Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nelja Kuninga Tee (NKT) on aarete sari, mis tähistab teekonda, mida mööda neli eestlaste seast valitud kuningat läksid 14. sajandil Padise kloostrist Paide ordulinnusesse, et ordult eesti rahvuse püsimajäämiseks soodsamaid tingimusi välja tingida. Sellele teele on peidetud tavalised aarded ning teele jäävates ajalooliselt olulistes kohtades on peidus multi- või mõistatusaarded.
Teekonda on kohandatud ja see ei pruugi ajaloolise teekonnaga kokku langeda.
Kirjutusvahend võta kaasa!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC4AQD6
Logiteadete statistika:
122 (100,0%)
0
3
2
0
0
0
Kokku: 127
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
http://www.geopeitus.ee/aare/1892#524323
Selle lõiguga saan ka siis NKT tehtud, jääb vaid nr 1 veel logimata kuhu kirjutan paari sõnaga pikemalt, tänud :)
Meie esimene NKT lõik on 1-43. Kunagine algne plaan oli rada läbida jalgsi, aga nüüd siis teeme seda esimeses lõigus poolenisti jalgsi, see tähendab, et üks meist sõidab autoga ja logib ning teine patseerib edasi Johannese ja vankriga. Vahepeal vahetasime. Kahekümnenda aarde juures jooksime otsa Saksa geopeituritele, kes on ka tulnud seda ägedat ussi logima. Kolmekümnendast aardest parkisime ennast kolmekesi autosse ja liikusime edasi ühiselt, senikaua kuni poiss andis teada, et nüüd on aeg koju minna.
Teise lõigu aareteks sai 44-250 ja hakkama sai 10,5 tunniga. Seda lõiku läbisin ma üksi. Täna imetlesin seda võrratut teostust, mida omanikud on selle aarde seeria valmistamisega loonud. Võrratult logija sõbralik teostus. Võta ja logi. Kõik on viimse nüansini läbi mõeldud ja nii lihtsate vahenditega. Kui kätte jõudis kesköö, hakkasin mõtlema, et mis jama see on, et mu näpud on täiesti külmunud. Aga ega ma sellest segada lasknud. Lõpuks panin kell üks öösel 250-nda aarde logi kirja ja hakkasin kodu poole sõitma. Nüüd peatus mu pilk termomeetril ja sealt vaatas vastu -2 kraadi. Ah sellel põhjusel oligi mul siis külm.
Kolmas lõik siis 251-467 ja aeg 12 tundi. Ilm oli võrratu, nagu eelmine kord. 279-nda aarde juures kohtusin Sandri ja Reigoga, kes olid kuidagi kimbatuses. Lappasin logisid ja näe imet ongi aare teise kohta viidud. Nemad suundusid tagasi, mina aga edasi. 371 aarde juures olin kimbatuses ja ei osanud sellest maha võetud võsa hunnikust kuidagi aaret leida. Kuna nägin, et enne mind on käinud Sigrit ja Herki, siis võtsin kõne neile ja sain teada, et aare täitsa olemas. Seega sai ka see aare kirja. Mingi neljasajanda aarde juures sõitis mulle vastu üks jeep ja imede ime vastu vaatasid mulle Maris ja Laur. Väike vestlus läbi autoakna ja edasi võiduka lõpu poole. Enne Väätsat õnnestus mul veel kokku joosta Priidu ja Etheliga, kes liikusid ka vastas suunas. Natuke enne kella 23 sain siis selle seeria viimase aarde kirja. Minu austus kasvas iga korjatud aardega selle seeria loojate suhtes. Sellist asja luua ja ka veel üleval pidada. Tee olete võrratud. Müts maha ja sügav kummardus teie ees. Suured tänud teile.
Tänane rattaretk jääb kauaks meelde, oli üks väga äge päev. Koos vahvate kaaslastega läbitud NKT 1-467. Aitäh peitjatele.
NKT järelnoppimine. Siin oli Kalvil mõned nopitud nii, et jäi vaid minul logida.
Jällegi oli koitnud uus päev ja ussi viimane lüli ootas meid. Noppisin jalutades NKT 287-303. Algus ei tahtnud seekord kuidagi edeneda. Esmalt oli külm, kohendasin riietust veidi, siis hakkas palav. Mäenõlvadest ronimine väsitas ja üldse oli millegipärast kuidagi uimane olla. Ja jällegi kogesin eilset tunnet, et ei saanud veel hakata kulgemisest naudingutki tundma, kui juba sai minu jupp otsa.
Öösel oli külm ja veele kaane peale pannud, lasime jääl olla ja liikusime peale logimist edasi. Tänud!
Taaskord üle pika aja tegime plaani NKT-ga edasi minna, on ju keskosa juba ületatud ja lõpp peaaegu et paistab. Eelneval päeval käisin jooksuvõistlusel ja Helle-Mari käis niisama elu nautimas. Olin üpris kindel, et järgmise päeva hommikul annab eilne jooks veel korralikult tunda, aga minuga oli kõik väga hästi. Hoopis autosse istudes tervitas mind rekkamehe häälega Helle-Mari, ainult vunts oli veel puudu :D Mõtlesin, et siit küll head nahka ei tule, oli meil ju masterplan logida 100 topsi lõpule lähemale ja seda vägagi piiratud aja jooksul. Ees ootas aga pikk sõit ja pärast väikest tanklapeatust sõitsime siiski heleda häälega Helle-Mariga NKT 251 suunas :)
Umbes NKT 275 juures saime endale mõned häälekad aardevalvurid kampa. Helle-Mari tahtis järsku väga autos oodata, mina aga korrutasin haukumiste vahele juba loomulikuks saanud fraasi "Ära karda" ja otsisin rahulikult topse edasi :) NKT 278 juures olid imearmsad karvased penid juba järele jõudnud ja kes meile arusaamatul moel ka järjest paljunesid. NKT 279 juures saime juba nende häälte järgi aru, et oleme raudselt vähemuses. Siiani oleme suutnud raja läbida ilma ühegi mitteleiuta ja puhas jonn ei lubanud ka siin seda skoori avada, mis siis et aimasime topsiku olevat nende imearmsate häälekate penide keskel. Fakt, et ma seda topsikut konkreetselt ei näinud, suurendas jonni veel rohkem. Helle-Mari oleks siit vist nõus olnud leiuta lahkuma, mina aga mõtlesin, et topsi nähes saaks vähemalt oma ellujäämisprotsendi välja kalkuleerida. Haukumine mind ei häirinud, hambad kintsus oleks otsinguid juba pisut seganud. Lõpuks siiski silmasin topsi ja nüüd tuli vaid õiget momenti oodata. Penidel käis töö vist vahetustega, neli läksid pausile ja üks jäi nii kümne meetri kaugusele meie tegevust inspekteerima. Kurikuulus topsik oli aga mulle poole lähemal kui topsivalvur, close enough. Äkilisi liigutusi polnud plaanis teha, kasvatasin kaks silma juurde ja tegin aeglase jalutuskäigu topsini, logima läksin igaks juhuks siiski oma territooriumile. Logi kirjas, viisin topsi aeg-luubis oma kohale tagasi ja jalutasin võõralt territooriumilt välja. Eneseületus astmes neli, üllatasin iseennastki :)
280-350 läbimine möödus suuremate vahejuhtumiteta, kevad oli nii väljas kui südames, nii mõnegi topsiku logisime sörkides ja lennates, tunne oli superhea! Võib-olla eraldi märkimist väärib veel hetk kui umbes NKT 300 juures tavapärased ohutuled peale panime ja valmistusime juba autost väljuma kui täpselt sama käitumismustrit järgis ka valge maastur meie taga. Mõtlesime, et niiii tore, kauaoodatud kaasmängijad! Selgus, et võhivõõras maasturi omanik soovis aga meie ohutulesid nähes hoopis teada, kas ja kuidas ta meid aidata saab. Meil oli aga kõik väga hästi, aga tore on siiski aeg-ajalt veenduda, et inimesed on ikka imelised ja head! #faithinhumanityrestored :)
Kahekesi olles võib ju kokku leppida küll, et skooritakse kordamööda, aga paratamatult hakkas siin ühel meist tekkima tobe jõudeaeg, kus üks logib ja teine passib. Selle aasta Teeme Ära jääb meil mõlemal kahjuks vahele - juba teist aastat järjest on mul samal ajal sessinädal ja Helle-Mari läheb hoopis reisile, seetõttu tundus kuidagi loomulik, et Me Teeme Ära Siin Ja Kohe ehk kui üks logis, korjas teine teede äärest prügi autosse. Ei saa mina aru, mis toimub inimeste peades, kes viskavad autost jäätisepabereid ja plekkpurke välja, autorehve, pappkaste ja mitut meetrit trossi (???) nähes tahtsin juba kahe käega peast kinni hoida. Edaspidi läbime rada juba nii, et prügikott on kaela ümber seotud nagu loomulik osa outfitist ja kaks rulli lisaks autos ootamas. Hea on head teha ja kõige selle keskel oli puhas nauding NKT 350 juurde jõuda veel pool tundi planeeritust varemgi. Taaskord üks aktiivne päev veedetud, aitäh selle eest! :)
Tänaseks oli meil päris ambitsioonikas plaan noppida 100 NKT-d. Kuna eile oli mul kreisi pidu ja täna õhtuks ka juba järgmised plaanid, oli päeva algus kuidagi traditsiooniks kujunenult raske. Aga kogu oma plaani me saavutasime ja natuke veel, lisades paar vahepeale jäänud aaret ka. Ilm oli võrratu, tuju veel parem ja tempo oli päris hea. Vahepeal oli kevad nii südames, et lausa jooksime tagasi autoni ja tegime muud pulli. Paari numbri juures tekkis ikka takistusi ka. Kõige värvikam kogemus oli NKT 279 juures, kus aare oli elektrikarjuse taga. See oleks olnud väikseim probleem, kui samuti poleks sinna valvesse pandud viit ülisuurt kasvu koera, kes meie peale üsna kõvahäälselt haukusid. Olime seal üsna nõutud ja leppisime juba vaikselt mitteleiuga, kui koerad tüdinesid ja lonkisid eemale. Üks jäi siiski umbes 25 meetri kaugusele ja Kerli ilmselgelt ei karda siin elus midagi. Koer kallale ei tulnud ja aare sai logitud. Kreisi! Meil oli aega täna täpselt viieni, et siis jõuda Tartusse muude plaanide ajaks, aga lõpetasime NKT 350 juures ennaktempoga juba kell 16.30. Tänan taas!
Ilusal päikesepaistelisel päeval taas NKT rajal kella üheksa ajal. Jätkatud sai sealt, kust esimesel NKT päeval nädala eest pooleli jäi. Seekord siis NKT 181-380. Otsisime ka teised aarded, mis teele jäid. Kokku sai sel päeval leitud 213 aaret. Ühtegi mitteleidu ei kaasnenud. Kõige pikemalt läks Jalase multiaardega. Koht seal on kena, ilusad talud ja jalutamine kulus muidugi ka ära :) Minu jaoks olid teed ja piirkond võõras. Tänase päeva meeldivamateks kohtadeks olid Jalase ja Lao. Nüüd ettekujutus nendest kohtadest olemas. Seekord sai otsitud õhtul ka pimedal ajal. Silm oli päeval harjunud aardeid otsima, niiet õhtul leidusid aarded sama hästi, kui päevavalgel. Suur aitäh peitjatele! Tohutu töö on tehtud selle rajaga, respekt!
Viis minutit eelmisest aardest. See oli esimene päeva viimasest kolmest leiust ning hea oli, et viimastel olid vahemaad vähe pikemad - sai ennast natuke soojaks vändata.
Sai otsitud ja leitud selle seeria viimased 180 aaret: 287-467. Suured tänud!
Üks tore päev veedetud NKT rajal 303-210.Aitäh!
Jälle müriseb auto Me all ja sihiks taas Nelja Kuninga Tee. Samad kaaslased aga mõned veidi väsinumad kui teised. Aga polnud viga, oligi vaiksem ja soojem päev kui eelmine nädal. Keegi kellegagi rallit ei ajanud. Suured tänud peitjatele aarete eest.
Mitmekesi meeleolukas kulgemine NKT rajal, NKT 303- 210. Tänud peitjale.
Minu kahesaja kolmekümne teine NKT. 169/345.
Väljakutseid on vaja täita ja kui NKT on kodule kõige lähem siis tuleb ka seda külastada. Tänud
Leitud. Britt - 593, Simon - 270, Tiia, Avo
Järjekordne õhtu NKT radadel. Vahvad topsid, rõõm otsida ja leida. Läbitud said punktid 270-316. Suured tänud peitjatele!
Kolmandasse ööbimispaika jõudsin üsna väsinuna ning magamisaset üles seades oli juba peaaegu südaöö, ega ma väga näinud isegi kuhu see riputatud sai. Pikali visates tulitasid jalad nii tugevasti, et ligi tund aega ei suutnud uinuda. Hommikul jalgu kaunadesse ajades tundsin, et kõik pole päris korras. Lähemal ülevaatusel selgus, et eelmisel päeval pärast sadu kõrges heinas kahlamisest märjaks saanud tossudega sörki lastes olin endale villid päka alla tekitanud.
Miski ime pärast polnud mul isegi plaastreid kaasas, mis tähendab, et lähima kaupluseni Kaius läksin väga aeglaselt ja ettevaatlikult. Astudes püüdsin raskuse suunata talla teise külje ning kanna peale. Kõval teel. Kes vähegi matkamisega tegelenud, teab, et säärane käitumine on varsti lõppeva matka tunnuseks või vähemasti mõnepäevase puhkuse märgiks. Kuna mul polnud enam kuigi palju jäänud - vaid veel poolteist päeva ponnistamist, et NKT lõpuni teha - siis läksin plaastrite peale välja ning võtsin nõuks jätkata. Igaks juhuks ostsin ka ühed sokid juurde. Poe vastas, põlise põllumehe Lembit Arro pingil sõin toeka lõunaeine, kuivatasin jalatseid ning plaasterdasin päkad. Edasi lonkisin siiski võrdlemisi aeglaselt, vähemalt kuni Kuimetsani. Kuskil seal kandis tuli aga justkui teine käik sisse. Tekkis tahtmine tempot tõsta ja siis ei saanud enam hoogu pidama. Varem kollitama hakanud kartus, et äkki ei jõuagi täna 400-ni, ei paistnud enam paika pidavat, kõik tundus nii haardeulatuses olema järsku.
Tegime väikese NKT laupäevaku 319-270
Mitteleide ei tulnud,konteinerid heas korras.Aitäh peitjatele
Väga ilus, hooldatud ja puhas aardeseeria. Tänud peitjatele!
Jätkasin oma NKT sealt kus pooleli oli jäänud. Kahe päevast matka jalgratastel, kus kilomeetreid tuli kokku 110, sellest esimesel päeval 61km(NKT 270-333 ja teisel päeval 49km(334-467). Auto sai jäetud Paidesse, sealt ratastel Türile ning edasi rongiga Keavasse, kus kogu üritus sai alguse. Taluda tuli kõike, nii tolmuseid teid, kõrvetavat päikest kui ka hoovihma. Boonuseks minu kogusse juurde üks puuk, selle aasta kaheksas. Üllatav oli see, et terve teekonna jooksul ei näinud mitte ühtegi roomajat. Küll oli tore kohata nelja erinevat seltskona geokolleege Soomest, kes olid tulnud Eestisse Mega üritusele ning tegid aega parajaks ning noppisid NKT sarja. Mulle isiklikult see sari meeldis. Mis saab olla veel parem kui viibida värskes õhus ning otsida aardeid. Kuna igat punkti eraldi lahti kirjutama hakata muutuks tüütuks, sai tehtud koond jutt sellest ning copy/paste. Mõned ehedamad mälestused toon eraldi teatud punktide juures välja. Ja kuuskede hingeelust tean ma nüüdseks tunduvalt rohkem, kui varem. Kiitos!
Reisin rongiga Riisiperre, sealt kimasin Varbolasse. Enne rajale minekut, tegin õhtusöögipausi, andsin teada Ianile, vanematele, et kõik on korras. Ratas veeres ludinal ning aardeleiud tulid kergelt. Alates NKT 201 pidin arvestama pimedusega. Kogu öö jooksul ei läinud tegelikult kottpimedaks, aga tunni jooksul peale 12, oli see periood, kus jäi nii mitugi NKT leidmata. Öö pidasin vastu üllatavalt kergelt. Päike hakkas taevast värvima poole kolme aeg, kella 3:30-ks oli juba päris valge. Hommikutundidel tundsin, et kell oleks nagu 10-11. Lõpetasin geologimise kella 9 ajal Kuimetsas, kust suundusin tagasi Riisiperre (58km). Täitsa rongijaama ei jõudnud, sest sain autoga Kernust koju. Logisin NKT 155-333.
Leidsin rattaga aarded 210-305. Hea ilma ja korralike georadade tõttu leidsin KÕIK otsitud aarded! Jällegi suured tänud seeria peitjatele!
NKT jalgsimatk, 5. päev, leitud kl 13:04. GP lehe viimane refresh näitab, et Reigo finiseeris just. No supertubli, aga täiesti üle mõistuse ettevõtmine mu meelest ikka… :D
Praeguste kevadehõnguliste ilmadega on õige aeg tegeleda NKT aaretega. Teised aarded, millised nõuavad pikemaid metsa jalutuskäike jätan ajale, kui lilled õitsevad ja päike lõõskab.Tänud NKT rajameistritele.
Väga sobilik pühapäeva veetmise viis sügisel on rännak NKT radadel koos Vandaga. Tänud!
NKT-dest saab jagu ainult eelnevalt planeeritud ja organiseeritud projekti raames. Nii saigi sisustatud juba teine pühapäeav. Leitud, logitud :)
Alates 274 kuni 406 paaris numbritega torbikute otsimine ja leidmine. Sekka paar vigadeparandust. Tänud.
Ilus laupäev sai ratta abil veedetud NKTl lõiku 279 -303 läbides. Üks jäi leidmata, aga roheline uss kollaste triipudega ongi ilusam kui täiesti roheline. Külastasin ka taaskord Keava raba ja tõdesin ajakulu toimet piirkonnas. Tore matk oli, tänan
Vigade parandus varasematel kordadel leidmata aarete puhul :)
Tänase päeva esimene. Mälestuseks jääb 5 kraadi sooja ja paduvihm.
Otsustasime seekord oma laupäevase päeva NKT-radadel veeta. Leidsime topsid 333-287. Plaanisime lõpetada varem, kuid hoog oli sees ja jätkasime veelgi. Tiimitöö oli paigas, Aare avas topse, mina logisin. Topsid avanesid iga kord sellise plumpsuga, et lõpuks tekkis mul vastupandamatu šampanjaisu. Koduteel saigi Rapla Selverist läbi käidud ja endid šampusega premeeritud. :D Tänud peitjatele!
407
Leitud, logitud, tänud peitjatele!
Tänud laheda seeria eest. :)
NKT 302 - 467. Liiga lühike, et seda ühes tükis jalgrattaga läbida, nagu läbisin NKT 1 - 301.
Laisk olen ka, ei viitsi marsruute jupitama hakata.
Läbisin marsruudi Keava - NKT 302 - NKT 467 - Paide - Türi jalgsi.
Umbes 80 km + sinna juurde mitmed kilomeetrid arvestusväliselt teemal "teelt kraavi - kraavist üles võssa - kraavi tagasi - kraavist üles teele".
Tee peal tekkis üks moment, kui ma midagi juurde ostma pidin: premeerisin end 0,5-liitrise Coca-Colaga Paides, pärast viimase punkti lõpetamist. Nüüdsest peale olen vist "Artur", vähemalt nii väitis silt pudelil.
Otsisin ainult sarja tavalisi aardeid, sest nagu eelmisel rattatripilgi - edukus sõltus GPS-iga telefonist ja selle kahest varuakust. NKT 467 juures näitas viimane aku veel paari posti, nii et kiirusetegur oli vägagi oluline.
4 aaret jäi leidmata. Küll tuleb vigade parandus koos mõistatus-NKT-dega.
Tänud sarja peitjatele, ilmselt oleks need päevad lihtsalt diivanil muidu telerit vaadanud, saite vähemalt ühe inimesele jalutama rebitud ja tõenäosus, et suren südameatakki ülerasvumise tagajärjel, jälle protsendi võrra väiksem!
Jätkasime kuningate teed õhtupoolikul ja mõtlesime otsida kuni tüdimus saabub või pimedaks läheb või kõik leidmata NKT aarded leitud saavad. Seekord läks pimedaks ja jõudsime ainult 330-ndani, lisaks juba pimedas ja käsikaudu veel kaks, aga neist hiljem. Ööbimiskohta sõites olime rahul, et niigi palju sai leitud ja otsustasime järgmisel hommikul jätkata.
Tänase aardetuuri esimene. Tuttav konteiner jäi kiiresti silma. Tänud!
Hommikul oli äratus pool kaheksa ja plaan kodust lahkuda kell kaheksa kuid uksest astusime välja alles kell üheksa. No mis sellest, kiiresti eesmärgi poole. Päeva esimene aare oli 302, sest see oli mul veel leidmata. Hoolimata sellest, et Lauril oli eelmine päev leitud 302 pluss kakskümend sinna otsa, oli ta nõus sõitma ka need läbi, et ka mina saaksin need täpid roheliseks. Alguses jooksin ma mõlemal pool teed, kuna mul olid ju need leidmata ja Lauri küll ei viitsinud topelt käia kuskil võpsikus. Minu elu läks helgemaks siis kui jõudsime nendeni, mis meil mõlemal leidmata olid. Siis oli tööjaotus kerge - läheb see kelle pool teed on. Enamus olid muidugi minu pool. Ja need mis jäid juhi poole, siis kui Lauril oli vaja minna, siis loomulikult jättis ta pastaka autosse, mis tähendas, et ikka mina pidin ka kohale ronima ja kirjutusvahendi talle viima. Kuna ma pidin järgmine päev kell kümme hommikul tööl olema, siis oli plaan hiljemalt kell üks öösel kodus tagasi olla, et ma magada saaks. Hommikul tundus, et me jõuame vabalt kõik logitud. Keset päeva me enam selles nii kindlad ei olnud, kuna meil jäi üks täpp vahele ja see tegi meile umbes 30 kiltsase ringi sisse. Kui saime uuesti järjepeale siis otsustasime, et võtku mis võtab, me peame oma tempot suurendama siis on üpriski tõenäoline, et me saame kõik leitud. Nii me siis jõudsimegi pool neli hommikul koju tagasi.
Selle korra viimane aare. Saime paljuski targemaks. Esiteks me teeme oluliselt suuremat vahet männil ja kuusel. Eemalt tunduvad mõlemad ühtemoodi okkalisena, aga mänd teeb pai. Teiseks on okaspuud küll torkivad, kuid palju meeldivamad aardevalvurid. Hanno ja Triin [trine] logist: "Oh, jõulupuu... Suvel on jõulupuud teistest puudest toredamad, tuleb tunnistada. Siin ei sülita keegi kraevahele ja roheliste ussikeste hulk pükstel ning autoistmetel ei suurene oluliselt." Õnneks ei ole sellel aastal toomingatel koletuid röövikuid. Kolmandaks teame me oluliselt rohkem geopeiturite Alex ja [mooritz] kohta (jalanumber, auto jne). Aardesarja esimese otsaga on meil veel täiesti tutvus tegemata, mistõttu meeldivaid hetki on ka edaspidi ootamas. Suur tänu peitjatele.
Vahelduseks oli päris mönus rohkem kui 200m autoga söita.
302.Täna esimene aare oli numbriga kolmsada kaks,
vaatame kaugele jõuame, kaugel raugeb jaks.
Siin vastu meid võtab dzungel, mis ulatub lõuani
ja vaadata tuleb maha, et ei kukuks käpuli.
Proovisime nüüd ka suvise NKT ära. See oli kuum päev, Tallinnast startides +31. Sääsedki olid kuidagi loiud, võtsime rahulikult ja tundus, et aega kulub ikka märkimisväärselt rohkem kui talvel. Sel päeval olime rajal ainsad, kui välja arvata peitjad, kes olid ühes punktis lausa kohviku avanud - kuhu me kahjuks ei jõudnudki. Oleks teadnud, oleks järjekorda muutnud...
Viiimaaaneee, jeeee! Start Harjumaalt 06:30, esimene aardeleid NKT 455 08:00. Viimane aardeleid NKT 302 17:41.
Otsitud tubli tööpäev, kell 08:00-17:41 kokku 154 aaret, leitud 153 e. 99.351% otsitutest. Ainus mitteleid kolmas otsing NKT 453. 128 esmaleidu jutti (ebanormaalne ja piinlik :-). Keskmine otsimistempo 3.77 minutit/aare ja 15.9 aaret tunnis. Üldse kokku veel otsimata 14 NKT-seeria aaret. Ei meenu, mitu õlut 2 peale kulus, ilmselt 4. Kas keegi tahab veel statistikat :-)
Aitäh peitjatele tubli geotööpäeva eest! Aitäh, head ööd ;-)