Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Võsu on alevik Lääne- Virumaal, Vihula valla keskus. Aastatel 1991- 1997 oli Võsu liidetud Käsmuga, alevil oli alevvalla staatus. Esimest korda on Võsut mainitud 1510. On oletatud, et kohanimi Võsu tuleb saksakeelsest sõnast Vose, mis tähendab oja või jõge. Nüüd ongi juba aeg kohale sõita. Nullpunktist 800 m raadiuses leiad Sa vastused kõigile praegu ja ka hiljem esitatavatele küsimustele. Kui leiad kõigile küsimustele vastuse, leiad ka aarde. Vahepunktidest palun viimast lehte mitte kaasa võtta !
Vahepunkt asub koordinaatidel 59 3A,BCD ; 25 57,EFG
Vahepunktist saad juhised edasiseks tegevuseks.
A- Võsu Ranna park asub Sadama tn ja Mere tn kolmnugas. Parki tutvustab ka infotahvel. Kõige suurem number infotahvlilt ongi A.
B- Leia Leichbergi villa- pansion. Mitmes taevas seal tegutseb?
C- Pritsikuuri tuulelipul on aastaarv. Üheliste arv?
D- Mitukümmend kommunismiohvrit oli Võsult?
EF- Vürst Jeroševitsi suvemaja juures saad teada, kes siin suvitas. Vastuseks oleks suvitaja esmakordse Riigikogu liikmeks valimise aasta kaks viimast numbrit.
G- Leichbergi suvila- pansioni põlemisaasta viimane number.
Edukat aardeotsingut!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 184/482 |
![]() |
Vahepunkt | Geokontroll 90/307 |
Aarde sildid:
soovitan (5), ilus_vaade (2), välimõistatus (1), ujumiskoht (1), lumega_raske (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5C3H3
Logiteadete statistika:
69 (74,2%)
24
12
1
1
1
0
Kokku: 108
Osad aarde leiuks vajalikud infotahvlid kadunud... Vahepunkt ja lõppaare loodusest eemaldatud. Aitäh!
Ma ei tea mitu tundi ma siin Võsu vahel veetsin. Igatahes infotahvlitega on lood kehvad ja lõpuks pidin ikka peitjale kõne võtma. Saanud vajaliku info ja palve karp ära tuua, suundusin lõppu. Seal muidugi peesitasid mugud ja ei olnud nad seda nägugi, et ära tahaks minna. Käisin tegin siis ühe kohvi ja kui tagasi tulin oli plats õnneks puhas. Tänan.
Nii uskumatu kui see ka ei tunduks, siis aarde asukohta ei ole mina veel kunagi varem sattunudki - ise naaberkülast ja Võsul sai suviti alatihti jäätise järgi käidud, kuid antud koht on kuidagi võõraks jäänud. Seega oli endalegi täitsa toredaks üllatuseks. Karbini jõudmiseks ei tahtnud väga uskuda, et kas nii tõesti ongi, aga peale mõningaid huvitavaid poose põlvitasin alandlikult logiraamatu ees ja panin nime kirja. Aitäh!
Mõistatuse endaga tegelesime vist mõned aastad tagasi.Toona logimiseni ei jõudnud.Eks maa oli külm ja kärss kärnas ning sada muud häda veel takkapihta :)
Täna oli selline mõnus "rannailm",päris palju inimesi oli ka suplemas.Endal ujumisplaanid seekord puudusid,vaatasime hoopis merd ja logisime aarde.
Aitüma siia peitmast,Võsul on tegelikult väga mõnus puhata!
Lõpetasime kunagi ammu-ammu alustatud otsingud. Tänud!
Vahepunktis polnud midagi, nii et vastuste otsimine oli kahjuks mõnevõrra ajaraisk. Lõpu sain teada tänu abistavale häälele teistpool liini.
Kõikidele tähtedele leidsime numbri taga, geokontroll läks roheliseks aga nullist ei leidnud absoluutselt mitte midagi. Geokõne aitas meid lõppu ja seal ka käsime ja nimed said kirja.
Osa mõistatusest oli kodus juba eelnevalt lahendatud, mõne infokillukese otsisime kohapeal ja kasutasime ka kõrvalist abi. Lõpus õngitse Oliver aarde oma pesast välja.
Täitsa tore ja hariv multi, tugigrupi abi läks siiski tarvis, et lõppu jõuda. Seal oli õnneks juba asi konkreetsem ja tops oli hetkega käes. Tänud aarde eest!
Omaniku ning kaaspeitja abil lõpuks logitud. Ringkäik oli tore, kuid samuti jäid mõned küsimused õhku. Täname peitjat!
Peab kohe alguseks ära ütlema, et talvine Võsu on sootuks teistsugune kui suvine. Suvel on kogu kuurort nii paksult rahvast täis, et missa kostad või kossa pistad. Talvel näed aga tunni aja jooksul kolme autot ja nelja inimest. See meile sobis, saime muretult ringi liikuda ja infot koguda. Ülesande esimene pool läks ludinal ning peagi olime vahepunktis. Sealt saadud instruktsiooni järgi suundusime taas liikvele, külastasime mitmeid põnevaid kohti ning saime targemaks. Kui siis kokku kogutud info valemisse lõime, saatis kontroll meid kuu peale. Või õigemini küll vette. Ei tundunud usutav, et sinna minema peaksime, samas ei osanud ka aru saada, kus me midagi valesti võisime lugeda. Seega sai varemleidnuga ühendust võetud, paar korrektuuri tehtud ning logima mindud. Paar küsimärki jäi siiski õhku. Aitäh aarde eest!
Võsu on vägagi tuttav koht. Minujaoks küll enamsti pöördvõrdes tavalisega - enamasti veetsin siin aega talviti. Mingil põhjusel korraldati siin talviti kergejõustiku laagreid. Spordirajatis siin polnud, seega seisneski enamik tegevust põlvini lumes jalgpalli mängimisena, Võsult Käsmu jooksmisena ja poest õlle väljasebimisena, ja siis õhtul selle tarbimises, siis õhtusetel aegadel muuutusid sellest teod meeleolukaks (palju seda õlut teismelisele ikka kulub), aga noh kõigest pole vaja ka kirjutada. Sellest mispärast see Võsu suvel populaarne on, sellest ma aru ei saagi, - linnadest eemal, randa ka selline et ümbereringi on kõik teised rannad palju paremad. Ju siis nii peab olema
Kuni vahepunktini läks kiirelt ja esimese korraga sai geokontrolli roheliseks. Konteineri leidmine võttis veidi aega kuna mõtlesin üle, tuli välja ikka loogilisest kohast. Aga edasi sealt...Kas on mõistatuse autoril midagi nihu läinud või olin mina pime, kuna edasine polnud enam loogiline. Aga kuidagi moodi sai umbkaudne asukoht tuvastatud ja peale väikest vihjet sai kordinaati veel tuunitud ja edasine oli vaid leidmise vaev. Alates peale teist vahepunkti asi ei meeldinud enam, aga kuni selleni oli väga lahe, tänud
Jätkasin aaret sealt kus eelmine kord pooleli jäi ehk siis vahepunktis. Ei tahtnud see vahepunkti konteiner ka sellel korral välja tulla. Sai topitud käsi igale poole. Pildistasin ja filmisin erinevaid nurgataguseid aga olin pime mis pime. Väga kavalasti peidetud. Uute juhiste saamise järel tundsin vajadust mõtete kogumiseks. Seda oli parim teha O kõrtsi väliterassil suure prae ja kohvitassi taga. Vähe hiljem jõudsin omadega ka aaret otsima. Aitäh!
Kuni vahepunkti leidmiseni kestis meie esimene külastus hämarduvas kaunis Võsus. Teisel külastusel lahendasime vahepunktist saadud väljakutse, kuid geokontroll sellega rahul ei olnud ja meie ujuma minna ei tahtnud. Täna peale pisikest abi saamist oli kiire leid ja logimine. Tänan.
Sõime O Kõrtsis kõhud täis ja asusime mõstatust lahendama. Esimese info saime kiirelt kokku ja jõudsime vahepunkti. Sealt mitte midagi mõistlikku ei leidnud. Küsisime vihjet ja siis tõdesime, et olime ise veidi pimedad. Teise infoga juba nii kergelt ei läinud, õigemini omaarust saime kõik paika nii nagu vaja, aga kontrolile ei sobinud. Tiirutasime veel veidi ringi ja tajusime kohalikke murelikke pilke. Peale 3h saime siiski nimed kirja.
Siin ikka kulus üksjagu aega enne kui logiraamatuni jõudsime, tänud.
Ühel kaunil suvepäeval pärast merevees sulistamist otsustasime selle aarde lõpuks ette võtta. Tore on tõdeda, et kunagine väga populaarne suvekuurort taas värskendust saab, rannapromenaad on ju juba ilus ja kaasaegne. Võsul on küll ilmselt risti-põiki kõik nurgatagused läbi käidud, aga vastuste leidmiseks võtsime lastega jalutuskäigu ette. Kuni vahepunktini läks ludinal, seal ei aidanud tookord ei roomamine, ronimine, kükid ega sirutused. Täna siis teine osa, värkselt taastatud vahepunktist juhised kaasa ja tutvumine Võsuga võis jätkuda. Saadud koordinaat tahtis, et me ujuma läheksime.. novembriilm seda aga ei soosinud ja sättisime punkti omale sobivamasse kohta. Seal oli palju parem koht tänase ilma jaoks. Tänud peitjale!
Peitja poolt eile edastatud uus pakike vahepunkti transporditud. Head otsimist.
Vahepunkt kadunud. Peitja informeeritud, taastamine plaanis lähiajal.
Lõpuks see saaga läbi. Kohale jõudes heitsin objekti juures pikemalt mõtlemata kõhuli ja endalegi üllatuseks silmasin kohe karpi. Hämmastav. Tänud aarde eest, Võsuga on nüüd põhjalikult tutvust tehtud. :)
Võsule jõudes ei olnud mul aaretest enam sooja ega külma. Vajasin vaid üht - süüa. Õhtu oli juba käes ja ma olin saanud Oandu suurt kaloripõletamist kompenseerida ainult kahe õunaga. Võsul oli õnneks suve hooaeg alanud ja ei pidanud mööda kinniseid uksi käima. Tellitud praadi kugistasin nii kiiresti, et kokkukuivanud magu oli kolmandiku taldriku järel juba täis.
Pärast esmavajaduse rahuldamist läksin Võsu vahele jalutama. Vastused tulid loogiliselt. Osad infoallikad aga mitte nii väga, sest geopeituri jaoks on kaardil kujutatud täpp püha null. Promenaadil sain mitu korda edasi-tagasi jalutada. Vahepeal käisin poest ka magustoitu hankimas. Vastuseid sain piisavalt ja geokontroll minuga ka nõustus.
Vahepunktis otsisin umbes 20 minutit. Argipäev, õhtune aeg ja väljaspool suve oli väga hea otsida. Peaaegu keegi ei seganud mind. Esmalt käisin läbi loogilised kohad rahulikult kobades. Seejärel viskusin juba kõhuli, vaatasin silmadega ja lükkasin käsi nii kaugele kui sai. Lõpetuseks filmisin telefoniga pimedaid nurki, et äkki jäi midagi kahe silma vahele. Kokkuvõttes ei osanud ma enam kusagilt otsida ja pidi loobuma.
Kell oli juba nii palju jõudnud, et kui ennem tööle minekut tahaksin kodust läbi käia, siis pole muud valikut kui päevale joon alla tõmmata. Võsul olin ma aarde avaldumisest alates vähemalt 6 korda käinud ja alati oli sisetunne öelnud, et "mõni teine kord". Ju siis kartis põhjusega. Esimene osa aardest ehk siis jalutuskäik Võsu vahel mulle meeldis.
Vahvalt üles ehitatud aare, üsna kiirelt hammustasin läbi, kust infot leida ning siis saime numbrid kokku. Vahepunkti leidu aga ei tulnud, otsin järgmine kord peitja viidatud kohast hoolikamalt :) Aitäh, loodan et punkt pole kadunud, sest aare on huvitav ja tutvustab Võsut väga lahedalt.
Saime kõik numbrid kokku. Otsisime, kõik kohad läbi. Kahtlesime, tegime geokontrolli nagu õige koht aga leidu ei tulnud. Kui olime Võsult juba piisavalt kaugel, saime peitjalt infot vahepunkti kohta. Me olime ka seda kohta mitu korda vaadanud aga ilmselt vaevas meid geopimedus ja rogaini väsimus. Jonni ei jäta ja küll me tagasi tuleme.
Varem algatatud otsingud said täna lõpetatud. Mõtlesime enne, et äkki Võsu jätaks vahele, sest suvel siin palju ilusam. Siiski ei suutnud 3 leiu ahvatlusele vastu pidada ja tulime kohale. Lõpu asukoht meeldis.
Tegin jalutuskäigu, seekord leidsin karbi ka. Tänud taastamast.
Kaotsiläinud lõppaare taastatud! Head otsimist ja leidmist!
Jalutasin lõpu koordinaatide otsinguil Võsu vahel, aga prügikasti ei leidnud ja jätsin selleks korraks asja pooleli. Siiski tekkis pärast mõte ja väikese pommitamisega sain rohelise, nii et järgmine kord ootab juba lõpp.
Sugulased Võsul, aga infot tuleb ikka ise tükihaaval koguda, internet ka ei suutnud kõigile küsimustele vastust anda. Nüüd siis sai karbisabale küüned taha ja aarde leituks lugeda. Tänud
Õigel ajal tuleb õiges kohas kõrvad ja silmad lahti hoida ja see järel tegutseda.
Logidest tuleb välja, et ka kogenud peiturid sellega näguripäevi näinud ning 19 mitteleidu tegi mind väheke ettevaatlikuks(kas üldse ühest päevast jagub, et tulemuslik olla).Kuid siiski haarasime härjal sarvist ja kukkusime infot ahmima.Info kogumine läks üpris ladusalt, vahepunkt andis kätte peale mõningast vigurdamist ning muguhordide lahustumist. Peale mida tundus, et alustasime justkui otsast.....Siiski siiski,aja möödudes,jõudsime lõpuks ka lõpp-punti kus liigselt peidukohti ei olnud,ütleks isegi klassika.Meie täname peitjat.Saime logid raamatusse talletatud ning pühade ajal söödut vähe maha kõnnitud. Kogu operatsioon c 2 tundi.Täname väga!
See aare jääb küll pikaks-pikaks ajaks meelde. Kui palju me seda otsimas käisime mitme aasta jooksul :) Nüüd on see lõpuks ometi leitud ja nimed kirjas. Aitäh peitjatele.
Lõpuks siis läbi see saaga. Ei mäletagi, mitmes külaskäik see Võsule oli. Millegipärast küll alati talvisel ajal. Täna siis lõpuks õnnestus see karp välja kaevata, nimed kirja panna ja sellega see saaga lõppenuks kuulutada. Vähemalt Võsu on nüüd kõvasti selgem. Aitäh kah.
Selle aarde juures olin nüüd juba neljandat korda. Seekord otsustasin, et kuna mereääres üsna tuuline, siis üle kümne minuti ei poleeri. Ronisin aga usinalt objekti ümber ringi, aga no ei midagi. Võtsin erinevaid poose ja... lõpuks jäi siiski jõhv silma. Kuokisin selle välja, kuid tutkit - otsas polnud midagi... Siis aga silm midagi veidi nagu nägi. Vahetasin poolt ja poosi ja saingi vajalikule vidinale näpud taha. Selle saagaga ühelpool. Aitähhid, mõistatus oli tore ja no ega lõpus ka kole koht pole, et siin mitu korda käia ei kannataks :).
Kuna lõpp oli välja arvutatud, suundusime kohe lõppu. Andis ikka otsida enne kui vihje end ilmutas. Tänud peitjale.
Meie ka olime esimese punkti varem läbinud,senikaua lihtsalt sai kodus rahulikult arvutatud. Sai labidas kaasa haaratud, hea et veel kõige suuremat kaasa ei võtnud. Alguses sai keerutatud, siis kui eemaldusin ja teistele selja keerasin hõigati et käes. Suured tänud aarde eest.
Esimene punkt oli vist juba aasta tagasi leitud.Täna sai kohe lõppu mindud.Natuke läks ikka aega enne kui aare end näitas.Aitäh!
Olengi juba siin jälle tagasi, ikka asja pärast. Mul on kodus kass, kellele ei sobi kempsus poes müüdav kassiliiv, temal on vaja päris liiva, soovitavalt kusagilt põhjaranniku rannast. No kui peab, siis tuleb kaevata, kassile liiva. Kes ainult aaret otsib ja sellist pretensoonikat kassi ei ole saab lihtsamalt hakkama.
Selle aarde leid läheb kirja "käisin peitjaga hooldamas" leidude hulka. Kui algselt tundus, et aare on teadmata suunas kadunud, siis pärast pikka vaatlemist, katsumist ja peidukaobjekti lahtise elemendiga vastu nägu saamist suutis Kalmer karbi kätte saada. Ega meil siis muud üle ei jäänud kui kohta imetleda ja nimed kirja panna.
Aitäh, koht oli vahva ja mõistatuse saan ka kindlasti tulevikus lahendatud, sest sinnakanti on asja nagunii :)
Lõppaarde olemasolu kontrollitud, aare on täiesti oma kohal, õigetel koordinaatidel.
Vahepunkti jaoks vajaliku leidmine läks ladusalt. Vahepunkt ise oli lihtsalt maas, üritasin teda siis kuidagi peitu panna aga ei ole kindel, kas ta seal püsib. Aarde koordinaatideks vajaliku leidmine enam nii lihtsalt ei läinud. Lõpuks olid numbrid olemas ja koht ka üsna loogiline. Geokontrolli teha ei saanud sest telefoni aku oli tühi ja laadijat ka ei olnud. Läksin siis lõppu ja otsisin mõnda aega aga ei leidnud ju siis vale koht. Kodus tegin kohe kontrolli, näitas 30 meetri läheduses. Täna hommikul läksin siis uuesti kohale. Poolteist tundi otsisin (praegu aru ma ei saa, milleks seda vaja oli!?!)Kuna täpset koordinaati ei olnud siis üritasin lausa geokontrolliga ala piire paika panna:) No on ikka tahtmine, ammu oleks võinud järgmise aarde juurde minna aga ei, lõpuks helistasin veel Madisele ka ja peale seda oli selge, et nüüd aitab. Aitäh! Peitjale ka tänud sest kõige tähtsam on tehtud - Võsust ja tema ajaloost tean nüüd palju rohkem. No ja see nimi seal raamatus las ta olla ja, kui mõnikord satun siia kanti eks siis võib ju siit ka läbi käia.
Seda olen tasapisi nakitsenud, nüüd juba lõpp peaks paistma kuid olen ikka järjekordse asja taga kinni. Huvitav, kas üldse alles on, siin nagu pole tükk aega leitud.
Olin kunagi esimeses punktis käinud ja edasiste tegevusjuhistega materjali hankinud, kuid tookord jäi ajapuudusel asi pooleli. Nüüd olin veendunud, et täna on vaid vormistamise vaev ja läksime andmeid koguma.
Esimene pooltund läks optimistlikult - paistis, et läheb libedalt. Teisel pooltunnil avastasime, et me ei leia paari objekti, mida vaja oleks, aga noh, mõistatusaarete lahendamisel jääb ju alati mõni tühik sisse ja see pole varem väga seganud. Kolmandal pooltunnil avastasime, et segab ikka küll ja kohe väga. Järjepidevus hakkas kaduma, tüdimus asemele tulema, kui me suhteliselt loogikavabalt asulas ringi tiirutasime. Kes otsis karpi, kes vajalikke objekte. Neljandal pooltunnil oli meil mõlemal kõrini ja kuna ma olin kindel, et aarde asukoht on meil õige, siis küsisin viimati leidnutelt abi. Ega see asja väga paremaks ei teinud - saime teada, et asukoht on küll õige, aga aaret seevastu endiselt mitte kuskil. Kui ma veel ühel hetkel kõhuli maas olin ning sipelgas mind rinnust hammustas, läks minu tuju hoopis ära ja me sõitsime üsna pettunult minema. Kaks tundi ja ei midagi. Aarde ülesehitus on hea - tüüpiliste seiklejate kokkupandud - aga lõpu osas on teatav kahtlus, kas see ikka kõige parema koha peal on.
Kuigi Ingal oli eeltööna vahepunkt juba käes siis vaatasime igaks juhuks kõigepealt selle ikkagi üle. Vahepunkt vedeles täiesti nähtaval kohal lihtsalt maas. Inga pusserdas sellega tükk aega, et topsi omale kohale tagasi panna ja lõpuks see kuidagi vist jäi ka aga ma ei imestaks üldse kui kõik ei viitsi nii kaua sellega mässata ja varsti on see tops jälle kuskil keset muruplatsi maas.
Ka ülejäänud eeltööst oli osa eeltööd juba tehtud ning enamus numbreid saime kohapeal ka üle kontrollida. Paari numbriga aga nii lihtsalt ei läinud ja me kulutasime siin mitu korda rohkem aega kui planeerinud olime. Vahepeal hakkas Inga juba kõiki Võsul leiduvaid potentsiaalseid peidukaid läbi vaatama (noh, palju siin ikka neid võimalusi olla saab?) aga olemasolevaid numbreid ja loogikat kombineerides suutsime lõpu piirkonna enam-vähem ära määrata ning vihjena saime oma kahtlustele kinnitust peiduka osas.
Kahjuks peab tunnistama, et selline lõpp tõmbas kogu aardele vee peale. Aarde üldine idee tutvustada Võsut on hea aga karbile leiaks kindlasti parema koha.
Mingi jama ja anomaalia selle aardega. Enne kaks korda pole leidnud ja siis aare kadunud olnud. Nüüd, kui ta olemas on, ikka ei leia. Krt ja põrgu- mõistatuse osa oli ju pagana lahe. Mingi aeg jälle, kui tekib mõnigi mõte, kuhu näpud toppima peaks, et see objekti poleerimine seal geopeituse osas mingi teistsuguse tulemuse annaks.... hetkel igasugune aimdus selles osas puudub.
Mõistatusega on nii ja naa. Mõlemaid punkte pidin lõpuks ikkagi ära arvama. Vahepunkti jaoks käisin kenasti kõik vajalikud kohad läbi, aga jäi vist üks punkt ikkagi puudu. Panin selle aarde tükiks ajaks riiulile, aga kogu aeg kui maal käisin, tuli see aare mind jälle kummitama. Kuus klassi möödus mul ju Võsu koolis ja lapsepõlvekodust Võsuni läbi metsa vaid 4,5km.
Mingi hetk sain vahepunkti koordinaadi roheliseks ja läksin uut info koguma. Aga peale seda kui kahest vastusest üks osutus valeks, siis pöördusin interneti avarustesse. Kuidagi pommitades sain, siis nulli 30m lähedusse. Kahtlustasingi, et lõpp-aare on kuskil seal kandis. Esimese hooga otsisin täiesti õigest kohast, aga karp oli hästi peidus.
Mingi hetk hakkasin valedest kohtadest otsima... Mina otsisin, õde nautis vaadet. Koju ka ei tahtnud minna, enne kui pole logitud. Närv oli juba must... Sain siis vahepeal inim-geokontrollilt 10m täpsuse. Tiimitööna läks karbi kättesaamine lihtsamalt kui eelmistel leidjatel. Tänu - hea, et see nüüd leitud.
Lõpuks sai see saaga läbi. Karp tuli sõna otseses mõttes oma pesast välja vägistada. Tagasi panekul muid variante ka ei tuvastanud, seega järgmistel on ka sama raske. Aitäh peitmast!
Lõpuks käes! Ükskord õnnestus vahepunktile pähe peita, teine kord lihtsalt ei leidnud. Täna peale kõrtsuskäiku saime suure võimlemise peale logi kirja. Aitäh!
Vahepunkt sai leitud, aga karp sisaldas ainult geopeituse infolehte, juhised lõpu kohta puudusid.
Mul mingi ikaldus selle aardega. Paar korda suvel olen Võsust välja tagurdanud, kuna mugude hordid on olnud meeletud. Nüüd veidi aega tagasi sai kogu aarde leidmiseks vajalik üles leitud ja siis tuli välja, et aare kaduma läinud. Nüüd sattusin jälle sinna kanti... ja ikka ei hakanud aaret silma, kuigi geokontroll asukoha õigsust kinnitanud. Silusin seal arvatavat objekti ning siis ka mõningaid seal ligidal olevaid, kuid ei miskit. Võimalik, et ise saamatu ja pimesikk.
Muutsin aarde staatust.Kuna lõppaare oli tõenäoliselt ilmastikuolude ohvriks langenud, paigaldasime uue lõppaarde. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Olen ka enne seda üritanud otsima hakata, aga siis on voolavad inimmassid võtnud igasuguse isu seal pikemalt ringi tolgendada. Nüüd oli aga olukord rahulik ning võtsin asja ette. Kõik vajalikud numbrid joonistusid paberile ning vahepunkt oli käes. Sealt siis uued juhised ja jälle tuuritama, ka siin sain vajaliku kätte ja geokontroll aktsepteeris saadut. Peitjat muidugi tänan siinkohal väga mõnusa kontseptsiooni ja sõnastuse eest. Lõpus aga midagi mulle silma ei jäänud, igaks juhuks helistasin ka ühele eelmisele leidjale, kuid kohast, kus tema selle leidnud oli, minule küll konteinerit silma ei jäänud. Võimalik, et ma pimesikk, kuid samas vaadates kohapeal olevaid jälgi, võis aare sattuda vabalt kas loodusjõudude või mõne inimlooma valdusesse. Praegu siis jäi leidmata, kuid kontseptsioon on asjal igati lahe ja väga loodan, et asi kas olemas või kui ka läinud, siis taastamist väärt igal juhul. Tänud!
Juba kolmas kord Võsul aardejahil. Vahepeal olin geokontrolli käest sobiva rohelise tule kätte saanud. Nüüd siis läksime kohale ja tuuseldasime ringi, aga aaret ei tulnud kusagilt välja :(
Ei vea selle Võsu aardega kohe mitte. Alguses jäi lõpp-koordinaatidest nii-nii vähe puudu. Nüüd, kui need käes, ei suutnud me aaret siiski üles leida. Tükk aega otsisime, kuid kättesaamatuks see jäi. Päev algas sinise näoga.
Hakkasin siis ilusti otsast peale ja alustasin pargi infotahvli otsimisest. Seda otsides leidsin aga vastused kõigile teistele küsimustele, infotahvel ise jäi aga leidmata. Uus ring või kirves? Kirves! Vahepunkt leitud, sai järgmisele jalutuskäigule minna. Päris kõike ei leidnud, kuid kus häda kõige suurem, seal internet kõige lähem. Lõpuks sai asukoht selgeks ja ka aare leitud. Tänan!
Ilus kant ja mõnus jalutuskäik aga need mõistatusaarded pole mulle kunagi eriti sümpatiseerinud. Ilmselt on süüdi mu vähene ajumaht aga mul kohe ei ole annet nende peale. Mulle meeldib mõelda, et Annika on mulle tagavara ajude eest olemas, kuid seekord polnud ka temal õnne. Niisiis, kuna koht on ilus, siis suvel tasub sinna kindlasti tagasi minna. ;)
Tundus lihtne mõistatus, millele kaunil sügispäeval aega kulutada. Suvitajaid enam ei olnud, seega oli üpris rahulik. Algus oli paljutõotav. Enne vahepunkti leidmist selgus, et kaduma on läinud autovõtmed. Erki jooksis siis raja uuesti läbi :D Võtmed leitud, vahepunkt leitud ja kõik algas taas. Pingutasime, mis me pingutasime, aga viimane küsitav jäi siiski tundmatuteks iksid'eks. Ei lasknud sellest end häirida ja proovisime oma pooliku koordinaadiga lõppu minna. Koht tundus õige ja loogiline olema, kuid karpi kätte ei hakanud. Siia kaunisse randa tuleme hea meelega tagasi. Aitäh ;)
Suurepärane aare Võsu tutvustamiseks! Teadsin küll juba enne nii mõndagi, olen ka restoran "Neptuni" ise ära näinud. Täna tuli ikka mitu tiiru Võsule peale jalutada, et kõik numbrid jonksu saada. Kirjelduses on küll ühes kohas mõisted "arv" ja "number" segi aetud, loogika andis siiski õige vastuse.
Vahepunktis oli järel viimane leht ja nii kirjutasime edasised juhendid paberile ja uuesti tiirule. Ühe objektiga veidi pusimist oli, õnneks on kogu asula tulpasi ja kaarte täis, et saime ka selle info kätte.
Täname hea aarde eest! Täna, esmaspäeva hommikupoolikul oli muguvaba ja mõnus jalutamine.
Peale üritust Heategevuslik rattasõit Käsmu, mis kulges väga hoogsalt ja oli lubatust 10 km pikem - plaanisime meie veel mõned aarded otsida. Elamus oli äge, ilm oli super ja meeleolu nii ülev, et oleks võinud selle soojaga ilmselt ka linna tagasi sõita.
Eelmise aasta nobembris sai seda aaret otsitud koos maxidega, kuid päris lõpuni tol korral ei jõudnud. Täna panime siis sellele loole punkti. Tänan! Hea on head teha!
No üle tüki aja jälle kena suveilm ning loomulikult Võsule! Käime siin ikka mitu korda aastas, kuid ka meile oli huvitav ja hariv, midagi teadsime enne, kuid midagi saime ka uut teada. Eelmisel aastal alustatu sai nüüd lõpule viidud. Väga hästi Võsut tutvustav. EVEJ. Tänud peitjale!
Võib kohe öelda, et seekordne Võsu rogain kujunes 3-tunniseks ning et tegu on väga figuurisõbraliku aardega, eriti siis, kui ei jaga pea, vaid jalad. Kuna oleme Võsul nii mõnelgi suvel käinud kaarte tihisse loopimas, siis oli esialgne ettekujutus olemas, kus ja mis. Välitööd kulgesid väga hästi. Kui suitsu tegev lillemüüja vähegi tähelepanelik oli, siis märkas ta meid vähemalt 4-5 korda endast mööda saalimas. Nagu meie märkasime [speedy] ja co-d siin ja seal (loodetavasti olite need teie, pole ju elusast peast, vaid ainult pildi pealt näinud); kohe näha, et toimub suveseiklus. Täname aarde ning mõnusa jalutuskäigu eest!
Tegelikult ei ole ma väga suur mõistatusaarete fänn aga kuna ma teadsin, et mul on selleks aega 5 laagripäeva Võsul siis oleks olnud patt see lahendamata jätta. Tegelikult kulus aga aarde leidmiseks 3 päeva. Esimesel päeval kogusime pooled vastused, teisel päeval teise poole vastustest ja kolmandal päeval läksime vahepunkti otsima. Kõige keerulisemaks saigi gps koordinaatide sisestamine ja sellega panime puusse ka lõpppunkti otsimisel. Kui padrikus oli otsimas ära käidud siis mõtlesime natuke rahulikult, sättisin koma kohad õigeks ja siis tuli aare täitsa loogilisest kohast välja. Mulle väga meeldis see aare kui iga mõistatusaarde otsimiseks oleks 3 päeva aega siis lahendaks neid veelgi :)
Seda jagus meile kohe kaheks päevaks. Või noh õhtuks. Olen oma enam mitte niiväga lühikesest eluteest igal aastal osa tallanud Võsul. Lapsepõlves rohkem aga ka nüüd. Ja selgus, et juba selle aarde otsingute käigus sai sattutud kohtadess, kuhu pole kunagi asja olnud. Huvitav. Ja ikka omajagu tore kah. Karbi sain lõpuks näppu mina. Oli korras kõik. Mina tänan väga.
Päev Toolses ja Kundas ära hulgutud, olime tädi Urve juures kõhud täis puginud. Lapse taas hoiule jätnud ja uuele katsele tulnud. Jõudsime kell 22.00 kenasti vallamaja juurde, kuulasime ainukeste huvilistena ära igal õhtul sel ajal etendatava programmi. Väga lahe oli muuseas! Ja istusime mõtlema, mis eelmisel õhtul valesti läks. Ühe peitjate konksu hammustasin läbi, selles olin kindel, kuid kus ja mis meil nägemata jäi? See vajas väikest jalutuskäiku.
Oh jah... selgus, et ühele küsimusele on võimalik leida ka teisest kohast vastus. ;) Mis sest, et vale vastus. Ja olles eelmisel õhtul olnud totaalses hämmingus ühe vastuse valelikkuses, loksus nüüd äkki kõik paika. Ja taas kehtib lause: "Oh sa pime, pime, pime...."
Kribinal, krabinal, uued koordinaadid kirja ja oligi täitsa loogiline siht gepsus. No seda ma olingi ju kahtlustanud. Näe, oleks eile olnud valgem meie ekslemise ajal, siis ehk polekski saanud teist õhtut mere ääres veeta. ;) Laine loksus ja tuul tahtis kõrvad peast viia, kuid loojang oli ilus ja üldse oli mõnus olla. :)
Ja ei läinudki kolme päeva selle aardega. ;)
Aitäh! Aare korras. EVEJ
Iga-aastane Võsu reis taas käes. Esimene õhtu, jätame lapse tädi juurde komme sööma ja mõnulema, suundume ise "linna peale laiama".
Nii mõnedki punktid kirjeldusest olid teada, kuid enamus siiski vajas uurimist. Teeme tiiru, seal kus vaja ja korjame usinalt info kokku. Olen kaval ja korjan rohkemgi. Paneme lõpuks andmed paika ja selgub, et olemegi ju lausa vahepunkti otsas. ;)
Uurime, mis me uurime, läheb ikka tükk aega, kuniks Peep õige asja õigest kohast välja sikutab.
Ja siis algas jama. Miskit ei klapi, miskit on nägemata, miskit on puudu. Veidi oletamist, ja tulem saadab meid ööpimeduses ujuma...
Veidi muutmist ja me ujume taas...
Kolame veel ringi, eksime ka ära, st. mina pimekana, sõidan õigest nurgast mööda ja saan rohkem kui vaja Võsu vahel ekselda. ;)
Ja... öö on juba saanud loa pimendamiseks ning meie loobume. On meil ju aega sellega tegeleda veel terve päev, öö ja hommik...
Kimbutan veel üht siili, kes nii kiirelt vudis, et ei saanud kuidagi pildile teda püüda...
Ja läheme "koju"...
Aitäh, oli ilus, soe õhtu Võsul jalutamiseks!
Jalutasime kõik punktid läbi, lõpp sai tehtud läbi vihma.
Võsu on mu lapsepõlve puhkekoht, aga tänu mõistatusele nägime nüüd, kui palju siin muutunud on - väga mõnusad laudrajad, kaunites värvides majad, jutukesed oluliste paikade ja inimeste kohta. Seiklemine läks suuremate tõrgeteta, peitja kavalused käisid asja juurde :) Mulle väga meeldis, aitäh!
Käisime lõppu vormistamas. Eelmine kord jäi mõistatamine poole peale, lihtsalt aeg sai otsa. Kodus tuli välja, et juba kogutud infoga sai aarde asupaik välja nuputatud. Tugitoolis mõistatuste lahendamine on omaette spordialaks kujunenud. Täna panime aardesse logi kirja. Tänud peitjatele!
Turismihooeag ei olnud veel täiega käima läinud ja seega sai nautida õhtust vaikust Võsul. Vahepunkte sai läbida nii autoga, kui jalgsi. Ühes kaugemas punktis käisime lausa mitu korda. Viimaks saime kontrolli roheliseks ja võisime lõppu logima suunduda. Tänud.
Eelnevate logide põhjal võis arvata, et siin läeb õige rannailmani ära. Üllatuslikult kiiresti leidsime me kõik üles, mitu silmapaari on ikka mitu, tuli tõdeda. Väga tore idee aardel, ma polnud siin palju käinud ja sellist infot kõike ka ei teadnud, kohe väga tore jalutuskäik oli! Tänud peitjale, soovitan!
Uhh! Meile kujunes sellest aardest kahepäevane maraton. Eile leidsime küll vahepunkti, kuid sealt edasi üht järgmist vihjepunktikest mitte ning külmas tuules sai aadrest poole pealt villand;) Käisime siis vahepeal ennast Sagadi mõisas kosutamas ja saabusime täna hommikul värske peaga tagasi. Siis sujus juba asi paremini ja saime kinnituse ka lõpp-punkti koordinaatidele. Meie saime aru, miks lõpp-punkt asus just seal, kus ta asus ja seega ei ütleks, et lõpp kuidagi pettumus oli. Jah, peitmisviis ei olnud just midagi originaalset, aga matk ise oli selle aarde juures mega lahe. Oleme Võsul palju kordi varem käinud, kuid seda tahvite rada mitte kunagi tähele pannud! Kui midagi nuriseda, siis seda, et meie ei saanud aru, miks üks vihjepunktidest üleüldisest loogikast väljus.
Juba teist korda lahendame, aga kahjuks on ikka mõned numbrid puudu :(
Eeltöö aarde asukoha teada saamiseks sai tehtud talvel hirmsa lumetuisuga. Tookord jäi aga aardekarp leidmata. Nüüd kohale jõudes ei jäänud muud, kui vaid karp oma pesast välja võtta. Niivõrd selgesti paistis peidukoht ära. Tänud seikluse eest!
Vigadeparandus tehtud! Aare heas seisukorras.
Tänud peitjale :)
Päeva pikim aardeotsing-seiklus, mis oli ju ette teada ka. Võsu on muhe ja mõnus kant, miks mitte sellega siis ka tänapäeval tuttavamaks saada. Vanasti, lapsena käisime vanematega siin Tapalt sageli ujumas-peesitamas. Isa demonstreeris oma vee peal hõljumise oskust ja mina elasingi ainult vees ja vahepeal rannalinas, mida vanemad hoogsalt kahevahel kõigutasid.
Algus oli hõlptulu tõotav, mitmed punktid leidusid lennu pealt. Eks ole ju kunagi seigeldud ka :-) Osade ülesannetega jäime jänni. Seisime ühe infotahvli kõrval ja otsisime vist viimast punkti, kui ma ütlesin, et näe, sealt võiks vahepunkti otsida. Tund hiljem saimegi teada, et oleks võinud tõesti :-D
Kui vahepunkt käes, saime alles paraja pähkli pihku. Ajasime seda sutsu mööda ilma taga ja kui mõistus enam näljast ei töötanud, suundusime kohalikku puppi sööma. Seal oli lõbus ja lauluosav seltskond midagi tähistamas. Saime kõhu täis ja tasuta kontserdi pealekauba. Marje mõtles viimase puuduva vastuse imetabaselt välja ja nii saimegi rohelise geokontrolli, kuhu suunduda.
Seal olime valmistunud halvimaks (ei-ei, mitte mitteleiuks siiski ;-), sest logides polnud just kiidusõnad. Kohapeal aga ilmutas karp end igati normaalsest pesast. Ümbrus ja olustik olid ka väga kenad. Meile see aaredeleid sobis, eriti pärast nõnda rohket pingutust. Logiraamatust selgus, et peitjad isiklikult on käinud aaret napilt nädal tagasi ümber paigutamas. Miks aare siiani kinni on, ei teagi - võib igatahes avada, sest abi küsimata on leitav ju.
Eks ta õige ole, et tegu rohkem seikluse kui geopeitusega, aga nii vahepunktis kui lõpus premeerib visamaid siiski karbike. Lõppude lõpuks meeldis, eriti tänu leiule. Muidu oleks hapum :-) Aitäh vahva seikluse ja mõistliku peitmisviisi eest!
Lõpust koristasime veel kotitäie maha valatud ja ka üksikumat prügi autosse, nüüd on lisaks aardepeidikule ka ümbrus viisakam. Mõnusaid leide järgmistelegi!
9000 sammu sai selle aarde leidmiseks tehtud. Vahepunkt oli tüütu. Mina oleksin aarde pannud sinna, kus oli vahepunkt.
GP 1318 / GC 1559
Oleks see minu teha, siis mädaneks see aare edasi seal puujuure all, kuhu rebased ta matsid. Paraku minu kaaslased olid minust virgemad. Ja õnneks jäi midagi ka käidud teedelt meelde. Pärast sai isegi kohalikega suheldud....Aare on täitsa kättesaadav, muuseas.
Kuna särts sai masinal otsa, tuli ta vallavalitsuse ette vallatlema jätta. Ja mis sa siis ikka muud teed, kui lähed jalutama ja tutvud külaeluga, või noh alevikueluga. Alguses ei läinud kohe üldse see asi, aga vaikselt nagu hakkas asi minema ning lõpuks oligi kontroll roheline. Vahepunkti otsisime muidugi jällegi niimoodi, et ah, kuskil sealpool oli ja pärast gepsu sisselülitamist selgus, et otsime puhta valest kohast. See, mis sealt vastu vaatas...jah... Ja läks lausa nii hästi, et jõudsimegi lõppu. Lõpu asukoht mulle meeldis, aga peitmisviis... Vähemalt üks asula on hästi selge. Aitäh!
03/22/2015 Võsu Visit Log A, A, C, D, J, O, G ja K. Miski punkt on vahelt kadunud. Päris normaalne aare see pole ka, rohkem midagi seikluse laadset - arva ära kuhu ma midagi peita võisin. Vahepunkte oli ikka hulgi. Õnneks jätavad need ruumi tavalistele aaretele ka (kui vaid keegi peitmas oleks). Paar punkti jõudsime netist otsida enne kui postid leidsime. Üks jäi leidmata. Tuli kasutada õlekõrt. Geokontrolli pommitasid C ja A roheliseks. Lõpus teatas väike A, et tema on seal olnud ja juba selle leidnud. Noojah, kus ta enne oli!. Aga karbi leidmiseks tuli teha geokõne. Ah selline peitmise viis. Üldsegi mitte tavaline. Logiraamatus selgus ka see, et väikese A nime seal polnud - ei tea kas on unes käija või selgeltnägija. Aardekarp oli perfektses korras. Kui mõistatus kergemaks kirjutada puuduva osa võrra siis ehk tuleks siia ka rohkem otsijaid kui need napp 2 lehte mis logiraamatus oli. Aga täname. Tore kui on geosõpru kes mõistatustest ka karpideni närida oskavad.
Raivo logi andis meile julgust ja soovi proovida. Küll me alles higistasime selle aardega. Osad vahepunktid guugeldasime, vahepeal tegime lõuna ja ajasime jälgi edasi. Kui nii külm ja jäine poleks vaid olnud.... Lõpp oli ilusas kohas, ei olnud sinna varem sattunud. Otsisime aaret ikka hulk hulk aega, lõpuks tegime geokõne marx303-le, kes meid hädast välja aitas. Aitäh talle! Mina poleks sellisel viisil peidetud aaret üles leidnud, no ei tõuse mu käsi enam ****ama. Aitäh, Võsu on nüüd peensusteni tuttav! :)
Ühe teise hobiga tegelemise käigus viis tee mööda. Aardekarp on hästi talvitunud, igati korras ja leitav samas seisus kui minul kunagi.
Nägime ränka vaeva lumetuisus, otsides Võsult vahepunkti ja aarde koordinaatide jaoks infot. Üritasime mõista mõistmatut ja pidime kontakteeruma ka peitjaga. Üks vajalik infotahvel oli otsustanud pikali heita ja lume alla peitu jääda. Ainuüksi selle otsimise peale kulus vist oma tund aega ära! :( Priit siiski leidis ja tõstis selle püsti. Saab näha, kas ja millal post tagasi maa külge kindlalt kinni pannakse. Praegu on see lihtsalt lahtiselt puu najale toetumas. Õhtuhämaruses oli meil lõpu koordinaadid viimaks käes ja sai minna aaret otsima. Suundusin kohe õigesse kohta, aga miskit ei õnnestunud leida, välja arvatud tühja salatikarbi. Laiendasin siis areaali, aga ikka ei midagi. Kontakteerusime taas kord peitjaga ja saime täpsema aardekoha juhise. Seegi ei viinud leiuni. Koht sai ikka põhjalikult läbi tuustitud. Nüüd võime väita, et karp on üsna suure tõenäosusega kadunud. Eks peab kunagi pärast taastamist tagasi tulema. Parema meelega alles kevadel.
Võsul valitses vaikus, mõni üksik koer jalutas peremeest. Läbisin kogu raja ja leidmata jäi kolm otsitavat, aga juhendi tarbeks sai kõik leitud. Mingil hetkel sain politsei sappa. Kõik, mis liigub tuleb üle kontrollida, vist nii. Õnneks politseiautole sai tee otsa, mina sain rahus edasi sammuda. Lõpp on ootamatu! V:gepardi J:jänese. Tänud peitjale.
Sellest aardeotsingust jäi eredalt meelde sõbralik politseinik, kes uuris, mida me otsime :) Vaatamata sõbralikule politseinikule jäi meil lõpp-punkti koordinaatidest mõned numbrid puudu ja kirvega seda roheliseks ei saanud. Ehk rannailmaga veab rohkem :)
Esimese etapiga saime enamvähem ühele poole. Paar numbrit jäi küll puudu, aga kirvega sai geokontrolli siiski roheliseks ja juhiseid otsima suunduda. Topsi otsingute käigus kohtasime haruldast isendit - sõbralikku politseinikku. Tuli uurima, et mida me otsime. Ma ei teadnudki, et selliseid ka veel alles on. Saime siis juhised kätte ja otsisime veel, enamuse arvegi saime teada, aga koordinaat näitas keset merd. Loobusime selleks korraks, rannailma nagunii polnud.
Läbitud sai esimene osa selle aarde leidmise teest. Kõik oli suurepärane - vähe mugusid, vähe vihma, mõnus jalutuskäik ja siis saabus ootamatult arusaamine, et aare koosneb veel ühest etapist, mille jaoks meil enam aega ei jätku. Sellest oli väga kahju, oli ju endal tunne nagu oleks midagi leidnud ja tegelikult ei leidnud me midagi :(
Leitud peale paaritunnist jalutuskäiku Võsu vahel. Lisavihje ajas natuke segadusse. Proovisime abi saada ka mõnelt kohalikult, ei nad teadnudki selliseid kohti. Aitäh!
Alguse osa oli super lahe. Vahepunkt tuli kergesti esimesest vaadatud kohast, aga siis läksin ilmselt valele lainele. Kõigepealt ei märganud ma üht vajalikku kohta, siis oli lõpus ikaldus mugude näol. Kui nad lahkusid, siis poleerisin nagu jaksasin igasugu variante, aga tulemusteta. No ja siis saabusid uued mugud. Nood õnneks lahkusid kiirelt ja siis sai see varandus leitud kah. Mul see koht päris nullis polnud. GPSi vea piirides. Tehtud ta sai, aga lõpp oleks võinud alguseväärilises paigas olla. Aitäh!
Alustuseks lahendasin mõistatuse kodus. Sain mõistliku asukoha mida tasus kontrollida. Kohapeal selgus et seal ei ole siiski midagi. Tuli ring läbi käia. Huvitav küll, sama arvulist fakti on erinevates allikates võimalik erinevalt esitada. Kasutasin Tambovi konstanti ja peale kümnekonna auringi saingi edasised juhised. Vaatasin ka need üle ja jätsin edasise järgmiseks korraks. Täna siis tagasi. Alustuseks vaatasin loogilised kohad üle, ei midagi. Seejärel proovisin koordinaatidelt, ikka ei midagi. Enne äraminekut uurisin siiski veel loogilisemat asukohta ja lõpuks sain logi kirja. Veetsin siin pea tunnikese meeldivalt aega. Aitäh!
Keskpäev, soe, mõnus , päike, meri ja liivarand. Uh ja selle taustal neli tegelast ,kes vaatavad aga ikka ei näe :D. Olgu, olgu, kui aus olla siis mina olin pime, vaatan aga no ei mõista õiget asja vaadata, no nii palju on ju veel uudistada. Õnneks oli M silmad ka kaasa võtnud ja päästis pimedad ja tegi nad nägijaks. Ja tulemus ,mis vahepunktiks saime ajas lõpuks naerma. No seal olime ju oma Kirsikest soendanud tudeerimise ajal. Lõpu väljaraalimine oli juba kerge, A välgutas ennegi sinnapoole kirvetera. Natuke jalutamist ja uurimist,peituse mängimist ja saimegi logi kirja. Lisaks jalutuskäigule kenas kohas saime ka ümbruse puhtamaks, on veel nippe mida M-lt õppida :D. Ja nullis sai siis veidikeseks istuma jäädud ja liha söödud. Küll aeti seda liha kaua mööda metsa taga, enne kui see ette kanti. Mina sain kõhu lõpuks ikka täis ja maitse üle ka kurta ei saanud ;).
Aarde seikluslik poole eest 5+, tänu sellele saime väga palju uut teada. Lõpu lahendus viis üldmulje veidi alla, kuid tõesti vaid natukene, tänud Võsule kutsumast!!!
Tegelikult on kuu lõpus plaan itta väike trip teha, aga logid(meelespea enda jaoks, et neid pole mõtet kodus lugeda ja järeldusi teha) tõotasid parajat pähklit ja nii ma lausa suvise pühapäeva keskpäeva paiku ruigasingi telefoni, et mis teed? Lähme Võsule? Samaaegselt kribasin ka jutu skype-i ja kui igalt poolt laekus positiivne vastus, siis miski kolme aeg sisenesimegi Võsule. Eelnevad logid on olid nii paksult vihjeid täis, et otsimine läks ludinal ja ühel hetkel olime arvutuste ees ja siis algas kinu...kõik algandmed olid ju olemas, aga kas hirmutas peitja oma eelmiste aaretega, või olime ise lambad(pigem küll viimane), kuid lõpuks saime vahepunkti numbrid kätte. Haa...ja need näitasid sinna, kus auto oli meil pidevalt pargitud :)Edasi läks palju lõbusamalt ning lõpuks suundusime sinna, kuhu juba saabudes tahtsin kirvega vehkima minna ja seal läks kärmelt. Isegi ühe kaaslase kavalus, et ta leidis ja otsige edasi, ei läinud läbi, kuna olin ka karbi nurka näinud tema askelduste ajal. Mulle meeldis selle aarde ülesehitus väga, lõpupeidukas mitte niivõrd, kuid kogu asjast jäi vägagi positiivne tunne. Eks kõvasti vedas ka ilmaga ja loomulikult kaaslastega, aitäh! Isegi citot tehti ja tulemust saab ehk ka nii mõnedki ajad üks kodanik nautida:)
Algus oli igati äge. Kruiisisime kohale, panime paar esimest numbrit kirja, läksime sööma. See kõrts suudab tõsiselt head menüüd pakkuda, kõht laua nurrus. Sama nurrumise saatel panime veelmõne numbrid kirja, otsisime üles ka selle veel puuduva ja gontroll siirduski kenasti põhja. Kirjutasin juba mõttes kiitvat logi sellest, kuidas aare väga kenasti Võsut vaadata laseb - mõnus oli. Siis hakkasime vahepuntist juhiseid alla laadima. Pornoks kiskus. Seal, kus peaks, ei ole, lähedal ka mitte, jalutajad siin, suitsetajad seal, saksakeelsed jalgratturid kolmandas kohas. Lõpuks soovitati ikka algsest kohast paremini otsid. No saimegi. Vaatasime. Vandusime, aga mitte alla. Tegelikult saime vihje tõlgendatud täitsa ruttu ja kadudeta, aga lõpus hakkas täpselt saasugune pornuhha nagu vahepunktis - no tee või tina, ei saa peitmisviisiga samale lainele. Ja kui lõpuks karp käpa all krõbahtas, oli hea tunne küll - tehtud lõpuks. Aga peitjat täname ikka!
Sarved hakkasid juba enne otsima asumist sügelema ehk just nii võivad lihtsatest asjadest mõnikord keerulised saada. Peitja mõningaseid varasemaid teostusi heldimusega meelde tuletades, hakkasime automaatselt asjast uba otsima, sest nii lihtne ju see teostus ometi olla ei saa ja seetõttu mõtlesime ilmselgelt üle. Või siis ei mõelnud üldse. Üheltmaalt, kui kõik vajalik oli talletatud, tekkis vastupandamatu tahtmine kirvega lajatada. Pisikese promeneerimise tulemusena jõudsime kohta, kus geokontroll punast pani aga meile iseenesest kõik väga loogiline tundus. Tuuseldasime kuni närv enam vastu ei pidanud ja peitjale kontrollkõne tegime. Meie õnneks saime teada, et midagi on siiski jäänud nägemata ja seega mõned asjad valesti. Kuulasime, leppisime olukorraga ja asusime taas rajale asja üle kontrollima. Siis selgus, et asi, mida me otsida ei osanud, oli siiski ühest punktist kahe sammu kaugusel. Vot siis oli ahhaaaa ja nagelemine kes mida ei vaadanud. Kurioosum seisneb aga selles, et numbrid kätte võideldud, leidsime ennast jälle samast kohast kust peitjale helistasime. Nüri. Nüüd oli vähemalt niipalju selgeks saanud, et olime enne siiski õiges kohas olnud ja otsitav koht siiski ka kirvest vibutades enam-vähem täpne olnud. Toetasime aparaadi kindlale pinnale, kus ta rahunes minuteid. Tulemus?... 8m sinna, kuhu ei ole võimalik midagi panna. Kulus napp tund ja oligi asi käes. Ootamatu kuid samas loogiline koht. Arvestades taas peitja varasemaid aarete peitmisviise, mis meil olid juba jõudnud suure skoorijanuga ununeda, leidsime siiski otsitava sekund enne loobumist. Kokkuvõtvalt: Täname! Oli hea põhjus end jälle Võsule veeretada!
Aitäh vahva aarde eest! Nagu Suveseiklus!
Pole ammu Võsul ringi vaadanud! Siin ja seal oli ikka muudatusi küll tehtud! Aga väga ilus oli kaunil õhtul seda aaret otsida! Lootsime kindlasti Raivot kohata, aga tundub, et ükski jalutajatest ei olnud geopeitur. Nimed kirjutasime veel tühja logiraamatusse. Aitäh veelkord! EVEJ