Tallinna allilm

Kevadkoristus 2018. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Selge...tegelen ! Üritan ikka taastada ;)

GC lehel meenutatakse taastamise ja hoolduse vajadust. Mittereageerimise korral arhiveeritakse aare 1.aprillil.

Käin vaatan asja üle kui mandrile jõuan !

Kas peitjal on plaanis selle aardega midagi ette võtta?

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kuni omaniku kontrollini või arhiveerimiseni.

Kuna see nii kodulähedane aare ja silma jäid mitmed mitteleiud, siis läksime lõpuks täna asja uurima kindla eesmärgiga, et kaevame aarde välja. Paraku on laest hiiglaslikud kamakad alla kukkunud ja aarde enda alla matnud. Meie õilis eesmärk jäi teostamata, kuigi püüdsime.

Mõnus soe koht otsimiseks tormise ilmaga :D Leidu siiski ei tulnud :/ Koht vaatamist väärt,aitäh!

Koht on uskumatult äge, kuid samas ka korralikult hirmutav, kuna sees pime, keegi ei tea et seal oled ning telefonilevi absoluutselt puudub. Sai mindud mõnekümned meetrid, astudes jõe kõrvalt mööda kallast, kuni koobas oli kõrguselt paari korruse kõrgune..kuid karpi ei leidnud. Hiljem taipasin, et olime vist liiga kaugelt otsinud.. ehk kunagi uuesti. Väärt koht! Leidu ei tulnud, kuid aitäh siia juhatamast sellegipoolest, oli põikamist väärt!

Tõesti äge koht, kõhe muidugi ka veidi.. sai uuritud siit ja sealt, aga ei leidnud. Saime hiljem teise aarde juures kohatud geopeiturilt vihje ja läksime lootusrikkalt tagasi otsima, aga ikka ei leidnud.. ülisopasena ja raske südamega loobusime.. :(

Kahjuks jäi leidmata. Koht muidugi äge ning kindlasti tagasi.

Meilegi jäi vaatamata tuhnimise leidmata,tundus, et vahepeal on ka varisemist olnud seal,aga alla ei anna,tuleme veel kuna koht on väärt!

Vaatamata pingutustele ei leidnud.

Peale eilset 'See ei ole prügi aaret' oli see aare päris igav. Polnud vaja lampigi põlema panna kui aare oli juba käes.

Minu jope oli autos, tõmbasin selga E4 jope ja tõin ära selle "vihma" alt. Võtsin ränduri.

Vabariigi ajal pidi sunnitööline päevas 1,5 kuupmeetrit kive killustikuks lõhkuma. Geopeitur suudab seda tulemust ilmselt ületada. Tundub, et kivide vahel on peidus midagi ilget. Aarde otsimisest jäi selline ligane ja ilge kogemus. Ju tuleks järgmine kord ka kuvalda ja kirka kaasa võtta ja valmis killustik kohalikule tööstusele annetada.

Hea, et seekord pealamp kaasa võetud sai. Mitte, et seda aarde leidmiseks oleks tarvis olnud, aga nõnda sai seda mustavat auku investigeerima minna. Sellest sai seiklus ja pärast oli kergendustunne, kui välja saime. Ei teadnudki, et selline koht Eestis olemas olla võiks, aitäh!

2253.

Väga hullusti ei sadanud hommikupoole, järelikult kummikud jalga, vihmajope selga ja ikka aardeid otsima. Koht tekitas vau-efekti. Iseenesest mingi auk maa sees aga vaat mida peidab. Minule maaalused kohad ei meeldi, lasin karuonu tunnelisse lahti ja see kadus mingiks pooleks tunniks vaateväljast. Ma jõudsin juba mõelda, kelle sõpradest ma endale appi kamandan. Õnneks roomas karuonu enne ikka välja. Aga ilma aardeleiuta! Lugesin siis vihjet ja mõned logid ning leidsin ise karbi üles :D

Väga vinge koht, tänud peitjale!

Lahtine paas vähe hirmutas, aga õnneks oli aare suht lähedal. Tänud!

Mingil põhjusel olen siiatulekut vältinud, tegelikult oli reaalsus üksjagu ilusam. Romantiline tilkuv veekardin ja taskulampi vaja polnud. Natuke oli tarvilik paekive uurida aga ei midagi ülepiirilist teabmilles sobramist. Täname

Ronisime natuke veeseina ja rohelise kardina taga. Ootamatult lähedal oli otsitav. Tänud peitjale.

Leidsime!
Tänud :)

On vast see turvatud paik. Lähened ühes küljest - aed ees. Proovid teisest - tõkkepuu ja valvur. Üritad kolmandast - luba edasi sõita vaid valdaja loal. Nii ei jäänudki siis muud üle kui auto telliskivimärgi juurde parkida (kuna luba meil ju ei olnud) ning jalutada kohale. Oleks vähe külmema kõhuga olnud, oleks saanud ju suisa "treppi" sõita ning siis maa alla ronida, kuna tee viib ilusti kohale.

Sündmuspaigal siis veidi turnimist ja ukerdamist aga ei midagi hullu. Maa all on jahe, see on teada juba varasemast ajast. Muidugi ka suht pime ka keset päeva. Lampide abil, ega siis kaua ei läinudki, kui aare end ilmutas. Renno ronis ka veidi edasi, sügavamale, kuna ta pikkus selleks kõige soodsam oli. Täname aare eest.

Ei meeldi meile eriti kitsad, pimedad kohad. Ometi on antud aare juba pikka aega huvi pakkunud, sest töötasin mõned aastad peidupaiga kõrval asuvas tehases. Tol korral aiast välja vaadates ei osanud aimatagi, mis huvitav paik põõsastes paikneb.
Läksime kohale, ronisime karbini, panime nimed kirja ja lahkusime.

Tänud peitjale. Väga meeldiv oli. Kunagi, kui oleme end kogunud, ehk ronime kaugemalegi.

Kuidagi ei leidnud ühtegi teerada kohani kuigi läbisin 75% ringist ümber aarde,kunagi teinekord proovin jälle.

Jälle ühes huvitavas urkas käidud. Tänud juhatamast!

Olin siin korra juba otsinud ja leiuta jäänud. Seekord varemleidnu kaasas, aga ikka läks aega. Oli see vast peidik! Muidu äge objekt ja väärt tutvustamist! Tänud siia kutsumast!

Seda tõesti polnud plaanis, vähemalt mul mitte, aga Kuldaril oli ja kui kohale jõudsime, suundus Kuldar musta tööd tegema. Me ronisime geopõnnidega ka pmst nulli, sest libe enam pole ja ergutada ka ju vaja. Pikalt ergutada ei saanudki, peagi ulatati karp logimiseks ja nännivahetuseks.

Aitäh, väga lahe, aga kummalise ümbrusega koht!

V: punane metallist süda, J: Kalapoeg Nemo.

Alguses ei olnud see aare üldse plaanis, aga sai käigupealt siiski otsustatud vaatama minna. Vihjet me muidugi ei vaadanud ja seetõttu sai natuke kauem otsitud. Ei ole klaustrofoob, aga sellised kitsad "varisemisohtlikud" käigud just avastama end ei kutsu, kuigi kirjelduse järgi tundub peale sissekäike väga lahe koht olevat. Õnneks oli siin maapeal ka lahe vaadata. Aitäh tutvustamast.