1991: Eesti piir
Kirjeldus
Eesti piiri taasloomine algas juba 1990. aastal, ränkades tingimustes ja keerulistes siseriiklikes oludes. Interrinde rünnak tolleaegse Eesti NSV valitsuse vastu Toompeal oli toimunud vaid mõned kuud varem, samuti viibis riigis Nõukogude Liidu väekontingent ja piirivalve. Lokkas ka kuritegevus ja spekulatsioon, riigile vajalikke kaupu veeti välja… 20. septembril 1990 moodustati riigiminister Raivo Vare juhtimisel majanduspiiri kehtestamise komisjon, mille eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Valvajate isikkoosseis moodustati vabatahtlikest, infrastruktuur ja varustus oli seejuures null. Kuid oli tahe muudatuste tuules oma riigi heaks midagi ära teha. Siseminister Olev Laanjärv: "Kui 1990. aasta oktoobris piiripunktid püsti pandi, tuli NSV Liidu Siseministeeriumist kohe sifrotelegramm, et mis teil seal Eestis toimub. Saatsin vastuse, et võitleme organiseeritud kuritegevusega. See neile sobis, vähemalt alguses".
Eesti Riiklik Piirikaitseamet moodustati Eesti NSV Valitsuse määrusega 8. aprillil 1991. Sama aasta kevadel pingestus olukord lõunapiiril ning kevad-suvel ründas ja rüüstas Riia OMON korduvalt Luhamaa, Murati ja Ikla piiripunkte sarnaselt Leedus ja Lätis toimunule. Rünnakud kulmineerusid 9. juuli hilisõhtul toimunud pommiplahvatusega kodukaitse, piirikaitseameti ja hinnaameti majas Toompeal.
Kui Eesti 20. augustil 1991 taasiseseisvus, alustati üleminekut majanduspiiri kaitseteenistuselt reaalsele piirivalveteenistusele, 15. novembril 1991 alustati piirikontrolli maanteedel asuvates piiripunktides, raudtee piirijaamades, rongides ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates ja lennujaamades. Ja sealt edasi on piirivalve areng kulgenud vaid tõusuteel ning täna oleme jõudnud selleni, et Euroopa Liidu ja NATO liikmena on meie ülesandeks ka Euroopa Liidu välispiiri valvamine.
Ajalooseeria 1991. aastat markeeriva aarde leidmiseks oled oodatud külastama endises piirivalvelinnakus asuvat muuseumi SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon, avatud T-L kl 9-17, suveperioodil 15.05 - 15.09 T-P kl 9-17. Sissepääs on täiskasvanutele 8€ ning õpilastele (kuni 12 klassini), pensionäridele, invaliididele ja kõikide sõdade veteranidele 5€. Eelkooliealised lapsed pääsevad muuseumisse tasuta. Uudistada saate õuealal huvitavat, paljude militaar- ja operatiivsõidukitega väliekspositsiooni, siseruumides aga muljetavaldavat relvakollektsiooni ja partnerametkondade teematube. Kaitsepolitseiameti toas näiteks võite kokku lugeda plahvatuskohad maketil, mida kasutati Märt Ringmaa kriminaalasja menetlemisel ning politseitoas vaadata, milliseid vorme kannavad omade kõrval meie naabrite lätlaste korrakaitsjad; piirvalvetoas aga ootab teid muuhulgas kindralmajor Kurvitsa vahakuju, kelle mundrile kinnitatud teenetemärgid räägivad ühe osana edasi meie piirivalve ajalugu. Aarde enda leiate aga Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu (EPOK) toast, see ootab teid eraldi laual kolmest objektist koosneva piiripunktimaketina kujul, nagu teda võis näha piiril seismas 30 aastat tagasi. Ning kui peaksite aarde leidmisel sattuma aega, kui lõuna käes ja kõht ka parasjagu oma nõuab, ärge kõhelge peale logimist sisse astumast siinses kõrvalmajas tagasihoidlike summade eest suurepäraseid lõunasööke pakkuvasse kohvikusse Sinel (avatud E-R 11-15). Mul endal õnnestus peale peitmist siin proovida nii rosoljet kui pannkooke ja no päriselt, kõik maitses täpselt nii, nagu vanaema ise oleks need lauale kandnud…
Aitäh minu poolt veelkord Raikole ja Aivele aarde kaasloojateks tulemast ning VIKP meeskonnale tänud nõustumast meie ühistööna valminud tervik muuseumisse erieksponaadiks võtta, ilma Teieta poleks see ajaloo-seeria aare sellisel kujul kindlasti valminud. Ja suured tänud ka Helenile/Salmele, Helgele ja Mari-Annale pisidetailide viimistlemisel abikätt ulatamast, teie panused panidki just viimased täpid aarde i-dele :). Edukaid leide kõigile, Valga ootab teid :).
Seotud lingid:
Eesti piiri taasloomine algas juba 1990. aastal, ränkades tingimustes ja keerulistes siseriiklikes oludes. Interrinde rünnak tolleaegse Eesti NSV valitsuse vastu Toompeal oli toimunud vaid mõned kuud varem, samuti viibis riigis Nõukogude Liidu väekontingent ja piirivalve. Lokkas ka kuritegevus ja spekulatsioon, riigile vajalikke kaupu veeti välja… 20. septembril 1990 moodustati riigiminister Raivo Vare juhtimisel majanduspiiri kehtestamise komisjon, mille eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Valvajate isikkoosseis moodustati vabatahtlikest, infrastruktuur ja varustus oli seejuures null. Kuid oli tahe muudatuste tuules oma riigi heaks midagi ära teha. Siseminister Olev Laanjärv: "Kui 1990. aasta oktoobris piiripunktid püsti pandi, tuli NSV Liidu Siseministeeriumist kohe sifrotelegramm, et mis teil seal Eestis toimub. Saatsin vastuse, et võitleme organiseeritud kuritegevusega. See neile sobis, vähemalt alguses".
Eesti Riiklik Piirikaitseamet moodustati Eesti NSV Valitsuse määrusega 8. aprillil 1991. Sama aasta kevadel pingestus olukord lõunapiiril ning kevad-suvel ründas ja rüüstas Riia OMON korduvalt Luhamaa, Murati ja Ikla piiripunkte sarnaselt Leedus ja Lätis toimunule. Rünnakud kulmineerusid 9. juuli hilisõhtul toimunud pommiplahvatusega kodukaitse, piirikaitseameti ja hinnaameti majas Toompeal.
Kui Eesti 20. augustil 1991 taasiseseisvus, alustati üleminekut majanduspiiri kaitseteenistuselt reaalsele piirivalveteenistusele, 15. novembril 1991 alustati piirikontrolli maanteedel asuvates piiripunktides, raudtee piirijaamades, rongides ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates ja lennujaamades. Ja sealt edasi on piirivalve areng kulgenud vaid tõusuteel ning täna oleme jõudnud selleni, et Euroopa Liidu ja NATO liikmena on meie ülesandeks ka Euroopa Liidu välispiiri valvamine.
Ajalooseeria 1991. aastat markeeriva aarde leidmiseks oled oodatud külastama endises piirivalvelinnakus asuvat muuseumi SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon, avatud T-L kl 9-17, suveperioodil 15.05 - 15.09 T-P kl 9-17. Sissepääs on täiskasvanutele 8€ ning õpilastele (kuni 12 klassini), pensionäridele, invaliididele ja kõikide sõdade veteranidele 5€. Eelkooliealised lapsed pääsevad muuseumisse tasuta. Uudistada saate õuealal huvitavat, paljude militaar- ja operatiivsõidukitega väliekspositsiooni, siseruumides aga muljetavaldavat relvakollektsiooni ja partnerametkondade teematube. Kaitsepolitseiameti toas näiteks võite kokku lugeda plahvatuskohad maketil, mida kasutati Märt Ringmaa kriminaalasja menetlemisel ning politseitoas vaadata, milliseid vorme kannavad omade kõrval meie naabrite lätlaste korrakaitsjad; piirvalvetoas aga ootab teid muuhulgas kindralmajor Kurvitsa vahakuju, kelle mundrile kinnitatud teenetemärgid räägivad ühe osana edasi meie piirivalve ajalugu. Aarde enda leiate aga Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu (EPOK) toast, see ootab teid eraldi laual kolmest objektist koosneva piiripunktimaketina kujul, nagu teda võis näha piiril seismas 30 aastat tagasi. Ning kui peaksite aarde leidmisel sattuma aega, kui lõuna käes ja kõht ka parasjagu oma nõuab, ärge kõhelge peale logimist sisse astumast siinses kõrvalmajas tagasihoidlike summade eest suurepäraseid lõunasööke pakkuvasse kohvikusse Sinel (avatud E-R 11-15). Mul endal õnnestus peale peitmist siin proovida nii rosoljet kui pannkooke ja no päriselt, kõik maitses täpselt nii, nagu vanaema ise oleks need lauale kandnud…
Aitäh minu poolt veelkord Raikole ja Aivele aarde kaasloojateks tulemast ning VIKP meeskonnale tänud nõustumast meie ühistööna valminud tervik muuseumisse erieksponaadiks võtta, ilma Teieta poleks see ajaloo-seeria aare sellisel kujul kindlasti valminud. Ja suured tänud ka Helenile/Salmele, Helgele ja Mari-Annale pisidetailide viimistlemisel abikätt ulatamast, teie panused panidki just viimased täpid aarde i-dele :). Edukaid leide kõigile, Valga ootab teid :).
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Leitud tänase Militaarfestivali ajal. Siia muuseumisse on alati tore tulla. Väga hea idee ja teostus. Tänud peitjale.
Infoks: hinnad on vahepeal veidi tõusnud. Täiskasvanu pilet on 10€.
Oleme siia muuseumisse juba tahtnud varemgi tulla, täna oli selleks sobiv hetk. Alustuseks sai logi kirja ja siis oli aega ringkäiguks. Täname!
Kirjade järgi peaks muuseum täna kella viieni lahti olema aga uks on kinni, telefoni keegi vastu ei võta.
Tänaseks oli suund paika sihitud, autonina sai keeratud Valga ja Läti poole ning seiklus võis alata. Teekonna üks peatustest oli siin😉 ..mina olin siin muuseumis esimest korda .. vaatasime kõik nurgad üle, tore oli, mulle meeldis. Nägin palju tuttavat ..olen ju isegi selle kõigega seotud olnud, tuttavad nimed, näod, esemed ja mida kõike veel. Piiripunkti leidsime, tõkkepuu avasime, soojakusse sisenesime, ja oh sa poiss, milline kena neiu seal voodis lebas ..mis nii piiri valvata, kui lausa selline varustus olemas 😉 .muidugi piilusime salamahti voodi alla ka.
Aitäh aardemeistrile siia meelitamast!
Üheksakümnendate algus oli üldse üks ülimalt ärev, aga samas ka huvitav aeg. Sellest nn majanduspiirist sai ikka kordi läbi sõidetud enne kui ta riigipiiriks muudeti. Siis enam ei sõitnud, polnud nagu asjagi.
Aaret kui niisugust olin püüdnudkordi külastada, aga kohe kuidagi ei õnnetunud. Küll oli aeg liiga hiline, küll oli ilm liiga palav, ei saanud kutsat üksi autosse ootama jätta, küll oli aega vähe. Ühesõnaga sada häda. Seekord kõik klappis ja saigi lõpuks ometi ka muuseumi uksest sisse astutud. Võtsime kogu väljapaneku ikka tuba haaval ette ja selle käigus piilusime ka voodi alla, kus üks äraütlemata kaunis neidis pikutas. Hästi huvitav koht ja tore aare. Tänud peitjale vanu aegu meenutama panemast ja aaret peitmast.
Lõpuks ometi ka vihmase ilmaga Valgas, kui ei kripelda, et peaks õues hoopiski olema. Sineli jaoks jäime napilt hiljaks aga polnud hullu. Triinu küll muuseumist veel suurt midagi ei arvanud aga aare tegi ta tuju paremaks ning saimegi jalutusringi tehtud. Eesti piir üle vaadatud ning nimed jäetud. Aitäh!
Juhuslikult ja täpselt sattusime esimesena õigesse ruumi. Pärast seda sai nii hoov, kui majad üle vaadata. Lugeda oleks olnud seal mitmeks päevaks. Tänud, oli kohe mitu põhjust siia sattuda!
Olen kuulnud lugusid, kus tädike on tulnud sõimama geopeitureid hoovis olemise eest. Ma sain lihtsalt küsides ning paari vihjega tuli leid lihtsalt.
Tänud aarde eest!
Muuseumile sai ring peale ja lõpetuseks nimi ka kirja. Tänud toreda aarde eest!
Aitüma! Kvaliteetaare. SO
Geojaanituuri leid #95. Valgas oli kindel plaan ka siin ära käia, õnneks oldi ka pühapäeval valla. Kirjelduse lugesin nüüd, kuu hiljem veebis logides läbi. Olid ikka ajad, lausa uskumatu tundub nüüd. Pole siis ime, et tollal oli kõige loomisega kiire ning kõik asjaosalised panustasidki pikalt ja põhjalikult. Nüüd käib rohkem selline peenhäälestus ja mugavustsoonis kügelemine. Peaks kõik praegused poliitikud ja ametnikud 1991. aastasse õppustele saatma.
Aare oli ka lihtsalt superluks ja überäge! Kindel Aasta Aarde kandidaat minugi poolt, Kahju, et nii palju hiljem selle avastan. Au ja kiitus tegijatele ning kõik paslikud sildid ja lemmikpunnid külge! Võtsin ränduri Pinky, kus küll rändurit (roosa piraat) enam küljes pole.
Lunastasime pileti ning asusime väljapanekuid uurima. Väga tore koht ja aare südamega tehtud. Tänan.
Tegime muuseumile põhjaliku tiiru peale ja põikasime ka soojakusse. Tänud peitjale!
Leitud
See aare oli viimane aare enne piiriületust. Võtsin rahulikult, vaatasin muuseumi üle. Esimese hooga ei tundnud soojakut ära, mingil hetkel lõi pirni põlema, aga ot kus ma seda nägingi. Väga mõnus koht, siin tasub aega võtta. Aitäh peitjale.
Tänan aarde eest!
Leitud.
Uudistamist siin jagus. Peidik meeldis. Tänan!
Suur nälg ajas mind metsast linna. Olin sunnitud küll mitmetest aaretest mööda sõitma, kuid küll ma ka nendeni ükskord jõuan. Kõht täis, puhas särk selga ja võiski Muuseumit külastada. Kui ring peal, jäin ikka tühjade pihkudega. Proua õnneks aitas mind abistava vihjega järjele tagasi. Nüüd ei läinud enam kaua kui võis nime kirja panna. Igati uhke aare. Pole kahju seda siltidega üle kallata.
Tänud.
Leitud. Aitäh!
Ennem Valgasse jõudmist hoidsime snäkkimisega tagasi. Olin kirjeldusest ja logidest välja lugenud, et muuseumi külastuse tasuks ühildada Sinelis söömisega. Kõigepealt siis läksimegi punusid tankima, sest muidu äkki venib muuseumi külastus nii pikaks, et ei jõuagi sööma. Kõhud saime nii täis, et pärast oigasime. Kokku läks maksma nii vähe raha, et Tallinnas ei pruugi selle eest ühele inimesele isegi eelrooga saada.
Kui kõhud täis läksime muuseumisse. Kuulasime kus ja mis asub. Panime nimed statistika raamatusse kirja ja uurisime kus võiks asuda just meid huvitav ruum, et selle külastust kogemata ära ei unustaks. Anti suund kätte ja niisiis esimeseks ruumiks valisimegi aarderuumi. Väga ilus teostus sinna paigaldatud! Sobis nagu valatult. Ükski mugu ei eeldaks sealt aaret kogemata leida :) Kui nimed kirjas siis jätkus avastamist veel väga pikalt nii toas kui õues. Kõik ruumid ja masinad said üle vaadatud. Aitäh Marisele toreda aarde eest ja ka põnevasse muuseumisse juhatamast! Oli väärt ootamist see 1991 aare. Loodetavasti saabub peagi ka 1992.
Ajastasime ennast lõunasöögi ajaks Valka. Sõime oma kõhud Sinelis punni. Seal on ka poolikud praed metsikult suured. Edasi veeresime muuseumisse. Kohtusime väga toreda piletimüüjaga, kes andis meile ülevaate muuseumist. Ostsime piletid ja võisimegi avastusretkega algust teha. Esmalt tegime ära kõige tähtsama asja ja otsisime üles aarde. Väga äge ja tore teostus, aitäh! Peale kohustuslikku osa vaatasime üle muuseumieksponaadid ja tegime ka õuele tiiru peale. Veelkord, aitäh aarde eest!
Siin piiri ääres lõpetasin sellenädalase väikese piirideületamise ja kuigi soovisin kiiremini orienteerumist vaatama minna, ei saanud õigel ajal Valgas olemist leiuta jätta.
Seda soovin küll, et piirid peaks. Aga praegusel ajal pole mul soovi militaarseid asju kaeda. Nii et kiirkülastus tehtud ja aare signeeritud. Aitäh!
Alustuseks läksime jutuka muuseumitädi audientsile, kelle käest lunastasime piletid ja saime kiirülevaate, kus ja mida siin muuseumis külastada tasub. Seejärel läksime parkisime Sinelis kõhud korralikult täis, et kõige pakutavaga ikka tutvuda jaksaks. Praed on siis tõesti üüratult suured. Kui märkasin, et mu taldrikule juba teist peopesa suurust karbonaaditükki tõstetakse, siis piiksatasin kiirelt, et ma tahan ikka pool praadi :)
Muuseumi ringkäiku alustasime juhtumisi täitsa õigest kohast ja kohe kohtusime geopeiturite kollektiivse peenema näputööga. Tõesti vinge aare valmis tehtud, väga lahedad piirivalvurid :) Peale logiraamatu täitmist tegime põhjaliku tiiru kogu muuseumis, nii hoones sees kui väliekspositsioonil.
Tore, et ajalooseeria aare siia muuseumisse tõi, ilma selleta poleks ise siia kindlasti tulnud, sest esmapilgul tundub rohkem selline poisikeste mängumaa. Tegelikult täitsa huvitav kõigile. Suur aitäh kutsumast Eesti piiri äärde!
Ma küll ei ole absoluuselt sõjatehnika või sellega seonduva fänn, aga selle aarde pärast tasus tulla küll. Professionaalne teostus. Aitäh!
Alustasimegi muuseumi ringkäiku toast, kus asus aare. Panime nime kirja ning uudistasime siis veel kogu maja peal ja õues. Uhke masinapark on väljas. Oleks tahtnud ka kohvikus käia, aga sel päeval oli kinni. Täname!
Leitud, logitud, tänan!
Nii on, et sellised muuseumid tahaks ikka rohkem aega saada, et kõik väljapandu üle vaadata ja põhjalikumalt tutvuda. Esmalt ajasime aardega asjad korda ning seejärel vaatasime veel jupp aega ringi ja vestlesime väga jutuka peremehega. Saime targemaks ning loodetavasti oleme nüüd veidi paremad inimesed. Aitäh.
Vabatsooni ja piletiala piiril sai meid kätte peakorraldaja. Kes rõõmuga väljastas piletid ja juhatas meid joonelt soojaku juurde, omi toiminguid tegema. Peale logimise protseduure juhatas meid veel siia-sinna. Teisel korrusel saime omapäi käia. Tulenevalt elu keerdkäikudest tõmbas enim politseiga seonduv. Sealt ajaloo seinalt leidsin ka mõned fakti vead, milles ise õnnestus osaleda. Selle peale arvas korraldaja, et tema ajalugu ümber kirjutama ei hakka ja läksime sõpradena laiali. Kokkuvõtteks võib öelda, et selle aardepaiga külastamiseks tuleb varuda ikka rohkem aega ja kui veel giidi ka kõrva äärde saab, siis on päev rahulikult läinud. Täname aarde eest!
Oi kui tähtis on piir. Et see oleks tõmmatud ja kindla müürina sinna, kuhu tahaks ja et seda poleks seal, kus pole nagu miskit piirata. Samas üheksakümnendate alguses meenutan ühte ööd just Valga piiripunktis, kus mingil põhjusel suutsime koos kaasas olnud kahe soomlasega tekitada olukorra, mis lõppes nii, et vot ei saagi aru, miks meid lubatud kolmeks päevaks plekile ei tõmmatud. Nojah küllap oli piirikaitselgi sellel ajal mõistus peas ja närvid korras.