Kirjeldus
Lahepere lahe lõunarannikul Kloogaranna küla kohal laiub liivane meretasandik. Piki rannikut kulgev kilomeetrite pikkune liivarand, mida maa poolt ääristab kena männimets, läheb sujuvalt ja pikkamisi üle üksikute kividega merepõhjaks. Tuulte eest kaitsevad randa Pakri ja Lohusalu poolsaar.
Supelrannana looduslikult heade eeldustega piirkond kujunes menukaks suvitusalaks juba 19. sajandil, kui tärkas sakste huvi reisimise, suvitamise ja terviseparandamise vastu kuurortides. Sellega seoses kujunes toona ka Laulasmaa–Kloogaranna kant Balti aadelkonna seas populaarseks väljasõidukohaks.
Praeguse Kloogaranna küla rannaala kujunes üldtuntud suvituspiirkonnaks pärast Teist maailmasõda, kui siia rajati eri asutuste (ENSV Kirjanike Liit, ENSV Teatriühing, Tallinna Polütehniline Instituut jt) puhkebaase ja pioneerilaagreid. 1950. aastate lõpus hakati välja mõõtma suvilakrunte. 1960. aastate jooksul hoonestati Treppoja, maantee ning ranna vaheline metsaalune ala. Esimene suurem ehitusjärk jäi 1960. aastate algusesse, kui valmis Tallinna–Paldiski liinil Kloogalt Kloogaranda suunduv raudteeharu. Rannas hakkas käima märksa rohkem suvitajaid.
Teine ehitusbuum sai tõuke pärast kuulsat augustitormi 1967. aastal. Just Loode-Eestis eriti raevukalt mässanud torm (puhangud ulatusid 34–35 m/s) heitis ühe õhtu ja ööga Eestis maha mitu miljonit tihumeetrit metsa. Kloogarannas tekkis tormi tagajärjel palju niiöelda vaba maad, mis jagati suvilakruntideks.
Nõukogude ajal suviti elu rannas lausa kees. Plaaži heakorra eest kandis hoolt omaaegse spetsialiseeritud autobaasi supelrandade jaoskond. Töötas vetelpäästejaam, restoran ja söökla, rannatarvete laenutus ja isegi juuksur, tehti teatrit ja anti kontserte. Kerget kehakinnitust ja janukustutust sai tänaseni säilinud kioskitest.
Kloogarand oli ülipopulaarne – kõige palavamatel päevadel käis rannas koguni mitukümmend tuhat inimest. Rahvas sõitis randa põhiliselt elektrirongidega. Rongide sõidugraafik oli tihe – tippaegadel saabus randa 39 rongi päevas. “Kui on ilus suvepäev, siis läheb tööst vaba linlane randa päevitama ja suplema. Kõige meelsamini minnakse ikkagi Kloogale,” võib lugeda 1981. aasta 18. juuli Õhtulehest.
1990.aastate pöördeliste ühiskonnamuutuste kiiluvees kaotas rand avaliku ranna staatuse ning jäi pikkadeks aastateks hooletusse. Rand on tänaseni peremeheta. 2009. a algatatud Kloogaranna ranna-ala detailplaneering on kahjuks senini kehtestamata. Alates 2010. a on Kloogaranna Selts koos tublide kohalikega ning naaberkülade elanikega jõudumööda ise randa korrastanud.
Aare sai peidetud kingitusena kõigile geopeituritele, minu algava, 10-nda geoaasta puhul. Nimelt täna algas 10-nes aasta kui gps käes mööda metsi , rabasid ja muid vahvaid kohti kolan :D ...ja avaldada palusin hiljem läheneva sündmusaarde boonusena . Toredaid leide teile kõigile!!!
Juhised aarde leidmiseks leiad kontaktvõrgu lõpust 10 meetri raadiusest , magnetilisest, geopeiturile loogilisest kohast. Ronida pole vaja, samuti ei ole vaja minna raudteele .
Seotud lingid:
Lahepere lahe lõunarannikul Kloogaranna küla kohal laiub liivane meretasandik. Piki rannikut kulgev kilomeetrite pikkune liivarand, mida maa poolt ääristab kena männimets, läheb sujuvalt ja pikkamisi üle üksikute kividega merepõhjaks. Tuulte eest kaitsevad randa Pakri ja Lohusalu poolsaar.
Supelrannana looduslikult heade eeldustega piirkond kujunes menukaks suvitusalaks juba 19. sajandil, kui tärkas sakste huvi reisimise, suvitamise ja terviseparandamise vastu kuurortides. Sellega seoses kujunes toona ka Laulasmaa–Kloogaranna kant Balti aadelkonna seas populaarseks väljasõidukohaks.
Praeguse Kloogaranna küla rannaala kujunes üldtuntud suvituspiirkonnaks pärast Teist maailmasõda, kui siia rajati eri asutuste (ENSV Kirjanike Liit, ENSV Teatriühing, Tallinna Polütehniline Instituut jt) puhkebaase ja pioneerilaagreid. 1950. aastate lõpus hakati välja mõõtma suvilakrunte. 1960. aastate jooksul hoonestati Treppoja, maantee ning ranna vaheline metsaalune ala. Esimene suurem ehitusjärk jäi 1960. aastate algusesse, kui valmis Tallinna–Paldiski liinil Kloogalt Kloogaranda suunduv raudteeharu. Rannas hakkas käima märksa rohkem suvitajaid.
Teine ehitusbuum sai tõuke pärast kuulsat augustitormi 1967. aastal. Just Loode-Eestis eriti raevukalt mässanud torm (puhangud ulatusid 34–35 m/s) heitis ühe õhtu ja ööga Eestis maha mitu miljonit tihumeetrit metsa. Kloogarannas tekkis tormi tagajärjel palju niiöelda vaba maad, mis jagati suvilakruntideks.
Nõukogude ajal suviti elu rannas lausa kees. Plaaži heakorra eest kandis hoolt omaaegse spetsialiseeritud autobaasi supelrandade jaoskond. Töötas vetelpäästejaam, restoran ja söökla, rannatarvete laenutus ja isegi juuksur, tehti teatrit ja anti kontserte. Kerget kehakinnitust ja janukustutust sai tänaseni säilinud kioskitest.
Kloogarand oli ülipopulaarne – kõige palavamatel päevadel käis rannas koguni mitukümmend tuhat inimest. Rahvas sõitis randa põhiliselt elektrirongidega. Rongide sõidugraafik oli tihe – tippaegadel saabus randa 39 rongi päevas. “Kui on ilus suvepäev, siis läheb tööst vaba linlane randa päevitama ja suplema. Kõige meelsamini minnakse ikkagi Kloogale,” võib lugeda 1981. aasta 18. juuli Õhtulehest.
1990.aastate pöördeliste ühiskonnamuutuste kiiluvees kaotas rand avaliku ranna staatuse ning jäi pikkadeks aastateks hooletusse. Rand on tänaseni peremeheta. 2009. a algatatud Kloogaranna ranna-ala detailplaneering on kahjuks senini kehtestamata. Alates 2010. a on Kloogaranna Selts koos tublide kohalikega ning naaberkülade elanikega jõudumööda ise randa korrastanud.
Aare sai peidetud kingitusena kõigile geopeituritele, minu algava, 10-nda geoaasta puhul. Nimelt täna algas 10-nes aasta kui gps käes mööda metsi , rabasid ja muid vahvaid kohti kolan :D ...ja avaldada palusin hiljem läheneva sündmusaarde boonusena . Toredaid leide teile kõigile!!!
Juhised aarde leidmiseks leiad kontaktvõrgu lõpust 10 meetri raadiusest , magnetilisest, geopeiturile loogilisest kohast. Ronida pole vaja, samuti ei ole vaja minna raudteele .
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Kuna aare mõlemal lehel arhiveeritud siis korjasime täna loodusest kõik võimaliku , mille kätte saime ära. Tänud kõigile otsimast!
GC-s arhiveeritud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Oli aega, kontrollisime: alguses on ikka "põrsatemp" tehtud dubleeritud topsiga, näis kas julgeme mutrivõtmetega asja parendada(p.s. kui kellegil on laenata 10-15m mõõdulinti, võib lahkelt märku anda :) teine tops on ilusti olemas alguses), üks vahepunktidest on hävinenud, "töökoda" väljastas uue, kuu jooksul "satutame" selle paika, kehval juhul muutub tavaliseks aardeks. Lõpp on kontrollimata hetkel.
Kuniks on mahti kontrollida, ärge otsige palun!
Siin rannas on oi kui mitu suve tagasi palju kordi käidud. Varahommikul kompsud kokku ja rongile, et ikka rannas veel vaba koht leida, kolmveerand tundi sõitu, päev otsa rannas peesitamist, vahepeal putkast jäätist ostetud, õhtul jälle rongiga tagasi. Oli ikka kuum koht. Nüüd üle aastate uuesti siin, leidsime algusest juhendi. N-is uurisime igatpidi, aga ei leidnud koordinaati. Teise saime kenasti leitud. Tuli võtta õlekõrs, sellega saime lõppu. Tänud taaskohtumise eest nüüdseks hääbunud paigaga.
Eks ta ole,nüüdseks on ajad niipalju muutunud,et päikest saab juba võtta aastaringi.Osta aga lennupilet,ja lenda kuhu hing iganes ihkab.Selles valguses on muidugi kurb vaadata seda kunagist hiilgust.Aga vähemalt korralikud rongid on sõitma pandud...mine tea mis aeg edasi toob!
Tänud kunagist hiilgust meelde tuletamast!
See aare on juba pikemat aega peavalu valmistanud. Küll ei leia ühte punkti üles, siis jälle järgmist punkti. Lõpuks jäigi üks peitu ja geokõne viis võidukasse lõppu välja. Aitäh!
Tore kant, mida rattaga uudistamas käia. Hea, et talvel käisin, sest suvel võib siin üsna palju mugusid ringi voorida. Aitäh!
No ma ei tea. Esimese punkti leidsime umbes peale 15 minutilist otsimist, aga sealt edasi oli küll juba ulme. kunagi tagasi.
Ka siia polnud see elutee okkane rada mind kunagi toonud. Seda polnud enne näinudki, et on silt "esimese vaguni peatus" ja siis on kohe raudtee lõpp. Aga kui keegi hooletu rongijuht ei pane tähele? Muidu rongijuhil vist hea. Käib meres ära ja jalutab läbi rongi teise otsa. Vist. Aga tuul oli külm maatuul. Ei mind merre kiskunud. Ja aare jäi ka leidmata. Aga mis siis.
Ei helista, ei karju appi, ei.. ei.. ei. :D
Kuna päike paistis lagipähe, tuul viis juuksed-mõtted lendu ja vesi oli meres kutsuvalt märg ning minul puudus kindlus isegi selles, et 2+2 võiks 4 olla, siis lasime kõik niisama lappama. Läksime hoopis Mammuga ujuma. Või mis ujumine see meres hullavate jäneste või lammaste vahel ikka on. (Mitte ei seisa mul meeles, kus need jänesed ja kus need lambad merel on.. :( No need vahulained..)
Solberdasime ja olime niisama. Peep arvas, et vesi on märg ja vaatas kaldalt pealt. ;)
Aardega tuleb tegeleda mõni teine homme. Mõnus oli ikka. Tänud!
Siin rannas olen palju käinud, tulid head mälestused meelde. Kahjuks mu teadmised rannast segasid aarde leidmist, nii et siin tuli mitu korda käia. Huvitavalt teostatud aare, meeldis. Rattaga on siin alati mõnus sõita, eriti täna päikseloojangu ajal.
Saime siin pisut jalutada ja ilusat ilma nautida. Muidu autoga geotuurile tulles istud suure osa ajast autos ja naudid ilma läbi auto aknaklaasi. Aitäh toreda aarde eest!
Numbrid leidsime, aga kuidagi imelikud olid. E-koordinaati pidi millegipärast jagama ja üks suvaline number ka veel lisaks. Õnneks taipasime ka teisi poste vaadata ja seal sama jama. Otsisime siis õige topsi üles ja sai edasi minna. Tormise ilmaga ei seganud rannas lõpp-punkti otsingul ka keegi.Tänud.
Olime valmis suuremaks otsimiseks, aga kõik läks nagu õlitatult. Rahvast jagus randa päris palju, hoolimata hilisest tööpäeva õhtust.
00961
Ühes punktis jäi koordinaat algul kahe silma vahele ja siis sai ka muid sobivaid objekte otsitud. Peale suurt tiirutamist läksime uuesti kontrollima ja seekord edukamalt. Tänud!
Iivi enam väga ei viitsinud aardeid otsida, aga ma haipisin teema üles - oleme ju kunagi hiilgeaegadel siin koos käinud. Mis tal siis muud üle jäi, jala ikka seda paarikümmend kilomeetrit koju ei astu.
Igatahes arvasin enne, et mul on meeles vaid see, kuidas algklassides paar korda emaga elektrirongiga suvel siin rannas käisime. Tulime Baltast peale ja Sauel tuli meie vagunisse klassiõde Kirsti. Edasi päädisid mu mälestused sellega, kuidas me vees Kirsti suurt täispuhutavat rannapalli mängisime. No ja muidugi need lakitud rongiistmed. Neid ei saa unustada.
Seekord parkisin auto jaama lähedale. Porgand oli ees. Lootsin, et ta lahkub, aga ei tahtnud ta sindrinahk kusagile ära minna. Enne leidsin juhised kätte ja jõudsin teise punktigi, alles siis kõlas kõrvus rongi vaikne vuhin. Mingil ajal märkasin vanu kioske - ohh kus siis hakkasid mälestused, mida ma ära olin unustanud, mu teadvusesse tagasi jõudma. Muidugi ma mäletasin neid ülipikki jäätisesabasid ja seda jäätise nurumist. Ükski täiskasvanu ei viitsinud ju ühe poolsulanud pulga pärast kümneid minuteid sabatada.
Tulid meelde ka sillad, kustkaudu rongi pealt randa pidi minema.
Pikalt meenutama me sinna ei jäänud. Otsisime kärmelt kolmanda punkti üles ja keerutasin minagi neid numbreid mõlemit pidi käes. Õnneks sõber loogika aitas neid esimesel katsel õigesti näha ja nüüd oli aardeleid kiire tulema. Logisin loomulikult pärast tunki. Aitäh! Väga tore oli!
Paar nädalat tagasi käisin esimeses punktis ja tegin juhistest pildi. Tegelikult sain peaaegu pool tundi neid seal enne ikka otsida ka - loll on loll noh :P Ilm oli viletsavõitu, sadu läks aina tihedamaks ja hämarus võttis maad - nii otsustasingi ilusamad vaated teiseks korraks jätta.
Nüüd kui see teine kord kätte jõudis, sattus ilm muidugi veelgi viletsam ning vesisem :o) Vähemalt päevavalgus oli olemas. Vahepunktide leidmine raskusi ei valmistanud, piisavalt tuttav kant. Aga lõpu sain küll kuhugi keset lahte, loogilise paranduse järel kellegi hoovi. Paar minutit olin lihtsalt nõutu, siis kontrollisin numbrid fotodelt üle ja edasi olin veel rohkem nõutu. Vaikselt hakkas meenuma kunagi loetud matu07 logi, kus vist samuti mingi eramajade teema läbi käis. Vaatasin üle. Ja siis oli ühtäkki kõik selge :D Ühesõnaga pääsesin ka geeniusside hulka :P
Kloogaranna hiilgeaega ma lapsena nägin isegi oma silmaga, vanaemaga vahest käisime seal. Rongisõit lakitud puitistmetega vagunis, pikk järjekord kaldus seintega kollase jäätisekioski ees, kuum liiv, palju rahvast, lõpuks ka minu lemmik - suur puidust mänguauto, kus sai rooli istuda :o) Hiilgus on hääbunud, mälestused aga mitte. Aitäh!
Arvutuskäik jäi segaseks, aga kätte ta tuli. Puhas Töövõit!
Minule oli see esmane tutvus selle aardega. Margus oli käinud Saue valla rattaretke ajal alguses ja Maarika oli jõudnud varasemalt lisaks algusele ka teise punkti. Nüüd siis kõik koos ja otsast peale. Aarde lahti harutamine punkt punkti haaval sujus hõlpsasti. Lõpus sai nauditud sügisest päikese soojust ning kuna see aare alistus nii kiiresti ja lihtsalt, siis jäi aega veel paika panna uued tänase päeva aarde plaanid.
Plaaniväline aare, otsustasime proovida, et mine tea. Kõik sujus ootamatult hästi ja varsti leidsime ka aarde oma toredast pesast. Täname aarde eest!
Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!
Teisel katsel siin. Esimesel korral väitsime iseendale et küllap kadunud, aga tagantjärgi - egame õiges kohas oma toimetamisi ikka ajanud küll. Nüüd oli hiilgus tuhmunud ja kogu rand oli meie. Selle formeerisime siis lõpuks logimiseks. Tore kui saad taas mõne vea parandatud
Oeh, vahel tuleb lihtsalt naerda enda ebapädevuse üle. Siiski kui enamasti on meid ninapidi multimõistatusse torgatates tulemuseks suur sinine pannkook, siis vähemalt sellel korral saatis meid pärast pingutamist edu.
Esimese punktiga saime suhteliselt ladusalt hakkama, teise juures võttis lähenedes natuke nõutuks, aga nullis läks tegelikult üllatavalt kiiresti. Kolmandat otsisime alguses loomulikult valelt poolt, aga lõpuks leidsime ka selle. Ja siis selgus, et jah, seda on võimalik valesti tõlgendada (kuigi ma olen üsna kindel, et me oleme ainsad, kes sellega siiani hakkama on saanud). Üsna palju võib muutuda, kui numbreid valet pidi käes hoida...
Igatahes kui olime oma ümberpööratud nullis ära käinud ja tõdenud, et jah, see on kellegi tagaaed, siis taipasime oma viga, tõmbasime sabad jalge vahele ja jalutasime lõppu logima :D
Tegelikult päris äge aare ja meile igatahes väga meeldis, aitäh!
Seda aaret kartsin juba ette, aga mõtlesime, et no läheme ja proovime ja vaatame... Oleks me vaid aimanud, millise lollusega alt läheme.
Kontaktvõrguga läks edukalt. Läksime kohale, vaatasime loogilistesse kohtadesse ja loogika täitsa pädes. Lisaks tekkis kohe ambitsioonikas plaan kirvetama hakata, aga jätsime esialgu vahele.
Teises punktis hakkas kohe kerge paanika tekkima: ägedast kohast liikusime mööda ja leidsime ennast keset lagedat välja. Mida häkki? Natuke süvenedes selgus siiski, et info võib peituda ka üllatavates kohtades.
Kolmas punkt võttis üsna nõutuks. Kuna mingid piirid olid siiski paigas, hakkasime ringi jalutama. Nägime rästikute eest hoiatavat silti ja lohetajaid, aga jooksime tupikusse. Proovisime teistpidi. Siin läks juba paremini, punkt leitud. Ja nüüd: koordinaadid sisse ja... okei?
Läksime uurima. Eramajad, aiad, asi läheb järjest kahtlasemaks. Kui seisime kellegi värava ees ja suund oli "vot x meetrit sinna batuudi ja muruniiduki vahele", võisime ennast eksinuks tunnistada. Läksime ruttu tagasi. Mis mõttes, mõlemad punktid leitud, info üles pildistatud, kõik on ju lihtne ja konkreetne? Abikõnet oleks ju ka piinlik teha. Ja siis tuli tabamus - see pole ju kraadide märk, vaid koma... milline geenius suudaks veel numbrid valepidi kätte võtta?
Nüüd oli juba kõik lihtne ja loogiline ning nutikas peidik avanes kui võluväel. Minu jaoks oli väga nauditav multikas, aitäh!
Issand küll, see Merikese juubeli-eri! Ma tegin eelmisel korral siin omapead peale koordinaatide leidmist kõike kas valedes kohtades või üldse tegemata jättes :D. Ja kitusin õndsas teadmatuses kogu oma feilimise mitteleiulogis ära ka, mistõttu tagantjärele tarkusena ei ole üldse imestamisväärne, miks aprillikuu Teeme äral mind peitja vaikselt kõrvale kutsus ja siira hämmeldusega küsis, et mis mul seal Kloogarannas siis õieti juhtus ja kustkohast ma neid vajalikke asju taga otsisin… :D. Täna oli olukord hoopis parem, Merikeselt saadud sõbralik suunis tähelele panna KÕIKE, mis kirjas, aitas oluliselt leiulogini jõudmisele kaasa; jalutasime pikema tiiru ning varsti saimegi peiduka ees seisatada. Mõnus hääbunud hiilgusega rand, aitäh vaatama kutsumast. Ja tähelepanutrenni eest ka, järgmiseks ümarnumbriaardeks olen nüüd igatahes hoopis paremini ette valmistunud...:D.
Millegi pärast olin selle aarde kauaks kõrvale jätnud. Kartsin vist seda Merikese mõistatust liiga palju :) Tegelikuses oli lihtsamast lihtsam ja kohapeal sujus algusest lõpuni kõik ideaalselt. Täitsa kena pildike ilmus silme ette milline see koht võis hiilgehetkel olla :) Suured tänud jalutuskäigule kutsumast :)
Tegin väikse trenni ning soitsin rattaga tallinnast kohale, et laupäeval enda otsimistiimi keeratud käkk korda teha. Õnnestus aare abivahendiga kätte saada. leidsin ka varuvariandi üles, too on 25cm sees ning seda ma päästa ei suutnud.
Teated sündmuskohalt : Juhised aarde leidmiseks kontaktvõrgu lõpust 10 meetri raadiusest ebaõnnestunult tagasi pandud. Vajalik abivahendi olemasolu, et juhised kätte saada. Samas on juhised juba algselt dubleeritud selliste juhtumiste tarbeks , nii et üks versioon peaks olema töökorras. Edu! Peitja poolt suur palve: ehk järgmised otsijad saavad traadist abivahendiga juhised välja õngitseda, tänud ette!
