Peitis 17.08.14 [jooseptrumm], adopteeris 21.06.22 [sansam]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Luku mägi asub Suurest Munamäest otse üle tee ning on võrdlemisi kergesti ligipääsetav. Ehkki mägi on enamjaolt lage, kasvab tipu ümber tihe salutukk. 280,7 meetri kõrgusena on Luku mägi vaid napid sentimeetrid Kaldõmäest madalam ja jääb niimoodi meie nimekirjas auväärsele seitsmeteistkümnendale kohale. Mäe idanõlval ootab näljaseid geopeitureid „Suure Muna“ kohvik. NB! Lumeilvese silt paigutab Luku mäe Kaldõmäest ettepoole 16. kohale, kuid hilisemate mõõtmiste tulemusel on mäed kohad vahetanud.
Eestimaa kaheksatuhandelised on aardesari, mille eesmärgiks on huvilistele tutvustada meie muidu nii tasase kodumaa kõige taevapoolsemaid piirkondi. Aare on peidetud Eestimaa kahekümne kõige kõrgemaleulatuva mäe otsa, millest kõik asuvad eranditult Kagu-Eestis Haanja kõrgustikul, üksteisest enam-vähem jalgsimatka kaugusel. Kuplitel hulkudes soovitan üles otsida ka valge sildike, mis mäe kõige kõrgemat paika tähistab- leiate sealt numbrid, mis näitavad, kui mitu meetrit te merepinna suhtes parasjagu ülalpool seisate. Märgistused on rajatud seoses niinimetatud lumeilvese initsiatiiviga, mis kutsub kõnealuseid mägesid vallutama talvel kahepäevase matka jooksul. Huvilistele ka reklaam: http://www.haanjamatkad.ee/index.php?page=5&hikings_id=17
Looduses liikudes palun arvestage igameheõiguse põhimõtetega- eramaal viibides jälgige, et te maaomanikke ei häiriks ning vältige taluõuel kõndimist.
Meeleolukat matka!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5BAVV
Logiteadete statistika:
130 (99,2%)
1
2
3
1
0
0
Kokku: 137
Lühike ja hall, ent mõnus päev hakkab hämarduma. Siin tipus võtsime plaani, et läheme võtame jalutuskäigu vahele Suures Munas paar õlut. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
Jälle tuttav kast, mis nii viga. Pole gepsi vajagi. Tänud ????????
Tänase palavaga tore lauge mäeke ning isegi põld oli kenasti ära niidetud. Aitäh peitmast!
maha oli sadanud esimene lumi. Ja sellega nagu üldse polnud arvestanud. Maa ju maru lühikene, tee pealt aardeni. Aga niuke nöök oli see käimine, saapad lund täis kogu aeg. Nii me väga neid aardeid täna tegema ei hakanudki. See oli suht ainukene siin sel korral. Aga tore oli käia ikkagi, aitäh.
Neid selle seeria aardeid oleme varem paaril korral juba otsimas käinud, kuid päris kõikideni veel jõudnud ei olnud. Nüüd võtsime plaani, et otsime need kõik üles. Nii saigi. Tänud aarde eest!
Ah et selline mälestusmärk siia kõrvale ära peidetud. Peitjale tänud siia juhatamast!
Keegi oli veel võtnud ette lumise mägimatka. Kasutasime värskeid jälgi ära. Nimed kirjas.
Isegi okt. lõpus oli aimatav georada ees. Kohv, kook ja aare, väga hea kooslus.
Leidsime. Palju nõgeseid, pikkad püksid oleks ära kulunud ????
Jätsime auto Munamäe parklasse ja jalutasime üle rohumaa võpsikusse. Kiire leid, aitäh!
Algul panime mingist teeotsast sisse, kus saime aru et pole õige teeots. Lõpuks saime õigest teeotsast sisse ja aarde logitud
Sai mõned lumeilvese matkaraja aarded logitud. Tundub, et osad kaardil olnud rajad on pigem vaid talvel kasutatavad, osasid aga toimunud uuenduste tõttu ei tohiks üldse kasutada, näiteks seda, mis läbi kuuseistanduse läheb.
Mägede manu olles sai nimed siiagi aardesse poetatud.
Tänan peitmast.
Enne Munamäele minekut veel paar aaret. Täname!
Esimene teeots polnud autoga läbitav nii et tuli parkida ning jalutama asuda. Esmalt jalutasime mööda teed ning siis tegime parempöörde heinamaale. Jällegist oli väga meeldiv aarde lähistel puude all vihmavarjus olla. Esmalt kallistasin kõiki valesid puid ja kui õige juurde jõudsin, siis oli leid kiire. Logisin aarde ning korjasin maast klaasikilde kokku. Aitäh! EVEJ
See on täitsa lahe et siin piirkonnas k6ik 8K t6usud ära märgitud on. Esiti vaatasin kaardilt et sinna lausa matkarada viib, aga tegelikkuses oli lihtsalt jalutuskäik m66da heinamaad. Tänud peitjale. Taas yks kodumaa tippudest vallutatud ;)
See oli päris lihtne leid. Kõik oli korras ja vastas kirjeldusele. Tänan!
Alustasime ka Eestimaa kaheksatuhandeliste aardeseeriat. Tänud seeria loojatele.
Üks lihtsamaid mägesid. Siin saime seltsi omale (kohaliku) musta kutsu, kes meid üle nuusutas, aardeotsingul saatis ja logimisel segas. Aardeleid kiire, karp korras. Tänud!
Haragamäelt siia oli nipide rada ees ja astumine kergem. Otseselt midagi kerget sügavas lumes sumpamises siiski ei ole, aga kui rada ees, siis jääb vähemalt raja sissetallamine ära. Möödusime matka alguspunktist 130m kauguselt ning tõusime Luku mäele (16.; 282.4m). Viies, 45 veel minna :) Ja esimene aardeleid! Siin õnneks midagi keerulist ei olnud, aare avaldus kohe esimesest vaadatud kohast. Logiraamat hakkab vaikselt täis saama, minu kaasavõetud varuraamatud osutusid selle karbi jaoks natuke liiga suureks, seega jäi praegu nii. Tegime ka kiire joogipausi (vaatasime, kuidas pudelitäis gaseeritud jooki jäätub viie sekundi jooksul peale avamist), tipupildi ning suundusime edasi läände järgmise mäe, Tuhkrimäe, poole.
--
Tippude läbimise järjestus:
8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1
Lähenesime mäele üle heinamaa ja saime papud märjaks. No pole hullu, jalasirutus oli iseenesest ju tore ja kulus ära. Aitäh!
Kiirelt veel hommikul viimane tipp ja Piusa poole sündmusele sõitma vaja hakata. Aitäh!
Wingmän lubas kohvi kohvikust näppu võtta ja trügisime läbi parklas seisvate lätlaste hordide ning otse mäkke nr 3 (tänahommikuse seisuga). Aitäh.
Sel ajal kui teised sööki ootasid käisin logimas. Kiire leid! Aitäh!
Otse järve äärest tulles soovitan pikki pükse või kõvasti tõrjevahendit, mida mul kumbagi polnud :D mõne maasika jõudsinhoo pealt võtta, kiire logimine ja kiirelt välja, tänud!
Kuigi Haanja mäed (vähemalt nimed) on aastate jooksul üsagi pähe kulunud, tuli Luku kuidagi üllatusena. Mu matakjuhtidele nii lihtsad vallutused vist peale ei lähe, et siiani Lukumäest mööda olin käinud. Seega oli tore lihtne leid
Tunnistan üles koeruse: pistsin Kaldõmäe tipus paari sentimeetri jagu pinnast taskusse ja poetasin siin maha. Seega nüüd peaks vist 16. ja 17. järjekorra jälle ära vahetama? :P Kuram, sipelgad teevad ka sentimeetri ühe päevaga lõdvalt, Luku mäe järjestust Eesti kõrgeimate tippude tabelis ei saa ikka kuidagi lukku panna...
Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 17: logijälgija. Lähed järgmist kaheksatuhandelist otsima ainult siis kui keegi on internetis loginud leiu mõnele seeria aardele, mis sul veel leidmata. Siis otsid, paned nime kirja ning iga järgmise seeria aarde puhul ootad uut logi, mis ilmub pärast sinu viimast leidu antud seerias.
2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9
Siin lõppes meie jalgsimatk läbi tippude. See mägi oli peale pikka jalutuskäiku mõnusalt lauge ja sobis viimaseks tipuvallutuseks väga hästi.
Et Mustikamäe lõunatipust minema saada, siis tuli pressida läbi ilge võsa. Napilt pääsesime. See võss oli pealekauba üleujutatud. Samaaegselt lõugas eemal talus ka üks koer.
Tsivilisatsiooni tagasijõudmine oli väga mõnus tunne. Sai vahelduseks asfalti peal jalgu puhtaks trampida. Enne autot ootas siiski veel üks mägi vallutamist. Luku mäele oli väga viisakas ronida. Ei ühtegi halba sõna. Poolel mäel uudistasime Nõukogude mälestuskivi. Aare meile probleeme ei valmistanud ja saimegi suure matkaringi lõppenuks kuulutada. Maire sammulugeja näitas 12km, mul 14km. Vot ei tea kelle oma siis uskuda.
Aitäh aarde eest!
Läksin neljandat päeva järjest ise aaret noppima. Sel korral enam Rõuge teed künda ei tahtnud ja võtsin suuna Haanja poole. Varasemalt polnud ma peale Haanja täpsemalt Lukumäe asukohta peas fikseerinud ja seega olin üllatunud, kui avastasin, et Munamäe kõrval olev paik on nimetatud Lukumäeks. Sel samal mäel ja ka kõrvalplatsil tegid mu vanavanemad eelmisel aastal veel kelgukoertel sõitu, et oma pulma-aastapäeva elamusega tähistada. Nüüd oli rõõm lumevabal ajal tagasi tulla ja kiire aardeleid skoorida.
Ilusa suveilmaga üle lillelise aasa ja aare kiiresti käes! Aitäh!
Peale söömist "muna" kohvikus sai üle heinamaa kekseldud ja lõpuks leidsime õige koha kiirelt. Tänud peitjale.
Leitud koos Helleka ja 4 teise tüübiga. (Peale muna kohvikut)
Pärast Vällämäge olid nii kell kui ka õpilaste kõhud sealmaal, et juba oli hädasti vaja söögipaus teha. Suure Muna ägedas kohvikus seda ka tegime ja pärast suunasin õpilased oma tempos Munamäele aaret otsima ja siis ka siia mäele. Mina sain muist aega murul mõnuleda ja jäätisekokteili juua. Selle mäe juures käisin juba paar kuud tagasi Toomasega, kui kelgukoertega sõites siit möödusime, kuid siis oli lume määr halastamatu. Seekord koos õpilastega tuli leid ilusas looduses ruttu. Aitäh!
Leitud! Lihtne oli leida, kuid igal pool oli palju sõpru, kes tikkusid ligi ja tahtsid tükki küljest hammustada. Aitäh!
Leitud! Lihtne leid! Jube palav ilm ainult, metsa all sääski palju.
Mõnusal soojal kevadpäeval oli lust Haanja mägesid vallutada. Tänud peitjale toreda mägedeseeria eest!
Üllatav on ikka see Eestimaa. Mujal suur kevad käes, aga selle aarde jurude astusime jälle üle lume. Hakka või kahetsema, et suusad suvekorterisse pandud. Tagasiteel kutsus Suur Muna nii ahvatlevalt, et korisevate kõhtudega otse üle põllu sinna suundusime. Eks oli ka aeg - üle kümne mäe juba vallutatud.
Mul on heameel,et ma sattusin toredasse seltskonda kellega mägesid vallutada.Täna oli neid 20 ja üks jäi neist leidmata.Alustasime Vänni kõrgomäest ja lõpetasime vällamäega,mis mulle oli juba raskevõitu aga kõik see meeskond ootas mind seal üleval.Tänud peitjale ja kaaslastele.
Oli tore päeva Haanja küngaste vahel ja otsas. Poleks uskunud, et siin nii palju lund on, mõned korrad sai põlvini sisse vajutud. Aardeid jagus täpselt parajalt, saime korraliku trenni aga rohkem poleks täna jõudnud.
Tänane kolmeteistkümnes tipp. Kerge jalutuskäik mööda lumist nõlva ja olimegi aarde juures.
Tänasel matkapäeval külastatud 20 tippu: esimene kell 10:40 Vänni Korgõmägi-> Olgluiõmägi-> Tsälbämägi-> Tõudrõmägi-> Viinamägi-> Kerekunnu mägi-> Plaani Jaanimägi-> Kivestmägi-> Haragamägi-> Rohtõsuu mägi-> Iisraelimägi-> Suur Munamägi-> Luku mägi-> Kulliperä mägi-> Mustikamäe lõunatipp-> Mustikamägi-> Papisöödü mägi-> Kaldõmägi-> Tsärdsõmägi-> viimane kell 18:05 Vällämägi.
Oli vahva päev. Tänud peitjale ja kaaslastele
Ilmaga vedas täiesti. Soe päikesepaisteline päev tegi olemise mõnusaks. Selle aardega sai päeva alustatud. Veebruaris sai Haanjas käidud ja tõdetud, et paksu lumekooriku alt on seda aaret tüütu välja kaevata ja jäi ootele. Seekord oli lumi sulanud ja leid tuli kenasti ning sai rõõmsalt minna edasi.
Tänane kohtumispaik oli Vännis, et mitmekesi siinseid välja valitud tippe vallutada. Päike paistis, metsateed kohati jääs või porised, mäed olid lumised. Tipud said läbitud järgmiselt: Korgõmägi, Olgluiõmägi, Tsälbämägi, siis Tõudrõmägi, Viinamägi, Kerekunnu mägi, Plaani Jaanimägi, Kivestmägi, Haragamägi, Rohtõsuu mägi, Iisraelimägi, Suur Munamägi, Luku mägi, siis Kulliperä mägi, Mustikamäe lõunatipp, Mustikamägi, siis Papisöödu mägi, Kaldõmägi, siis Tsärdsõmägi ja viimasena Vällämägi. Tänud tublidele kaaslastele.
Autod parklasse ja otse üle tee rajale me asusime. Leidsime kive ja rohkelt käbisid. Tänud peitjale.
Siit algas meie kevadine mägede vallutamise tuur. Alustuseks mõnusam kerge küngas ja lihtne leid. Hea algus päevale. Tänud peitjale!
Kui selle aarde juures sai ära käidud ja nähtud, et pole võimalik aaret kätte saada, muutusid ka kogu päeva plaanid aarete otsimise osas. Tuleb sobivamal aastaajal tagasi tulla.
Esmane eesmärk oli küll vaid Suure Muna külastamine, aga et Luku mäe aare oli käegakatsutavas kauguses, siis loomulikult tuli ka see aare üles otsida. Aitäh peitjale!
Veidra kaasleiuna tuli puude vahelt välja punasõdurite monument. Huvitav, kuidas see siia mäe otsa sattus?
Kõht Suures Munas "külluslikult" täis söödud jalutasin Luku mäkke. Kiire leid, aitäh!
See hetk, kui põllul üksteisest 50 meetri kaugusel vaatavad silma inimene ja kits ning hetkeks ei saa kumbki aru, kes plagama peaks panema. Maagiline geopeitus. Aardega kõik korras. Aitäh!
Viimane vallutatav tipp enne suuremat söömingut. Ei hakanud liiga palju aega kulutama, sest tulevik ees oli helge. Kiirelt nimed kirja ja edasi (hilisemas tulevikus ka Haragamäe poole).
Enne Eestimaa kõrgmäestiku tippude vallutamise jätkamist täiendasime oma energiavarusid Suure Muna kohvikus. Seal reklaamiti suure häälega, et neil on puha Öko toit. Roogades olevad veised, lambad ja forellid puha ümberkaudsed. See öko värk jäi meile mõistatuseks, sest kõik Haanjamaa ümberkaudsed heinamaad, kuhu sattusime olid jäänud sügisel niitmata. Huvitav mida need öko loomad sealmail siis söövad, kas šokolaadi või naftat? Väga maitsvad olid igastahes küll. Kõhud täis suundusime läheduses asuvat Luku mäge ja Haragamäge avastama. Kuigi olen elu jooksul mitmed korrad Suurel Munamäel käinud, siis Lukumäel asuvast tagasihoidlikust mälestusmärgist teadlik ei olnud. Seaal edasi suundusime aarde juurde. Ene otsis selle seeria aarete tavapärasest raadiusest, kuid seekord oli õigekoht veidi kaugemal ja aarde leidmise au tuli mulle. Edasi viis tee Haragamäele. Tänud.
Suurest Munast haarasime kaneelisaiad kaasa ja kõndisime Luku mäge vallutama. Leidsime mälestusmärgi, seejärel tippu tähistava sildi ning lõpuks ka aarde. Heiki vehkis kirvega 15m vales kohas ringi kindla veendumusega, et aare on just seal. Olime päeva teised külalised aarde juures, eelmised olid kuivatamise protsessi alustanud, me viisime selle lõpuni ja panime värske minigripi. Tänud!
Kas olen nüüd mägironija (osa 12)? Nii nagu kirjelduses soovitatud, käsime Suurest Munast läbi, et midagi hamba alla saada ja asusime mäge vallutama. Käisime vaatasime mälestusmärgi üle ja otsisime ka aarde. Nägin eemalt kive, kuid mina pidasin neid valedeks objektideks ja uurisin teist sarnaselt sobivat kohta, kuid Anna uuris neid eelnevalt mainitud asju ja võttis sealt ka aarde. Tänud!
Mägede ekspeditsiooni vol 1 neljas vallutus. Suurelt Munamäelt laskudes viis tee otse selle künka tippu. Kaaslane võttis orientiiriks taamalt kaugele paistav kuusemüraka. Esimese hooga sattusime mälestussamba juurde. Huvitav koht sellele valitud ja hea rahulik puhkepaik. Aarde ise leidsime seekord tänu vihjele üsna kiiresti. Mõnus oli lumisel künkal seista ja vaikuses alla ümbritsevale vaadata. Aina rohkem hakkas see mägede vallutamine meeldima. Aare oli korras. Aitäh peitjale!
Hetkel oli veel suhteliselt kuiv olemine, suhteliselt. Parkisime end Munamäe jalamile ja otsustasime siis teha taas jalgsi ringi. Siin kohtasime sooje jälgi enda ees aarde poole kulgemas ja loomulikult oli ka päevasoe logi raamatus sama päeva sissekandena sees. Tore oli miskit sooja ka sellel päeval tajuda. .
Ronisime mäele mööda võsa, jalutasime tagasi mööda heinamaad, no nagu ikka. Tegime õhtust ööbimisplaani ja otsustasime, et kui kõik RMK onnid on võetud, mis oli selle ilmaga üsna tõenäoline, siis tuleme tagasi ja paneme sinna samasse telkla püsti. Jätsime mõned mäed ka järgmiseks korraks, sest lõunakanti minemiseks põhjuseid jagub.
Aare oli korras, aitäh peitjale :)
Siia pidin juba üksi ronima, sest peale Vällamäge teatasid teised, et nemad ei roni enam kuhugi.
Mäe otsas olev siltesitles meile mäge Lukumäena - ühe sõnana, mitte nagu aarde nimes. Aga no vahet pole, meile aarde olemasolust piisas! Aitäh!
See aare sai koduteel üles leitud. Aitäh!
Siin olen mõni aasta tagasi suusaorienteerunud. Päris nullis mitte, aga kusagil 10-15 meetri kaugusel. Lund oli tookord üle meetri ja aaret veel polnud.
Peaaegu täpselt aasta pärast mägede lõunaringi läbimist sai sarnases kontektsis läbi käidud ka enamus põhjatippe.
Kaasa sai võetud peitja isiklikult koos kogu hooldusringiks vajalikku kola täis seljakotiga ja kõik-juba-ammu-leitud kolleeg Martin ning võiski alustada. Ajastus oli igatahes väga õige, sest esimesed külmad olid maa ja mülka tahkeks muutnud, kuid lund veel peale sadanud ei olnud, nii et lausa lust võsas tuiata ja otsida. Ilus päikseline talvepäev sai ka valitud :)
Igatahes alustasime oma teekonda just siit ja sel ajal kui mina oma nime üles märkisin sai aare ise kiire värskendava kuuri.
Aitäh!
Kõndisin läbi kõik põhjaringi aarded, alustades Luku mäe jalamilt. Siin vahetasin välja logiraamatu ümbriskoti. Ilm kisub külmaks.
Jõulumatka käigus jäi ka mõni aare teele kuhu sai nimed üles täheldatud. Aitäh.
Tjah, Luku mägi (17) oli õieti meie teise ringi teine peatus, esimesena ronisime peale sööki hoopis Haragamäe (6) tippu. Ja edasi läksime Mustikamäe lõunatippu (13), siis Kullipera mäele (14), siis Mustikamäe (9) enda otsa… Ning nendele järgnesid omakorda Vällamägi (2), Tsärdsõmägi (20), Kaldõmägi (16), Papisöödü mägi (7), Iisraelimägi (12), Rohtõsuu mägi (5), Suur Munamägi (1) ja Kivestmägi (8).
Aga Lukumägi ise… See oli see, kuhu sai suure tee kõrvalt ja kust teisel pool teed olid rajad Munamäe torni? Ja läksime mahajäetud putkast mööda, üle heinamaa ja lõpus oli suur kuusk? Jah, vist oli see… Mhm, nii pika vahega tagantjärele on ikka hoopis raskem logida :(.
Luku mägi kõrgus äkki me ees ja siis hakkas aju ketrama, et lukkudega on viimasel ajal pisut tegemist olnud :P. Ja kui arvestada meie "viimase aja õnne" siis oli ikka üks õnnelik juhus küll, et me täna siia üldse kohale jõudsime :D. Aga kohal me olime ja enne auto juurest lahkumist sai kumm jala otsa veetud, et siis hommikumärjas rohus sahistades mäele ronitud. Esimene mägi täna ja jalad tõmbas hetkega valusaks... ou jee, kui juba sellina väike kõrgus jalgu piinab, mis siis edasi saab ;). Tänud peitjale vormide eest hoolitsemast ;) !!!
Mida teeb geopeitur, kui tal on juubelipeoni mitu tundi aega? Siis on just paras aeg end higiseks ajada ja mõned kõrgemad mäed vallutada, juubilari auks ja iga kümnendi kohta üks mägi. Nii me tol kenal laupäeval ka tegime. Ilm oli väga imelik, kohati sadas vihma, kuid taevas oli puhta sinine. Võiks lausa öelda, et Haanjas on hooti hoovihmahood. :)
Luku mägi oli neist viiest kõige kergem võtta, marssisime kohale ja panime nimed kirja. Tänud!
Auto jäi Munamäe jalamile ja üle heinamaa minek. See oli vist üks lihtsamaid. Üks ilmatu suur vana kuusk kasvas seal. Seda mööda oleks olnud lihtne latva ronida, oksi oli seal piisavalt. Aitäh peitjale.
Planeerimata poekülastus ajas ettekavatsetud järjekorra natuke sassi. Nii suveniirivarjualune kui Suur Muna olid kinni ja mahajäetud moega, kuigi mõlemad parklad olid külastajate autosid täis. Kahju.
Peale Tsärdsõmäge oli kell lõunas ja seega parkisime ennast kohvikusse, kust just kohvimassin oli ära varastatud, ja kosutasime ennast burksi (mittereklaam) ja tõeliselt heade pirukatega (reklaam). Siis panime üle heinamaa mahajäetud putka ja mälestusmärgi kaudu aardeni. Oli meile ka üllatus see mälestusmärk - aga neid tegelikult Eestimaale jagub. Karbi saime ka kätte, sihuke lihtsamat sorti asi seekord, kannatab ka täiskõhuga otsida. Tänud!
Eravaldust tähistava sildi kiuste.
GP 1479 / GC 1722
Lihtne leida. Lahkunud olid vaiksemad kui haud. Eriti veetlev oli Eravalduses asuv hüljatud suveniiripood....
07/05/2015 You found [Traditional Cache] 17. Luku mägi- Eestimaa kaheksatuhandelised Visit Log Heinamaa, võsa, metsmaasikad, karp nagu sodi ... saab paremini.
Tipus leidsime imelise vaate kirdesse tärkavate lehtedega metsade maale. Nautisime, kui erinevat värvi saab olla alles lehti välja voltiv puu - roheline, kollane, pruun jne.
Teine ja sel päeval ka viimane aarde otsimine RRR vahepealt. Siin oli minu teada ka ainus kord kolme päeva jooksul, kus me logiraamatus nägime logi samuti sama päeva kuupäevaga ja kommentaariga, et leitud rattaretkel. Järgmisel päeval viis meie teekond pisut läbi Läti ja homne ainus aardeleid läks naaberriiki. Tänan!
Leitud ja logitud.
Tänud peitjale :)
Leidsime uhke monumendi sõjas langenutele, nimed tahvlil venekeelsed. Tänud aarde eest, ei teadnud ma enne sellest kohast midagi!
Mägede vallutamise esimese päeva üheteistkümnes mägi. Autod jäid suurde parklasse ja edasi suundusime mööda teed kõigepealt monumendi juure ja sealt edasi aarde juurde. Tänan meeldivat seltskonda ja peitjat.
Leitud, tänan!
Leitud.
Tuuri kaheteistkümnes aare. Aitäh!
Viimane tipp selleks korraks.Logitud tähistaeva all.Tänud!
No võtame selle veel ära, neli viimast jääb homseks :)
Aardeseeria Eestimaa kaheksatuhandelised ilmumine tekitas minus igatahes suurimat heameelt ja elevust. Matk Haanja looduspargi kõrgematel tippudel oli just see, mida siia lehele vaja. Just nimelt MATK, sest teisti ma nende läbimist endale meeldivaks ei suuda kujutada. Loodetavasti mõtles ka peitja nende jalgsi läbimisele, viidates kirjelduses Lumeilvese matkale. Nii saab siinsest erakordsest eestimaa loodusest ammutada ka parima osa ning ei mingit nikerdamist ja parkimiskohtade otsingut autoga ega kohalike häirimist. Imestan, et siiani ei ole siin lehel loginutest veel keegi seda ette võtnud, ka mitte suured matkasellid Paavo ja Kajaliis. ;) Olen need tipud läbinud kahel korral. Esiteks esimesel Winter XDreamil -27 kraadises külmas, aeg 3:10 koos lisaülesandeks olnud Suure Munamäe tornist köiega laskumisega ja mõned aastad tagasi Ekstreempark korraldatud igaaastase jõulumatka käigus. Kuid heameelega tulen siia rajale tagasi, seekord siis esimest korda lumeta. Antud mäed kuuluvad siis nö traditsioonilise Lumeilvese matka koosseisu ja neid peeti kõrgemateks Eestis. Tegelikult asuvad siin samas ka Eesti 40 kõrgemat mäge ja viimased mõõtmised on nende järjekorras muutusi toonud, kuid sellest võibolla mõne tipu juures edaspidi. Seega teadsin, mida oodata, kaua rahulikult kõndides umbes läheb ja mis on orienteeruv distants. Enamus etappe tehtud rajaplaneeringus olin läbinud, kuid osaliselt vastassuunas. Et vähegi optimaalse kilometraažiga piirduda, ei ole siin väga palju mänguruumi. Kaasa võtsin väikese termose teed ja mõne suutäie magusat, lisaks haarasin kaasa ka matkakepid, et vähendada koormust jalale, mille vanale vigastusele õnnestus mõned päevad tagasi jälle kergelt haiget teha, samas saab siis ülakehale suuremat koormust. Munamäe multiaare logitud alustasin siit Luku mäest. Kordinaat oli täpne, jätsin ränduri ning jätkasin rõõmsalt lähima Haragamäe tipu poole.
Suure Munamäe järel saabusime auto juurde, täiendasime varusid ja kuvasime ette uued koordinaadid. Avastasime, et autoga pole vajagi edasi liikuda. Samal ajal olid parkla ümbrusesse kogunenud sportlased kes ilmselgelt valmistusid võistluseks. Tegime ka siis nägu, et suundume eemale võistluste eelset soojendust tegema ja vallutasime tipu.
Solidaarsusest kaaspeitjate vastu, kel oli asja Suure Munamäe otsa, ronisime kaasa. Alla laskudes maandusime gurmeepessa väikesele dringile. Mingi kooslus sportlasi asutas end parasjagu starti ja võimles ümber maja. Targemad panid nägude järgi terve Eesti suusakoondise kokku. Oma pühas tähtsuses kohvilaua taga, andsime korralduskomitee mõõdu välja küll ja nii ei pääsenud me üritusele tulijate küsimustest kas-te-teate-kus.... No ei teadnud. Omadega valmis, trügisime sportlaste vahelt mäe suunas. Kena salu. Üks visa rähn põrutas hoolimata meie kärast segamatult kopitanud kuuske ja alles siis, kui oma sammud ära suunas seadsime, lendas kädistades eemale. Lihtne leid. Täname juhatamast!
Üritasime algul autoga läheneda, aga lõpuks leidsime siiski, et naaberkünka parklast on kõige targem. Hüljatud suveniiriputka laual peesitas mõnus paks kõuts, kes siiski võõrastelt pai saada ei tihanud. Otse mööda teerada mälestusmärgini, mida iial varem näinud pole. Vau-effekt missugune. Punarist samuti.
Aardeleid ise oli lihtne. Aga aare ja juhend täitsa märjad, logiraamat õnneks mitte. Kuivatasime ja puhastasime aaret jõudumööda. Koristasin aarde lähistelt paar peotäit prügi ära, pudeleid ja klaaspurke. Aardele jäid maskeeringuks looduslikud ja sobivamad pisidetailid. Vast püsib nüüd kuivas ka. Peitjale suur aitäh nii selle aarde kui kogu seeria eest!
Alla läksime teist teed, mööda põldu, kus kivid niitmiseks kepikestega tähistatud.
Tulime otse Munamäelt, ühest küljest on päris vahva vaade. Suhteliselt lihtne mägi, otsima ka ei pidanud. Aitähh!
Kui pärast kõigi Haanjast põhja poole jäävate tippude vallutamist oli kere juba üsna heledaks kiskunud, otsustasime Haanja poest süüa hankida. Paraku selgus, et see oli pühapäeva puhul juba uksed sulgenud ja meie omadega orki sattunud - valget aega ja vallutamata tippe veel jätkus, aga jõuvarud juba üsna otsakorral. Pika mõtlemise järel otsustasime veel mõned lähimad ära võtta, siis baaslaagrisse suunduda ja autoga Rõuges poes käia. Juhuse läbi ristus meie rada ka toetustiimiga, kes varustas meid värskelt pressitud õunamahla ja magusate ubinatega, mis mõneks ajaks energiapuuduse probleemi lahendasid.
Lukumäele tõustes ragistasime end välja "Suure isamaasõja" memoriaalile. Vaatasime üllatunult üksteisele otsa: kummalgi polnud aimu, et seal säherdune rajatis on. Aarde endaga läks kähku, sest vihje ütles kõik, mis vaja. Kuna Joosepi GPS ununes nulli, käisime pärast veel korra samal mäel. Esialgu aga suundusime Suurele Munamäele. Aitäh!
Enne Suurele munamäele minekut käisin siit kiiresti läbi. Täitsa lihtsalt tuli, eriti ronida polnudki tarvis. Tänud peitjale!
Vahetasin karbi veekindlama vastu, igaks juhuks katsin selle siiski ka uue ümbriskotiga. Vahetult enne, Haanja poe ees eriti rammust jäätist nosides tundsin end ekspressionistliku installatsioonina, kui minu esipiduriteta lilla jalgratas ning võsahigine ja tahmajälgedega tšemper ühes tuulekaitseks pähe seotud musta särgiga tekitas järsu kontrasti säravriietatud ning kiivrites Haanja rattaklubi tervisesportlaste vahel.
Sellega läks palju lihtsamalt kui eelmisega, jalgtee viis peaaegu kohale. Tundub, et kellelegi oli ümbriskilekott maitsenud, täitsa auklik oli teine. Valasime karbist vee välja. Õnneks oli sisemise kilekotiga kõik hästi ja aare korras. Vahetuskaupa ei teinud, aitäh peitjale.