Üksildase Vaimu

 1 

Lõpu asukoht oli enamvähem teada, kuid ega sellest aarde leidmiseks piisa. Tuleb ikka uuesti ja uuesti võssa sukelduda, kus miljon sääske ootamas ja kohe ründamas. Peale kolmandat tiiru õnnestus siiski miskit kahtlast tuvastada ning konteiner päevavalguse kätte tirida. Viimane logi raamatus oli aastast 2022, nii oli tõesti tagumine aeg logiraamatu tuulutamiseks.

Tänan peitmast.

Paraku mitte

Leidsin

Eelmisel aastal jäi lõpp-punktis aare leidamata. Tulime sel aastal päevavages ja suurte lootustega tagasi, aga pooletunnise otsimise järel lahkusime kahjuks tühjade kätega. Ilmselt kõlab see mitte-leidjate virinana, aga meie meelest on tobe, et nii lahedalt teostatud aarde lõpp-punkt on selline võsakas. Näiteks võiks ka lõpp-punktis pimedas üks silmake pilgutada.

Käisime päeval. Silmi ei leidnud, X-i ka ei leidnud. Seega jäi üle künkad üle vaadata. Seni kuni meie surnuaia taga võsas ragistasime, hüüdis M. Et leidis aarde või pommi... Õnneks polnud tegemist viimasega. Taastasime maskeeringu. Lapsed olid eriti õnnelikud sendi üle - oligi nagu PÄRIS aardekirst!

Aardeplaani koostades oli see tähelepanuta jäänud, et siin on üks ööaare. Proovisime päevavalges leida kuid kirves oli seekord nüri.

Hetkel aardega kõik korras ja võtan juba üle aasta rippunud hooldusvajaduse teate maha.

See vana surnuaed on meile juba täitsa tuttav, oleme siin paaril korral varemgi jalutamas käinud, kuid mitte kunagi ööpimeduses. Esimene kord olime siin lõõskava päikesega suvepäeval niisama uudistamas, teine kord natuke hämardunud õhtupoolikul lootuses, et äkki näeme midagi ja täna siis lõpuks õigel ajal - pilkases pimeduses. Alguses vahtisime niisama surnuaial ringi ja välgutasime lampidega siia-sinna, kuniks jõudsime geopeituritele üles märgitud raja algusesse. Lehtedes puud tähistuse märkamist eriti lihtsaks ei teinud, sest võsa on peitmise ajast tublisti kosunud. Õnneks ikka saime pingsa vaatlemise tulemusega kõik märgid nähtud ja lõppu jõutud. Pimedas võsas sai siingi natuke ringi koperdatud enne kui väga korralikku aarde peidukat märkasime. Selle avamisel vaatas meile vastu esmalt väike hiireke, kes vudinal maha langenud lehtedesse plehku pani. Aardega oli kõik korras, panime nimed logiraamatusse ja otsisime pimedast metsast teed autoni.
Suur tänu, väga äge öine aardeotsing oli!

Leitud, logitud, tänan!

Kui saime pihta, kust kauguselt-kõrguselt järgnevaid silmi otsida, läks edasi väga ladusalt ja lõbusalt. Lõpp-punktis ootas aga senise laheda teostusega absoluutselt mitte sobiv võsakas. Pimedas ja suviste puulehtede ja väätide vahel oli otsimine väga ebamugav. Veetsime seal oma pool tundi, aga meist see aare kahjuks seal leidmata jäi. Plaanisime ülejärgmisel päeval tagasi pöörduda, et valges lõpuni otsida, aga viperus praamiliikluses rikkus selle plaani, kuna sadamasse oli vaja pöörduda plaanitust oluliselt varem. Eks siis kunagi tagasi, aga ikkagi jääb see kuidagi segama, et selle laheda teostuse oleks võinud ju lõpuni lahedalt ja nauditavalt välja vedada.

Leitud. Väga vahva teostus.

Läksime mööda helkivaid silmi ja kaevasime haua lahti. Tänud

 1 

Kui kalmistu juurde jõudsin, siis oli juba üsna hämar, kuid mitte päris pime. Et siis aega parajaks teha, kaotasin auto võtme ära. Võti leitud, oli juba pime ja asusin aaret otsima. Kohati oli raske näha, kuid lõpuni ikkagi jõudsin ja logi sai kirja.

Aarde sisu on niiske.

Tänan aarde eest!

 1 

See aare oli meie tänaõhtuses nimekirjas seal viimaste seas. Eks ikka seepärast, et päeval ei ole ju piisavalt pime, et seda otsida. Kella kümne ajal õhtul või nõks peale seda oli aga juba selline lootustandev aeg. Kuigi päris pime muidugi ei olnud, siis lambivihud liikusid juba nähtavalt puude võrades. Eks siis otsisime hoolega mingit märki, mis näitaks meile, mida edasi teha. Polnud see nii lihtne ühti. Mitte seepärast, et liiga valge oleks, vaid seepärast, et loodus oli nõnda lokkav. Võsa ja suurte puude oksad varjutasid korralikult neid märke, mida lugeda. Eks aardel vanust ka juba omajagu ning alguses oli kindlasti otsijatel kergem. Läbi häda siiski saime nägijaks ja jõudsime ka pärale sinna, kus vaja. Seal siis veel veidi ekslemist, kuni märkasime hästi varjatud konteinerit. Tasus meil ikka seda õhtut oodata, vaevatasuks leidsime aarde üles ja saime nimed kirja! Täname aarde eest!

Enne jaani on pimedusega kitsas käes. Õnneks oli pilvealune ilm ja metsa all veidi hämaram. Auto juures tagasi olime veidi enne südaööd. Aitäg!

Seda aaret olen palju vaadanud, aga kuidagi ei õnnestu pimedas siia tulla. Esiteks Saaremaale sattun harva ning siin lähedal pole sobilikku RMK platsi. Täna siis võtsime eesmärgiks ning tuuritasime Muhus kuni oli piisavalt pime. Hakkasime rada läbima ning kõik läks väga sujuvalt ning peagi olime lõpus. Väga hästi tehtud aare nagu Indreq ikka tegi. Kahjuks on nüüdseks ainult 2 peitja aaret leidmata.

Olime sättinud enda plaani selliselt, et hämaruses (Eestis ju praegu enam pimedaks ei lähegi) saaks selle aarde tehtud. Olime natuke skeptilised, sest aare enam verinoor pole ja ikka on ette tulnud, et aja jooksul helkurid tuhmuvad. Siin oli aga kõik kõige paremas korras ja põnev rada sai rõõmuga läbitud. Ainult lõpus oleks mul pigem kauem aega läinud. Kahekesi sai ruttu tehtud.

 2 

Spetsiaalselt Saaretuuri kõige viimaseks jäetud aare, et päevapimedus juba kadumas oleks ning öövalgus servast maad võtaks. Lihtne kulgemine ja teekonnal ühe-koma-teise uudistamine. Imetlusväärselt punakas päikeseloojang kumas juba kalmistulegi, hiljem Väinatammil jagus silmailu pikemalt kui aega praamile minekuks. Aitüma!

Vot see oli üks vägev aare mille peitja on korralikult vaeva näinud, täiesti südant väärt pingutus. Otsimine ka igati põnev ja meeli erutav. Kui lähed hämaras ja tuled peaaegu pimedas. Silmad on uhked ja jälgivad sind täiega.... AITÄH selle elamuse eest.

Peale Orissaares kunsti nautimist hakkas hämarduma, mis tähendab, et oli aeg vaime otsima minna. Esimest kahte paari silm märkasin kiiresti, seejärel aga oli ümberringi vaid pimedus. Alles kui hakkasin rohkem õiges suunas puude vahele ronima, märkasin järgmist paari. Siis läks juba märksa lihtsamalt. Lõpuks jõudsin X-i ja aardekirstuni. Kogu otsimise tegi põnevamaks mingi looma või loomade lähedal metsas rabistamine. Tänud!

Aega läks aga leitud sai, aitähh

Leitud

Päike hakkas küll langema, aga väljas oli veel täitsa valge. Tugeva taskulambi valgel puude vahel siiski osa silmadest meile pilgutas, et näidata teed. Üks hetk aga kõik kadus. Ümbruses ringi uidates leidsime mingil hetkel jällegi pilgutavaid silmi ja nii jõudsime ka aardeni! Aitäh! EVEJ

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Algul mõtlesin, et vaatan niisama, aga miskit helendavat jäi silma ja nii ma lõppu jõudsingi. Vahva. Tänud.

01535

Pimedus mulle meeldib ja ööaarded ka just seetõttu eriti. Aeg sai teiste aarete ja suveseiklusega parajaks tehtud, et ikka täiesti pime oleks. Oli põnev! Tänud!

Tänase päeva õhtu eesmärk oli minna seda üksikut vaimu otsima. Juta palkas endale kaasa kaks tondikütti mind ja Sveni ja nii me siis lampide sähvides rada alustasime ja aardeni jõudsime. Minu arvates väga hea teostusega aare. Saaremaal ikka saab väga häid elamusi. Tagasi tulles me natuke seiklesime, aga õigele teele ma tagasi saime. Tänud.

See aare on ikka jupp aega pinnuks silmas olnud. Küll pole aega päeval kirvetama minna ja öisel ajal pole sinnakanti sattunud. Seekord siis sattusime ning varustanud ennast piisava koguse abivahenditega asusime teele. Küll see oli huvitav retk. Üleüldse ma olen end tabanud mõttelt, et geopeitus on pannud mind viimasel ajal tegema asju, mida ma kunagi varem teinud ei oleks. Sh ma MITTE KUNAGI ei läheks vabatahtlikult öösel surnuaeda, ei kellegiga koos ega ammugi mitte üksinda. Aga seekord läksin ja leidsime teeraja, aarde ja ka tagasitee auto juurde. Väga lahe lahendus, parajalt scary ja mõnus mõistatus. Tänud!

Leitud

Teadsime, et öö-aare, aga kirjelduse järgi tundus ka valges leitav. Läksime oma teooriat kontrolli ja saime hakkama.

Äge, mulle meeldis! Mulle meeldivad vanad surnuaiad, aga üksi öösel poleks ma siia vist ikka julgenud tulla. Rada kulges kenasti, lõpus läks aega, õnneks saime ikkagi nimed kirja ja õigeks ajaks praamile. See oli meie kolmepäevase Saaremaatripi viimane aare, aitäh!

Täname toreda ööseikluse eest peitjaid! Lehtedes sumbates tuli leid vaid kuulmise abil. :)

Pimedas on ikka tunduvalt lihtsam kui valges, tänud.

2589.

Õhtupimeduses suundusime surnuaeda. Juhendavad silmad leidsime peale mõningast jalutamist. Risti leidsime ka kergelt. Tagasi minek oli keerulisem, kuna juhendavaid silm ei olnud.

Saime kambaga kohale tuldud ning otsimine alagas. Leidsime raja üles ja tervitasime Mihkel Randa ka. Helkurid said leitud ja aarde leidsime ka. Tänud peitjale.

Eelmisel korral polnud üldse õnne, sel korral läks paremini. Aitäh!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale!

Mingi aeg sai Liisiga proovitud seda aaret leida, kuid tookord jäime pika ninaga. Seekord läks edukamalt ning saime nimed kirja. Aitäh aarde eest!

Tee aardeni läks üllatavalt kiiresti, tagasitee oli challenge kuna gps sai autosse jäetud. Aare korras.

Kõik leiud on erinevad. Ka need mis mõeldud otsimiseks pimedas või hämaras. Kui Sul on palju õnne, siis võib juhtuda, et Sul õnnestub päris varandus leida. Kui Sa seda just endale ette ei kujutanud, siis oled lausa õnnesärgis sündinud. Ööaarded pole samuti kõigile loodud, on ka pimeda kartlikuid geopeitureid, kel pole see tegevus just meelepärane. Mõni otsib ka neid aardeid valges. Aga mõni siiski trotsib kõiki hirme ning tonte ja, kui vaja siis kobab käpukil mööda maad, et jõuda sihtmärgini. Aitäh!

Alguses ei saanud me kirjeldusest aru, et tuleb minna ka läbi käigus oleva surnuaia ning hakkasime kohe nullpunktis taskulampidega ringi vaatama ja nuputama, kus see hüljatud surnuaed olema peaks. Tänu võimsatele lampidele leidsime eemalt võsast kõigepealt 2 elektrikarjuse posti, millel olid helkurid peal :)

 1 

Teine kord viis sihile. Kuna iksi asukoht oli novembrikuisest edutust käigust enam-vähem meeles, läksime seekord sinna päevasel ajal. Õnneks olid sügisesed lehed ära kõdunenud, nii et saime aardele ilma suurema tuustimiseta üsna kiiresti jälile, isegi hoole ja armastusega meisterdatud 6,5 m pikkust mõõdupaela polnud vaja käiku lasta. EVEJ

 3 

Esmalt käisin õhtul. Alustan mainimisega, et mulle vanad surnuaiad meeldivad oma vanade haudadega. Alati annab palju mõtteainet. Aarde otsimisest suurt midagi välja ei tulnud. Päike oli küll puude varju langenud kuid väljas oli jätkuvalt liiga valge. Jalutasin surnuaia läbi aga ühtegi aardega seonduvat detaili ei tuvastanud ja otsustasin öösel tagasi tulla.

Natukene enne südaööd saabusin uuesti surnuaia värava juurde. Ainsaks valguseks oli nüüd minu taskulamp, mille abil tuvastasin kiiresti esimese otsitava. Mõnusalt kõhe oli taga ajada üht punkti teise järel. Mida lähedamale lõpule jõudsin, seda pimedamaks ja süngemaks ümbrus muutus. Lõpus eeldatavasti lisatud detailid ning ka loomulikud objektid lisasid head vürtsi veel otsimisse. Maskeeringu märkamisega läks mul ebanormaalselt kaua aega, ju siis kaldusin õigest kohast järjepidevalt kõrvale. Seda põhjalikumalt ma saingi kõikide pisidetailidega tutvuda. Aitäh natukene närvikõdi pakkumast!

See aare jäi mul esimese päeva viimaseks. Ööbimine Orissaares. Päeva peale kogunes 19 leidu ja 2 mitteleidu, ohtralt matkakilomeetreid ja veel rohkem kilomeetreid neljarattalise poolt.

 2 

Olime siin varem ka olnud, suvel suure valgega, siis sai lihtsalt surnuaiaga tutvutud. Nüüd Kuressaarest juubelilt praamile minnes mõtlesime läbi põigata. Paremat aega ei oskaks tahtagi: udu ja kottpimedus. Aardeni jõudsime kiiresti, Tarvo oskas peal seista ja tundis nagu midagi imelikku jalge all, nii ta välja tuligi. Logisime ja siis vidinal autosse tagasi. Loodame, et ei häirinud kellegi rahu. Praamile sõites hakkas Tarvo arutlema Selgeltnägijate tuleproovi teemadel: ei tea millised vaimud oleks selgeltnägijat juhatanud aardeni? Mina arvasin, et selgeltnägijad ei mängigi geopeitust, nad nagunii teavad kus karbike asub ;)

 1 

Väga kihvt aare ning pimeduses on kõige õigem minna

 1 

Selle aardega oli mul algselt selline probleem, et suveõhtud on ju meil pikalt valged. Ning tavaliselt jäävad Saaremaa külastused just suvesse. Seekord oli aga plaanis hoopis novembrikuine külatuskord ning aare jäi ahvatlevalt minu aaretetuuri vaatevälja. Margusele sai ka "auk" pähe räägitud, et tuleb minna taskulambiga vanale surnuaiale. Tal polnud selle vastu midagi :) Ja nii me jõudsimegi õhtuhämaruses väravasse. Jalutasime surnuaias ja püüdsime neid vaime fookusesse. Päris pimedas oleks kindlasti palju kihvtim kohtuda üksildase vaimuga. Meil oli, nagu juba öeldud, vaid süvenev hämarus. Aga noh lõpus . . oh jah. Proovige seda lõppu leida novembris, kui normaalsele maskeeringule on lisandunud kõik langenud lehed :) Tänud peitjale! Suurepärane aare!

 1 

Jõudsime silmade juhatusel iksini välja küll, aga künka põhjalik uurimine ei andnud mingit tulemust üheltki poolt. Maapind oli paksult puulehti täis, nii et tuleb ajada süü nende peale ja teine kord tagasi tulla.

 2 

Kuna me otsisime seda paduvalges oli pisut probleeme :D. Sai tuvastatud kaks asjandust, mida on kirjeldatud vihjes ja omastarust ka õige X aga aare ei tahtnud ennast avaldada. Olime juba loobunud ja tagasiteed kõmpinud kui Mariale jäi silma veel üks geotrail, mis viis kolmanda ja õige asjani, mida on kirjeldatud vihjes, leidsime nüüd ka õige x-i üles. Markori terav silm jäi pidama maskeeringul ja peagi oligi üüberägeda konteineriga aare leitud. Tänud! EVEJ PS: vihjet ei maksa väga tõsiselt võtta, oleneb sellest kustpoolt vaadata :)

 5 

Jehh, need surnuaia aarded, mida on vaja pimedas otsida... No ma löön juba enne nende juurde jõudmist iga kord vedelaks ja siis kõnnin neid otsides ringi nagu öökull, pea 360-kraadiseid ringe tegemas… Sest need salapärased krõpsud pimeduses – need tähendavad ju ilmtingimata seda, et kohe-kohe algab midagi õudusfilmi sarnast ja vastu oma tahtmist avastan järsku peaosalisena selles muuvis oma elu eest jooksmas ennast… :D.

Õnneks oli siin peitjate poolt kõik nii loogiliselt üles ehitatud, et minu suureks rõõmuks üle 15-20 minuti meil siin ei läinudki ja ära minnes jätkus mul silmi isegi natuke ümbruse piilumiseks juba :). Need suured palkidest ristid olid küll muljetavaldavad, kusagil mujal ma selliseid kohe kindlasti näinud ei ole; miks just selliseid siin Saaremaal haudadele pandi/tehti, keegi teab?

Peitjatele tänud seiklust korraldamast ja uue asja tutvustamise eest ka, aitähhiks lisan soovitussildi :).

 2 

"Öös on aardeid - Muhu eri - Saaremaa jätkutund"

Muhu saarelt said pea kõik aarded leitud mis plaanis. Kõivastu jääb mõneks teiseks eriprojektiks ja mõistatustega vaja vähe eeltööd teha. Ja kuna ööd veel tunnike või nii jagus, siis kasutasime kiirelt võimalust, et tulla ja otsida ka see ööaare. Kohale jõudsime üpris viimasel pimedal tunnil hommikulpoole. Äkki siis umbes 5 aeg või nii. Ajataju oli kuhugi kadunud :) Kohapeal läks kõik arusaadavalt. Ka lõpp oli kenasti eristuvalt märgitud ja ka aare ei peitnud end kaua. Surnuaed ise oli väga huvitav. Pole kusagil varem selliseid jämedaid puidust riste näinud. Uurisime neid ikka päris hoolega seal. Peale Põrgukoeri liikus isegi Maris öises surnuaias päris reipalt :P Suured tänud peitjale mõnusa aarde eest :)

 4 

See üksildane vaim oli jäänud saare viimaseks otsimata aardeks.

Vanad ajast puretud puuristid püüdsid hetkega mu tähelepanu. Selliseid massiivseid riste polegi varem kuskil silma jäänud, siin aga oli neid mitmeid ja raudristide seas mõjusid nad eriti jõulistena. Vaikselt jalutasime mööda radu, kuni rajad kadusid. Tundus, et kadus ka reaalsus me ümber, sest see millega nüüd kokku puutusime oli nii teistmoodi tavapärasest. Selles tavapäratus ebareaalsuses saime viibida omajagu kaua... aeg oleks nagu kaotanud oma tõtaka kulgemise ja me lihtsalt uudistasime seal ringi. Tegelikult leidsime ju kaks x-i kuid vaid ühest oli lubatud kaugusel see, mida otsima olime tulnud.
Ajal on alati varuks üllatusi, nii ka täna... nii kui olime paberile oma nimed kirja saanud ...hakkas ta ühtäkki tempokal sammul taas tõttama ja me pidime siit üksildasest kohast, selle üksiku vaimu juurest minema kiirustama. Meiega koos kiirustas ka tuul...sadamas sai tuul meid kätte , lüües mere vahtu ja kiigutades meid lainetel.
Aga hinge oli pugenud mingi seletamatu rahu...

Tänud peitjatele!

 3 

Vihma sadas, silmad helkisid. X sai leitud kuid aarde leidmisega jäin hätta. Kuna viibin siinkandis veel mõned päevad siis proovin ehk homme uuesti. Nüüd kus X teada katsun vähe valgema aja vaadata. Aga need silmad, mis esimesel korral end ilmutasin olid tiba õõvastavad küll :D

Meie esimene ööaare. Väga lahe oli. Koolieelikust tütar hoidis küll issi-emme kätest kinni aga vehkis usinasti lambiga. Pimedas ja rasel maastikul osutus meetri tundmatuks ühikuks. Siiski leidis Sass ônneks kiiresti. Suur tänu hea asja eest.

 2 

Saaremaa geo 15/89. Päevasel ajal tegi Allan imet.

 2 

Vaimud juhatasid:)

 2 

Seltskond lahe ja vaimusilmad ees :D

 3 

No kuidagi tuleb ju ööelu ka huvitavaks teha ja mida inimesed siis ikka teevad...? Loomulikult lähevad surnuaeda jalutama!:D Nii ka meie. Taskulambid kaasas, vahva seltskond ja tuju hea:) Korraga hakkasime nägema kutsuvate vaimude silmi ning endalegi ootamatult järgnesime neile. Lõpuks aga silmad kadusid ja me olime jõudnud hauakividest mäe otsa. Aare näitas ennast üsna pea ning saime nimed kirja. Tagasi auto juurde jõudes saime aru kui kiire meil selle surnuaia jalutuskäiguga oli olnud:) Auto uks oli pärani lahti! :D Või olid need helendavate silmadega vaimud:D Väga põnev ja tore käik. Suurepärane mõte ja teostus! Suur aitäh kaaslastele ning loomulikult ka peitjatele!

 7 

Tekkinud kord meestel mõte õlut juua ja suna teha... Mõeldud, tehtud... Nu ja mis see segasaun ilma sauna nautivate meesteta ja neid segavate naisteta siis ikka ole... Naised kah siis saunatasid, mõni jõi isegi õlut... Kui päid palju koos ja seltskond sobib, siis on ka mõtteid palju. Mõte võtta üksildase vaimu öösel ära ja miks mitte, kui võõrustajaks veel aardeomanik ise. Lambid näppu ja minek... Maastiku-uuring oli juba eelnevalt tehtud, sest katse päeval seda kirvega võtta juba kord luhtus, kuid see-eest oli pool tööd juba tehtud. Mingi hetk hakkasidki silmad vastu särama ning taamal veel teisedki piiluma... Ühel hetkel võis avastada, et mind jälgib veel neli silmapaari.. Ahjah, need ju mu kaaslased.. Igatahes silmimööda minnes jõudsime ka hirmuäratava hauakivide kuhjani, kus ka X meid tervitas, mind häiris kohe üks koht, kuid Asko ei saanud asjast üldse muffigi aru. Lõpuks siiski leidsime ja logisime ära. Pole seal surnuaias midagi nii hirmsat... Kõigepealt tuleb julgustust sisse ohtralt valda ja siis pole enam ka üksildased vaimud nii üksi enam midagi.. Aitäh veelkord laheda teostuse eest!

 4 

Tunnistan, et tegin sobi ja läksin õhtuvalguses kohale. Ma ei tea, kuidas teistel, aga minus äratab küll kõhedust öösel surnuaial põlevaid silmi taga ajada. Tont teab, kelle silmi ma ühel hetkel valgustan.
Kahtlesin tegelikult, et üldse kuhugi jõuan, kuid jalutasin ristide vahel ja varsti nägin kivi, mille ees kummardasin. Osalt ka seetõttu, et tahtsin näha, kas see ka seest õõnes on. Kõndisin veel natuke kui nägin korralikku rada puude vahel. Kõhklemata läksin samas suunas ja siis nägin lõpuks ka silmi. Väga õigel hetkel, muidu oleks täitsa võssa keeranud. Veel natike ja X jäi ka ette. Lootus tõstis pead ja varsti juba saingi logida. Ausalt öeldes ma ei uskunud, et lõppu jõuan, kuid samas olin ka rõõmus, et pimedas ja üksi tagasi ei pidanud tulema. Tänud toreda aarde eest.

 2 

Kui auto peatasin, hakkas tibama. Õnneks lõppes see peagi. Surnuaiad mulle meeldivad. Aga mitte öösel. Päris öö veel polnud. Seekord oli mõistus kaasas ja võtsin lambi ühes. Esimesed silmad leidsin kergesti. Edasi oli selline katse-eksitus meetod. Mida kaugemale jõudsin, seda paremini märkasin. Seega viis see meetod sihile. Lõpumärki nähes mõtlesin, et siit küll leidu ei tule. Ilmselt see mõtlemine aitas, sest mõne minuti pärast sain logida... Kuidas küll tuleb inimene mõttele niimoodi buldooserdada. Kas see üldse on inimene, kes nii mõtleb?

 2 

Leitud hämaras. Äärepealt oleks ristist mööda jalutanud. Tänud!

 3 

Saaremaa valssi keerutades märkasime ühtäkki, et varjud ulatuvad juba poole põllu peale. Oo, aeg ööaardega tegeleda. Kaugel natsa, aga kuna sa veel hämaras Saarde satud. Ja kui neis piirkondades, kus me päeva veetsime, oli pidev päike, siis siinkandis oli maa märg. Võtsime aeglaselt ja mõnuga, uurisime vägevaid puitriste ja muudki, noogutasime Mihklile, lükkasime lambi sisse. Silmad. Õnneks ikka paarikaupa, mitte nagu tiigritel, kes ise paaris liiguvad ja siis jahimehe eksitamiseks ühe silma kinni pigistavad. Iksist 6.5 m edasi hakkasin kah esmalt ringi vahtima, aga siis tabasin tuttava krabina ja jäi vaid natuke end liigutada, et logi kirja saada. Aitüma, meeldis.

 1 

Laekusime keset päiksepaistelist päeva, pärast mida alles tuli pähe kirjeldust lugeda. Jääb mõneks järgmiseks korraks :)

 2 

Kas oli päevavalgust veel palju või lamp nõrk. Jäi leidmata.

No siin olime ikka kohe väga pimedad. Kunagi uuesti.

 2 

õhtu lõpuks hakkas juba kergelt hämarduma. Piisavalt, et taskulamp efekti annaks. Mulle meeldis otsida vilkuva pealambiga. Siis hakkasid vaimud silmi pilgutama :) Lõpp oli ka täitsa korralikult vormistatud, päris kottpimedas oleks ilmselt tükk tegu selle leidmisega. Aitäh peitjale.

 2 

Mõnus öine jalutuskäik - korraliku taskulambiga ei ole leidmisega raskusi. Peidiku maskeering vinge - kui rohi suvepoole veel kasvab, siis seda kogemata ei leia.

 2 

leitud :) VÄGA ilus leid

 2 

Kuna tulevane planeeritav paaripäevane pesa asus Kuressaares ning kuupäeva vahetuseni oli aega tunnike, siis otsustasin, et üritan selle üles leida. Ega see just üleliia lihtsalt ei tulnud. Ristini jõudsin küll üsna kiiresti, kuid siis läks parajaks tralliks lahti. Sai tuhnitud ikka väga pikka aega, enne kui õige asi pool-kogematta silma jäi. Aitüma!

 2 

Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud Saaremaa geotuuri PÄEV 3, LEID nr.6
Vabariigi aastapäev oli sel aastal täpselt nii sombune päev, et sobis ka sellist tüüpi aarde otsimiseks. Lõpus võttis veidi aega, et silmad maskeeringu nägemiseks kohanduvad. Päris pimedas oleks ilmselt veel keerulisem olnud. Täname huvitavat paika tutvustamast. EVEJ

 2 

Otsisime ja leidsime valgel ajal. Usun, et pimedas oleks ehk põnevamgi! Igatahes valgel ajal oli ka omajagu otsimist. Maskeering osutus väga heaks. Meil oli õnne, et lund polnud. Tänud peitjale ägeda aarde eest!

 2 

Tehtud. Veidi aega läks otsimisega.

Mõnusalt suur konteiner.

Tänud peitjale :)

 2 

Pimedas sai koht koos koera ja Melissaga üles leitud kuid aare mitte. Nüüd siis oli vaja valges uuesti otsima minna. Ei saa öelda, et kergelt oleks tulnud. Peaaegu oleks loobunud kui kogemata jäi pihku, tänud :)

 4 

Tänase päeva viimane Saare ja üldse eelviimane otsitud aare. Muidugi lugesin ma alles hommikul, enne Saarelt lahkumist, et see on ööaare ;-) Mis siis ikka, ju tuleb lihtsalt pikema otsimisega arvestada, kui pimedas tehisvalgusega. Sammusime eriti sinisest väravast sisse, noogutasime härrale räämas hauas ja otsisime aaret edasi. Kui mõne minutiga X-i üles leidsime, läks veel teist sama palju kui ka aare tuli edukalt välja. Väga hea maskeering! Sellist aardekirstu on ju mulgi vaja, käis korra jumalavallatu mõte peast läbi. Kõik jäi ka meist kõige paremasse korda.
Kõrvaltalu seinal on tore pilt "Rott viljasalves" :-) Aare oli väga heas korras, kaupa me ei teinud. Meeldis, et leitav ka valgel ajal, kuigi pimedas oleks kindlasti marum olnud. Aitäh peitjatele hea aarde eest!

 2 

Mulle see surnuaed meeldib ja Mihkel Ranna elutöö samuti. Kahju, et tema viimne puhkepaik on hooletusse jäänud. Kolasin iidsete raud- ja puuristide vahel. Paraku ei olnud seekord üksildase vaimu päev - kohtasin prouat, kes korrastas haudasid. Päevasel ajal tuli ikka "silmi" eriti süvenenult otsida, kuid kannatus viib sihile. Aare on väga heas seisus ja väga vahvalt peidetud.

 1 

Lõpus oli aarde leidmisega päris palju probleeme. Loodus oli otsustanud aaret paremini peita, kui algselt vist plaanitud oli. Lõpuks sai siiski leitud ja logitud.

 1 

Aitäh peitjale positiivse emotsiooni eest. Meile meeldis. Jõudsime küll veidi vara kohale ajaliselt, aga seda põnevam oli vastavalt ajakulgemisele. EVEJ

Tänan aarde eest!

 3 

Veripunane kuu läbi puude paistmas, tihe udu ümbrust katmas.... vanas surnuaias, kus viltused puit- ja raudristid... magic! no tõsiselt... aga Matul oli sellest kõigest täiesti savi, tema ainuke mure oli leida aare ja tagasitee, mis enam nii hästi märgistatud muidugi pole :P. Aitähh laheda elamuse eest!

Nojah. Leidsime kell 20.10. Võtsime TB.

 2 

Pimedas surnuaias üksi kooserdamine ei ole mu lemmiktegevusi. Aare oli huvitav kuid selle otsimine veel huvitavam. Tänud peitjale!