Peitis 18.08.14 [jooseptrumm], adopteeris 21.06.22 [sansam]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Haanja maastikule on iseloomulik, et suurte kuplite vahele tekivad väikesed soolapikesed. Eesti kõige kõrgemalasuva soo võime leida Suure-Munamäe ja Kivestmäe vahelt- kellel julgust ja indu, proovige jalga! 288,1 meetri kõrgune Kivestmägi ise on oma nime ära teeninud paljude kividega, mis väidetavalt mäge katavad. Tõepoolest- üks või kaks tükki nagu oleks jah!
Eestimaa kaheksatuhandelised on aardesari, mille eesmärgiks on huvilistele tutvustada meie muidu nii tasase kodumaa kõige taevapoolsemaid piirkondi. Aare on peidetud Eestimaa kahekümne kõige kõrgemaleulatuva mäe otsa, millest kõik asuvad eranditult Kagu-Eestis Haanja kõrgustikul, üksteisest enam-vähem jalgsimatka kaugusel. Kuplitel hulkudes soovitan üles otsida ka valge sildike, mis mäe kõige kõrgemat paika tähistab- leiate sealt numbrid, mis näitavad, kui mitu meetrit te merepinna suhtes parasjagu ülalpool seisate. Märgistused on rajatud seoses niinimetatud lumeilvese initsiatiiviga, mis kutsub kõnealuseid mägesid vallutama talvel kahepäevase matka jooksul. Huvilistele ka reklaam: http://www.haanjamatkad.ee/index.php?page=5&hikings_id=17
Looduses liikudes palun arvestage igameheõiguse põhimõtetega- eramaal viibides jälgige, et te maaomanikke ei häiriks ning vältige taluõuel kõndimist.
Meeleolukat matka!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
maasturiga_huvitav (2), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5BBXZ
Logiteadete statistika:
83 (83,0%)
17
2
3
1
0
0
Kokku: 106
Kive siin Kivestmäel lume alt ei paistnud ühtegi. Jõulumatka rada tõi väikse Rohtõsuu mäelt kaarega puude vahelt kohale ja aitas ka inimeste silma alt kõrvale hoida. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
Parkisin auto Suure Muna parklasse ja asusin teele. Olin tänaseks endale kena jalutusringi läbi mõelnud. Esimene siis Kivestmägi. Siin läks lihtsalt. Mööda maanteed ja üle heinamaa, minimaalselt metsaräga. Tänan!
Neid selle seeria aardeid oleme varem paaril korral juba otsimas käinud, kuid päris kõikideni veel jõudnud ei olnud. Nüüd võtsime plaani, et otsime need kõik üles. Nii saigi. Tänud aarde eest!
Kui kohati põlvini lumme vajumine oli täna tavaline, siis siine poolde reide lumme neeldumine tundus juba ulme ja pani pisut kirumagi.
Tänan peitmast.
Huvitav, et seda kasutajat erruolen, ei ole üheski logiraamatus kirjas.
Vahetasin konteineri ja logiraamatu.
Hakkab juba hämarduma ja üksi oli siin päris kõhe.
Jätsin võtme siia. Tänaseks sai võssis ragistamise limiit täis. Kukeseeni ei näinud. Tänan.
Kaupo tegi mulle aarete leidmiseks plaani, kus olid ka parkimiskoordinaadid. Selle aarde puhul oli kirjutatud ,,Võimaluse korral mitte kraavi sõita,". Õnneks vanajumal isegi vastavat võimalust ei andnud, vaid täpselt üks geosõbralik parkimiskoht oli tee ääres.
Geokolleegi abiga sain ikka nägijaks. Tegin geokuhja peale, et järgmised ei peaks enam huumusekihtide alla nägema.
Kevadise otsimise vigade parandus. Natuke sai otsida, enne kui õige vihjeobjekt koos karbinurgaga silma jäi. Kuivatasin karbi sisu ja asendasin logiraamatu. Aare nüüd korras. Tänud peitjale.
Kaua läks otsimisele. Lõpuks leidsime. Logiraamat märg. Tänud
Olime juba pikalt otsinud ja eelnevad logid suurendasid pessimismi leidmise osas veelgi. Olme valmis juba loobuma kuid siis ta ikka tuli . Kahjuks on logiraamat märg !
Vihhjeobjekte oli nimekohaselt palju. Suured olid liiga suured. Väikesed ja lapikud ja ilmselt aare kusagil lume all
Need Eesti kaheksatuhandelised on ju puhta vale nimega. Need on Lumeilvese tipud, seega peaks seeria nimi ka Lumeilvese olema. Aga mis mul kobiseda, ise jätsin selle seeria õigel ajal tegemata. See oli vist pärast teist Lumeilvese matka, 2011 aastal, kui see idee tekkis. Eks mul kipuvadki need ideed aastaid peas settima, kuni keegi teine idee teoks teeb. On sellega kuidas on, aga olin mitmete Haanjas käikude kiuste suutnud selle seeria aardeid vältida, et ühel hetkel korraga need ära teha. No umbes nii, nagu tunk tegi. Või joostes, nii nagu Tõrvatilka jooksin.
Nagu iga talv, tekkis ka sel talvel tung päris talve järele. Kuna Lapimaale aga ei lasta, tuli leppida kodumaise versiooniga. Ja tuleb tunnistada, et erinevalt aasta tagusest, ei pidanud pettuma - talv Eestimaal on eeskujulik, vähemalt siin. See keskmisest sadakond meetrit kõrgem maapind annab selle kraadi jahedama õhu, mis meie püsiva kehva suusailma tingimustes, ehk nulli ümber mängiva temperatuuri juures, toob siia ikka lumesaju, kui mujal endiselt vihma sajab. Kuna klassikalist Lumeilvest olen varasemalt kolm korda (viimati 2014.a alguses Haanja xDream) läbinud, siis tuli ette võtta ambitsioonikam plaan. "Lumeilves hard core extra 50" ehk tõusta talvel vähemalt viiekümne Eesti kõrgema tipu otsa kahe päeva jooksul. Aga mis on need 50 tippu ja kust ma need leian? Siin tuli abiks geograafi haridus. Tõmbasin Maa-ametist ETAK'i kõrgusandmed, filtreerisin välja kõik kõrguspunktid, mille kõrgus oli suurem kui 269m üle merepinna ning võttes aluseks Eesti põhikaardi, andsin 50le kõrgemale tipule nimetused. Kõrvutasin tulemust Tõnu Oja poolt 2013.a tehtud tööga, ning järjepidevuse säilitamiseks järgisin seal tehtud otsuseid. Nii, nagu juba varasemalt teada, on top-20 tipud uute lidarimõõdistamistega saanud uued kõrgused ja uue järjekorra. Top-10 tundub olevat paigas. Sealt edasi on muudatusi omajagu. Küll on osad tipud omavahel järjekorras asukohti vahetanud (Tõudrumägi ja Iisraelimägi), juurde on lisandunud Kukumägi (19) ja Ollõmägi (20), välja on tõugatud Kaldõmägi (oli 16, nüüd 28) ja Tsärdsõmägi (oli 20, nüüd 35). Veel segasemad on lood top 20-50 tippudega. Kusjuures põhikaardi järgi ei pruugi mäe nimetus olla paigutatud just selle kõrgema tipu juurde. Eriti keeruline on midagi välja valida näiteks Tõõgussuu mäe ja Valgõliivamäe ümbruses. Et milline neist paljudest tippudest on Tõõgussuu mägi, milline Valgõliivamägi? Ja kumb on see kesmine 275.6m tipp? Ja mis mägi on see 274.3m? Eks neid küsimusi oli palju aga lõpuks valmis enamvähem rahuldav nimekiri 50st tipust. Muudatusi oli ka võrreldes Tõnu Oja tööga. Näiteks mahtus 50. kohale uus tipp, Vorstimäel olev Jaanimägi (269.6m).
Talv kogus küll hoogu, aga mine tea, kauaks seda jätkub. Sai siis 16-17 jaanuar matkaks planeeritud. Ja no ilmataat oli sel korral minu vastu ikka väga helde! Nädala sees korralik lumevaip, mitukümmend sentimeetrit kohevat puudrit! Matka ajaks miinus kakskümmend! Ka kõige peenem oksaraag ja õlekõrs härmatisest kolme sentimeetri jämedune, kuused lookas lumehunnikutest! No seda ei juhtu iga päev, eriti veel siis, kui planeerid talvematka ja lageda taeva all ööbimist. Lapimaa toodi selleks nädalavahetuseks koju kätte!
Hoiatan siis kohe ette ära, et siit tuleb üks lõputu mitteleidude jada. Katsuge hakkama saada :) Ma küll mingi hetk mõtlesin teha klassikalise Lumeilvese ja need 20 aaret nui neljaks üles otsida ja ära hooldada, aga kuna ei saanud aarete omanikuga kontakti, siis jäi see idee ära. Sellegipoolest pakkisin kotti mõned komplektid aardehooldustarvikuid, mida sai siin-seal ka kasutatud. Suured tänud ka Karlile, kes varustas mind vihjetega aarete lihtsamaks leidmiseks. Nii mõnigi leid tuligi ainult tänu tema meenutusele peitmisviisist. Matka eesmärk oli matkata ja tegeleda geopeitusega siis, kui õnnestub maksimaalselt 5 minutiga aare leida. Ka 5 minutit aarde kohta tähendab matka peale tund 40 ajakadu, mis on niigi napi valguse ajal suhteliselt kõrge hind. Ja noh, tuleb ka tunnistada, et viimaste aarete otsimine nägi välja umbes selline, et saabusin umbmäärase nulli lähedusse, ajasin suvalises kohas jalaga natuke lund laiali ja kinnitasin endale, et otsisin aga ei leidnud. Järgmine. Sest kurnatus oli teise matkapäeva lõpus juba päris suur ja motivatsioon geopeitusega tegeleda ikka suht madal.
Laupäeva hommikul natuke pärast kaheksat jõudsime Haanjasse. Möödusime just startinud Nipernaadi matkagrupist kes tegid oma Lumeilves 270 matka, ehk siis tipud üle 270m. Mis on sisuliselt sama, 50 tipu matk. Ühe auto koos ööbimisvarustuse ja söökidega viisime Kerekunnu mäe lähedale suusaraja parklasse ja teisega sõitsime matka alguspunkti, Suure Muna kohviku parklasse. Kotid selga ja suund esimese tipu, Kivestmäe (8.; 288.9m) poole. Mööda teed on lihtne astuda, poolde põlve lumes enam mitte väga. Eriti kui all on vana lumi, mis kannab täpselt niipalju, et juba jõuad jala selle peal sirgu lükata, kui lumest läbi vajud. Noh, ütleme, et juba esimene tõus võttis kergelt võhmale. Aga tipp sai vallutatud! Esimene, 49 veel minna :) Üritasime natuke siin-seal lund ringi keerata, aga aaret või selle peiduka moodi kohta ei suutnud tuvastada. Noh, hea algus siis sellele seeriale!
--
Tippude läbimise järjestus:
8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1
Siin saime madalamat sorti heinamaad ja ülekasvanud heinamaad. Maastik oli taaskord lihtsamat sorti ja jõudsime võrdlemisi lihtsasti kõrgeimasse punkti. Otsisime endile uued geokepid, mis jäid meiega terveks geopäevaks, sest paistis, et neid läheb pidevalt vaja. Siin mäe otsas paigutas Maire ennast c:geo'ga paremini nulli kui mina googliga.
Siia kõndisime auto juurest üle põllu. Otsisime vihjele vastavat paika natuke aega ja muretesime endale geo-otsingukepikesed, millega oli mugav lehtede sees susida. Siin õnnestus minu aare leida.
Mõnda aega oli rada täitsa jälgitav ja siis vahepeal tuli ette võsa ja pidid ise leiutama, kust oleks arukas astuda. Kohale kuidagi saime. Aitäh!
Alustatud selle mäega. Kõike järjest ei jõua, peab logima osaliselt. Aitäh!
Üks "linnuke" kord siristas, mida siin otsida ja mida välistada ja nii oli leid kiire! Aitäh!
Kui eelmisel õhtul aaret otsisime, kiskus vihmaseks ja pimedaks ning kuna peale telefoni hädise taskulambi meil polnud, jäi otsimine pooleli. Järgmisel hommikul ei peitnud aare ennast kaua (võimalik, et ka seetõttu, et varem olime suurema osa kividest juba ümber pööranud).
Ma ei tea mis jama on aga me seda ei leidnud. Nagu ka kunagised varasemad logid nägime me auku kivi all aga aaret ennast ei kusagil. Sai küll limbot tehes okste alt läbi lipsata ja puude vahelt nagu "Auk seinas" saates läbi murda aga ka kõiki kivisid uudistades ei olnud leid endast märku andnud. Aarde suhtes tekitas lisaks ebakindlust fakt, et viimane logi oli sisse kantud eelmise aasta septembris, kuid hiljuti polnud keegi midagi loginud. Oleks vihjeks olnud ämbrimägi, siis oleks aare praeguseks logitud aga see kahjuks nii polnud. Seekord siis nii, võib-olla järgmine kord läheb ladusamalt.
Vat Kivestmäe juures kulus mul küll väga pikalt aega. Peaaegu kolmveerand tundi. Tekkis tõsine loobumise tunne, kuid põhimõte ei lubanud nii toredasse matkaseeriasse leiulünki jätta. Kohe alguses tonksasin tossuninga loogilist vihjeobjekti, mille alt ilmus päevavalgele vägagi geo-loogiline peidu-urgas. Ainult karp logiraamatuga puudus. Järgmine pooltund kulus mäe peal kivide pööramisele. Üks või kaks tükki... heheh - kui otsida, siis leiab neid 10 meetri raadiuses ikka mitmeid kümneid :o) Põhiliselt kahtlustasin hiljuti langenud kuuske, mis peitis enda veel värskete okste all hulga maapinda. Seepärast rassisin seal vahel eriti hoolikalt. Kui muu enam ei aidanud, lugesin logisid. Kasvatasin otsimisraadiust ja ajasin jalaga lahtist mudru laiali, eeldades, et olen selle aasta esimene otsija. Säärane lähenemine viis viimaks sihile. Jah, vihje vastab tõele, isegi kui see alati kohe välja ei paista :o) Ning murdunud kuuse võib rahule jätta.
Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 9: populaarsuse järjekorras. Leidude arvu järgi GP + GC lehel. Mida rohkem leide, seda popim koht - või ka lihtsamini ligipääsetav ja kergemini leitav. Näiteks kui aega napib, siis alustad kergematest ja jätad kõvemad pähklid lõppu.
2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9
Eelmine mitte leid sai nüüd lahenduse. Olin eelmine kord pime ja ei osanud õiget kohta silmata. Seekord siis sai nimi kirja. Aitäh.
Läksin nulli ja hakkasin aina kaugemalt otsima. Kui ka 30m kauguselt olin ringi peale teinud helistasin viimati leidjale ning juhendas mind peiduka osas. Raske ettekujutada, kuidas ta küll selle aarde leidis, sest ka siis oli nii kivi kui karp perfektse maskeeringu all nagu täna. Karbis oli vesi ja sisu kole. Logiraamat ka niiske. Tegin nii palju ilusamaks kui sai, aga eks maa-all nad kõdunevadki. Tagasi pannes panin karbile maskeeringut ja kivi jätsin täiesti nähtavale, enam ei tohiks geopeituritele keeruline leida olla. Null oli ehk 5-10m eemal.
Kinnitan eelmise otsija juttu tühjast karbikujulisest august kivi all. Ka kõik teised kivid lähemal ja kaugemal sai läbi vaadatud ja ka muidu maapinnalt otsitud aga aardest ei ole kippu ega kõppu. Tundub, et aare on kaduma läinud kui just keegi pole suure kivi alla libaauku kaevanud ja õige aare on kusagil pisikese lutsukivi all peidus.
Jooksuringi viies ja seekord läks kehvasti, ei leidnud. Leidsime vihje objekti ja selle all oleva karbile sobiva augu aga aaret ei silmanud. Gps näitas küll õiget kohta aga kahtlus jäi, kas see oli ikka õige koht? Eks kunagi uuesti kui mõni leid tekib.
Nulli jõudes nägin kive ja tuli välja, et aardeni ei juhatanud algul ükski.Peale mõningast metsa all ukerdamist ja väikest analüüsi ilmus ka aare välja.Vihje muide oli omal kohal :)Valasin karbist vee välja, aga logiraamat oli õnneks kuiv. Selle otsimise ajal äkki tundsin, et õnn põõrdub ja hakkaski sadama.Metsast välja murdes tuli juba täiega ja praktiliselt kuiva kohta enam ei olnud.Aitäh.
Mul on heameel,et ma sattusin toredasse seltskonda kellega mägesid vallutada.Täna oli neid 20 ja üks jäi neist leidmata.Alustasime Vänni kõrgomäest ja lõpetasime vällämäega,mis mulle oli juba raskevõitu aga kõik see meeskond ootas mind seal üleval.Tänud peitjale ja kaaslastele.
Teised pöörasid nina Plaani poole, aga kuna meil Piretiga oli seal sügisel käidud, saime kenakese edumaa, et siin SEE kivi üles leida. No lõpuks ometi! Siiani oli enamike aarete juures nooremad-nobedamad enne raamatu täitnud, kui me mäest üles rühkides karbini jõudsime.
Aga tühi lootus: otsisime suuremate ja väiksemate kivide pealt, alt ja tagant, aga ju see õige oli ikka lume sees peidus. Ei aidanud ka lisavägede saabumine. Tegelikult nii lahe, et on põhjust suvisemal ajal tagasi tulla - siin on tõesti ilus!
Aitäh peitjale ja kaaskiviveeretajatele!
Tänane kaheksas tipp. Kaevasime, kaevasime, kaevasime.. ei leidnud.
Tänasel matkapäeval külastatud 20 tippu: esimene kell 10:40 Vänni Korgõmägi-> Olgluiõmägi-> Tsälbämägi-> Tõudrõmägi-> Viinamägi-> Kerekunnu mägi-> Plaani Jaanimägi-> Kivestmägi-> Haragamägi-> Rohtõsuu mägi-> Iisraelimägi-> Suur Munamägi-> Luku mägi-> Kulliperä mägi-> Mustikamäe lõunatipp-> Mustikamägi-> Papisöödü mägi-> Kaldõmägi-> Tsärdsõmägi-> viimane kell 18:05 Vällämägi.
Kivestmägi oli meile täna kolmas tipp Haragamäe järel. Siin metsa all valitses alles sügav lumi. Kas jäi otsitav lume vangi või tabas meid geopimedus, aga siit tuli mitteleid. Seis 2:1, veel meie kasuks :) huvitav, mis ootab meid ees.
Tänane kohtumispaik oli Vännis, et mitmekesi siinseid välja valitud tippe vallutada. Päike paistis, metsateed kohati jääs või porised, mäed olid lumised. Tipud said läbitud järgmiselt: Korgõmägi, Olgluiõmägi, Tsälbämägi, siis Tõudrõmägi, Viinamägi, Kerekunnu mägi, Plaani Jaanimägi, Kivestmägi, Haragamägi, Rohtõsuu mägi, Iisraelimägi, Suur Munamägi, Luku mägi, siis Kulliperä mägi, Mustikamäe lõunatipp, Mustikamägi, siis Papisöödu mägi, Kaldõmägi, siis Tsärdsõmägi ja viimasena Vällämägi. Tänud tublidele kaaslastele.
Väiksed jalajäljed olid enne meid siia kulgenud. Lume teisalduse käigus ei õnnestunud meil siiski karpi tabada.
Tulime Haragamäelt, mis oli üpris lihtne lähenemissuund. Aare ei lasknud ennast kaua otsida. Jälle tänu vihjele muidugi. Läksime edasi Tsälbämäe suunas.
Mida parem rada aardeni läks, seda keerulisem oli teda üles leida. Värske lumi lisas paar pügalat raskusele juurde. Vastavalt mäe nimele oli ikka mõni kivi mille tagant otsida. Pika tuiamise peale suutis Heiki õige kivi üles leida. Kuivatasime karbi sisu ja vahetasime minigripi logiraamatu ümber. Tänud!
Kas olen nüüd mägironija (osa 8)? Siin sai selgeks, et mida parem rada aardeni, seda keerulisem leida. Sai neid kive siin ikka päris palju uuritud. No katsu leida paari sentimeetri paksuse lume alt seda õiget. Peale mõningast otsimist ta ka üles ledisime. Tänud!
Mägede ekspeditsiooni vol 1 kuues vallutus. Leidsime sobiva parkimiskoha ja rühkisime aga muudkui ülespoole, kõigepealt läbi paksema lume ja mööda lagedat ja siis metsa. Seekord läksime vihje tõlgendamisega alt ja saime ikka tükk aega otsida. Kaaslased avastasid väidetavalt midagi militaarset ja aarde leidmine jäi minu hooleks. Kui õigesti mäletan, siis selle aarde logiraamat oli kopituselõhnaline, aga muidu korras. Aitäh peitjale!
Siin tegime oma liikumise valikus kõige suurema vea. Noh kõiki radu pole ju kaardil kirjas ka, aga panime ikka pikalt läbi märja ja tiheda võsa, Muidu ei peaks kirjutamagi, aga oli olemas ja ka lihtsam tee. Mäetipp meeldis väga. Siit kõndisime Munamäe jalamil asuvasse kohvikusse "Suur Muna" sealset külastust kindlasti soovitame. Tore kodune söögikoht, maitsvate toitudega ja kohati koduse segadusega
Ei mäletagi, milline see mägi neist u seitsmest oli... Aga aitäh ikkagi!
Kuuendast alla, kaheksandast üles, alguses 2 korda vale kivi, seejärel õige. Aitäh!
Parkisime küll auto taludest eemale, aga üks must labrador otsustas ikka meie juurde metsa haukudes tulla, õnneks oli koer sõbralik ja ei kavatsenud hammustada. Annabelil oli küll natuke hirm. Koer tuli meiega metsa kaasa päris kaugele, aga meie tulime pärast teist kaudu tagasi auto juurde ja koera enam ei näinud- ei tea kas jäi meid sinna metsa serva ootama:) leid ise tuli kiirelt.
Haragamäest alla, üle tee ja uuesti mäest üles. Kes ütleb, et navigeerimine on raske...
Aitäh!
Vahetasin minigrippkoti välja. Aare sai nii ära hooldatud, et anna aga olla.
Jõulumatka käigus jäi ka mõni aare teele kuhu sai nimed üles täheldatud. Aitäh.
Viimane. Siia murdsime nii otse kui sai, auto juba ju paistis ja poleks lugu olnud, kui me nüüd siin kasvõi üle pea märjaks oleks saanud... Praegu logides loen aardekirjeldusest, et siin kuskil kahe mäe vahel on ka Eesti kõige kõrgemal asuv soo. Meil ei õnnestunud näha. Lisaks loen, et osadel on vedanud matkaradadel kõndimisega, teistel oma kõrvetamisvõime minetanud nõgestega… Meil ei tulnud ette mitte midagi sellist, kuidagi täitsa tavalisse maltsast/võsast sisse-maltsast/võsast välja koridori suutsime ennast sättida :D. Aga tehtud igatahes sai selle mäega meie kaheksatuhandeliste jalgsimatkatuur, nii mõnus :).
Mis siis kokkuvõtteks… Joosepile kõigepealt suured-suured aitähid meile selle sarja peitmise eest, mu meelest selle kaheksatuhandeliste kuhjata oleks jälle meie mäng hoopis vaesem ja minule meeldis siin mägede vahel väga. Aarete ümbriskotid vajaks siiski peitjapoolset ülevaatamist ja vähemalt osad neist väljavahetamist. Kahju kohe, et ise peitja pole, Hanno ja Trine lumepildid nägid siinsete logide juures nii mõnusad välja, et hea meelega jalutaks isegi ühe tiiru siin veel paari kuu pärast…:D. Mina soovitan soojalt kõigile veel mitteleidnutele kaheksakaid noppima minna, saate mõnusa pika päeva värskes õhus ja…. Noh, natuke koormustesti ka :P.
Jessas, kas tõesti läks nüüd nii, et ma selle logi postitamisega sain joonele ka kõikide oma logivõlgadega?! Ongi nii! :). Nüüd lidun küll preemiaks koogipoodi! Ja mul on selline tunne, et lähen üksiti nopin taas siis ühe karbi ka… :D.
Rada tundus ,et läheb vastküntud põllusiilu juurest, nii me sellest kui õlekõrrest kinni haarasime ja metsa poole punusime. Mingi hetk keeras see rajake kõrte vahele kuid saime ilusti metsani ja siis juba metsas ukerdades ka kivini. Üks rändur ootas meid seal ees, tema võtsime edasi rändama. Tagasitee mõtlesime otseks teha ja see oli väike viga, õnneks olid nõgesed kaotanud oma kõrvetavad omadused, seega jäi üle neist vaid sihikindlalt läbi murda ja end pärast sodist puhtaks kloppida. Tänud!
Mööda matkarada oli kohaleminek lausa lust ja lillepidu. Aare täiesti korras, lisasime komplekti nööpe.
Mida teeb geopeitur, kui tal on juubelipeoni mitu tundi aega? Siis on just paras aeg end higiseks ajada ja mõned kõrgemad mäed vallutada, juubilari auks ja iga kümnendi kohta üks mägi. Nii me tol kenal laupäeval ka tegime. Ilm oli väga imelik, kohati sadas vihma, kuid taevas oli puhta sinine. Võiks lausa öelda, et Haanjas on hooti hoovihmahood. :)
Siin ootasime hoovihma möödumist ja tegime väikse lõuna. Mullikas kõrval aasal tundis meie vastu elavat huvi ja muudkui vaatas ja vaatas, millega me tegeleme. Pärast lõunat vallutasime ka selle mäe. Jätsin ränduri, kes tahab mängida geokassidega. :) Tänud peitjale!
Kümnes mägi. Kui tavaliselt oleme ikka otse läinud, siis siin tegime väikese ringi, sest putkedest mets oli ees. See on hullem kui päris mets. Aitäh peitjale.
Geomobiil oli pargitud endiselt Munamäe aarde lähedale. Sealt mõned sammud mööda teed ja suund metsasügavusse. Nullis otsis pilk vihjes mainitud kivi. Kui leidsin, siis ajas naerma. Tõsi, kivi oli seal kasutatud ja seega vihje eksitav ei ole :) Aare heas seisus.
Sood proovima ei läinud, kõndisime suure tee pealt, mööda kellegi kartulimaast ja ümber putkeplatsi. Kive oli kõvasti rohkem kui vihjejagu, aga need ei seganud. Ja vist selle aarde juures, just sobivalt enne Kerekunda, jõudis kohale kenasti äraunustatud Haanja mosaiiksus - olgu aare millises patsikus tahes, erinevalt Viru- või Harju või Soomaast on pea alati võimalus talle teedpidi suht lähedale saada. Tänud!
Leitud ja logitud.
Tänud peitjale :)
Mägedeseeria sai selle aarde näol lisa, tänud peitjale ja seltskonnale!
Mägede vallutamise esimese päeva kolmeteistkümnes mägi. Haragamäelt tulles ei hakanud autodega paari meetrit edasi sõitma vaid liikusime jalgsi üle tee ja ülesse mäkke. Tänan meeldivat seltskonda ja peitjat.
Leitud, tänan!
Leitud.
Tuuri viieteistkümnes aare. Aitäh!
Väiksema tipuvalllutuste matka 1 tipp. Kahjuks oli lumi niivõrd kõva, et ei hakanud aarde otsimisega vaeva nägema. Tuleb soojemal ajal tagsi tulla.
Ei leidnud, lund palju ja koordinaat ka väidetavalt ebatäpne.
Auto jäi suure tee äärde, kartulimaa ületamine probleeme ei tekitanud - maa on juba hea tahe. Aga just see mägi oli ainus, kus aarde leidmisega hätta jäime, lausa nii hätta, et lõpuks tuli teha geokõne Paavole. Kahtlustasime, et vihjeobjekt on üks neist, mis tänu -10 C kanti ulatuvale temperatuurile on kõvasti maa külge kinni jäänud. Tegelikult ei olnud, hoopis koordinaat oli seekord veidi ebatäpsem ja olime lihtsalt õigest kohast mööda jalutanud. Tagasiteel lendas üle põllu kohale maasturiga maaomanik, kes oli pühapäeva õhtule kohaselt sõbralik ja väga jutukas. Matkamise põhjendus paistis talle sobivat, kuigi ise rääkis ta ka mingist mängust -- Hannol oli hoopis keerulisem mulle ümber jutustada, mida kõike talle kohalikus keeles jutustati :)
Tsälbämäe tipust oli pikk rahulik laskumine Plaksi külla. Sealt suurelt teelt läheb, vahetult enne Vaskna jv äärde minevat teed, rada diagonaalis Kivestmäe tipu suunas. No päris lõpus tuleb ikka rajalt kõrvale astuda.:) Mõni kivi oli tõesti ja nende vähesuse tõttu läks õige otsimisega veidi aega. Edasi lähen proovin ära siin kirjelduses vihjatud eestimaa kõrgemal asuva soo ja ründan Munamäe jalamile. Rajavalikuks sobiks vahepeale ka Rohtõsuu külastamine, mitte palju pikem aga kergem tee.
Siin jätsime jälle auto "suure tee" äärde ja kimasime põldude vahelt läbi laveerides tippu. Hiljem logides selgus, et see on ka meie viiesajas aare :)
Kõrgused on vallutamiseks. Kellegi kapsa- ja kartulimaa vahelt läbi ja juba paistiski vajalik mätas. Kõik mäletasid vihjet aardepaigast omamoodi ja nii saidki mänd ja kivi silmade kõrguselt üle vaadatud. Muidu täitsa kena teekond.
Siin sai nalja mitut moodi. Alustuseks parkisin Matu logist tuttavasse geoparklasse, aga ei hakanud sisse sõitma, jätsin asfaldile. Minule kohaselt nii tee äärde, kui vähegi sain. Kohe nii äärde, et kõrguv mätas kõrvalistuja ust avadagi ei lasknud. Sain siis tohlaka kirja nagu sel puhul ikka ja parandasin ennast rutuga ;-) Jalutasime kellegi kardulapõllust mööda, otse metsaserva, kus aardepaik juba terendas. Seal saime omajagu otsida. Üks kõige silmatorkavam vihje oli ka juba tagurpidi keeratud, tahtsin selle õigeks sättida. Seda tehes aga kukkus auku üks konnapoiss, kes sealt omal jõul kuidagi välja ei saanud. Aitasin siis nõiutud printsi august ilmavalgele ja sättisin sinna lahmaka asemele, et ta uuesti põhjatusse ei tikuks. Otsisime veel viis minutit ja saingi leidjate rida või ringi või püramiidi moodustama hakata.
Tagasiteel enam nalja ei saanud, auto oli ka kõigile soovijatele ligipääsetav. Aare kombes, ei vahetanud nänni. Aitäh peitja Joosepile veel ühe tipp-topp tipu eest! Kena kohakene metsa sees.
Kauplesin auto ühe talu õue peale ja panime mäe poole ajama. Seal juhtus koeraga äpardus, astus millegi otsa vist, igatahes keeldus liikumast, hoidis käppa ja hädaldas. Vot siis ma olin nõutu. Seda elukat mina süles küll autosse ei vii, eriti mööda riga-räga metsa. Õnneks siiski midagi katki ei olnud ja kui olin külma veega jalga jahutanud, siis hakkas tasapisi toetama. Enamasti läks küll tagasitee kolmel jalal ja natuke virisedes. Auto juures juba peaaegu käis ja siis ilmus välja talu koer kellega meil ei olnud parkimine kooskõlastatud. Ilmselt oli ka peremees unustanud talle öelda. Ju minu lonkav peni suurt ohtu ei kujutanud, sest peale väikesi läbirääkimisi lubas meid autosse.
Väntasime Haragamäe geoparklast sadakond meetrit edasi ja viskasime rattad uuesti heina sisse. Edasi mööda heinamaad, ümber kellegi kartulimaa ja metsa alla. Paar kivi oli metsas tõepoolest ja aaregi tuli väikese ringivaatamise järel välja. Selle aardega said lihtsamad kaheksatuhandelised nopitud ja otsustasime viimase kuuiku enda jaoks veidi raskemaks teha :) Aitäh!
Jalutasime Haragamäelt mööda põlluäärt. Tipus läks palju aega. Kartsin juba, et ei leiagi. GPS muudku tiirutas ja vihjeobjekte oli mitmeid.
Siin tegin asja endale veidi keerulisemaks sõitsin autoga võimalikult ligi, aga maastik oli seal üsna jamavõitu. Kohale siiski rabelesin ja panin ka logi kirja. MS miski huvitav komme on seal Haanjas oma krantse lahtiselt hoida. Mul tõsiselt hea meel, et rattaga seal ei käinud..