. Aare sai siiski ilusti leitud.
Leidsin. Esimese punkti konteiner oli täiesti väljas ja niiske aga paberid on korras, panin kuhu minu arvates on õige koht.
Käisin seda mõni nädal tagasi ka otsimas, aga siis oli nii meeletult sääski, et ei suutnud seal kaua olla ja millegi otsimisest rääkimata. Täna oli olukord tunduvalt parem, st sääsed ja muud elukad ei tüüdanud. Nullis jäi üks asi kohe silma, mida ma esialgu küll lihtsalt prügiks pidasin kuna ta nii avalikult seal vedeles. Võtsin siiski välja ja sain aru, et ikka õige asi on. Kallasin karbist vee välja, võtsin koordinaadid ja asetasin tagasi varjatumalt ja sinna, kus tundus talle sobiv koht olema. Rattaga oli päris pull selle laudtee peal kimada. Lõpus läks leidmisega natuke aega, sest päris pimesi seal kobada ei tahtnud ja üritasin ikka enne piiluda, et kus see aare on. Lõpuks nägin ja logisin. Tänan!
Selline mõnus laudtee tuli küll üllatusena. Vaevalt ilma geopeituseta üldse sellisesse kohta oleksin sattunud. Kahju muidugi, et ikka on selliseid tegelasi, kes viitsivad oma joogi ja söögi metsa viia aga taarat ja teisi pakendeid metsast enam ära ei jõua tuua... :(
Ilus ja lai laudtee tõesti, lausa lust oli sellel rattaga sõita
Esimest korda käisin ei võinud seal ratta seljast maha tulla sest sääski oli liiga palju. TEist korda ei näidanud gps õigeid andmeid ja otsisin valest kohast. Kolmandal korral oli tuul ja pold sääski ja õnnestus leida. EVEJ
Tere tere tulemast, oled tore telemast. Öösel oled tulemast, ütled üle mere tere tulemast. Telemast on selle metsa suurim seen, näitlejad, korraldage stseen.
Esimest korda selle aastanumbri sees kasutasin päikesekreemi ja ilmselgelt oli tegu vale otsusega. Minust sai sääskede lemmik. Minust, kes ma võin päevitusriietega tund aega metsas passida ja saan selle aja peale heal juhul kolm punni. Ma lihtsalt ei meeldi sääskedele. Täna olid piniseja-linnukesed kõik minu ümber parves. Mhh, hallide ajusagarate vahele tekkis juba vandenõuteoreetikule omane idee, et äkki lisatakse päevituskreemidesse miskit, mis meelitab sääski, et saaks rohkem sääsetõrjet müüa.
Aardeid leitud Eestis 548, maailmas 679.
Ilusa kevadilmaga võiks parkida botaanikaaiast-käänak-allavoolu parklas, minna mööda kallasrada botaanikaaeda, seal pisut ringi vaadata, matkata edasi ning nokkida üles soo-aare. Mõeldud-tehtud. Esialgu sujus plaan perfektselt kuid siis -- ERROR. Botaanikaaed oli endale aia ümber ehitanud ja seega ilus ja õilis botaanikapiraatluse plaan eepiliselt feilinud. Vähe sellest -- aia taha jäänud taimed olid aiataha jätmisest sõna otseses mõttes okkalised ja metsikud. Et neid aeal aia sees tabaks tamme-äkksurm, T-teod, juuremädanik, leherooste ning lehetäide invasioon! Et mutid ja vesirotid nende mulda ohtralt kobestaks! Et orashein, rakvere raibe, Sosnovki karuputk, kõrvenõges ja malts seal vahvalt vohaks! Aktivapoolelt sisaldas aiatagune okasdžungel üüratul hulgal fotogeenilisi linde ja mutukaid...
Kui botaanikapiraatluse-plaan läks sõna otseses mõttes aia taha, siis miks mitte hoopis Teletorni minna? Seadsime sammud sinnapoole ja järsku märkas Andre SUITSU. Kus suitsu seal ka tuld ning vastavalt varakevadistele oludele kulutuld, mis levis nagu -- kulutuli lähedaloleva võsa suunas. Kuna olukord näitas kõiki kontrolli alt väljumise sümptomeid, siis tuli kuidagi-viisi prioriteetida (juhuslikus järjekorras):
Kõige selle show ülespildistamine.
Kaasasoleva fototehnika konfimine puu otsas olevate lindude pildistamiselt põlengu pildistamisele.
Sündmuskoha asukoha väljamõtlemine.
Möödujate kaasamine.
Meltdown-tunnustega taldade jahutamine.
Pritsumeeste väljakutsumine.
Tule kustutamine käe- ja jalapäraste vahenditega.
Lähimalt looduskaitsealuselt põõsalt tule tõrjumist abistava vitsakimbu koostamine.
Fototehnika päästmine läheneva tulerinde eest.
Kokkuvõttes olid meil mõlemil tükk aega sisustatud "põneva ja haarava tegevusega". Kuna pritsumehi ei paistnud kusagil, siis helistasin päästjatele et nüüd on case closed. Loomulikult helistasid selle peale pritsumehed ja täpsustasid meie asukohta. Meie nende asukohta. Nemad meie asukohta ehk kokkuvõttes tükk lõbusat maastikumängu mis lõppes teineteiseleidmisega ja kontanteeringuga et tuli on ilma nende abita kustu.
Et päike oli parasjagu ühe-tornipiletiga-päev-päikseloojang-videvik kõrgusel, siis jätsin järgmised modellid põõsaid kaunistama ja siirdusime pika sammuga torni. Kell 19:05 selgus et torn suletakse 19:00, restorani lauad on ära reserveeritud ja me oleme väga oodatud homme hommikul 10:00. [pisut tsenseeritud]. Et miks mina nii palju sitikate pildistamisega aega raiskasin? Et miks sina mind selle kulutulega eksitasid, tornist oleks olnud palju parem vaade kohalikule metsatulekahjule ja healjuhul ka võimalus mittegrillitud-saamise-eest trepijooksu teha?
Tekkinud "raskes psühholoogilises õhkkonnas" sai olla vaid üks ja ainuõige otsus -- kuulutada Kloostrimetsa sooaarde üleskorjamise plaan -- rappaläinuks.
Siiski õnnestus võtta paras pinu põnevaid pilte ning kultuuripealinna aare (mitte üleliia geokultuurselt) üles korjata...
vana mitteleid sai seekord gpsi abiga heastatud. kaardil nähtavaid orientiire seal tõesti ei ole niiet ilma gpsita leidmiseks peab ikka visadust ja õnne olema.
Geopeitusega seoses satub igasugustesse põnevatesse kohtadesse, kuhu muidu ei oskaks üldse minna. Tänan aarde eest!
Alguses sai veidi keerutatud, edasi läks juba lihtsamalt. GPS ei olnud täna väga koostööaldis (nii siin, kui ka järgmistes aaretes), seega oli vihjest palju abi. Täname!
Ilus pühapäevane jalutuskäik. Kõige rohkem kulutasime aega esimeses punktis. Edasi sujus kõik kenasti. EVEJ. Tänud!
Nägin, et omanik oli raja läbi käinud ja kõik on paremas korras. Seega tuli minna tegema vigade parandust. Seekord läks kõik nagu õlitatult. Ei tea mismoodi ma eelmine kord takerdusin
Läksin, et täpsustada koordinaate aga gps ei teinud eile ikka üldse koostööd ja ei leidnud tunni aja jooksul piisavalt satelliite. Ju siis pidi seekord nii olema :) Mis aga oli huvitav, et aadreomanikuna sain ka mina teist punkti oma veerandtunnikest otsida, kuna see oli kohta vahetanud ja oli ca 2-3m eemal kohast, kuhu mina olin ta sügisel jätnud. Kuna kommentaaridest on selgunud, et koordinaadid on niiehknaa mõne meetriga veidi nihkes ja uus peidukoht aardele ehk turvalisemgi tundus, jätsin ta oma uude peidukohta. Aare ise kuiv ja korras, ootab leidjaid :)
Talvel sai kah paar korda käidud. Aga noh ilma lumeta on lõpp-punktis tunduvalt lihtsam. Aitäh, polnud aimugi sellisest kohast.
Kevad tegi minu eest töö ära ning sulatas ära lume, mida ma ligi kuu aega tagasi kaevata ei soovinud. Nüüd hakkas tekkima tunne, et kaevata tuleb aaret välja millegi muu hulgast. Peale mõningast piilumistööd hakkas aare silma. Tänan.
Esimese punkti leidsin silmapilkselt. Kuivatasin topsikusse kogunenud niiskuse ja sõitsin edasi. Teises punktis on olnud korralik pralle. Igale poole kuhu oma käe toppisin oli vastas kas šampuse pudel, veinipudel või mõni õllepurk. Proovisin oma 10-15 minutit nende vahel seda õiget asja leida aga ei suutnud. Kahju, et inimesed ka sellistes kohtades otsustavad pidutseda ja siis oma prügi kaasa ei vea.
Rada ise tundub väga mõnus ja kindlasti lähen lähiajal uuele katsele. Kohtasin seal ka selle kevade esimest liblikat. Loodetavasti valge värv ei tähenda lumist suve :D
Tore tuttav rada. Alguspunkt tuli vihjele vastavast kohast kiirelt välja, lõpus aga läks millegipärast kaua. Aitäh uuesti rajale kutsumast. Aare korras, evej.
See rada on tuttav juba 3 aasta tagusest ajast kui tegime seiklejatele sinna seikluse. Juhised edasi liikumiseks paljastusid kiirelt aga lõpus aardekarbi kätte saamiseks pidime kõvasti kaevama. Aitäh!
Algus tuli esimesest kohast välja. Lõppu oli tore jalutada, kuid see tuli siiski ootamatult ja kuna seal oli väga palju lund ja mul kaevamiseks soov puudus, siis jätsin vormistamise mõneks teiseks korraks, et saaks tagasi tulla :)
Otsisime esimest punkti umbes veerand tundi aga ei leidnud miskit mis sealt edasi aitaks. Hiljem logisid lugedes selgus, et koordinaat veidi mööda. Koht tundub igatahes huvitav ja ilma GP-ta polekski sinna ilmselt sattunud aga eks kunagi soojemal ajal tagasi.
Seal olen juba korra varem ka käinud, kuid siis olin pime ja ei leidnud ma seda esimest punktigi. Nüüd tänu väikestele kommentaaridele selle ikka leidsin. Lõpu leidsin ka. Lõpuks. Täitsa okei aare, kuigi suvel on seal kahtlemata ilusam, tänud:)
Päike oli loojunud ja läbi uduse vine valgustas taevast vaid teletorni imeline värvidemäng. Olin juba sel hetkel väga rahul selle aarde olemasoluga, sest sinna ma poleks küll niisama sattunud. sellisel kellaajal kohe kindlasti mitte. Väga ilus oli. Müstiline.
Aarde leidmiseks tuli sukelduda aga hoopis metsa vahele pimedusse. Nii nutikas olin ma seekord isegi olnud, et kodus asju pakkides taskulambid kaasa panna. Nii nutikas ka, et hiljuti muretsetud jäänaelad kotti pista. Ja siis sai nutikus otsa, sest tõesti, no milleks neid saapa alla panna? Kui juba pool päeva sai niisama "uisutada" niigi ja oleks pidanud selge olema, et on libe... Nii asusimegi kõik koos teele ja esimeses punktis oleks ma küll hoopis mujalt otsinud, kui sain soovituse mujale pilk suunata. Oh ja peale seda saigi alguse väga libe teekond. Laudrada, kena ja lai, oli kui jääraja libedaim variant. Tagasiminek ei tulnud kõne allagi ja nii me seal liuglesime, kes liblikana lenneldes, kes kurvidest välja kaldudes ja kõrvalt lisa võttes. Kes tasa ja targu hoopis raja kõrval kulgedes. Siis tabasingi end mõttelt, et miks küll Alex ja Merike seda käiku kaasa teevad, neil ju leitud, võiksid ju kindlal pinnal oodata, kuni ma ära kakerdan... Härdusest tuli nutumaik lausa suhu, sest loomulikult oli kuidagi tugevam tunne, kui keegi veel seal on. Aitähhhhhh...
Aarde enda leidmisega läks natuke aega, eks seda kraami ole seal ka ju mille vahel valida. Lõpuks said aga terad sõkaldest eraldatud ja oma sealviibimine dokumenteeritud. Aare korras. EVEJ.
Tagasitee kulges kuidagi kergemalt, kas oli psühholoogiliselt kindlam, sest iga samm ju tähendas autole lähenemist või oli omandatud jääraja kiirkõnni nüansid. Eriti hoogsaks muutus Alexi samm, kui haaras taskust telefoni ja kellegiga juteldes edasi lausa lendles. ;) Vahva oli vaadata. Kohale jõudsime kõik tervete kontidega, ilma kadudeta. Ärge järgi tehke! :D
Auto juures, seistes keset kõnniteed ja imetledes taas teletorni värvidemängu, ilmus pimedusest üks valgustamata naisterahvas ja meid peaaegu jalust maha kõndides kadus ka pimedusse. Julged inimesed sealkandis...
Siinkohal sai minu viibimine sealkandis aga otsa ja oli aeg naasta oma kodukanti. Aitäh kõigile peitjaile ja suur tänu reisikaaslastele! Oli tore!
Jäänaelad on puutumatud siiamaani... :)
Algusepunkti leidmine oli algul keeruline kuna koordinaadid on mööda. Peale eelnevate logide lugemist saime aga alguspunkti kätte ja edasi läks kõik juba libedalt ja seda otseses mõttes kuna laudtee oli vihma tõttu libe.
Mõnus jalutuskäik - väga kultuurne jalutamine. Ainult lõpus oli keegi pidu pannud ja hulga prügi ka ära peitud. Kuigi väikseimat otsijat tuli meil pidevalt motiveerida või tassida pikendasime oma jalutuskäigu ka ümber teletorni. Aare korras ja korralik. V.paprika J.noole. Tänud peitjale ,saime kodunt välja ja ennast liigutatud.
Väga meeldiv rada. Isegi hoovihm/rahe ei rikkunud jalutuskäiku. Tänan.
Kena rajake tõepoolest. Algus oli pisut kobav ja lõpp pisut prügine aga kõik oli tore. Rajast polnud enne aimugi :) Andreas magas ja Kadi ründas ilmselt suve viimane puuk...Aitäh peitjale.
Otsustasime kasutada ära ilusat ilma ja läksime siis sood uudistama. Kahetsema ei pidanud nautisime kogu teekonda täiel rinnal. Lõpus ei tahtnud kuidagi leida sõime marju ja mõtlesime ja otsisime edasi kuniks lõpuks siis näkkas. Tänud oli väga mõnus jalutuskäik. TB-d omaarust küll ei näinud, aga väga hoolikalt ei uurinud ka.
Algus oli natuke keeruline, tahvlite nummerdus oli vist meelega segadust tekitama sätitud, aga ei midagi hullu. Rada sai kuidagi ruttu otsa lõpuks ja eks ta üldse selline natuke võõrkeha sellises paigas tundus. Tänud!
Kuna suutsime end autovaba päeva üritustel orienteerumisega piisavalt ära väsitada, siis tervet rada seekord läbima ei hakanud ja leidsime lihtsalt aarde. Täitsa viisakas linnasoo oli, aitäh peitjale!
Meie ei kohanud rajal kedagi. See pole miski ime, kell oli juba ka päris palju. Pimedust oli samuti päris palju. Aare sai siiski leitud :) Tänud! Kunagi olen sealkandis orienteerunud, siis seda laudrada veel küll ei olnud. Ainult soo ja võpsik on meeles. Teletorni aia ääres ei pääsenud läbigi. Nüüd oli lust ja lillepidu :)
Päris ilus rada sinna metsa ehitatud. Poolel teel sattusime tuba-marketisse. Riiulitele oli välja pandud ilus, värske turvas, mida siis mõistliku raha eest sai soetada. Kuna muguhordid olid juba paremad tükid endale võtnud, loobusime sisseostudest ja käisime hoopis karbi juures. Jätsin ränduri, võtta ei tahtnud midagi.
Kuivõrd päev oli uskumatult soe, siis ei lubanud südametunnistus seda pealetöist vaba aega koduseinte vahel veeta. Ajasin Airi koos jäljekoeraga toast välja ning kuna kodust aardeni on mitu kilomeetrit alla kümne, oli ka autosõit üsna lühike. Täitsa mõnus paik oli. Vahepeal tuli üks jääkaru suurune valge koer meie väikse tuustiga sõprust sobitama. Suuremat asja sõpru neist ei saanud, sest meie pintselsaba omab tugevat napoljoni-kompleksi. Punktid said leitud üsna mõistliku aja jooksul. Väga mõnus rada, ei olnud sinna enne sattunud. Tänud kodukandi tutvustamise eest! EVEJ.
Algul olime liigselt nullis kinni. Lugedes geopeituse lehte sain logidest teada, et null pidavat olema natukene mööda. Lugesime üle ka vihje uuesti. Vihje lugemisega saime jätta teokleepeka rahule :) Vihjele tuginedes tegime seal mitmeid akrobaatilisi harjutusi. Kristjani harjutused olid vägevamad ning nii numbrid kätte me saime. Teel aarde juurde nägime meiegi turbaladu .. Aarde juures jällegi töllerdasime niisama ringi. Üritasime peaaegu ühte mätast laudtee alt kätte juurida. Otsisime metsa alt. Siis tulime tagasi vihje juurde. Istusime mõtlesime .. Korraga aga Kristjan .. LEITUD. MIS ASJA!!!??? Kuidas me suutsime nii lihtsa koha välistada .. Tuleb läbida vist järgmine geoakadeemia .. EVEJ Aitäh Rabajalutuse eest! :)
No sai ikka vaadatud ühelt poolt, ei näinud, ja siis teiselt poolt kuni lõpuks aru sain millega tegu!
Siin rajal kohtusime [sportlase] ja [tomiandrepiga]. Vestlesime Kiirestikuulja teemadel, kuna nemad olid teises punktis toppama jäänud ning jalutasime edasi. Nende soojades jälgedes aarde ka leidsime. Hea jalutuskäik, lõpp tuli ainult kuidagi kiiresti kätte, aitäh ikka! :)
Inga pika jutu jätkuks olgu öeldud, et need olid siiski mustikapõõsad, mis minu huvi pälvisid ja seda ikka talvise tee eesmärgil.
Kaardilt leidsin koha kus saab parkida umbes 70 meetri kaugusele. Reaalselt ei viitsinud seda otsida ja keerasin kuskile võsa vahele, kui oli jäänud veel pool kilti. Jõudsin nulli ja sügasin seda silti igalt poolt. Mitte kübaratki ei saanud targemaks. Siis lihvisin ka teist silti ja olin sama tark. No heaküll, tegelikult on seal teise sildi küljes üks pisike teokleepekas. Kuna seda on juba enne mind raskelt retsitud siis jätsin selle eluka torkimata. Vahepeal uurisin teist silti ja ei saanud mitte midagi enam aru. Esimene ja kuues punkt on samas kohas ? Tallasin veel hunniku igasugu juurtepikendusi laiaks ja siis lõpuks lugesin, et ega see null ikka null ei ole ja tegelikult on seal kaks rada ja üleüldse on kõik korras. Siis kehitasin õlgu ja võtsin järgmise punkti koordinaadi. Ma ei hakanud iegi mitte üritama aru saada mida ma seal enne tegin. Tee peal näppsin ka neid turbatükke ja ei jõudnud ära imestada kui hea rada see on. Lõpus olid mingid lapsed oma isa metsa toonud aga vapper onu ei tundnud mingit hirmu mind nähes. Ilmselgelt kavatsesin ma seal neist kauem olla. Sellest andis märku minupoolne iga rohukõrre terane jälgimine umbes pool minutit. Loomulikult viskas neil varsti üle ja umbes 4 aastased lapsed viisid isa sealt õige ruttu ohutusse kagusesse. Tiba hiljem kangutasin juba karpi lahti. Eelmiste leidmiskuupäev oli nii muhe, et pidin pilti tegema. Tagasi trampisin juba järgmist teed mööda ja leidsin et see mulgiteema hakkab igasugu piire ületama. Aitäh.
Valmistusime pikaks retkeks, lasin veel Helenil vahetusjalanõud kaasa võtta (et ise need koju unustada), mul endal oli lausa söök kaasas... Ja siis osutus teekond kõigest 500 m pikkuseks. Ei saagi aru, kuidas meil niimoodi õnnestus ülejäänud 1300 meetrist ära vingerdada.
Pärast mitut minutit alguspunktis koordinaate otsides, mida segas Heleni pidev võsa vahel jooksmine (et keegi midagi muud ei arvaks, siis ta korjas pohlalehti), kroonis seda kõike siiski edu ja Helen leidis vajalikud numbrid. Pärast seda oli tema töö tehtud ja mina võisin ülejäänuga vaeva näha. Moepärast otsis ta ka lõpus aaret, kuid seda oli suhteliselt keeruline teha kogu selle pohlapõõsaga, mis tal kätte korjatud oli. Niisiis aarde leidsin mina.
Kuidagi liiga kähku lõppes see kõik ja me olime isegi natuke pettunud. Samas tibas vihma ja kuskilt tuli ka midagi positiivset otsida, niisiis oli meil ka hea meel, et see ruttu otsa lõppes. Lisaks korjas Helen endale talvevarud. Tänud aarde eest.
Kuna oli meeles, et kuskil teletorni taga on see aare, sai GPSi järgi pööratud ilusasti ühele väikesele teele teletorni ja botaanika aia vahele. Aga jah, oli kuidas oli, olime varsti sunnitud tagasi pöörama ja ringiga minema... Oleks pidanud enne ikka vaatama, kus see aare on. Jätsime auto soovitatud parklasse, panime isegi kummikud jalga ja läksime otsima. Nullkoordinaadi juurest suurendasime otsinguringi ning peatselt Mari-Liisil oligi näpus. Jalutasime mööda libedat laudteed, mõtlesime vaestele lapsevankritega otsijatele - päris mitmes kohas ju libisemisvastased kõrgemad kohad. Aga mõnus jalutuskäik oli, Mari-Liis leidis ka lõpp aarde ja autasuks võttis jälle ühe märgi, asemele panime ühe üllatuse. Tagasiminnes arutasime Blair Witch Projecti filmi ja kui tore oleks kui nüüd kõnniks-kõnniks-kõnniks ja avastaks uuesti ennast selle silla(?) juures... Aitäh jalutuskäigu eest.
Ootasime nagu teisedki pikemat matka, kuid ajaliselt läks küll kauem kui oleks võinud. Tänud!
Kui alustasime, hakkas juba pimenema, mõtlesime, et kuki-muki, teeme kähku ära. Väga tore rada oli, me muidugi viitsime ikka igas punktis üle-aru palju aega. Kuidagi lolli peaga otsisime vale asja ja tänu sellele õiget ei näinudki tükk aega. Tagasi saime praktiliselt pimedas. Suur tänu! Seda rada ei teadnudki.
Tegin nagu kästud - ootasin pühapäeva, seejärel võtsin lapsevankri ja veel ühtteist sinna sisse panemiseks ning järgmine märkimist vääriv hetk oli parkimine soovitatud asukohas. Veel tasub märkimist, et minu aparaat näitas nullpunktis 7m, täpsusastmega +/- 6m ja mul tuli enne kolm korda vaadata kui lõpuks nägijaks sain. Viimane oluline sündmus oli viimane punkt, mille puhul piisas ühest jõllitamisest.
Ahjaa, ühe koha peal jagati tasuta turbatestreid, aga mul on külmkapp praegu täis, ei hakanud võtma. Ühe roosa karukese pätsasin aga küll (tungival nõudmisel) ära.
Aitäh peitjale! Ei ole sinna keset eimiskit asuvale laudteele varem sattunudki ja oli tore kärurallit teha. Ainult kole lühikeseks jäi see rada...
Poleks osanud arvata, et selline raba ja laudtee nii Tallinna külje all leidub. Sinna võib teinegi kord jaluatma minna.
Ka minu GPS näitas millegipärast kümmekond meetrit õigest kohast eemale.
EVEJ
Parklasse jõudes kiskus juba pimedaks. Asusime teele, algul ilma gepsuta aga peagi sai selgeks, et laudtee niisama ei leia. Nullis vaatasin õigesse kohta aga Joss oli see kes karbi kätte sai. Teises punktis olin leidjaks juba mina ;) Tänud. EVEJ
Väga mõnus aare õhtuseks kiireks metsaskäiguks ja kusjuures kohta, kuhu kumbki meist varem sattunud polnud. Laudtee tuli kena üllatusena, rajal olevad tarkustetahvlid värskendasid aga mõndagi meelest läinut. Mis aga pisut mööda oli, oli null - ca 12m. Seal läkski kena aeg ära aga ei hullu. Täname juhatamast! Pistsime hiliseid mustikaid põske ja veeresime kodupoole tagasi. Aardest EVEJ
Ilus jalutuskäik vaikses ja rahulikus metsas. Parklas sai ka geojuttu puhutud veidi. Esimeses punktis oli veidi keeruline - tegime ebavajalikke akrobaatilisi liigutusi. Logitud vist kolmandana. Võtsime midagi - jätsime midagi. Tänud.
Nullis saime natuke aega nuuskida, kui nägime võpsiku vahelt inimesi lähenemas. Pagan, mugud, seda ka veel vaja. Õnneks oli Speedy ja Mugu, otsisime koos edasi ning natuke maad nullist Paavo ka eelaarde leidis. Edasine oli mõnus jalutuskäik rabas, räätsasid vaja ei olnud ning lõpp tuli ka mõistliku ajaga ära. Jätsime vist ümbrikuavaja, ei võtnud midagi. Tänud juhatamast :)
Kui Oandult tagasi jõudsin oli peagi geotakso ukse ees ja kutse laudteele matkama minna. Mis siis ikka, igaks petteks taskulamp kaasa ja minek. Eemal tervitas meid teletorn oma värvidemänguga ja viimase valguskiirega sai leitud ka vihjekarp. Uudistasime matkarajal olevaid silte ja kõndisime mööda mõnusat laudteed. Oletatavasse nulli jõudsime pimedas ja siin saime kõik vaegnägija staatuse, no ei näinud lihtsalt 5 mm kõrvale. Endal oli ka halenaljakas kui lõpuks suht esimesest vaadatud kohast( esimesel korral midagi nägemata) siiski aarde välja sikutasime. Aga ilus oli ikka, sest sellist värvidemängu polnud varem näinud ;).
Kuna olime niikuinii Pirital veesporti tegemas-vaatamas, sai ka uus lähedalolev aare üle vaadatud. Tegime autoga teletornile poolringi peale ja jätsime veidi eemale kui Caveman, sest peale 2:15 h ja 36.75 km lohetamist oli jalutada ka vaja. Nullis silmasime Mikit-Merlet, kellega koos aarde üles otsisime. Mina oma pealiskaudsuses muidugi arvasin, et olemegi aarde leidnud ja et mis 1.8 km matk siit küll tuleb :-D Siis meenutas Miki, et tegemist on ju multikaga. Mööda üllatavat laudteed oli lust kõmpida ja nii me selle aarde leidsimegi. Kusjuures esimesest kohast, kus tahtsin vaatama hakata ja käega enne kui silmaga :-)
Aitäh mõnuda aarde, ootamatu laudtee, meeldiva jalutuskäigu ja õpetlike teadmiste eest, mis infotahvlitel ja lahedal turbariiulil pesitseid. Tagasi jalutasime teist kaudu ning piilusime uhkeid maju ja aedu. Aardesse jätsime rohelise paprika, ei võtnud miskit.
Kui lõpuks rahulik pühapäevahommik läbi sai ja rabasse suundusime, siis selgus, et parkla oli täiesti tühi, rada samuti inimtühi ja logiraamatus ainult üks sissekanne. Lisasime teise logi kella 13.30 paiku. Kuigi olen sealkandis varemgi ringi liikunud, sellest rajast polnud aimugi. Tänud peitjale huvitavasse kohta juhatamast.
Autot ei jätnud sinna kuhu soovitati, vaid mugava inimese kombel 70 m kaugusele alguspunktist. Ilmselt sellepärast sai ka kogu matk lühem kui lubatud.
Alguspunktis läks omajagu aega, kuna null oli pisut teises kohas. Vihjest ei osanudki kohe kinni võtta aga siis sain aru ja leidsin. Lõpppunktis kohtusin Joonasega ja tegime ühise logimise.
Tänan aarde eest! EVEJ
Nüüd loen siis kirjeldust ka ... Tglt on kõiges süüdi see, et Sass kippus ka pikemale sõidule kaasa. Panime ta siis hommikul ALeCoqile jalkat mängima ja lootsime ennast seni lõbustada Admiral 3, Rotermanni ja muude taolistega. Paraku selgus aga et a) geps oli muude tänaseks varutud asjade koordinaadid kuskile mujale salvestanud ja b) Admiral 3 otsas patseeris 2 autotäit politsiste. Aga seal bensuka parklas oli vihvi, Kaur hakkas kadunud koordinaate taga ajama ja märkas, et uus aare üleval. Kena, keemia võib oodata, vanainimeste asi mitte, nagu ütles klassik. Aga ega siis kirjeldust ei saanud meelde jätta :) Igatahes sibasime nulli ja vahtisime hulk aega ringi - geps gepsleb, moblalevi põle. Lõpuks sai Kaur ühe klassivenna voodist üles aetud, see luges kirjelduse ette ja siis läks lõbusalt. Lõpp tuli kuidagi äkki, ootasime pikemat tiiru. Aga koht on ilus, kuigi karbi ümber on lamavaid mehi na paljuvõitu. Logisime puhtasse vihikusse kell 10.35. PisiLiisi rabas aardest konn-ükssilma kujulise TB ja kandis selle ise hellalt autosse, kus ta siis pärast pikka omil jalul matka kauaks magama jäi. Üllatav, aga väga kena algus sellele päevale, aardele pikka iga ja peitjale tänud vaevanägemise eest!