Vällamäe

Ossa püha risti vägi. Tänasin taevast, et ta vastupidiselt ilmaennustusele polnud sealt ülevalt midagi alla pudistanud, sest märja maapinnaga oleks siin veel keerulisem olnud. Igatahes sai minu toss vahetult enne tippu jõudmist otsa ja hinge tõmmates lugesin sõbralistis olevate tegelaste logisid. Hmm, kellelgi oli allatulekuks köis abiks. Mul oli see käiega tee küll praegu üles minnes käsil. Siis ma veel ei teadnud, et tegelikult tulen ka alla sama teed pidi, sest varem kaardilt väljavaadatud lahkumise rada hajus võssa ja tuulemurdu ning oli peagi olematu. Veel viimane pingutus ja üleval ma olingi. Ja siis läks lahti. Otsisin hoopiski valet asja valest kohast. Lõpuks ometi jõudis kohale, et see ju vanake ning otsida tuleb hoopiski mujalt. Selle peale tuli leid ka pea koheselt.
Tänud peitjale aarde eest

Leitud, tänud!

Mäest üles ronides oli kõik väga tuttav, tähendab, olen siin varem käinud, aga leidu kirjas polnud. Geps jooksutas ringi, aga piraka geokuhja alt suure suure kastini jõudes lõi pildi täitsa selgeks. Logiraamatus leidsingi enda üle kahe aasta taguse kevadise logi. Tore oli siin ka imelisel sügispäeval käia, aitäh!

Olen ka varem märganud, et saatusel on huvitavad krutskid sees ning vahel seab ta meie radu oma äranägemise järgi. Selle suvise Lõuna Eesti mägede vallutuse retkel sain seda uhkelt omal nahal tunda, kui õhtul majutusse jõudes avastasin, et matkarada mägedesse algab minu maja nurga tagant. Kogu seekordne reisikava oli tegelikult lahtine, et las juhus juhib. No nüüd oli küll selge, et hommik leiab mind sellest metsast ja nendest mägedest ning esimesteks vallutusteks saidki kõrgeimad tipud Vällamäel.

Mõnusalt soe, kevadele kohaselt jälgisin tärkavat loodust ja nautisin ses päevas igat hetke. Aitäh!

Tulime sõbraga teist korda siia küngastele kõndima. Esimesel korral kümme ja täna jälle. Sai tore päev. Topsikud on kõik eranditult eeskujulikud. Suured tänud.

Alla saamiseks oli lausa köis pandud. Üles tulime väga valest kohast. Aitäh!

Lõpuks ka siia vanakese juurde jõutud. Aardes originaal logiraamat. Vahva. Aitäh!

Väärika ajalooga aare. Tänan petjat

Tulime siia lõunatipu aarde juurest otsemat teed ja tagantjärele selgus, et ega see ametlikust teest sugugi hullema kallakuga polnudki, lihtsalt alla minnes oli hea abiköisi kasutada. Nii vana aare ja veel originaallogiraamatuga oli tore üllatus. Aitäh!

Seda aaret sai natukene otsitud aga oligi põhjus mäele ülemine ring peale teha.

Neid selle seeria aardeid oleme varem paaril korral juba otsimas käinud, kuid päris kõikideni veel jõudnud ei olnud. Nüüd võtsime plaani, et otsime need kõik üles. Nii saigi. Kolmas kord Vällamäel ja seekord olime edukad. Õigemini Anna oli see, kellele kast silma jäi. Eks siin metsas suurte puude all see levi ja end positsioneerimine on ka kehvapoolne ning koordinaat veidi mööda, aga kindlasti vaatasime ka eelmistel kordadel veidi laiema pilguga ringi, ent ikka lahkusime leiuta. Seekord siis saatis meid lõpuks edu. Tänud aarde eest!

Tänud aarde eest!

Nagu sellest küngastel ja lumes rassimisest veel vähe oleks, tuli kellelgi äkki mõte, et kui juba siin oleme, siis peaks nüüd ja kohe ka selle vanakooli Vällamäe aarde juurde minema. Ja muidugi otse ja kõige järsumast nõlvast üles ronides. Vahemaa meetrites ei olnud ju üldse suur, aga neid tõusumeetreid oli ikka metsikul maastikul liikumiseks muljetavaldavalt palju. Põhimõtteliselt neljakäpukil puudest kinni hoides roomasime sinna tippu. Vahepeal tegime siiski ka peatuse, sest just siinsel nõlval leidsime oma sellekevadised esimesed sinililled. See tõstis kindlasti motti edasi liikumiseks :) Ja tippu jõudes tehti mulle teatavaks see, mis tegelikult ka kirjelduses on, et siia toob igavesti normaalne rada :D Oleks ma seda teadnud, poleks ma selle mägiroomamisega iialgi nõus olnud. Nüüd aga olime tipus ja tuli lihtsalt kerge oksakuhja all olev kastike välja võtta ja nimed logiraamatusse kirjutada.

Kokkuvõtteks muidugi ülitore, et selle pingutuse ette võtsime. Sest peale hommikust Laatre-vanakese külastamist oli just Vällamäe potsatanud minu leidmata aarete tabelis vanuseliselt teisele kohale ja nüüd siis sai ühe ja sama päevaga kaks sellist erilist aaret leitud.

paksu lumega ei olnud leitav, viimast siinset logiteadet vaadates ehk ei olegi?

Kuna see aare oli vanakene, siis meie gps koordinaatide täpsus siin hästi ei töötanud. Ilgelt kaua sai ringi tuterdatud, suht loobumise äärel juba. Mitu korda. Aga tee või tina, aare sai lõpuks leitud. Lihtsalt tuli oma otsimisraadiust suurendada. Aitäh.

Teist korda Vällamäel ja teist korda mitteleidmas. Seejuures eile oli aare olemas ja see leiti üles! No mai tea! Äkki tuleme kunagi veel tagasi.

Ilus ilm ja kaunis Eesti.Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Jee, järjekordne vanake leitud. Eks see rõõm leevendas kõvasti kohale rühkimise valu.

Tänan peitmast.

Ma polnud kohe pärast leidmist loginud ja nii ta jäigi... 2025. aasta oktoobris ronisin jälle, ja logiraamatust oli seesamane kuupäev meie nimedega kenasti leitav. Õiget kohta on seal puude all hüpleva nulliga tõesti raske leida, aga korralik geokuhi annab ikka kasti kätte. Tore, et selline vanake on nii hea tervise juures. Tuhat tänu!

Tänud peitjale!

Leitud suurema matkaseltskonnaga.

Juba mäe otsas olles sai ka see aare külastatud. Eemaldasime aardest parim enne möödas mingi joogipudeli.
Tänud

Tükk aega otsimist, peaaegu oleks juba loobunud aga viimasel hetkel sai leitud. Tõus oli mõnus.

Tegelikult on jäänud märkimata mitteleiu logi 30.05.20 - seega täpselt aasta varem. Seekord RMK Vällamäe maja külastamise raames ka mägedes tiirutades sai leitud see uhke konteiner üsna kiiresti - ja milline temaatiline sisu, jätsime omalt poolt ka rändajale sobivat. Aga aru ma ei saa, kuidas siis eelmisel aastal 3 paari silmi seda suurt, ma ütlen suurt, konteinerit ei näinud. Seekord oli geokuhi suht läbipaistev, aga...?

Ardele lähenemisele kasutasime taktikat, miks mööda rada kui otse saab . Vahepeal tuli juba ka "esisild" sisse lülitada , et nõlvast üles saada. Tasuks rikkalik aardekast

Kaaslane on pähe võtnud, et Haanja mägede aardeid tuleb tingimata lumisel talvel otsida. Seekord olin talle selle eest küll tänulik, sest Haanjas ootas meid tõeline talvemuinasjutt. Teekonda aardeni alustasime tsiviliseeritud parklast, aga mingil hetkel keerasime rajalt ära ja hoolimata minu eelhoiatustest, et Vällamägi on väga järsu kaldega, valisime tippu ronimiseks mitteametliku raja. Hiljem selgus, et see oli hea mõte, sest mööda köitega tähistatud rada oleks ülesjõudmine veel keerukam olnud. Igatahes tippu me jõudsime ja aarde otsinguid said alata. See oli muidugi juba meelest läinud, mismoodi lumisel talvel teatud tüüpi aardeid otsida on. Tekitasime ümbruskonda korraliku seasongermaa (küll vaid lume tagurpidi ja pealt ära keeramisega) ja mingil hetkel otsustasime, et aitab küll. Egas midagi, tuleb veel tagasi tulla mõnel teisel aastaajal.

Leitud, logitud. Aitäh!

No see kast lihtsalt oli seal, ilma mingi maskeeringuta. Samas peidukas 1, äkki pidigi nii.

Aitäh!