1 

Praegusel kujul ja selles asukohas ei pakkunud aare juba mõnda aega selliseid emotsioone, nagu peitmise ajal plaanitud.

Karp ja süda loodusest eemaldatud, küllap leiavad uue elu mõnes teises asukohas. Aitäh kõigile külastajatele, loodetavasti nägite midagi huvitavat.

Palun arhiveerida.

Paistab, et viimne piisk langes seekord karikale.

Vaatame kevadel uuesti, mis sest aardest saab.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Leidsin nimi kirjutatud kollaselt üle aarde

 1 

Nulli piirkonda jõudsin kenasti ja hakkasin potentsiaalseid kohtasid uurima aga ei midagi. Vaatasin siis asukohta lõpuks Maaameti kaardilt ja ei midagi. Siis aga nägin rippumas üht südant. Kõhutunne ütles, et ma olen seda selle aarde logides varem näinud. Tunne ei petnud, nimi sai kirja märgitud.

Siia pääs ei olegi enam nii otsene kui kaarti vaadates tunduda võiks - aiapidajate MTÜ on ilusti tara ümber ehitanud ja väravad lukus. Aga alati saab ringiga ;) Külm ilm on kasuks, muidu siin suht vesine praegu. Logitud ja tänud!

EDIT: Logiraamatusse jäi hetkel siiski kirjutamata kuna pliiatsit polnud kaasas.

 3 

Kõigepealt peaks peitjat kiitma tabava luuletuse valiku pärast.Suundusime piirkonda pimedas. Lennuvälja poolt. Kui lõpuks pilpakülla jõudsime oli küll wtf efekt. Tuli meelde linateos "The Hills Have Eyes". Pimeduses on see "linnake" oma täies "hiilguses". Mis aga puutub aarde konkreetset asukohta, siis pole see just parim. Esiteks on see tohutus võsatihnikus, selle aarde ümbrus on prügi täis, mingid geeniused on sinna lähedale heitnud korraliku koguse klaasi ja muud prügi. Päris ebameeldiv. Lisaks kõigele on lähedal maas ka okastraati, mille ma ka endale ka sügavale talda astuda oskasin,minu õnneks ilma end vigastamata. Seega soovitan kõigil aarde ümbruses olla äärmiselt ettevaatlik!!! Kokkuvõttes tänud peitjale, vägev elamus!

Saunatiik ????

 1 

Tänase päeva üks eesmärkidest oli Tartu paralleelmaailma külastamine. Oli huvitav. Mingi osa elanikest tegeles saagikoristusega ja mingi osa hängis lihtsalt niisama. Karbini liikusin mööda vaevumärgatavat rada mis lõpuks täiesti kadus. Aarde enese leidmine läks aga tänu vihjele libedalt. Tänud seda maailma näitamast!

 3 

Ilus suveõhtune aardejaht tõi meid taas siia kanti ja kuna Kristen polnud selles maagilises võpsikus veel oma nime käinud kirja panemas, siis tegime tallegi põgusa tuuri Hiinalinna aiamaadel.

Tuttavasse kohta jõudes hakkas meiega vestlema üks kohalik härra, kes parasjagu raskest tööst jalga puhkas. Viisakas onu teadis rääkida, et see maa-ala, kus me parasjagu viibisime ja kuhu edasi minna tahtsime, on varsti aedadega ümbritsetud ja võõrastel sinna asja ei ole. Kuu aja pärast võiks sinna tekkida esimesed aiad (onu sõnad). Haldama hakkab vist MTÜ Jaamamõisa Aiad. Onu oli muidu heas tujus ja teda isiklikult ei häiri, et rahvas seal jalutamas/orienteerumas käib, aga siiski pidas vajalikuks meid hoiatada, et sinna punkti varsti ilmselt ligi ei pääse. Praegu lubas ta lahkelt muidugi liikuda ja ise jäime mõtlema, et ehk saab veel mõnda aega aardeni läheneda mõnest teisest suunast. Aiapostide jaoks olid augud juba olemas ja näha võis ka muid tähiseid.

Lisan siia ühe pildi, mis peaks andma ettekujutuse, mis meile praeguseks juba armsaks saanud peidukohast ja tegelikult tervest rajoonist tulevikus saab. Aarde kohalt jookseb üle nt Muuseumi tee.

 1 

Lõpuks käes, teisel ringil. Esimesel korral käisime palju kordi õigest kohast mööda. Tänud

 8 

II osa.

Ilm oli õhtuks paremaks läinud. Kuna paiknesin veel kesklinnas ja Matu huvi oma ilge peiduka vastu oli endiselt suur, siis sai planeeritud uus katse juba samale õhtule. Seiklushimulisi lisandus veel.

Sobiva muusika saatel tutvustas Matu meile ka selle rajooni teistsuguseid nurgataguseid. Aarde lähedusse naastes võttis giid sihikindlalt suuna võpsikusse. Kuigi asukoht oli ka tema arvates tundmatuseni muutnud, siis kogenud peiturina tuvastas ta võpsikust sihi, kust eeldatavasti kunagi mingi rada läks. Maa oli vihmadest porine ja hein märg. Üksteise järel raiusime ennast tihedamast oksarisust läbi ja üsna pea vaatasimegi karbikesega tõtt. Nimed said kirja ja peidukale anti uus tähis. Pisut tuhlasime veel võsas, et leida alternatiivseid ligipääse, aga ega seal ideaalset varianti ei olegi. Suure kambaga igal ajal ei külastaks, sest see köidab liialt tähelepanu.

Selline aare siis. Soovitan palavalt. 11/10 teeks uuesti. Aitäh Matule. Arvan, et saan nüüd sinu mõttekäikudest paremini aru :D

 6 

Teen kahes osas, sest nii tulevad ponnistused tõetruult välja.

I osa.

Päev algas minu jaoks kuskil 10 paiku hommikul. Peas tiksus mõte teha üks pikem jalasirutus, kuid ise ei suutnud ära otsustada, kuhu suunas sammud seada. Võtsin siis ühendust sõber-kolleegidega ja lasin neil Tartu piires kaardile punktid kanda. Lubasin, et käin päeva jooksul kõik kohad läbi. Tundub, et Matu tahtis enda päeva pisut meelelahutust ja saatis mind Hiinalinna aiamaadele oma aaret otsima... Laadisin kiirkorras kõiksugu akud ja akupangad ära, pakkisin kaamera kotti ja seiklus võis alata.

Kesklinna jõudes sain kaela esimese vihmahoo. Läbimärjalt vantsisin kontorisse, jõin seal hommikukohvi ja ootasin ilma paranemist. Kollektiivi sünoptik lubas, et see on tänane ainuke sadu ja pärast läheb ilusaks, nii et peaksin ikkagi oma reisi suutma ära teha. Läks kuskil tund aega, kui sain uuesti Hiinalinna poole vaadata.

Kohale jõudes olin meeldivalt üllatunud. Aarde juures olevatelt piltidelt võiks justkui välja lugeda, et seal saab liikuda ainult pussnuga hambus ja roomates, aga reaalsus oli tegelikult päris hubane ja kaunis. Paar üksikut nokitsejat siin-seal, kõrvu kostus ilus emakeel ja vastuvõtt oli ka pigem sõbralik. Tõsi, jutt on südapäevasest vaatepildist. Kartsin ainult hulkuvaid koeri.

Esimesel katsel läks aarde juures umbes poolteist tundi. Rajad, mis kunagi nulli viisid, olid loodusest või inimtegevusest tingitud muudatustest kasutamatud. Proovisin vast neljast erinevast kohast läheneda, aga igalpool tuli ette kas kellegi koduõu või läbimatu džungel. Üks hetk võtsin peitja videokõnesse, et talle natuke muutunud olusid tutvustada. Peatselt sai kindlaks, et Matu tuleb varsti ise vaatama, mis värk ikkagi on. Mina aga ei tahtnud alla anda. Seiklesin seal rinnuni heinas ja prügis veel mõnda aega, jõudsin gepsu arvates nulligi, aga no mida ei leidnud oli aare. Lähenevad vihmapilved sundisid mind lõpuks loobuma. Olin tolleks hetkeks taaskord läbimärg ja porine, jalad sääsehammustusi ja oksakriimustusi täis.

Tagasiteel kontorisse jäin uuesti vihmasaju kätte. Tõusnud tuule tõttu hakkas nüüd päris külm (ma olin ilma arvesse võttes väga kergelt riides). Tegin kiiremad jooksusammud, et kosutava kakaoni jõuda. Matuga leppisime kokku, et kui ilm parem on, siis tuleme tagasi ja vaatame, kas karp üldse alles on. Mõistuse hääl ütles aga vahele, et täna ei ole see päev. Olin vaikselt sellega leppimas ja mõtlesin juba koduteele.

Jätkub...

 3 

Uskumatu, kuidas koht võib mõne aastaga muutuda. Sain täna nautida otseülekannet katsetest aardeni murda, aga võidukas lõpp jäigi tulemata. Õhtul olusid üle vaatama minnes tuli tõdeda, et aardeni viinud teeraja algust enam pole, keskosa on vaevu aimatav ja vaid lõpp meenutas veel endist rada. Loomulikult oli kõik väga märg. Aare oli sellegipoolest täitsa alles.

Tõstsin maastiku raskusastet palli võrra ja riputasin peidukoha kohale uue tähise: punase südame.

 1 

Alguses otsisime prügihunnikute lähedalt ja hiljem leidsime. Aare ei olnud peidetud ning punast niiti ei olnud samuti aardepaiga lähedal näha. Aitäh leidjale!

 1 

Siia tulles läks meie jalutuskäik tsiviliseeritumaks ja saime suisa mööda radu käia. Leidmisega läks siin tolle õhtu aaretest kõige kauem. Hüplik oli nii gepsu asukoht kui ka minu otsimismeetod. Kumbki erilist kasu ei toonud. Kurikuulsat punast lõnga ei õnnestunud samuti näha. Kõige selle kiuste õnnestus siiski lõpuks õige asja otsa sattuda. Tänud peitjale!

 1 

Punast lõnga ei näinud, aga aaret õnnes nägime. Esimesel hetkel vaatasin veidi valesse kohta ja hakkasin juba käega lööma, et nii prügisele alale pole mõtet ronida.

Buldooser lükkab üle Hiinalinna aiakeste teetrassi sisse, aga ikka on neid, kes seda ei usu

 1 

Müstiline mülgas ja paralleelmaailm. Ümberringi levis plastiku põletamise haisu. Tänu peitjale juhatamast. EV, J: helkur. Heiki ja Linda

https://img.geocaching.com/cache/log/467c6a5b-ea75-461d-9892-e67b2d0c6846.jpg

Leitud. Aitäh!

 2 

Päälinna vurledele tehti Raadil ja Tartu pilpakükas väike ringreis - sama soojaga võtsime mõned aarded. Vaatasime, siia, vaatasime sinna...aega läks. Meile hõigati:” Kaks minutit veel ja siis liigume edasi!” Kui üks meist tõmbas aarde välja :) Nimed kirja ja ragistasime edasi.

 1 

Viimane aare meie tänase päeva Raadi raja jalutuskäigu seeriast. (Raadi raja5-3-1-4-chelsea-6-2-saepurulaste) Tulime otse linnulennult raadirajakahest läbi ulme paksu võsa. Pilpakülas tekkis kodune Ida-Virumaa tunne :D.

 3 

Rajoon on tuttav aastatepikkusest vägikaikaveost Tartu linnavalitsusega; likvideerida häbiplekk või säilitada unikaalne miljöö... Olen seal talgute käigus sodi rookinud ja suppi söönud.

Selle aarde juurde viiv punane lõng evib vist ülekantud tähendust. Füüsilist lõnga, ei punast, ei musta, mu silmad ei seletanud. Ka nööri, ohulinti ega traati mitte. Konteiner jäi, nagu ta oli, esimene lumi katab kõik jäljed.

Mis veel tollesse Hiinalinna aiamaasse puutub, siis munitsipaalvõimudele on alati olnud heaks argumendiks, miks piirkonnast buldooseriga üle sõita just nonde kruntide asukate väidetav kirg oma aiamaad ja selle ümbrust kõikvõimaliku prügiga "väetada". Mine võta kinni, kui palju selles tõtt ja kui palju kiusu on. Kui ka pool tollest uskumatust jäätmemahust on näiteks kunagiste Gvardeiskaja, Tkalovi ja Gastello tänavate elanike korteritest sinna sokutatud, on ametnike seisukohal tõepõhi all. Igatahes nautige või kiruge, aga vaatamist väärt on see hääbuv piirkond igal juhul. Kiirustage, kodanikud!

 4 

Njaa, sinna rajooni olen ma tahtnud juba ammu minna, nüüd sai ta siis nähtud. Täitsa sümpaatne koht, tahab kindlasti pikemat ja põhjalikumat tutvumist. Aardega just liiga lihtsalt ei läinud, mõnda aega sai seal prügimäel sobratud enne, kui Madis poolkogemata karbile otsa koperdas. Tänud juhatamast!

 1 

Oli veidi imelik ja kõhegi seal Pilpakülas ringi kõndida mööda kitsaid "tänavaid" ja kõrvus venelaste jutuvada ja muusika aga ära ma käisin ja huvitav oli küll. Ma ei tea kas lähenesin väga valelt poolt aga kuidagi kummaline oli ületada kellegi prügimäge ja aare seal ometi oli!

 1 

Kant on kahtlemata põnev,kuid pikemalt siin ringi uudistada ei tahaks.Aga koht nüüdseks lähemalt nähtud,tänud!

 1 

Kõigepealt tervitas meid kohalik koer, saime sellest mööda, siis otsisime aarde üles ja suundusime teiste raadiradade poole. Tagasiteel tutvusime külaoluga rohkem. Lahe jalutuskäik. Tänud juhatamast!

 3 

Tartu pilpakülla kohe kutsus ekskursioonile. Arhitektuuri üllitistega tagasi ei hoita. Lähenesin aardele Raadiraja seeria poolt. Klähviva koera hääl oli heaks orientiiriks. Nulli lähedusse jõudes lahutas mind nullist kole vesine ala. Proovisin küll tossuga minna aga paistis, et ei jõua sihile. Küll aga leidsin ümbrusest vähese vee ja rohke prügi labürindi. Seejärel paistiski juba aare. Kuna pilpaküla sai nii vähe nähtud, siis tegin pärast leidu tervele territooriumile ringi peale. Kuulda oli vaid vene keelt aga kui tervitada eesti keeles, siis vastati samamoodi. Aitäh ägedasse kohta aaret peitmast!

Plaan A

Saepurubeebi?

Kobe ujumiskoht

Tartu kunsti mõjutused

Kuidas ehitada silda?

 1 

Teadsin,et selline pilpaküla on olemas, aga et see nii suur on oli küll üllatus.

Tänud aarde eest!

 1 

Otsustasime minna otseteed Raadiraja 6 aarde juurest. Ütleks et mitte kõige parem idee, kuid kohale me jõudsime

 1 

Alati on rõõm kogeda seda väikest kultuurišokki, kui satun järjekordselt mõne pilpaküla omanäolisesse ökosüsteemi. Minu meelest võiks nad pärandkultuurina arvele võtta. Aitäh juhatamast!

 3 

Täna oligi siis lõpuks see päev, kus me koos Taneli vingesse põgenemistuppa otsustasime minna. Soojenduseks tegime mõned Raadirajad ja Saepurulaste aarde. Jalutus oli tore, jutt oli eriti naljakas ning kogu päev kokku supertore lahedate kaaslastega! Nii need mälestused kogunevad! Aitäh!

ilm oli mõnus, jutt naljakas ja minek hea

okastraati jagus lademetes

vihjepilt: selle koera juurest peab ära pöörama

 1 

Saime enne Safecrackeri põgenemistuppa minekut kambaga kokku ning ega meil palju ühiseid aardeid polnud, peale nende Raadiradade, mida kogu aeg hirmsateks võssiaareteks olime põlanud. Tegelikkus oli jalutuskäik heinamaal. Mõnus ilm, päike paistis, tore seltskond, ei saanud arugi, kui olime juba tagasiteel. Saepurulaste jäi ka meile teele. Neli aastat tagasi talvel leidsime karbi, kuid see oli jääs, kätte ei saanud. Nüüd siis lähenesime teiselt pool ning paljutki jääb nii nägemata, kõik need vahvad majad ja aiad.

 1 

No oli see alles urgas. Olen kunagi rattasõidul Tallinna pilpakülla sattunud, aga siinne oli uhkem ja paremini nähtav. Mulle meeldisid aiad, mis köhatamise peale pikali kukuvad, aga kõvasti okastraati turvalisuse pärast peale pandud. Ja ka väravad, millel kilomeeter okastraati peal, aga kõrval aeda pole. Jätsin auto oja taha ning lootsin, et tagasi tulles aknaid sisse pole visatud. Aare oli sobilikus kohas, iseloomustas hästi seda kohta. Edasi otsisin neli Raadiraja aaret.

Leitud!

 1 

Siinkandis tegelikult kenamaid kohti ka, kuid mis teha. Tammusime veidi ringi ja panime siis nimed kirja. TFTC!

 2 

Tahtsin õhtul jooksma minna, logide põhjal polnud tegu hämaras otsitava aardega, samas midagi paremat ka ei leidnud. Tossud jalas, eks vajadusel saab jalgadele valu anda. Üldjuhul telefoniga ei jookse, seekord tegin õnneks erandi, poleks muidu nulligi jõudnud. Mida sügavamale Saepurukülla jõudsin, seda suurem hirm oli. 25 aastat Tartus elanud ja mul polnud aimugi, et selline koht siin eksisteerib. Alguses ei näinud kedagi ega ka midagi, kümmekond minutit ringiratast käies hakkas vihje taskulambi valguses siiski silma, täitsa X-kohas ikka. Keset logimist kuulsin ka ehtsat saepurulaste murrakut ja ilmnes, et hirmuga jookseb inimene tõesti elu parimaid aegu, isegi tossud kuivasid enne koju jõudmist ära. Tahaks öelda, et nüüd olen küll kõike näinud, aga meenutades oma senist geo-teekonda... Ütlen lihtsalt aitäh :)

 1 

Suured tänud siia juhatamast. Nagu väike paralleelmaailm. Mega

 1 

Noohjaah...aga aare oli kenasti olemas :) Aitäh!

Müttasin seal võpsikus pool tundi, aga seekord jäi leidmata.

 4 

Tegin geomobiiliga natuke offroadi. Sõitsin läbi kraavi ja aiamaade viiva tee üles mäkke ja tagasi. Ristsirgel aardeni jätsin auto tee peale ja käisin logisin ära. Natuke kahtlane on see peidukas, kui jää alt ära sulab siis hulbib ta vees.

Aga aasta tagasi oli see autoga kraavi ületamine hoopis keerulisem. Vett oli oluliselt rohkem ja põhi on rohekm rööpas.

https://youtu.be/AtwgowKqcXA

 1 

Seda aaret olen ma pikalt edasi lükanud - põhjuseks lõputut võsa ja "kahtlasi" majapidamisi pidanud. Tegelikkuses polnudki asi nii hull. Linn oli kõvasti võsa maha võtnud. Aiamajad olid tühjad. Nii et praegu väga lihtne otsimine. Tänud ka seda nurka Tartust näitamas. Ise oleks ikkagi "maast-kõrgemal" aarde sinna oganiseerinud.

 2 

Ega sinna varem sattunud ei olnud. See kant oli üldse võõras. Vaatamist oli. Sai seal veidi kolatud. Vahva! Aitäh aarde eest ja taastamast! Tänu sellele ka see piirkond nähtud.

 3 

On plaanis ka sellest kandist teha roheline asfalt.

https://tartu.postimees.ee/4414909/linn-korrastab-augusti-lopuks-uheksa-hektarit-hiinalinna?utm_source&utm_medium=button

Käisin olukorraga tutvumas.

Praegu käivad seal ainult kitsed, ja neid on palju. Oma silmaga nägin nelja tulukest kalpsamas. Lõputust võsast on saanud siledaks lükatud tühermaa, aga onnikesed on alles ja aiad on saanud kena mustrilise kuue.

Aaret välja ei õnnestunud kaevata, kuigi 80% tõenäosusega on ta seal kusagil igikeltsa sees olemas. Panen lähiajal asenduskarbi.

Sarisüütaja hoiatus ja põlenud maastik. Nagu rändaks Ussisõnade Rüüstatud maal.

 1 

Suundusime raadiraja aardeid otsima, kui mõtlesime, et kui nii kui nii sealkandis oleme, ignoreerida sarisüütaja hoiatust ja seal veidi ringi vaadata. Päris jube kant, kuid õnneks jäi Annikale üsna kiirelt näppu (peale seda, kui ta aarde juurest puu otsast nukupea leidis :D ). Väntasime nii kiiresti, kui lombid lubasid edasi raadiraja aardeid otsima.

Paistab, et piirkonnas tegutseb sarisüütaja ning parem on seal praegu mitte ringi jõlkuda. LINK.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

01215

 1 

Omapärane kant. Jupp aega sai tulutult otsitud. Lõngajupp jäi lahkudes täitsa juhuslikult valgusvihku ja siis oli juba kiire leid. Tänud!

 1 

Muudkui vaatasime ja imestasime, et kuidas mõni inimeseloom ikka sellis(t)esse kuuti(desse) elama on asunud. Hea, et läksime sinna valges, sest pimedas oleks seal ilmselt kordades jubedam otsida. Ja ega see otsimine ka kerge olnud. Kohemitte ei tahtnud lõnga leida. Õnneks tubli ja hästi koolitatud mees tundis länga ära ja siis tubli naine võttis aarde peidukast välja. Ei pidanudki tühjade kätega koju minema! Veel parem, et ei pea sinna (nii pea) tagasi minema. Tftc!

 1 

Jõudsin oma Raadi seiklustega selle aardeni. Jõudsin isegi nulli. Aaret aga enam ei leinud, mingit punast lõnga ei suutnud ka eristada, lumi ka veel maas. Natukene tuiasin ringi, ragistasin põõsas ja proovisin midagi leida. Edutult. Väga ebameeldiv võpsik on. Väljas hakkas juba hämaraks minema ja kui väga ausalt rääkida, siis ei julgenud seal pikemalt olla enam.

 1 

Jäi Raadiraja seeria aardeid otsides vahele. Arvasin, et jätkub nendestki selleks korraks. Vbl mõnikord jälle

 1 

Ütleks, et meie tripi haripunkte. Õnneks leidsime aarde kiiresti üles ja sai plehku pistud sealt. Kindlasti soovitan seda aaret. Tänud peitjale!

 1 

Piirkond oli varasemast tuttav, mitmeid kordi varem seal ringi konnatud. Arvasime, et hetkel piirkond inimtühi, aga siiski kuulsime mõningaid inimeste hääli siin ja seal "majades". Järgmistele otsijatele vihjeks, et punasest lõngast on vahepeal saanud tumepruun...

 1 

Koht oli kindlasti üks meie tuuri huvitavamaid. Õnneks kohalikega suhtlema ei pidanud. Aitäh!

 1 

Kuna Annal oli see juba varem leitud teadis ta juhatada, millal tuleb peateelt ära keerata. Piirkond oli parajalt vesine, kuid saabastega ilusti läbitav. Diplomaatiaoskusi ei olnud vaja, kuna sügisene saak oli juba koristatud. Seal liikudes tekkis küsimus, et mis moodi kohalikud on maa ära jaganud, ning kui noor on noorim sealne aednik. Tänud!

 1 

See juba pikemat aega pinnuks silmas. Kuna siiakanti juba sai tuldud ja eelmise aarde parkimiskohast vaid mõnisada meetrit, siis sai ka see ära võetud. Mõnusalt pimedaks hakkas ka juba minema.

Tänud!

 1 

Seda aaret tulime korjama kahe jooksu vahel. Mia oli oma jooksu ära teinud ja meie jooks oli alles tulemas. Lapsed said hea ülevaate, milline teine maailm meie kõrval eksisteerib. Loomulikult lähenesime me aardele valest ja raskemast suunast. Meie Netiga astusime aardest nagu muuseas üle, hetkepärast hakkas Mia seljataga hüüdma, "Ma leidsin aarde, ma leidsin aarde". Nii see aare välja tuli. Täitsa uhke oli uude raamatusse kirjutada. Tänud.

 4 

Uus kuiv logiraamat ka karbike said paika ja kõik selle võsa 17854 sääske suure hoole ja armastusega toidetud :)

Ootab uusi otsijaid ja ärge siis liiga pikka vahet sisse jätke, sääskedel läheb muidu kõht jube tühjaks...

Aare on vettinud ja logiraamat ligamärg - vajab hädasti kuivatamist.

 2 

Kuna kodutöö oli tegemata, siis lähenesin aardele valelt (loe: raskemalt) poolt, eriti jalgratturi vaatepunktist. Samas aarde leidmise tegi see lihtsamaks, sest sealt poolt vaatas see juba meetrite kauguselt vastu.

Aare ise on üsna vettinud seisus ja vajaks hädasti kuivatamist. Kuna rattaga ei olnud mul ohutut võimalust seda kaasa võtta, siis minust jäi ta nii nagu ta oli.

 3 

Olin kuulnud, et selline koht Tartus on olemas aga käinud ma siin kunagi polnud. Ka olen uskunud seni, et aastal 2016 sellise paralleelmaailma olemasolu pole võimalik. Üsna šokeerivalt silmi avardav jalutuskäik. Tänud selle eest!
Peaaegu 30 aastat tagasi EÕM-iga tolleaegsetes vennasvabariikides suvesid veetes, nägin selliseid paiku mitmeid. Kuidagi väga sürr tundus see siis ja täna kogetu tuletas seda kõike taas meelde:) Tänud peitjale!
Aarde karp tundus küll terve olema aga logiraamat oli nätske. Punast lõnga ma ka ei näinud (kui just ühte teist punast pikka eset silmas pole peetud:))

Tänav

Peatänav

Tara taga играет музыка. Järelikult on pererahvas kodus.

Meil aiaäärne...

 1 

Väga imelises lokatsioonis

2229.

 1 

Seiklesime pisut puude vahel ning varsti jõudsime ka õigesse kohta. Seejärel oli leid kiire. Aitäh!

 1 

Varem korra seda otsimas käidud sai ning seekord targemalt. Lähemesime teiselt poolt ning jōudsime aardeni kiirelt. Ōnneks inimesi eriti näha polnud. Pani mōtlema see Tartu äärelinn. Aitæh!

 1 

Ah et siis selline koht! Mõni element oli vägagi silmiavav...eriti meile, kõiksugu floorat sallivatele potipõllupidajatele (loe: laiskadele rohijatele:) No piiluge ometi sealt aia oksaaugust või "pätipuki" abil üle aia - millised peenrad! Aga see selleks, põhiline, et Saepurulaste otsimise-avastamise seiklusrikastest hetkedest liitus geopeituse tiimiga kaks EE-d ja nad on uuest hobist täiega "sillas". Aitäh silmi ja ust avamast!

Esimene leid

 1 

Meie esimene aare!!!! Teiste vihjed ajasid segadusse. Punaseid lõngu oli niiii palju :)

 1 

Ei teagi, miks seda aaret varem otsima pole läinud. Koht ei hirmuta, on seal ennegi kolatud. Aardele nime inspireerinud laul on aga kummalisel kombel tundmatu, arvestades, et olin kunagi selle koosseisu fanaatiline austaja (seda küll kuni hetkeni, kui nad Sõbra maja kontserdil purupurjus kujul lavale ilmusid). Igatahes oli täna kiusatus jääda koju diivanile lösutama, aga motiveerisin end siiski sellega, et lisaks liigutamisele otsin siis mõne aarde ka juba üles. Jalgrattaga siiski päris nulli ei hakanud trügima, kuigi kunagi sai minu mäletamist mööda otse Raadilt läbi võsa ragistatud ja sinna kanti välja jõutud. Kui "agulisse" jõudsin, lõi päike särama ja kõik tundus kuidagi helge ja ilus. Ei kohanud ma seal hingelistki peale ühe jalgrattaga vanamehe. Sügav tööaeg oli ka veel muidugi, hakka või mõtlema, et päris sotsiaalne rahvas seda kohta asustab. Tegin siis ise endale teekonna põnevamaks: keerasin varakult võssa, marssisin läbi lompide, turnisin üle kraavi loomingulise purde kaudu, jäin puutüvede vahele kinni... Mingil hetkel vilkasatas midagi punast. Tore, hakkab lõpuks kohale jõudma...aga oot, miks seda punast nii palju ja igal pool on. Polnudki lõng, mingi roniväädiga taim hoopis. Lõng oli tegelikult ka üsna lähedal ja karbi leidmisega probleeme polnud. Veidi niiske seest, aga ei midagi katatsroofilist. Tagasi läksin juba teed mööda. Minu lemmikkoht seal on kitsas tee kahe tara vahel. Kaugusest kostis laste kilkeid ja keegi oli oma aiavärava ette ilusa ümmarguse vaiba maha laotanud. Mitmekülgne Tartu, mis mulle meeldib. Aitäh huvitava jalutuskäigu eest!

 1 

Sürr koht ja väga meeldejääv teekond aardeni. Pärast igatsus tuttavasse Tartusse tagasi jõuda oli nii suur, et autoga sai veidi ka kõnniteed mööda sõidetud, peaasi, et tuldud teed tagasi ei peaks minema. Aitäh seikluse eest!

 1 

See koht on tõesti teine maailm või kolmas maailm. Kui Karmen geomobiili parkis, siis arutlesime naljatledes, et kui tagasi jõuame, kas auto on alles või mis autost alles on. Väga kõhe koht oli. Selle peale, et kummikud oleks võinud kaasa võtta, tulime alles pärast seda kui pahkluuni mutta olime astunud. Teekond aardeni kulges üle ja ümber lompide hüpates ning ümbrust uudistades. Nullis läks kiirelt, vihje aitas. Aitäh peitjale avastusretkele viimise eest.

Leitud :)

 7 

Aitäh teise Tartu juurde juhatamast! Eks muidugi on põnevad ka taolised kohad. Omamoodi eksootika, võib avastada tõsiselt isenäolisi arhitektuurilahendusi :D Tähelepanuväärne, et piirdetarad nende "eravalduste" ümber, kuigi vaevu püsti püsivad, on põhjalikult turvatud okastraadiga või veelgi leidlikuma pätiheidutussüsteemiga ning väravate ees seisavad igal pool massiivsed tabalukud.

Tallinna piiril paiknenud suuremast Soodevahe pilpakülast pool lükati lennujaama laiendustööde käigus maatasa. Kümme aastat tagasi käisime seal pilte tegemas, saatjaks elanike vaenulikud pilgud ja mõned mahlasemad võõrkeelsed väljendid :P Teine taoline ala Tallinna piiril asub Harku järve ja karjääri vahel, lähim aare Vaaaaaade.

Jah, parem ehita prügist endale putka

... ja aed

... hästi turvaline

Veel resoneeruvaid fotosid Soodevahe pilpakülast aastal 2005

Turvalisus ikka ennekõike

Kaamera horisont on muide otse

Ой

Ух ты!

Müüa müüja, maavaldus tasuta kaasa

 3 

Kui ma laps olin, siis hoiatati, et Raadile ja Hiinalinna ei tohi minna. Ja ega ma hiljemgi neisse kohtadesse väga ei ole trüginud. Õnneks saime kevadise Seiklushundi rogaini käigus väga hea Tartu kaardi, millelt võis leida pisikesi teid aardele teiselt poolt lähenemiseks, et võimalikult vähe Hiinalinnas kahtlustavate pilkude osaliseks saada. Täna sai vaim valmis pandud ja võtsime ette Raadi aarded ning MOBO-raja. Aarde leidsime kenasti, natuke jäi küll teise inimese õue trügimise tunnet. Huhh, nüüd on see siis tehtud. Aitäh.

 4 

Silmad olid juba varemalt avatud. On sellist pilpaküla mujalgi nähtud ja ka siin asumi servas on tulnud varemalt käia. Parkimiskoht kurivaim on kividega takistatud. Jalutsin sirge seljaga mööda peauulitsat, mõni silmapaar ikka jälgis, aardeni ja logisin. Peab, peab selliseid kohti ka siin mängus olema, igatahes tänan!

Leitud. Syncing with gc.com.

 1 

Leitud, logitud. Ei taha sinna tagasi minna :)

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Peale karbi ja paari nännieseme õnnestus kõik kenasti ära kuivatada-puhastada. Nii mõnigi maaomanik on kevade puhul aeda värskendanud ja kevadtööd on kohe-kohe algamas. Minge ja uurige!

Hetkel jäi peitmisviis endiseks, aga proovib enne talve midagi välja mõelda. Kummik on endiselt sõber, punane lõng viitab nullile ja aaret pole mõtet üle maskeerida. Head leidmist!

 3 

Kaas karbi peal, ront kaane peal, ilma nõela pistmata. Tuleb neiuke, ühelt poolt, ilma rondita. Ront on raske, mis tast tassida. Proovib ronti tõsta, ront on raske. Proovib kahelt poolt karpi liigutada, kinni mis kinni. Eks aeg annab arutust, praegu täpikest ei paista. Aitäh teatamast!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

02/23/2015 You couldn't find [Traditional Cache] Saepurulaste Visit Log Katki läks see karp- Logiraamatuni ei jõudnudki. Omanik peab aga tõttama päästetöödele.

Me täitsa leidsime selle aarde aga kätte ei saanud. Kuigi hoiatati ja paluti käis krõks ikkagi ootamatult ära. No ei pidanud aga nüüd on häda. Karbi sisule meie ligi ei saanud aga vesi pääses hävitama. Omanik palun reageeri. Soovitaks ka "veidi paremini" peita arvestades talviseid olusid või siis aardele talveperioodiks automaatsulgemine/avanemine peale panna.

 2 

Kuuditasin jõulude ajal Tartus ja mõtlesin sõita rattaga veidi ringi. Väha lahe koht oli siin, tervitused Savipätsi Pilpakülast ! Valge lumi oli pühade puhul enamuse koledusi õnneks ilusaks teinud. Elanikud olid ka vist kõik soojamaareisile sõitnud ja ma ei kohtanud kedagi. Peitsin ratta kellegi elamusse ja leidsin sealt kohe igasugu põnevat kraami. Siis ragistasin veidi võsas ringi. Värkete jälgede järgi oli keegi seal alles kahtlaselt ringi tiirutanud. Teinekord peaksin äkki lumega leitavust ikka enne kohaleminekut kiikama. Aga suured tänud tutvustamast, oli huvitav.

leiud

veetakistus

elamu

 1 

Auto jätsin enne "elamurajooni" tee äärde ja marssisin erinevate bokside vahelt läbi. Kuna praegusel ajal seal rahvast liikvel ei olnud, siis ei olnud vajadust ka kellegiga suhelda. Kohapeal jäi lõngatutt kohe silma ning nime sain kiiresti kirja. Autoni tagasi jõudes jäi üle vaid rõõmustada, et see oli ilusti ratastel, aknad terved ja täiesti puutumatult säilinud :). Tegelikult ikka mõnusalt friiki paik. Tänud!

Leitud

 1 

Otsetee aardeni oli läbi võsa. Õnneks polnud puud enam lehes, seega võsagi üsna hõre. Tagasi ei läinud läbi võsa jalutasime mööda teed.

Tänud peitjale :)

Leitud, logitud.

 1 

Väga lahe koht. Autoga sa praegu nulli sõidetud ja aare kiiresti leitud.

 1 

Leitud :) Tänud peitjale!

 2 

Kuigi tartlane, ei teadnud ma sellisest elamurajoonist midagi. Eks see ole ju nii, et inimene näeb vaid seda, mida tal endal vaja on. Masendav teadmine. Nii et tänud silmaringi avardamast. Päris kõhe matk oli, lisaks üsna soine, seda eriti lõpupoole. Märjaks küll ei saanud, kuna oli piisavalt jääs ning kõvakskülmunud pokusid oli ka palju. Nullis logisin kähku ning tegin kiirelt sääred. Jalutajaid oli tõesti palju - küll koertega, küll lihtsalt kahekesi romantikat nautimas.

 1 

Esimesel katsel sumpasime pimedas taskulampidega läbi muda ja klaasikildude ning kuigi lõppkoordinaadid olid koguaeg nii-nii lähedal, takistas meid järjekordne kraav, mülgas või prügikuhil. Teisel ringil, päevavalges oli aardele märksa lihtsam läheneda ja leid tuli pigem kergelt. EVEJ

 2 

"Reporter reisib sinna, kuhu tavaeestlane ei pruugi mitte kunagi oma elu jooksul sattuda. Rännak viib meid otsekui maailma otsa, kus argielu on lämmatavalt pöörane."

 3 

Vaevu-vaevu venitasin autost välja 8tunnisest rogainist rampväsinud jalad. Midagi oli vaja teha, et jalad liikuma hakkaksid. Kaldukapsutaja jätsin mõttes kohe kõrvale - see oleks liiga ekstreemne olnud. Valisin hoopis saepuruteed - neil hea pehme jalgu järgi vedada. Sõitsime sinnakanti. Auto sai jäetud suht eemale. Teed polnudki saepurused, aga kuidagi ma edasi tammusin. Siimul läks liikumine hoopis käbedamalt. Arvasin, et praegusel ajal oleme seal üsna üksinda, aga tutkit. Mingi tädike märkas meid kohe. Ja tundis huvi, et miks sellised võõraste nägudega kodanikud siin luusivad. Tuletasin oma vene keele raasmed meelde ja selgitasin talle, et jalutasime siin ringi ja mees läks kusagil kaduma, pööras vist valesti. (Ants jalutaski meist veidi tagapool, aga tädikese juurde ta välja ei jõudnud.) Seda, mis tädike mõtles, võin vaid oletada, aga küllap see midagi taolist oli, et antagu lapsele kannatust neid purjus vanemaid välja kannatada. Tont teab, mis ta mõtles, aga rahule ta meid jättis. Aarde juurde jõudsin üksinda, sest Siim polnud nõus enam teedeta alal liikuma. (Rogainisin koos Siimuga.) Pärast tuli muidugi välja, et teistmoodi oleks ka saanud, aga seda me ju ei teadnud. Igatahes õnnestus Siimul tädi vaatevälja vältida ja auto juurde naasta. Mina leidsin aarde, jätsin sinna saksa jalajälgedega rännuputuka (tundus putukale paras paik olevat) ja asutasin end tagasiteele. Jõudsin vast 100 meetrit aardest eemalduda, kui tädi mind aia ääres ootas. Tahtmata uuesti tema arvamusi selles osas kuulda, et nüüd olen veel lapse ka ära kaotanud, pöörasin teise vahesse ja üritasin teha nägu, nagu otsiksin kadunud meespere. Auto juures saime taas kokku ja leidsime, et päris põnev kant. Tänud aarde eest!

 4 

Hulkusin aaret taastanud Martiniga kaasas ja nägin niimoodi omagi silmaga seda imelist paralleelmaailma, mis meie kodulinna vahetus läheduses ennast peidab. Ma pole kuigi kindel, kas ma loodan siia millalgi ka naasta- ehk siis päevavalges ja rammusamate sõpradega. Liigitub vist ühtlasi nii kultuuriloolise,- kui ka nn. sünge turismi alla. Tänud peitjale, kellele mingisuguse loodusõnnetuse tulemusena on kaasasündinud soov säärastesse paikadesse oma nina pista!

 1 

Eksperimentaalkonteineri avamiseks ei piisanud toorest jõust, haamrilöökidest, filtrivõtmest ega vandumisest. Lõpplahendusena vallutasime Indreku vanaisa garaaži ja kangutasime ta millimeeterhaaval lahti. Lugesin eksperimendi lõppenuks, varusin tavapärase konteineri ja tõstsin kola sinna ümber.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Mürsu demineerimine

Konteineri kaane avamiseks kahe mehe rammust ei piisanud. Tuleb kolmas juurde leida.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

 1 

Sai lapsele näidatud kust tulevad kapsad kaalid.Õhkkond rahulik, maastik veidi vesine,imelik et riisi veel ei kasvata keegi:) Tänu vihjele tuli leid ruttu,muidu ei oleks seal väga sorkida tahtnud.Tänud juhatamast!

 1 

Nagu ikka: läbi võsa aardeni, mööda tänavat tagasi. Vahva oli, kummikud olid ka asja eest. Aitäh!

 1 

Oi, mulle see aare meeldis. Sellist kontrasti ikka annab otsida! Pilpaküla keset linna. Vahepeal maheaed. Väga lahe! Samm edasi steriilne uusrikaste kastiküla. Tänud!

GP 1076 / GC 1296

 1 

Tegelikult ei ole siin midagi nii hirmus. Inimesed elavad, nii nagu jaksavad. Siin elavad ilmselt sellised inimesed, kes ei varasta su selja tagant jalgratast ära. Kõik on vaikne ja rahulik. Eks siinsete paikade puhul lööb välja Lõuna-Eestlasele omane Rosseau-foobia. Aga ärge peljake, juba paarisaja meetri pärast ollakse tagasi ülehoolitsetud modernistlikus keskkonnas.

 2 

Õhtuseks romantiliseks jalutuskäiguks võib-olla mitte kõige parem koht.. Samas oleneb, kes käekõrval on. :D

Aare ise on lihtsalt leitav. Peaaegu.

 2 

Omamoodi kant. Ega ma seal Hiinalinnas enne suurt käinud olegi - mäletan küll, kuidas 1992 seal ohvitseridelt 10 000 krooniga kortereid osteti ... Leid tuli kiirelt, kohalikega kontakti ei tekkinud, vaatamis, tuleb tunnistada, oli omajagu. Ilma selle aardeta poleks küll hakanud sinna ronima - aitüma!

 4 

Koht oli väga sürr. Selline kakofoonia kõigest. Kaos vaheldumisi äärmise korraga. Mis mahetoodang sellises keskkonnas küll kasvab, aga ilmselt on isetegemiserõõm suurem. Seega, oli mida vaadata. Ilmselt sinna niisama uitama ei oskaks, söandaks minna. Kui aga eesmärk paigas, seltskond suurem ja (igas mõttes suurem) on kelle selja taha ohu korral varjuda, siis võib küll...

Minek oli päris lahe. Lombid ja käepärased sillad, kõikvõimalikku kola... Inimesed püsisid oma piirides vagusi. Aare leitud, siis tagasiteel püüdsin ikka pildistada kah. Hea, et vist kere peale ei saanud. Üks NaabriValve polnud rahul ja näitas oma tsitadelli värava vahelt rusikat. Vastutasuks pääses ta fotole. ;)

Aitäh! Oli äge koht ja elamus! Tänud peitjale ja vahvatele kaaslastele!

Sõnu polegi vaja.

Lipp-lipi peal.

Kord ja korralagedus.

 4 

Võite jätta oma mõtted oma teada aga mulle see koht meeldis. Kontrastide pärast eelkõige ja üldse...minul pilte pole aga peitjale suured tänud juhatamast!

 4 

Sellist sarnast kooslust olen lapsepõlves palju näinud. Ka mu kodukandis olid sarnased tänavad olemas, sinna küll eriti üksi ei julgenud kolama minna, koos teistega sai aga nii mõnigi pättus seal ää tehtud.

Tänagi oli hea meel et siia kambakesi uudistama sattusime. Natuke kõhe oli, kuid samas ka huvitav. Nii korralikud peenrad ja loovalt lahendatud aiad :), kõik on taaskasutuses. Kohalikke eriti palju liikumas ei näinud ja kurja pilgu osaliseks sai vaid Kadri , kui üht babuškat kogemata pildistas :P. Aardetee oli huvitav ja ka konteiner oli miskit uut. Tänud millegi teistmoodi näitamise eest, paraku ongi elu täis kontraste.

taaskasutus

kõverjalgne osmik

külatänav

joone järgi peenrad

kardetav

kohalikud linnud

 2 

Sellest kultuurist väga aru ei saa ja jalatallaga peal tallumise vääriliseks ei pea. Seetõttu surusime autoga võimalikult kaugele. Aardest võtsime kaasa ränduri.

 2 

Polegi sattunud ja polekski sattunud, kui aaret poleks olnud.

Müstiline urgas, müstilise kontingendiga. Jätsin geokoini.

 2 

Omamoodi elu seal ikka tõesti. Esimene katse aardeni jõuda lõppes aga tupikuga.. läksime siis natuke tagasi ja juba peagi olimegi õiges kohas. Esimesena jäi üks teine punakas asi silma, aga peatselt sai ka punane lõng leitud ja sealt oli ka aare kohe käes :)

 2 

Kuluurikiht oli vägev ja võõrkeelne jutt sai kuulatud, sekka ka kohalike kukkede kiremist.

Miki ja Merle

Leitud.

 1 

Imelik koht elamiseks, aga eks igalühel on oma maitse. Meil kellelgi ei olnud veekindlaid jalatseid ning seetõttu ei saanud me päris nulli kohe joosta, pidime ikka kuivemaid kohti otsima. Nähes aaret, rõõmustasime kõik, et näe vedas, meil on kuivad jalad. Ja siis sekund hiljem leidsin ma veelombi kuhu oma jalg sisse kasta.

 2 

Tõsiselt jube koht siin linna küljes, kurb muidugi ka... polnud ausalt aimugi sellest, mõtlesin, et ainult Venemaal veel sellised paigad alles. Tänud!

 3 

See oli kindlasti päeva põnevaim koht ja ilmselge ohoo-elamus! Jätsime auto eemale ning jalutasime, jätkus mida uudistada ja pildistada. Algul tundub mingi mahajäetud nurgake, siis hakkad tasapisi elumärke leidma - näe, milline vägev taba värava ees... Käepärastest materjalidest ehitatud aiad on tegelikult tihedad ja läbipaistmatud, sealsamas taga kihas aga elu ja pühade-eelne riigipüha oli täies hoos. Oleks tahtnud näha neid pidulaudu ja inimesi seal ümber lähemalt, aga nii palju julgust ka ei olnud, et luba küsida ja pildistama minna. Meie vastu keegi huvi ei tundnud nind aare sai kergesti leitud. Suur tänu paralleelmaailma juhatamast!

 2 

Ei julgeks sinna öösel küll minna. Kari mutikesi arutasid kas meil võib olla majake kuskil:D Me olime nii sihikindlate nägudega. Panime natuke mööda ja siis murdsime läbi võsa tagasi - logitud - põgenesime.

 4 

Nii äge koht! Kui alguses sinna jõudsime, ei julgenud me seda kõige paremat teed kasutadagi, kuulsime kuskilt veel "Kто здесь?" ja otsustasime läbi metsa murda. See tundus siiski liiga tülikas. Läksime tagasi suure tee poole ja otsustasime Miki ära oodata. Aga siis käis plõks ja mul lõid silmad särama, et nii äge koht ja lähme tagasi ja... Nii me siis tegimegi. Aare leitud, otsustasime teised ära oodata. Mingi sõbralik vene tädi tuli meiega juttu ajama, küsis, mis me siin teeme.
"Мы здесь ничего не делаем!"
Et mu vene keel parajalt algeline on, läks pool jutust kaduma, rääkis tädi veel midagi tsellofaanist ja läks siis oma teed. Peagi saabusid ka teised ja nii said nemadki logi kirja. Siis aga karjus keegi kuri mees "Hjärra!" ja me pidasime paremaks sealt jalga lasta. Kahju, et Deaf-mutes ära jäi, eks kunagi uuesti. Samas oleks sellisel juhul see tühja rattakummi avastamine veelgi ebamugavamas kohas tulnud. Nüüd, riigipühal kell 22.30 tuli meil leida koht, kust saaks uue rattakummi osta... Selleks tänuväärseks kohaks sai Prisma.

Et rattakumm ilmselt selle aarde juures kannatada sai, tänaks peitjat(ja Tanelit) rattahoolduse tutvustamise eest ja muidugi sellesse lahedasse kohta toomise eest. Ei tea, kas nüüd aare ise, aga koht oli küll päeva lahedaim. Suur tänu!

"Мы здесь ничего не делаем!"

 2 

Kuna päevavalgust veel natukeseks jagus, siis otsustasime selle aarde kah veel üles otsida. Mida lähemale aardele, seda suurem hirm nahka tuli. Prügi, taatšad, vene keel paremal ja vasakul. Kuhu ma sattunud olen? Täitsa hirm tuli nahka. Kõigepealt püüdsime läheneda sealt, kust ei saa ning siis põgenesime vahepeal hoopis eemale. Mõne minuti pärast võtsime julguse kokku ning läksime lõpuni välja. Leid tuli õnneks kiiresti. No...aitäh!

Pärast seda tahtis Liis veel kangesti Deaf-mutes'i minna. Kõige pealt läksime sama teed edasi ning jõudsime täielikku mudamülkasse, kust me siiski õnnelikult ka asfaltteele saime. Seal tervitas meid lahtine koer ning pimedus. Seetõttu sai vastu võetud otsus, et tänaseks aitab. Ja tagatipuks sain ma veel kell üksteist vahetada Liisi katki läinud rattakummi. Igav ei olnud.

 2 

Et siis selline koht vä? Ei meeldi mulle võõrad koerad ja purjus inimesed, kes alkoholi tarvitades kurjaks muutuvad. Ühtemoodi ettearvamatud on mõlemad. Järgmine kord on rohkem relvastust kaasas (aerud, telgivaiad, mõõdukas pikkuses nöör, millel ankur otsas jne), siis tegeleme nende probleemsete kohtadega selles vaimude linnas.

 2 

Ma arvasin, et aint Paide ümbruses sellised kohad on aga tuleb välja, et mujal on palju hullemaid kohti... leitud ikka, tänud prügimäele juhatamast!

 2 

Leitud.

 3 

Ilm nõnda ilus, hing õue kippus
Toas lausa uni mul peale tikkus
Mis muud kui pihku geps, minek
Geopäev see tõotas tulla pinev

Kaasas mugu, kel nimeks Erika
Moor ta tuurile kaasa meelitas
Kuhu veel viia tartlanna, sinna
Kuhu omapäi iial ei taipa minna

Siin tõesti jagus, mida vaadata
Silmad suureks ajaks meil Erika
Kes võis sellist ilmaimet aimata
Polnud silmanud miskit sellist ta

Uudistamist jagus kõigile, tõega
Lipp lapi peal seal seisab väega
Ei vaja need "majad" nõleapistet
Mõni selline, et nähes võta istet

Kui silmad juba kõike olid näinud
Aaret otsida tuli, seks ju käidud
Selleks saime pisut vett ja vilet
Polnud kaasas susse, mis kilest

Koos nullis seisati tuima näoga
Ja mugusi peletati tuima teoga
Ei olnud aardel pääsu me eest
Vahva topsi leidsime endi eest

Tagasitee polnud vähem lõbus
Silmatud veesilma ühes nõgus
Auto paistis, hurraa, pääsetud
Endine mugu pikalt oli hääletu

 2 

Suur tänu seda kanti tutvustamast. Haldi kodumaja on seal lähedal ja meile see kõik üllatus polnud, kuid tore oli ikkagi seal kolada. Ühel oli jõulukuusk ka alles täies ehtes aias. Ainult saepurust ei saanud aru, küllap on ära veetud.

 3 

Äärmiselt kole kant. Karta on, et jalutuskäigule kaasa kutsutud sõps järgmise sarnase kutse juures on oluliselt kõhklevamal seisukohal kui täna. Leid lihtne.

 2 

Peale Kabina leidmist otsustasin tee peal ka selle juurest läbi käia. Auto jätsin 250 meetri kaugusele, ega edasi polekski olnud mõistlik sõita. Kuna kell hakkas lähenema südaööle, siis mugusid silmapiiril polnud. Aga müstiline kant ikka küll, aiamaa nii kallis, et lausa uksed ette pandud ja okastraat ümber... ju siis on palju porgandivargaid. Nulli jõudmine ei valmistanud mingeid raskusi. Kohapeal siis vaatasin veidi ringi, panin taskulambi täisvõimusele ja kohe paistis ka vihjeobjekt silma. Hetke pärast jäi ka aare ise valgusvihku. Liigagi lihtne oli :) Kõige keerulisem osa oli konteineri avamine. Kaubanduslikke tehinguid ei sooritanud, panin nime kirja ja aarde tagasi oma kohale. Aare täitsa heas korras. Aitäh peitjatele huvitavasse kohta juhatamast.

 3 

Pärast kinnitust aarde olemasolu kohta ei tahtnud asja niisama jätta.. tee aardeni oli selge, kuigi tükk maad mudasem kui päev tagasi, väljas oli ju veebruarile omaselt 8 kraadi sooja :D Poole otsimise pealt jäime haledalt vahele Martinile ja Randole, aga kasu ei olnud sellest karvavõrdki, kuna ka kolme mehega mütates ei jõudnud tulemusele. Lõpuks sai Eelel ootamisest kõrini ja ta võttis aarde esimesest kohast välja, kuhu ta käe toppis. Nohjah. Igatahes saime nimed kirja ja konteineri suht edukalt (Ave-Marko logi vaadates) tagasi peidetud. Teel autoni kohtasime ka esimest kahejalgset kohalikku elanikku (lisaks eilsele mustale kassile), taati jalgrattaga, kes tundis huvi meie auto maastikusuutlikuse kohta :D Geomobiili edasised katsetused Raadi väljadel jäid kaardilugeja valjuhäälse protesti tõttu kahjuks ära, vast mõni teine kord..

P.S Kui nüüd metsa alla veetud prügi ja käepärastest vahenditest tehtud "krundipiirid" välja jätta, siis tegelikult see ju väga hull koht ei olegi, aiamaad nagu aiamaad CCCP ajal ikka :P Kuskilt pidi linnaelanik ka kurgi leiva peale saama.. Olenevalt lähenemisteest võib ju näha sama asja moodsat varianti, ökoaed vms nimeks.

 5 

Kui esimese hooga autoga 300 peale saime, siis mõtlesin, et tahaks ikka lähemale ja leidsin kaardi pealt mingi tee, mis peaks nagu lähemale viima.

Mõne hetke pärast olime Avega NY getosse jõudnud. Garaažide vahel käis vilgas elu. Tegime sik sak ja jõudsime lõppu. Tee keeras ümber nurga tagasi. Hoooo... See oli mõnus. Kahjuks aga lühike ja tupikus otsaga. Õnneks sai sealt siis tagasi kah.. hooooo... :).

Läksime siis sinna kolmesaja peale tagasi ning kaks vene vanaprouat olid meil taas ees. Esimesel korral häirisime ka nende jalutuskäiku ja nägime läbi autoakna kuidas nad meid välismaa keeles siunasid. Sel korral parkisime kiiresti ära ja toppisime autost kõik väärtusliku taskutesse. Palju ei puudunuks, et oleks ise veljed alt kruvinud ja auto telliste peale jätnud - noh, nii igaks juhuks.

Nulli lähedal oli mingist onnist meeste jutukõminat kuulda - ilmselt tähistasid kohalikud Vabariigi aastapäeva.

Leidsime roosa tuti üles ja asusime selle kallale, mida seal ilmselt kõik on teinud, sest ümbrus tundus suhteliselt sarnane metsanotsu söödakohale. Geokepikesega togisime kõikvõimalikud kohad läbi aga aaret polnud. Käisime isegi mõned viied kuued meetrid eemal, aga polnud ka seal.

Kuna seda kohta rohkem külastada ei soovi, siis võtsime toru otsa [anari]. Ta kinnitas meie versiooni asjast. Tungisime siis sügavamale. Korraks tuli mutionu laul meelde... Aga kui see oli tehtud, siis paistis kuskilt ka aare.

Tops käes... No "#¤%%¤#! Nüüd on konteiner ka veel imelik. Õnneks saime lahti.

Kui autos tagasi olime ja väärtusliku kraami autos laiali jagasime, siis mõtlesime, et kift elu siin ikka. Nagu teises maailmas oleks. Tänud peitjatele!

Jäätunud õli

 2 

Ilus looduskaunis koht, silm kohe puhkas. Igatahes otsimine toimus neljakesi, sest kohtasime ka Aivarit ja Eelet. Tükk aega otsisime nagu sead trühvleid ning lõpuks Eele ka konteineri leidis. Ma saan täitsa aru, mis see maa-ala Tartu linna valdustesse ei kuulu :D

 1 

Sõitsime autoga meie arvates lähima teejupini ja siis jalgsi edasi. Pori jne igal pool. Ei leidnud me seda õiget teejuppi üles... Kas geopeitus meid kaunitesse paikadesse ei pidanud viima? :)

 1 

Saime autoga sinna lähedale ja hakkasime siis mööda teed kõndima edasi. Kole koht oli. Ei suutnud õiget kohta tuvastada, kuna GPSi meil pole. Siia vist väga tagasi ei tahaks tulla. Kas geopeitus ei pidanud mitte inimesi ilusate kohtade juurde viima? :)

 1 

Vaatasin asja kähku üle - aare ilusti oma pesas alles :)

PS: kellel vähegi tõsisem 4x4 geomobiil ja kui meeldib teda ka vastavasse keskkonda mängima lasta, siis väga soovitan praegu seda teed mööda edasi lasta - ütleme nii, et saab lõbutseda küll ;)

 1 

Paneme siis mitteleiu kirja. Autoga sai kenasti 100m peale, koht ise oli muidugi .. Sovjetliku rustikaalse arhitektuuri kvintessents. Vihje leidsime, mõned imelikud jäljed ka, aga aaret mitte.

 2 

Tahtsime linnulennult võtta, aga pidime sildu ehitama. Lõpuks olime ikka tupikus. Kogu ümbrus karjub; "teeme ära 2014". Pilt on tehtud nulli lähedal. Arhitektuuri peaksid saepurulapsed õppima Narva jõe ääres Pustoi Konetsi aarde ümbrusest. Teatud võõrkeel on suus ja sõnaraamat oli ka kaasas, kahjuks ei õnnestunud kellegagi suhelda. Soojal ajal oleks kindlasti keelepraktikat saanud.

 2 

Polegi palju lisada eelmisele logile. Autoga päris nulli ei saa, kuid oma kolmsada meetrit lõunas asub päris suur parkla, kuhu kõikide aaret tulnud geopeiturite sõidukid ära mahuvad.

Me proovisime jalgsimarsruuti veelgi optimeerida, kuid see tõi kasu asemel kahju. Tupikteed ja 15 cm lahtist vett jää peal, mille tugevus oli kaheldav.

Nulli me jõudsime ja ka vihjeobjekti leidsime üles, mida praegusel aastaajal pole üldsegi raske märgata.

Aarde endaga nii kiirelt ei läinud, sonkisime ja turnisime kõvasti. Lõpuks selgus, et asjata, sest otsisime ikka valest kohast.

Esmaleid läks kirja 16:48. Aga jah, kellaaeg on vist üleliigne siin. Kuidagi loiuks on geopeiturid muutunud, vaatamata sellele, et õues on juba üsna kevadine ilm.

Tänud peitjale, polnud veel kõiki hiinalinna tahke näinud!

 3 

Paras ports tiirutamist enne aardeleidu. Palju ummikteid ja mitmed huvitavast materjalist valmistatud tõkked. Samuti tuli liiga tihti ette teadmata sügavusega veelompe ja ilma jääkatteta kraavikestest tuima rahuga läbikõndimist. Minu saapad olid eilsest saadik läbimärjad, seega polnud mul midagi ka kaotada.

Nulli juures lootusetult tiirutades oleksin ma suutnud mõne linnajalatsiga omale ka hea portsu klaasikilde jalga astuda, aga ka selle vastu oleks mul rohtu olnud. Nimelt päeval enne teele asumist, hetk pärast saapa jalgatorkamist andis endast märku eilne vasaku soki kanna puudumine ja selle poolt tekitatud kahjustus. Enne masinale siirdumist sai seetõttu tasku torgatud kodukootud esmaabipakett sideme ja peatäie plaastritega, millest üks ka enne rännakut oma koha minu kannapeal leidis.

Kokkuvõttes tahaks veel öelda, et mis virisemine see olgu. Täiesti tavaline aare ja mitu päeva leidmata. Meil polnud eesmärgikski siin mingisugust kolmetähelist kombinatsiooni saavutada. Jäi aare ainult õnnetult tagasitee peale ja ka pool tunnikest aega oli veel vaba.

Keegi tavaaarete vastu huvi ei näi tundvat. Samal ajal hädaldatakse ja laskutakse "mõistatusaarete" suunas lausa äärmustesse erinevate huvitavate avaldustega. Teen ettepaneku: inimene, kes pole kõiki oma kodukandi tavaaardeid leidud, see mõistatuste kohta liigselt sõna ei võta.

Kiidaksin ka väga huvitava nimevaliku eest. Tükk aega mõtlesin, kas mina sellise nime oleksin suutnud välja mõeleda sellisele aardele.