Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nelijärve on piirkond Aegviidu alevis. Nelijärve mägedena tuntakse Aegviidu-Neitla oosistu kaht rööbitist oosiahelikku ning nendega liituvaid kühmusid ja künniseid. Ooside jalamil ja seljakutevahelistes sulglohkudes asuvad Nelijärve järved. Koht sai tuntuks 1930ndate lõpus, kui sinna hakati ehitama Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi annetusega turistide kodu. 1938. aastal valminud maja sai Eesti eliidi seas kohe populaarseks suvituskohaks. Aastast 1948 tegutses see Aegviidu-Nelijärve turismibaasi nime all. 2003. aastal renoveeriti täielikult ja praegu tegutseb külalistemaja Pääsu villa nime all Nelijärve Puhkekeskuse koosseisus.
Nullist leiad järgmise punkti koordinaadi kahes erinevas osas.
Ilusat otsimist!
Esimeses punktis võib olla lumega raskusi. Teised punktid on lumega leitavad.
Aare on peidetud 2013. aasta advendiseeria neljanda aardena.
Vihje: 1. punkt: üksteisest 4m
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Raja algus | 59° 16.2300' 25° 39.1450' |
Aarde sildid:
lumega_raske (1), advendiseeria_2013 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4V4XM
Logiteadete statistika:
33 (50,0%)
33
10
4
4
0
0
Kokku: 84
Arhiveeritud aarete jäänused võiks kokku korjata, mitte loodusesse jätta, kui juba sealkandis olla ja aega ja tahtmist on. Omanik pole üldse huvi tundnud ja kes teine siis ikka koristama peaks minema.
Kuna juhuslikult oli vaja siit rongi peale minna ja natuke jäi rongini aega, siis otsustasin kunagi leitud aarde algpunkti naljapärast üle vaadata. Suur oli aga imestus, kui tuttavad vidinad olid veel omal kohal poolteist aastat peale aarde arhiveerimist! :D Ühel vidinal puudus küll koordinaatide info, kuid muidu oli kõik praktiliselt sama, mis minu (esma)leiu ajal. Teise vahepunkti ja lõppaarde kohta mul küll infot pole, sest neid ma nüüd ei külastanud. See logi on kirjutatud lihtsalt informatsiooniks. Eks peitja või keegi muu asjamees otsustagu, mida nendega teha.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aare vajab hooldust, aga kuna nii peitja kui adopteerija mõlemad niipea Eestimaale ei satu, siis on hetkel ajutiselt kättesaamatu. Kui keegi hea geopeitur sinna kanti satub ja on varem aarde leidnud, võib vabatahtliku taastamismissiooni ette võtta.
Timix, sa ise ka ei maleta, kellele sa oma aardelapsed laiali jaganud oled... Panen kattesaamatuks ja ilmselt tuleks mul su aarded laiali jagada, sest ma saan neid praegu sama palju hooldada kui sina.
Pagan, tahtsin kättesaamatuks panna, aga mingi jersikas on aarde mult ära pätsanud...
Täna peale Pukimäe sutsakat arvasin, et võtan vähemalt esimese vahepunkti ära, aga oh kus saa sellega :) Esimene vihje tuli suht ruttu, aga edasine ei kannata absoluutselt mingisugust kriitikat.Küll sai olla kõhuli ja selili, püsti ja pikali, risti ja rästi kuid teist vihjet mina EI leidnud.Hoolimata sellest, et käisin kaks korda autos nina soendamas ja logisi lugemas ei andnud see saadana silmamuna ennast näole.Ei tahtnud tervet Edelaraudtee vara kah molekulideks kiskuda ja arvasin, et targem on ikkagi koju tulla ja teinekord edasi mõelda.Kuigi juba nüüd on mõtted otsas vaatamata sellele, et oli 4 meetrit antud.
Teen logisid korda. Endiselt ei leidnud, ka koos varemleidnuga mitte.
Väga tõenäoliselt aardekarp kaotsi läinud. Ühtlasi muidugi tuleb hooldada ka teist punkti, kuna seal enam infot ei leidu.
Ei olnud lihtne, üldse ei olnud. Ja seda juba algusest peale. Selliste aarete puhul olemegi leidnud end mõttelt, et peitja vist väga ei tahagi, et tema aaret leitaks. OK, tahab küll, aga teeb selle ikka võimalikult keeruliseks, et oleks ikka neid kirujaid.
Igal juhul esimeses midagi leidsime, aga ülejäänu jaoks oli vaja veidi abi küsida. Teises punktis, ei leidnud midagi, küsisime taas mõned vihjed. Ei olnud abi. Selgus, et teises punktis olevat infot enam ei ole. Olid jäljed, et info oli olnud.
Jõudes lõppu, otsisime - ei leidnud. Küsisime vihjeid - selgus, et karpi pole. Seal kus kunagi olla olnud, valitses tühjus. Seega väga tõenäoliselt on see läinud. Paneme hooldusvajadusse üles, keegi võib käia kontrollimas, vajaduse taastamas.
Päevane annus timixi õelust ei olnud veel päris täis. Siin nullis olin kunagi lumega tegelikult juba poleerimas käinud. Täiesti tulutult kusjuures. Täna läks selles mõttes topelthästi, et algusest saime kahepeale kogu tarviliku õeluse kätte. Edasi aga just täpselt nagu Aegviidu jaamas - koordinaat näitas väga loogilisse paika, sinna kohale minnes veelgi enam, aga pärast pooletunnist üritamist ei taibanud enam kuskile vaadata. Üheselt mõistetav info lünga täitmiseks jäigi leidmata.
Alguses on kaks korda käidud. Kõigemelt ilma leiuta ja siis vahepeal mööda sõites leiuga. Nüüd alustasin teisest punktist. Jummal, kus sai otsitud, juba oli tahtmine kõik kuu taha saata aga võtsin ikka ette sentimeetri kaupa ja igasuguse nurga alt... Aega võttis aga lõpuks leidsin midagi hädist, tegin igaks juhuks ka geokontrolli, pidi vist õige olema. Läksin lõppu, otsisin nii kaua kui kannatus lõppes.
Vahepunktid olid igati peitjale kohased ja kõigiga läks tublisti aega, samuti ka lõpus.
Nelijärve alguses olen varem tuuseldanud ja püherdanud, kummardanud ja roninud, aga siis suutsin ainult osa vajalikust leida. Sel korral oli vedamist rohkem ja sai edasi rajale minna. Vahepeal tegime kohalikus pubis söögipausi ja jalutuskäik võis jätkuda. Tanel irvitas veel teepeal, et tahab näha kuidas ma lõpu ära võtan või äkki jätan üldse logimata. Pärast sellist jalutust otse Aegviidust olin ma kõigeks valmis ja seda kõike pidin ma tegema ka. Vähemalt oli tal lõbus ja ega ma isegi ei kurtnud.
Aitäh :)
Ma jällegist imestan miks ei ole geopeituse sõnastikus või siis isegi rahvusvaheliselt mõistet "Õel nagu Timix". See aare on ehtne eskemplar algusest lõpuni. Esimeses punktis sain pärast ühe koha katsumist koheselt aru kuhu on koordinaadid peidetud. Lootsin, et no äkki ei ole ja kontrollisin kõik ülejäänud kohad ennem siiski üle. Oleks ju tobe olnud esimese asjana sinna vaadata ja jääda pika ninaga kui seal polnuks. Mind motiveeris seda aaret jätkama ainult see, et hetkel oli selja taga juba 4 järjestikust mitteleidu.
Teises punktis tegin väikse rollimängu ja kehastasin ennast peitja nahka. Kummardasin, kükitasin, roomasin, peegeldasin, poleerisin aga ei midagi. Vandusin, kirusin aga ikka ei midagi. Loobuda ka ei tahtnud. Hakkasin siis sõna otseses mõttes sentimeetri haaval silmadega kõike üle käima silmi punnitades. Kui olin juba üle poole tunni seal viibinud, siis näkkas. No pagan, peaaegu esimene koht kuhu ma olin alguses vaadanud aga liiga kehvasti oli näha. Panin numbrid kirja, kontrollisin üle. Vaatasin kus null asub, vaatasin veel ka kolmandat korda üle ja suundusin lõppu.
Nulli nähes sain aru, et see aare ikka täie raha eest. Jällegist õrn lootus püsis, et äkki saab kergemini aga tutkitki. Tagasi autosse abivahendi järgi ja ega ka siis polnud enesetunne kõige kindlam. Mõtlesin juba kurjasid plaane mida peitjaga teen kui juhtub see või teine. Läks siiski kõik õnneks. Oskasin vaid ohata pärast seda kõike tehtut. Aga aitäh siiski!
Arvestades minu visadust jääb üle vaid siiralt imestada... OK, ühte poolt ei leia, aga et kohe mitte kumbagi?? Ja siis tormab Janar nulli ning haarab koordinaadid... Aru ma ei saa? Plaanisin täna veel ka kolmandasse jaama minna, sinna õela jaamaülema juurde aga ei aitab küll, rööpad on juba ees sellest kõigest. Läksin hoopis metsaalla kõndima, vot on mõnus...
Lastete kanseldamise pausi ajal tormasin nulli ja haarasin järgmised koordinaadid. Vahepeal kiiremad suusaringid ja peale lõunat jälle uude punkti. See oli natuke keerulisem juba, aga õnneks naratas mulle õnn. Omaniku lahkel oal remontisin natuke punkti. Lõpp oli praegusel aastajal karm. Sai ikka korralikult extreemi, aga kätte ma ta sain ja jäin isegi kuivaks. Tänud peremehele mõnusa aarde eest.
Mõtlesin, et kui kohe midagi ei leia, siis aega ei kuluta ja uuringud Aegviidu-Nelijärve perroonidel jäävad edaspidiseks. Ei leidnud midagi.
Jee, kolmas kord selle aardega. Esimesel korral leidsin avaldumise ööl ühe osa kordinaatidest. Teisel korral leidasin ka teise osa ja remontisin esimest. Teine punkt oli siis aga kättesaamatu ja edasi ei läinud. Sellest on nüüd nii palju aega tagasi, et ma ei mäleta kuhu ma need numbrid panin ning seega olin jälle alguses. Seekord selgus, et kordinaat on kokku kolinud ja vaid ühes kohas. No olgu, liigume siis edasi. Vaikne ja lumine mets, rajad, mis tuttavad. Paraku teises punktis, midagi leida ja näha mul ei õnnestunud. Mis siis ikka, aega mul on ja võin siia ka edaspidi sattuda.
Lõpp-punktis sai näha looduses äärmiselt haruldast olendit. Õnneks polnud keegi peale sääskede nägemas kuidas ma palja peffiga solberdamas käisin, kuna trussarid olid ununenud sauna nagi külge kuivama.
Aarde nimel sai stripatud. Kes leidnud, see mõistab.
Esimesest viimaseni kulus napilt alla aasta. Aga ära tõime! Lõpus sai natuke nalja ja Mikk demonstreeris kiireid jalgu, aga aarde jaoks lõppes kõik siiski õnnelikult. Aitäh!
Kuna logidest lugedes jõudsin arusaamisele, et vahepunktis koordinaadid hetkel väga raskesti tuvastatavad, nuiiasin healt geokolleegilt abi. See viis sihile ja peale lõpus toimunud mõningast võimlemist sain logi kirja. Tänud!
1-ses punktis saime vajalikud numbrid, 2-ses niihästi ei läinud, pusserdasime ikka tükk aega nende numbritega. Läksime ühte lõppu kontrollima ja see oli paljulubav. Siin aitas vaid meeskonnatöö. Pakkisin end Kriipsu-Timixi moodi tollipulgaks ja tõin aarde välja. Logimise usaldasin endast tiba pikemale. Tänud aarde eest ja Aegviidu vahel sõitmise eest, sai teine päris tuttavaks.
Alguses läks kiiresti, vahepunktis aga oli tükk mässamist. Numbrid on praktiliselt loetamatud, kaks varianti saime desifreeritud, üks neist osutus õnneks õigeks. Kättesaamine oli ka omaette tegemine, tiimitööna siiski õnnestus. Aitäh peitjale.
Algpunkti sai täna lausa kolmel korral külastatud. Eelmiste leidjatega konsulteerides tulime järeldusele, et pool koordinaati on ära lahkunud või kättesaamatusse kaugusesse liikunud. Lõpuks jõudsime siiski teise punkti. Seal läks ka päris kaua. Järgmise punkti koordinaadid viisid kusagile talumehe puukuuri. Igaks juhuks ei läinud näppima, vaid tegime koordinaatides paranduse. See viis juba peitja stiili arvestades loogilisse kohta. Aitäh!
Teatame siinkohal rõõmuga, et see aare on lõpuks leitud! Siin saab juba paralleele tõmmata Dvořáki või Orienteeruja aardega. Kordi, mil me selle aarde erinevaid osi oleme otsimas käinud, võib kokku lugeda kahe käe sõrmedel. Õnneks kolmandat kätt vaja ei läinud, aga ega palju puudu ka ei jäänud. Näiteks esimeses punktis käisime neli korda. Lõpus läks siiski kiiresti, väheke turnimist ja karp oli näha. Karbi kätte saamine oli küll natuke trikikas, aga ei midagi rasket. Suvi on muidugi hea aastaaeg selle aarde jaoks.
Me täname peitjat selle päris põhjaliku Nelijärve tutvustamise eest!
Jaamas oli üks mugu ennast küllili visanud ja silmasid ta igatahes kinni ei hoidnud. Nii palu sain siiski ukerdatud, et kaks kolmandikku teise punkti koordinaatidest sain kätte. Ülejäänud jäävad järgmiseks korraks. Kuna logide põhjal võib teha järelduse, et teine vahepunkt uitama läinud, siis väga ka ei põe hetkel mitteleiu pärast.
Nii, sellega ühel pool. Aasta ja viis kuud esimesest otsimisest. Ilmad on selle karbi leidmise juba mõnusaks teinud ja niikuinii oli õhtul Tapale asja, sealt pole enam kaugel. Aare korras. Aitäh!
Sama jutt eelmisega. Esimeses punktis sain kõik kordinaadid kätte aga teises punktis oli toimunud raie. Alles jäänud aint karbi sinine kaas. Tuhnisime paarkend minutit seal ja ei midagi ainult katkine karbi kaan. :(
Enne spordiüritust oli 10 min aega, esimeses punktis sellest piisas, mõlemad "jupid" tulid end ette näitama. Pärast finišeerimist ja suppi asusime siis teises punkti kallale. Leidsime ka eelmainitud sinise kaane, tuhlasime siin-seal peidukates, aga teine punkt keeldus koostööst. Nullis olid äsja toimunud raietööd, suure kuuse oksad olid kuhjas maas. Teinekord tagasi, piirkond veel avastamata.
Alguses tuli üks pool kiirelt, kuid teise leidmiseks vajasime abi. Teine punkt oli võrreldes esimesega väga kerge. Lõpus külmetasid jalad :-D. Tänud!
Oli see vast põnev kulgemine, on mida hiljem meenutada. Toetajaid ja kaasa elajaid küll kaugelt Nikerjärvelt, Urbukselt ja Purgatsilt. Meitelt tänud takka utsitajatele. Sisalik see jälgis kassi kulli mängu, kes jääb jänni ja ahven see lajatas linaga. Lammas see tammus vasakul nurgas. EVEJ. Tänud peitjale.
Ühe punkti nagu leidsin, teist ei osanud enam kuskilt 4 m raadiusest otsida. Külm hakkas ka, vihma sadas. Järgmise korrani.
Esimese poole esimesest punktist saime, teine pool jäi leidmata, kuigi enda arust sai kõik vahed, pealsed, alused, augud (ka kinnised) läbi vaadatud - 4m pole ju palju...
Kaugemale ei läinud, polnud plaaniski kuid kinnitan et teine punkt on olemas ja leitav. Võrreldes aastataguse ajaga on see asjandus kõvasti räsida saanud, pole ka ime kui logisid vaadata.
Sooviks kinnitust et teine punkt on igati korras ja leitav. tänud
ps. täpsustuseks - tegu on veel Harjumaaga
Saabusime jaama parajasti siis, kui rong ootaja perroonilt peale võttis. Esimene osa tuli väga kähku, seevastu järgnevat tuli pikemalt otsida. Punktid koos, suundusime koordinaatide poolt näidatud kohta. Uurisime siit ja puurisime sealt, kuid midagi ei leidnud. Lisaks hakkas vihma tugevamalt sadama ja sinna punkti me otsingud pooleli jäid.
Esimeses punktis läks kiirelt, vajalikud koordinaadid käes suundusime rajale kuid midagi mõistlikku peale sinise karbikaane, katkise jalgpalli ja tühja pudeli ei leidnud. Pole õnnetu ka.
Teist korda nullis. Täna veetsin pool tundi. Esimene pool koordinaadist oli omal kohal aga teine pool jäi tänagi leidmata. Läksime siis puhkekeskusesse sööma ja mõtteid mõlgutama, ka Aegviidu nullist saadud info üle. Midagi mõistlikku pähe ei tulnud. Praed olid aga väga head.
esimesest punktist kaugemale ei saanudki ! ühe poole leidsime, aga teine läks ... ! nüüd hiljem loen, et hooldatud ! teine kord jälle .
Leidsin nullist omale puuduva osa kordinaadist. Samas teine pool on nüüd kehvas seisus ja vajab hoolitsust - peitjale olukorda kirjeldatud.
Uus katse ja seekord edukas, kuigi meie jaoks muutus see multiaare mõistatuseks - teises punktis ei suutnud me kahte numbrit üldse leida ja veel kahega oli ikka oletamise ruum vägagi avar. Jäi arusaamatuks, kas see ongi aarde kontseptsioon või on aeg teise punkti infot mõjutanud. Me panime pead kokku, otsisime autost geokirve, panime metsast leitud puudest kokku pikema varre ja esimene löök tabas õiget kohta - leitud! Kättesaamisega läks natuke aega, aga siis oli ka logitud. EVJ.
Pole midagi meeldivamat kui veeta laupäeva Nelijärve jaamas. Tervelt 2 tundi. Ja meenutused missugused. Lähima muguelamu hoovis olen ma aastaid (kmmm... no tegelikult aastakümneid) tagasi mitu ööd telkinud mingi orienteerumisvõistluse raames. Aga kõige muu kohta ütlen ma alles pärast leidu kõik mis ma sellest asjast arvan või arvasin :)
Kuum nädalavahetus Timixi aaretega 5/7. Kuna pühapäev oli Tallinna ehk Aegviidu rattamaratoni päev, siis loomulikult oli ilm eriti kuum - sõites püsis auto termomeeter 27C peal, väljas tundus palavamgi. Selle aarde lootsime võtta enne starti, ent aega läks kahes esimeses punktis ikka korralikult. Nii saigi haaratud telefoni järele ning raskest punktist lõpuks üle. Lõpus oli tänase ilmaga täitsa mõnus. Aitäh paraja pähkli eest!
Raske, kohati tunnistasime end pimedaks ja kohati lihtsalt kobaks, krdi palav oli ka veel, aga kätte saime ja lõpus oli juba täitsa tore. Tänud!
Viimane kord seda värki otsida, ausõna. Kui nullist oli mugumobiil lahkunud, saime otsima hakata. Õigemini Marje sai, mina piilusin abivahendiga samu kohti, mida siianigi. Ja nagu ikka - tehes samu asju, mida seni, ei saa oodata erinevaid tulemusi. Marje oli uuendusmeelsem ja edukam. Ja nii me saimegi siit minema, hurraaaa! Järgmine punkt oli juba toredam, nii asukoht kui peitmisviis. Ilmselt sellepärast, et ma kohe esimesest kohast vajaliku leidsin. Aarde enda juures läks meil ka sujuvalt, saime kenasti kätte. Lausa meeldivalt, võiks öelda. Ainult pliiats pani ootamatult plehku. Asendasime selle pastakaga. Aus kaup vast.
Aare igati korras, EVEJ. Aitäh Tanelile paraja pähkli eest! Sellise, millega just sõpru ei võideta, nagu üks kogenud geopeitur tõdes ;-) Õnneks ei pea me siia enam pahurana naasma hurraa.
Neli silmapaari tegid tõhusat tööd ja meie eest ei jäänud midagi peitu. Tänan.
Sai natuke ronitud, pole see midagi nii hull. Aare esimeses kontrollitud kohas, EVEJ.
Päris lõbus aare oli. Ja tuleb tunnistada, et paras pähkel ka. Täname! Mulle lõpp meeldis :)
Üleeile käisin taas esimeses punktis. Seekord kaua ei läinud, eks mul oli enamus kohti varasemast vaadatud, nojah, vahepeal on abistav vihje ka ilmunud. Panin järgmise punkti kodus kaardil paika ja täna jalutasin otsima. Üle tunni ei viitsinud seda asjandust ja ümbruskonda silitada. Sellest jäi vaheks, ei leidnud midagi,mingeid ideid rohkem ei tekkinud. Praegu annan alla, eks kunagi jälle.
Nullis oli ikka päris jäle, kui jäin peroonile mööduva kütuserongi tuulde tilpnema nagu pioneeri kaelal kaelarätt enne koondust. Numbrite otsimisel oli minust samapalju abi, kui nudistil naaritsa kasukast aga järgmises punktis olin juba nö. mehe eest väljas...hmmm...ega enesekiitus ju ei haise ometi? Lõpus sättisin end küll targutamise poosi peaaegu aga teised jõudsid enne logi kirja panna kui mina kopraauke leida...jehhuu...tehtud päise päeva aeg, riided jäid ka ju puhtaks ja täna oli ka ümbruskonnas Presidendi rajal matk...seega...mugud seal ei sega. Tänud peitjale! Telefon on kella vaatamiseks, valige endile head kaaslased, aitäh Teile ning peitjale aarde eest kah!
Kuna Aegviiduga olime üle ootuste kiiresti hakkama saanud, siis sai ka see aare täna ette võetud. No ei ole vist kohta , kuhu me poleks vaadanud kui nullist edasisi juhiseid otsisime. Nüüd nägid ka teised kui põhjalikult dr. Alex otsida osakab ;). Suure mürinaga lähenes ka kütuserong, hea et nemad veel hiilida es oska. Enne järgmise kaubarongi( ei tea kas hiilis eelmine tagasi või oli see juba uus) lähenemist olid meil õnneks vajalikud juhised leitud ja lidusime kiirelt autosse. Järgmises punktis saime talvemõnusid nautida ikka täie raha eest, kahju, et kelku ei taibanud kaasa võtta, oleks täna ikka megapika liu saanud (oma kaasasolnud geokotti ei olnud Miki ka nõus loovutama, omal ajal sai kooliranitsaga küll mööda mäenõlvu alla lastud :P ). Aga koostöös saime siingi vajaliku kiirelt leitud ja nii edasi samm-samm haaval võiduka lõpuni. Tänud kaaslastele vahva aardeotsingu eest ja peitjale põhjust andmast siiakanti kolama tulemiseks, kohad olid ju väga vahvad! Pilte kahjuks siia lisada ei saa :P
Selle aarde leidmisel saime rakendada kõikvõimsa kuuiku kõiki liikmeid. Kuidas, selle peate ise välja uurima, sest ma ei tohi siin vihjeid anda. Aga tegelikult oleks kergemini ka saanud. Me lihtsalt leidsime selle aarde stiilselt :)
Esimese poole koordinaadist leidsin viimasest mõeldavast kohast. Teine osa aga jäigi peitu. Kiirustasin siis Musta Täku Talli hernesuppi mugima.
Mulle hakkab Kolme posti, Aegviidu ja selle põhjal tunduma, et maailmarahu tagamiseks kuluks kuhugi ära üks töötav timixi mudel. Sihukene, mis näitaks peitja strateegilisi mõõtmeid (a la kuhu ta sel päeval parasjagu mahub või ulatab) iga konkreetse peitmispäeva kohta. Siis enne otsimaminekut küsid mudelilt neid mõõtmeid ja pärast leidmist lähed mudelit klobima, mitte peitjat ;). Siin umbes samad sõnad mis Aegviidus - jälle lahedad kohad ja lahedalt peidetud asi, aga ... Esimeses punktis nägin eile kurja vaeva, aga lõpuks sain numbrid kätte. Järgmine punkt tuli valutult, aga enne lõppu jäi ette seminari saun koos korraliku leili, jääaugu ja muu atribuutikaga. Täna siis pausi ajal käisin panin nime kirja. Lumi ja külm segavad selle aarde nautimist ikka kõvasti - suvel jätaks ehk isegi klobimise tegemata. Ikkagi peitjale tänud!
Esimesed kaks punkti olid täna olemas. Edasiminekut segas saun. Eks homme paistab.
Kolmas katse. Seekord koos teadmisega, mis ees ootab - olime siin ju juba käinud. Ja peitjapoolse lisavihjega, mis allpool kirjas on. Sellegipoolest saime õigel kaugusel palju erinevaid kohti tühja läbi piilutud, katsutud, peilitud. Peale u 20-25 minutit viskas mul taas kopa ette ja lahkusime. Kahjuks polnud ka värskeid leidnute jälgi. Ja mis iganes lisavarustust 3.0 aarde leidmiseks soetama ei hakka. Meie varustusest ja silmadest täna igatahes ei piisanud. Las mädaneb. Flirt II.
Täna oli logimiseks vajalik erivarustus olemas. Käisime siis "preemiaks" ka aarde nime kandva puhkekeskuse kohvikus keha kinnitamas. Ei tekitanud vaimustust ka seal pakutu.
Tulime Viimsist aaretejahilt, kus põhilise aja sai lihtsalt lumistes metsades jalutatud. Koduteel tekkis kange tahtmine ikkagi Nelijärve aare üle vaadata, et mida me siis eelmine kord ei näinud. Oli pime ja sadas lund. Ega algul ei näinud ka seekord midagi. Siis aga ilmus kusagilt välja see, mida otsisime. Nagu silmamoonutus. Peaks ütlema, et meie geoabivahendite komplekti peab täiendama hakkama. Eriti selle aardepeitja aarete puhul. Kõik see, mis puudutab logi kirja saamist, oli üpris lahe. See meeldis! :) Meie geovarustuses oli logimiseks vajalik asjandus olemas. Tänud! EVEJ
Lõppu jõudsime, aga hetkel maastiku raskusaste märgitust kordades kõrgem. Teinekord tõsisema varustusega tagasi.
Nelijärve alguspunkti parklasse keerates ütlesin Karuonule, et me oleme siin juba olnud. Samasugune jaam, samasugune parkla, noh, mäletad seal, kus me Jussikestele vahele jäime. :) Vaevalt saime otsinguid alustada, kui parklasse keeras üks teine auto ning jäime jälle Jussikestele vahele. Vahva kohtumine. :D
Tiimitööna leidsime mõlemad pooled koordinaadist üles ning läksime lahku, et ikka kõik omaette otsida saaksid. Läbi raskuste ja vaeva me siiski viimaks aardeleiuni ka jõudsime, kogu aeg vaatasime üle õla, et Jussikesed meile jälle järele ei jõuaks. "Meie" on muidugi liig öelda, mina olin sellel aardetuuril lihtsalt ilu pärast kaasas, kõik, mis mina leidsin, oli panditaara. Karuonu oli piisavalt visa ja nutikas, et Timixi aardeid leida. Aegviidu kandi geopeitus pole nõrkadele ja väetitele. :)
Täna jätkasime ja kõigepealt leidsime nullist Caro ja Karuonu, seejärel ka koostöös teise poole koordinaadist. Teises punktis jäid kas silmad nõrgaks või midagi muud puudu, aga edasine jäi leidmata, selle asemel leidsime puhkekeskusest head kohvi ja mõnusa koogi. Saame veel tagasi tulla!
Pool koordinaati leidsime, teise pooleni ei jõudnud, enne hakkas jube külm. Jätkame homme.
Esimene pool koordinaadist oli käes juba varem. Täna siis läksime uuesti vaatama, kui olime märganud, et aarde kirjelduse juurde oli vihje ilmunud. Jah, see aitas ja kohe esimene koht oligi õige ja teise punkti koordinaat käes! Rõõm oli vist nii suur, et varjutas nägemise, teist punkti ei leidnud. Aga tore koht, saame veel minna! :)
Käisin vaatasin 1. punkti üle. Kõik oli ilusti korras. Lisasin vihje ka :)
Algul otsisime seda kleepsu, mis teatab turvakaamerate olemasolust. See leitud, otsisime kaameraid. Kui kaameraid ei leidnud, otsisime infot, mis meid sellest kohast minema juhataks. Seda ka ei leidnud. Siis viisime need kõik olematud juhtniidid kokku ja lahkusime ise. Vabatahtlikult. Seekord siis mitte peitja poolt soovitatud, vaid omal soovil valitud suunas.
Pärast Aegviidu edukat leidu naasesime siia, sest üks element pani mind selle leiu juures Nelijärve potentsiaalse peiduka peale mõtlema. Äkki seekord veab, pealegi oli meid nüüd kaks korda rohkem. Tegime samu liigutusi, otsisime samadest kohtadest, lund jätkuvalt ei teisaldanud. Peale järjekordset tublit pooltundi vandusime juba teist korda alla. Kuna aarde esmaleid oli vististi tegemata, ei hakanud me muidugi ka peitjale helistama - ei ole ju aus mõne teise, "ausama", edukama või õnnelikuma otsija eest emaleid lisavihjetega ära skoorida. Minu jaoks on telefonipeitus jäänud rohkem mänguga alustamisaega, enam ei kipu hea meelega telefoni järele haarama. Eriti veel enne teistepoolseid leide. Pealegi võib siia alati tagasi tulla, nii talvel kui suvel.
Lootusrikkana saabusime Kundast siia. Logisid polnud, jälgi oli. Asusime sama looturikkalt jälgi ajama. Leidsin nullist peagi koordinaadi ühe osa - nagu paljud teisedki hiljem - selle kasutuma. Seegi oli ausalt öeldes äärmiselt ebamugavas peidupaigas. Geojumal olgu tänatud, et maa valge oli ja mugusid vastupidi, ei ühtegi. Otsisime samast ja kaugemaltki, ka kolmest ülejäänud samasugusest peidikust, aga mida ei tulnud, seda ei tulnud. Isegi valvekaameraid ei leidnud :-)
Kas pole teine osa lumega leitav või on lihtsalt nii hästi peidus, mis jällegi peidiku raskusastet soliidselt tõstma peaks. Igatahes sai rohkem kui poole tunniga peitja koerustükkidest selleks korraks siiber ja läksime edasi Aega Viitma, kus läks juba edukamalt.
Aegviidust tulime koos Nelijärve aaret otsima. Siin olid otsimiseks väga head tingimused eelmise kohaga võrreldes. Aga see ei aidanud kogu koordinaati üles leida! Ma ei ole kunagi varem maailmapilti sellise nurga alt näinud (vaadanud), kui seda poolt koordinaati kätte saades ja teist poolt otsides. Aga lahe! Koos peatunud rongi ja väljunud inimestega lahkusime ka meie.
Spetsiaalselt valisin õhtuks "kerge" aarde peale õhtusööki aga läks nagu ikka, külmetasin seal oma 2h ja oma mõistusega oleks jäänud tulemuseta. Nii ma siis uurisin aarde omanikult nati üht ja teist... Kuigi jah ka see mind väga ei aidanud, päris lootusetu juhtum tundus. Lõpuks sain näpud vähem infot andvale topsile näpud taha ja proovisin leida teist. Teist oli peaaegu võimatu leida kuna see väike lumekirme oli oma töö teinud ja lisaks kui ma ei oleks teadnud, et mida otsida siis ma ei oleks seda ka pekstes leidnud, lihtsalt nii väike asi sellises kohas... Sealt edasi läks lihtsalt kuni lõpppunktini välja kus oli vaja nati aeroobikat teha ja nii see nimi logiraamatusse sai. Ausalt öeldes olid peidukad head kuid mitte ei kujuta end seal päevavalguses ja puhaste riietega roomamas, teiseks lumega leidmise silt on tinglik, nati lund ja külma ja leidmisega on puuks. Kolmandaks jäi mulle mulje, et aare on peidetud pigem selleks, et teda ei leitaks kui vastupidi aga see on minu arvamus... Ühesõnaga suured tänud aarde eest ja hea töö kuid jah, kuidagi kripeldama jäi see kõik seal, nii oma lollus kui kõik muu, ühesõnaga ei olnud vist minu maitsele see esimene punkt.
Kleeps sõiduplaani stendil teatab et oled valvekaamera vaateväljas. Seega otsisin vaid silmadega aga seekord olin pime.
FTF kell 10:00. Juba teine FTF advendiseeriast! Ega ikka ei lootnud küll! Tuli välja, et autoga oldigi juba öösel käidud, aga siiski leiuta jäädud. Mina siis hommikul vara rongiga platsi. Nelijärve peatus oli inimtühi. Mingitest kaameratest polnud mul aimu. Tegin siis mõningad võimlemisliigutused ja esimene osa koordinaadist käes nagu nalja. Teise osaga läks juba palju kauem aega. Õnneks hakkas midagi silma ning osavus päästis mind taas. Edasi läks juba ladusalt. Lõpus sai osavus taas maksma pandud. Kui karp käes, oligi erutus taas laes. Kas keegi on juba enne mind aarde leidnud või mitte? Logiraamatus FTF taga aga haigutas tühjus! 32. esmaleid nüüd siis mul kirjas! Tänud peitjale laheda loodusretke eest!
Esimene mõte oli: "Appi, jälle raudtee, andke armu!" Kuid kuna juba üleval sai oldud ja eks ka Aegviidu mitteleiust väike okas hinges, sai autonina Nelijärve poole keeratud. Navi näitas kohale jõudmise ajaks 00:53. Vaikne ja rahulik! Otsisin. Varsti ka leidsin. Ühe osa. Mõttetuma. Teine jäi olenema kõikide pindade ja sisude poleerimisest, avastamata. Las olla, minek. Teadsin, et mind ootab nädalavahetus puutumata looduse keskel, ilmugu neid raudtee aardeid nii palju kui tahes!
Muide, ka selle osa leidmiseks vaja teha trikke, kõrvaliste isikute läheduses viibimisel see igatahes imelik. Timix võib mulle nüüd jälle kirjutada, et avaldan asukoha ja teen järgmistele leidmise lihtsaks, nagu ta mulle juba 2 korda varem privas "puusalt tulistades" ja fakte kontrollimata teinud on. Ma ei muuda ka seda logi! Jõulud on kingituste tegemise aeg!