Peitjaga konsulteerides leidsime, et aarde algupärase teostuse taastamine on liiga suur töö ja kokkulepitult korjasin lõpu loodusest ära. RIP õel jaamaülem!

Jaamaülema juures olev monument

Nullis ei ole vajalik loetav. Osad isegi puudu!

Polnud võimalik leida. Sest nullis on asjad mitte loetavad. tuletamiseks oli neid liiga vähe

 2 

Ma olin kõigeks valmis. Kui jaamaülem õelusi korraldab, siis peab ju olema. Riided püherdamiskindlad, ajavaru piisav, telefoniaku laetud ja liiter vett ligi. Suur oli mu jahmatus kui kohe esimese vaadatud kohaga näkkas! Timixi õelustega mul tavaliselt nii ei juhtu. Järgi mõteldes - vist isegi üldse varem pole juhtunud. Aga noh, kuna mulle seal jaamas nii kangesti meeldis, siis veetsin ikka ligi pool tundi kohalike vaatamisväärsustega tutvudes, enne kui lõppu sõitsin :P Kokkuvõttes julgeks avaldada oma tagasihoidlikku arvamust, et seda võiks nimetada üheks kõige vähem õelaks Timixi aaretest - enamikes jaamades on moel või teisel raskem nagu :o)

Selle aarde leiu sain tänu sellele, et Ain tahtis hirmsasti Vanapagana juurde minna. Tal täiesti aus mitteleid kirjas. Olin kärmelt nõus, sest see minul jälle leitud.

Siinsest aardest siis? Sain tunda esimest korda tõeliselt õelust, no on aga väljamõtlemine! Ega midagi, asusin koordinaate koguma, aega läks. Mingi tädi ka jõllas mu eriskummalist tegevust, pidin mitu korda katkestama. Vahepeal tuli ka porgand ja siis ma olin seal "lihtsalt ilus", tädi lahkus. Midagi susserdasin ka aga lõppu ma sain. Seal ei juhtunud enam midagi huvitavat. Tänud, mulle meeldis see aare!

Tegelikult oli selle Põrgupõhjaga nii, et Ain ei tahtnud sinna üldsegi minna aga logi on tal nüüd igastahes kirjas.

Võiks ju pikalt kirjutada aga kui lühidalt siis aarde nimetus ei ole üldse mitte vale. Tänan!

Timix day üks, aare kolm. Nu ei tea kas see jaamaülem oli ikka see õelus ise. Ütle mis sa ütled, aga no selle tuleva ürituse pealkiri on ikka rusikas silma auku. Aitasin ka natuke koordinaate kokku saada, aga kuna ma ikka natuke džentelmen;) , siis lubasin enamuse suurest aust Karinil enda peale võtta. Lõpp oli mõnusalt lihtne. Mida samm edasi seda paremaks need aarded lähevad. Tänud.

 1 

timix 3 - ehk timixi-nädalavahetuse kolmas aare. Huvitav, et sellisest raudteejaamast kuulnudki polnud, kuigi Aegviidu suunaline rong oli aastaid mu igapäevane kaaslane. Olgugi, et koordinaatide koht sai kiiresti leidud, siis koordinaatide täpsem kättesaamine võttis ikka aega, meist möödus sellel ajal küll vaid üks buss ja üks kaubarong. Koordinaadid koos, leidsime aarde juba kiiresti. Nüüd tuli siis suund Kuusallu tagasi võtta, kontserdil käia ja siis tagasi metsa, et jätkata timixi-nädalavahetust. Tänan peitjat ja jaamaülem oli tõesti õelus ise - siiani annab tunda.

Mul läks lugemine sassi kui mitu korda ma edasi tagasi käisin. Mõned vidinad on ära kulunud, aga lõpuks sai söödav koordinaat gepsu. Aitäh.

Saabus koolivaheaeg ja oli mõttes ette võtta mõni pikem matk. Lahemaa tundus selline hea koht paljude leidmata aaretega. Kõige kiirem tee sinna oli läbi Kehra, aga seal polnud mul midagi(aktiivset) otsida. Valisin siis Lahinguvälja, mis on Kehrale kõige lähemal asuv peatus, kus mul on leidmata aare. Peatuses tuli koos minuga maha 10 inimest. See tundus väga imelik, sest Lahinguvälja on lihtsalt jaam keset metsa, läheduses ei ela palju inimesi. Koordinaadi saamine ei valmistanud raskusi ja ma väntasin lõppu. Lõpus hakkasin oma koordinaatide õiguses kahtlema, sest koht tundus üsna suvaline. Otsustasin siiski vaatama minna ja seal ta oligi. Aitäh!

 4 

Miks ma üldse selle aarde ette võtsin, on minu jaoks arusaamatu. Timixi aardeid ma üldiselt kardan ning kõrge maastikuga multisid eiran kohe täitsa tahtlikult. Aga täna otsustasin selle miskipärast ette võtta ning kui ma nullis lõpuks pihta sain, mida teha tuleb, ei suutnud ma end ära kiruda, et pidin ma sinna ronima. No ei saa ju nüüd asja enam pooleli jätta. Ootasin ära mitu rongi ja lõpuks sain vaevaga koordinaadid kätte. Aga see pole muidugi veel kõik. Kui ma avastasin, kus lõpp on, lõin käega ja sõitsin edasi... kuni avastasin koha, kust aarde juurde pääseb. Jälle kõhklesin, kas minna või mitte, aga no kui saab, siis vaja ikka ära käia. 70m võsas ragistades hakkas tahtejõud ära kaduma ning tahtsin juba tagasi keerata, aga saare naise kangus jälle ei lasknud. No kui pool teed juba võsas ragistatud, siis teise poole võin sama hästi auto asemel aardeni minna. Pealegi on tagasitee ju alati lühem. Mõeldud-tehtud. Ronisin raevukalt edasi, endamisi mõeldes: taipohh, kui ma koordinaadid valesti lugesin. Aga õnneks jõudsin kohale, kuigi mets on nüüd vähemalt osaliselt tunduvalt hõredamaks jäänud kuivanud puudest, kust läbi käisin. Selle tõestuseks on mul sügavad haavad kintsu sees, sest kes siis 25 kraadisel suvepäeval pikad püksid jalga paneb.
Oehh, timix, kurat... Õelus ise. Aga igatahes tänan ma nüüd jumalat, et see aare leitud on.

igavene vastik jaamaülem! sunnib paksu inimest enda ees roomama! Aitähh!

 2 

Minul siin õige ruttu ei läinud. Kui ma saabusin, siis ootas 3 inimest rongi. Need ronisid esimesse rongi ja samal ajal saabus naisterahvas, kes jättis auto käima ning hakkas infostendi lugema, vahepeal silmanurgast mind silmitsedes. Mõtlesin, et ehk on geopeitur, aga ta ei näinud üldse sedamoodi välja. Seega tegin näo, et ootan rongi. Palju ei pidanud ootama. Rong saabus. Kõigepealt ei väljunud kedagi, aga siis sai suure kisaga venekeelne naisterahvas uksed lahti ja tormas välja noorema naise manu. Rongijuht ilmselt ootas hetke, et ma peale läheksin, aga ma tegin eriliselt juhmi näo pähe ja vahtisin pilvi. Siis lahkus rong ja umbes 5 minuti pärast ka vene rahvusest mugud. Nüüd sain aardeotsimisega algust tehtud ning suutsin sellega peaaegu hakkama saada, kui saabus mingi mees autoga, kes soovis minuga suhelda. Pistsin gpsi taskusse ja selgitasin abivalmile mehele, et ma siiski ei soovi kusagile sõita. Ta lahkus ja ma võtsin gpsi ebaõnnestunult taskust... Hakkasin asjaga otsast peale. Õnneks sain enne järgmise rongi saabumist koordinaadid gps-i. Aga see läks napilt. Lõpus oli kah õelust päris parajalt. Isegi aardetünn oli mingil segasel põhjusel natuke teises kohas, kui ta oleks võinud olla. Aga kokkuvõtteks võib öelda, et Tanelil on hulka õelamaid aardeid. See siin sutsas ainult veidike. Aitäh! EVEJ

 3 

Olenemata sildist "lumega raske" otsustasin, et teeks ühe laupäevaõhtuse pikema jalutusringi Mikiga. Tegime jalutuskäigu petukaupa ja kasutasime ka koduküla kiiret rongiühendust. Lahinguvälja oli tühi ja lahkuvast rongist jäi järele ainult kerge tuuleiil. Eemal haukusid kohalikud koerad täiest kõrist, sest ega seal ilmselt talvel tihti haukuda pole põhjustki. Kiviga tutvumise otsustasin hilisemaks jätta ja asusin nulli inspekteerima.

Nulli asukoht tuli kiirelt, tehes erinevaid poolakrobaatilisi liigutusi, lumi oli kõrge ja oli selge, et vajadus on abivahendi järgi. See leitud asusin inspekteerima. Tulemus oli sama ümmargune nagu nullpnkti null. Mõnda aega rööpräheldes tasakaalu hoides, samal ajal Mikit jälgides ja siis telefoniga asukohta valgustades sai selgeks, et lume jõud on tugevam. Kuna kodukülla tagasi pöörduva rongini oli veel veidi aega otsustasin ka kirvest loopida. Kirves oli nüri, lumi oli sügav, kivi oli hämaras ennast peitnud ja rongi aeg hakkas lähenema. Platvormil oodates lugesin logisid ja siis läks pirn põlema. Paraku aga ei põlenud see nii tugevalt kui läheneva rongi tuled ja valik osutus rongi kasuks. Pirni jätsin platvormile, et oodata lumevaba aega, järgmisel korral see võtta ja aare ka alistada.

Nullpunkti idee oli vahva, hirmutav oli selle juures asuv seadeldis, mis veidi kõhedaks võttis :)

Siin läks meil ruttu. Õige lähenemise arvasime kohe ära. Vajalik abivahend oli õnneks kaasas. Mind üllatas peitja järjekordse toreda lahendusega. Minu jaoks oli see peitja Tanelilt kolmas aare sel raudtee lõigul. Tänud peitjale.

Täna läks nende Taneli aaretega kuidagi hästi. Ka siin leidsime ruttu esimese punkti üles ja saime kohe aru, kuidas ja mida tuleb teha. Abivahendiga oli tõesti tõhusam. Suured tänud peitjale huvitavaid võtteid kasutamast ja vahvaid kohti tutvustamast! EVEJ

Läksin nulli ja hakkasin otsima. Esimese hooga ei hakanud midagi silma. Lõpuks tuli ideepojuke. Õnneks üks geokotis leiduv abivahend tegi elu üsna kergeks. Kui info kokku korjatud, siis suundusin lõppu. Kohapealne vaatepilt tekitas küll kahtluse aarde olemasolus, aga olemas ta siiski oli. Aitäh peitjale.

Aare kolis mõned meetrid, muud muutma ei hakanud.

Tore, et aare ikka olemas on. Saab üle vaadatud.

 2 

Jalgrattaga Kehrast Aegviitu. Jah, mõni jaamaülem, loe aardepeitja, on tõesti õel. Alguses kulus ikka väga palju aega, rongide pärast tegin pause, korraks läks sassi ja sain vale tulemuse, lõpuks midagi lootustandvat välja lugesin. Nullis aaret ei olnud, lähiümbruses sobivates peidukohtades ka ei olnud, liigutasin oksarisu, seal all ka ei olnud. Ratta juurde tagasi minnes märkasin midagi värvilist. Seal ta oligi, kraavi põhjas, kümmekond meetrit nullist, täiesti kuiv ja hea tervise juures. Panin ta tagasi nulli mis teatud hooldustööde tõttu on üsna lagedal ja ladusin peale vanakooli geokuhja. Lisasin pliiatsi. Õel omanik, Vaata palun üle!

Esimese punkti läbisime edukalt aga teise punkti tuvastamisega jäime hätta.Arvestades et aaret pole juba mitu kuud leitud ei kulutanud lõppunktis otsimisele üle tunni.Keegi oli kuhjanud metsa hunniku vaarikavarsi ja oksi mille alla ei õnnestunud ka piiluda.Auke kus aare võinuks olla oli ohtralt.

Raudteejaam tundus küll täiesti mahajäetud paigas olevat. See ei seganud aga ronge sealt läbi tuhisemast: õnnestus näha diiselreisirongi, kaht kaubarongi ja kolme elektrirongi. Nüüd võite ise arvata, kui kaua ma seal ootama pidin, et koordinaadid kätte saada. Rahvast toodi rongile ikka 15 enne väljumisaega, saabujad ootasid vastutulijaid ja nii pidingi autos aega parajaks tegema, et loetud muguvabade hetkede jooksul vajalikku kätte saada. Õhtul enne viit pole mõtet nulli minna... Aare ise oli korras, aitäh!

Ei jõudnud ennast ära tänada, et koos Andrega siia sattusin. Ise oleksin ilmselt juba miski nihestusega voodis siruli. Väga lahe teostus ja kuigi õige asi jäi silma kohe, läks vaatamata sellele üsna pikalt :). Lõpus läks kordades kiiremini, tänud!

Mingi osa sai abivahendita tehtud. No polnud see just kõige lihtsam :) Õnneks Peeter taipas veel õigel ajal. Väiksed arvutused autos ja siis jalutuskäik läbi "väravate" aardeni. Meie tänased leiud kuulusid kõik Tanelile. Täname!

Kahepeale hammustasime lahti selle nullis seotud vigurduse. Veidikene võttis küll aega et mõista milline abivahend võiks elu märksa kergemaks teha (olgu kiidetud laiskus, mis elu alati progressi suunas liigutab!). Selle peale läksid kae taevaluugid lahti ja lume asemel sadas külma vihma. Sellele vaatamata oli kulgesime edukalt logiraamatuni, mööda kohalikust lumekunstist ja pikki ratta ja jalajälgi mis otse konteinerini suundusid. (logiraamatus värskeid sissekandeid polnud, äkki sattusime aardeomaniku soojadele jälgedele?

Nullile lähenedes oli juba eemalt selgelt eristuvad kaks inimgruppi: üks oli suurem ja ootas ilmselgelt rongi, teine oli oluliselt väiksem ja tegutses väga sihipäraselt nullis, nii et kohe oli selge, et "omad". Olidki - Caro ja Karuonu. Pärast väikest jutuvestmist lasksid nad meil rahulikult alguspunkti vihjele "pihta saada" ja edasi tegutsesime juba sünkroonselt väikese ajavahega. Hiljuti soetatud abivahendiga oli vihje leidmine lihtne ja mugav. Lõpus logisime koos juba sügavas pimeduses ning leidsime, et selleks korraks aitab ning keerasime autod kodu poole. Tänud peitjale. EVEJ.

 1 

Alguspunktis otsisime tükk aega. Nii kaua otsisime, et mul hakkas kummitama Kreisiraadio ning ümisesin enda ette: "Jaama taga, jaama taga, raudteejaama taga".
Kuni mina autos korraks käisin, oli Aarel asi leitud. Hakkasime koordinaati üles kirjutama ning seal peatus üks teine auto ning meid tabasid teolt Jussikesed. Lasime neil ka koordinaadi üles leida ning jätkasime kirjutamist. Lõppu läksime juba koos ning logisime samuti koos. Tore kohtumine oli. Aare oli ka täitsa vahva, paras seljasirutuseks oma teekonnal. :)

Tänud!

Sellel jaamaülemal on küll lihtsalt igav olnud, ilmselt käib ronge liiga vähe. Mina kahtlesin lõpp-punktis kuni lõpuni, no mida see jaamaülem niisugusesse kohta ära kaotas. Aga tünn paljastus ruttu – on ikka kiiksuga jaamaülem!

Tänan!

 1 

Tanel oli ilmselt juba järgmise aarde juurde jõudmas, kui meie leidsime, et see siin jääb ikka ligemale ja viskasime pilgu peale. Meie koostöö oli lausa lust, jaamaülemal me siin end kiusata ei lasknud. Kõik sujus ladusalt ja varsti saime logi kirja panna ja Tanelit otsima minna või siis õigemini tema valvsa pilgu all tema aaret otsima. Tänud hea jaamaülema eest!

Alguses võttis päris juhtmesse :) Aga lõpuks tuli leid kiiresti.

Aitäh peitjale!

 1 

Oh seda õelat noorta meesta,

oh seda vana laiska keret,

kes nüüd loeb neid kummardusi,

võtab kokku meite vaeva,

ei ole näha vaeva otsa,

rida lõppeb lõpmatuses,

käpakile jäämisesse,

kõik on kuidagi kõverassa.

Meite õnneks, kõigi rõõmuks

on sel lool ka teine otsa,

õelus lõppeb seal, kus algab

logirulli lahti rullimine, logi kirja panemine,

lõpumärgi lisamine.

Täname :)

 1 

Vaatad, ei näe. Vaatad veel ja ikka ei näe. Vaatad ja näed, kirud ennast ja peitjat ning asudki koordinaate taga ajama. Hea, et Markus autos magas, talle oleks see kõvasti nalja teinud. Koordinaadid saime natuke mööda aga see ei seganud leidmast. See oli mulle tuttav koht, sest lapsena sai Kaunissaarest isa suvilast tihti sinna sõidetud. Aitäh!

Nonii, tulime kohale, vaatlesime, uurisime, ega seal ju pole, ei, ma vaatasin... Ja siis vaatlesime veel mõne aja kuni uuesti algusesse jõudsime, küll siis kirusime, ennast muidugi... Koordinaadid käes, läksime lõppu, millegipärast veidi eemale õigetest, aga see ei seganud aardekarpi leidmast. Aitäh jaama kutsumast ja aarde eest ka.

 4 

Olgu, olgem siis diskreetsed. Sa !"#¤%] &%¤#", hoia oma $£@€{! Või Sina tuled suuri mehi niimoodi $@£€"! Ma Sulle alles %!¤"/#, Sa igavene {¤£!"#.

Vast oli piisavalt diskreetne :-) Aare korras ja leitud pimeduses ja isekeskis hõlpsasti. EVEJ. Tänan Sind, Sa ¤!"#/$!

Mul on tunne, et jaamaülem on aktivist olnud... või siis vähemalt peitja :) Täitsa tore oli, esimest korda küll kleidis ja see võttis tohutult aega. Pükstega oli palju mugavam :) Lõpp oli küll saanud palju kurjem olla, tore, et ei olnud! EVEJ

Kaua ei läinudki, kui asjale pihta saime... on ikka õelus tõesti, hea et teda ennast seal täna kohal polnud... :P. Vaeva sai päris tublisti nähtud ja viimaks oli ka koordinaat koos, seda muidugi väga õigel hetkel... metsa poolt hakkas kostuma järjekindlalt lähenevat ja üha tugevnevat mühinat... jõudsime veel autosse joosta, kui hakati kallama... Õnneks sai vesi siiski suht ruttu otsa ja lõpus oli jälle ilus ilm. Aitähh, täitsa tore õelus oli!

Väga vaikne jaam, saime täiesti segamatult võimelda, rongi nägime alles järgmise aarde juures. Kindel ikka, et on lumega leitav? Ma justkui veidi kahtleks selles, aga eks paistab. Lõbus :)

Õelust sain tunda piisavalt, kuid päike oli mulle abiks. Lisaks täpselt kohalejõudes möödus rong ja võttis kõik üleliigse rahvamassi peale ning lahkus. Lõpus tuli leid kiiresti kuna ei ole pohlasõber ja sain keskenduda aardele. Hüpates tagasi tee peale ilmus täpselt samal ajal välja teiselt poolt teed vanem naine korv käes. Tundis muret, et ega ma eksinud pole ja kas ma ikka tean kus ma olen. Õnneks teadsin kus olen ja suundusin edasi

Leitud

 1 

Selle jaamaülema õelust kirus Triinu veel kaua - sest just tema oli see teravsilm ja tegi hulk aega kõige mustemat tööd. Aga mingil hetkel on ikka daami ridikül see, mis elu hõlpsamaks teeb, nii ka seekord. Aga no ei usu, et jaamaülem ise seal seda sigadust kokku keeras, küllap õelutses pöörmeseadja poja kallal. Õelus kirutud ja rong ka ära nähtud, sai nina lõpu poole keerata. Seal läks ootamatult kaua, sest pohlade kontsentratsioon aarde lähedal vajas tungivalt vähendamist. Ei oldki kõige hullem, aitüma!

Teel aarde juurde lugesime Lassie logi. Juube naljakas, ahhahaaa! Jõudsime kohale...
... no ei olnud naljakas. Kõik oligi nii nagu logis kirjas. Kahekesi oli õnneks veidi lihtsam. Piisas kui üks võimles. Boonuseks sai painutuste eest logi raamatusse kirja panna ;-)
Aga rongi nägime ka ikka ära. Päris tühi käik ei olnud.

Nullis olime me kõik natuke aega pimedad, kui me olime geovalgustatud, siis me proovisime erinevaid tehnikaid kuidas õelusega tegeleda. Mõne ajapärast olime õeluse ümber kodeerinud numbriteks ja need omakorda koordinaatideks ja suundusime nulli. Seal ei läinud kuigi kaua ja saime nimed kirja.

 1 

Sai mõnda aega seda kanti seal alguspunktis uuritud ning kui siis Lauri käratas: pimedad!
Tänan aarde eest!

 1 

Kuna see pikalt plaanitud saareteema jäi täna viletsa ilma tõttu ära siis oli plaaniväline vaba aeg vaja kuidagi sisustada. Ja läksime õelat jaamaülemat otsima. Ma ei hakka siinkohal kirjeldama kuidas ja mida ma täpselt tegin aga mingi fotosüüdistuse põhjal võib mind hälvikuks küll pidada. Leidsime kõik selle õeluse ja siis sai natukese aja pärast ka lõpu suunas liikuda. Seal läks kah kiiresti. Polnudki väga hull. Aitäh.

 2 

Jaamaülemate värk, õelust on neil tõesti palju. Peitjal ju ometi nii palju pole? Või siiski on? Oeh, ei austata ka siin vanureid...ei austata. Aga see mulle konkreetse Taneli aarde puhul meeldiski! Tehke järgi või makske kinni ;) Ainuke virin on teemeistri suunas kes uusrajooni kiirteele on auke kaevanud ja muid kaikaid kodarasse loopis. Varsti hakkan ka mina aardejahil trolli, trammi ja rongiga käima....või taksoga...või äratan oma lada garaazist uuele elule kuna saksmannide inseneri mõtlemine pole näinud ette, et teel võiksid olla augud mis sügavamad kui 5mm. Täpsete koordinaatidega oli otsimine mõnus, suured tänud!P.S. ärge soovitage mulle jalgratast...ennast lõhkuda ma kindlasti ei kavatse :P Ma ikka olin diskreetne? Onju?

 2 

On need jaamaülemad ikka õelused. Terve parkla kihas kaunitest liblikatest, kes üksteise järgi puule maandusid, kuid neid pildile püüda es lastud, puu ümber varitsesid nimelt sumilased ja no mitte ei tahtnud jälle sirakaid oma õrnematesse kehapiirkondadesse saada. Nii läksin pettunult perronile laiama (õnneks õnnestus päeva teises pooles mõni liblikas ilma sumilasteta ikka pildile ka püüda :D ). No eks me siis koukisime selle vihjetopsi välja ja suundusime lõppu õelusi vaatama. No on nad kah ikka tegelased, sellises kohas öelutsevad :P. Tänud Lahinguväljale kutsumast hää ,et ilma lahinguta pääsesime sealt ;) !

samasuguseid kaunitare oli seal palju

Olemas.

 4 

Need uued elektrirongid on justkui kellad. Vaikselt kui veniv tähtaeg hiilivad nad ligi kui halvad vaimud. Kui sul õnnestub olla valel ajal õiges kohas, siis jääb see kohtumine viimaseks.

Rongid on salakavalad, kuna nende müra on olematu. Vana hea kaubarongi kuuled sa kolme kilomeetri peale ära ja sul on veel piisavalt aega ära lõpetada ja püksid üles tõmmata. Isegi naisterahvas suudab kiiremini riidesse panna, enne kui kaubarong sinuni jõuab.

Uut rongi kuuled umbes 50 meetri pealt. Kui nad just vilet ei lse. Vile on selline, mis paneb võpatama ja kahtlema kõrvakontrolli teostamise vajalikkuses.

uued rongid on nagu kellad. Kirikukella sarnases vagunis võimendub iga heli. Reisijad on vanadest rongidest võtnud kaasa vanad kombed. Telefoniga räägitakse ikka nii, nagu helistatav peaks seda oma kõrvaga kuulma. Alatasa on keegi, kes on rongi kaasa võtnud deaktiviseerimata röögitsa. Ja mõnel on lihtsalt vaja tundide kaupa krabistada nagu rott heinakühjas. Kilkavaist alaealistest me ei räägigi.

Eriline Totu lollidemaal väljaanne on aga rongi tualettruum. Kangutad kuidagiviisi ukse lahti, siis on hiromantika seda tagasi kinni saada. Kasutada saab kahte kangi, mille tagajärjeks on tunne, et nüüd oskad küll käsiajamiga allveelaeva juhtida.

Pott on nagu pott ikka, ehe ja aus. Kui asi aetud, siis kostub kõrva laulurefräänina - "Vesse. Väljumine läbi multifunktsionaalse ava." Ja ma ei tea, kes väljub läbi multikultifunktsionaalse ava, kas mina või minu kaka.

Võimas lurin ära kuulatud, võib käsi pesema asuda. Vesi tuleb pahinal varrukasse, kui oled kraani otsimas. Hüva, kolmandal katsel saab käed enam-vähem puhtaks. Kuid see, mis pihku ei mahtunud, leiab tee põrandale. Ja ma pole täna mitte esimene kasutaja.

Otsin siis kuivatajat. Selle tagajärjeks on ootamatult käeseljale maandunud lörts spermjat moodustist. Ilmselt on see kätepesuaine. Peseb käed veel kolmekordse vee kasutamisega puhtaks. Siis saab kuivatada. Tagajärjeks on juba üsna korralikult ujuv põrand. Hüva, võibolla ehk kümnendal korral õnnestub õppida kraani kasutama ka ilma vett maha ajamata.

Elektrirongid sõidavad kiiresti ja tualetis käiakse neid vähe. Kuid kui jõuab kätte aeg, kus Tallinn - Tartu vahel kulgetakse põietõbistest ja poole sulgurlihasega tudengitest kubisevas pikamaarongis, võib oletada, mismoodi see pühakoda siis poriste ilmadega välja nägema hakkab.

Jaa, uute rongidega on mõnus sõita. Ära loodagi, et saad ennast istmele lösakile visata ja rahus magada. Selg vastu seljatuge saad terve sõidu aja mängida vastasnaabriga põlve mitte müksamise mängu.

Iga minuti tagant tuletatakse meelde, et väljumine on läbi multikultinatsionaalse avause ja raudteejaamades piiksub ärritunud elektrooniline hiir, kui keegi rohelise nupu üles leidnud on.

Kohe jalust nõrgaks võtab see moodsa tehnika ja teaduse sissetung.

Perroonil jälgis tegevust vuntsidega korravalvur. Ta ei sekkunud tegevusse. Info olemas, siis tuli leid ka kärmelt. Iseenesest mõnus sportlik kontseptsioon. Täname peitjat.

 3 

Viimasel ajal on mingid kingitused ja õelused moodi läinud. Mõtlesin siis ka asja üle vaadata ja no nii õelat algust ma polegi vist kohanud veel. Suure hädaga koukisin vajaliku asja välja ja läksin Budejovicesse, et jaamakorraldaja kaebuste ja ettepanekute raamatusse sissekanne teha. Lõpp oli ka väga temaatiline:) Teine logi sai siis kirja enne kella 11 hommikul. Aitäh!:)

õelus ise tuleb...

 2 

Tsiteerides klassikuid: pole paha! Olles lõpetanud Lagedil ning käies vahepeal rändlinde vaatamas nägin, et ka teine tänane uus aare on täiesti puutumata, vähemalt logide järgi. Kuna vahemaa ei olnud pikk, saigi kiirelt suund siiapoole võetud. Jällegi üks kena paik, kuhu muidu ilmselt kunagi poleks sattunud. Kohapeal tundub, et rongipeatus on tehtud keset eimidagit, kuna see vaikus siin on kõrvulõikav. Aga meeldiv ja mõnus.

Tuvastanud õige rongipeatuse jäi veel üle null üles leida. Aga no, mida sa leiad kui ta kipub sind keset liipreid juhatama. Vahepeal tuli ka ilus oranz rong, tõi mõned inimesed mulle seltsiks, aga need viidi ka kohe autodega minema. Sain rahus jätkata. Ja siis paistis ka silma jaamaülema poolt korda saadetu. Seda ma ei oska nüüd öelda, kas ja kui õel ta oli, aga tundub, et igav oli tal küll. Nii jätkus mul tegevust kohe pikemaks ajaks. Hea, et on vaikne koht, muidu kõrvalseisjad vaadanuks mind kui poolearulist. Olgu selle ülemusega kuidas on, igal juhul täna jäin mina võitjaks ning temal ei jäänud muud üle kui aga koordinaadid mulle lahkelt ulatada ja head reisi soovida. Edasi viiski mu tee aarde endani ning nähes tühja logiraamatut kiskus suu kõrvuni küll. FTF kirjas kell 11:28. Ning tegu teise FTF-ga tänase päeva jooksul. Hoolimata vihmast, mis mind märjaks kastis, on tuju siiski väga ülev :)

V: Travelbug; J: vedru.

Tänud aardemeistrile.