Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Siga on inimeste elus päris tähtis loom. Juudi suurim dilemmagi pidi olema tasuta sealiha. Rahvasuu räägib ka, et mehed pidid sead olema ja sellepärast paljud naised ei abiellugi, et sajagrammise vorstijupi pärast pole mõtet tervet siga pidada.
Üllataval kombel on ühist isegi sigadel ja pooljuhtidel. Nimelt kui kui siga keskelt pooleks teha, siis saame Si ja Ga (räni ja gallium), mis on paljude pooljuhtide koostisosadeks.
Aare ise asub Tartu kõige suurema sea külje all.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 233/73 |
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (2), tasuline_parkla (1), muguoht (1), lumega_raske (1), gpsita_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5TN7N
Logiteadete statistika:
181 (87,9%)
25
1
19
5
0
0
Kokku: 231
Ega ma eriti arvanudki, et ma südapäeval seda siga sügama pääsen, aga juhtus ime, pääsesin küll. Mugusid oli tõesti lademes, aga kuna ilm oli niisugune kehvemapoolne, siis kõik kiirustasid kuhugi ja kedagi ei huvitanud, et mina seal seisan. Tasapisi tegin ringi õmber sea ja enne kui ringi otsad kokku said veetud, tabasid näpud otsitavat. Tänud aarde eest, täitsa meeleolukas otsimine siin.
Sai Tartu kõige kuulsamat siga külastatud. Arde leid tuli väga kiiresti. Õnneks oli juba pime ja rahvast eriti ei olnud, saime rahulikult logitud. Tänud aarde eest!
See vist Phantomi üks lihtsamatest aaretest. Leitud, logitud. Aare puhas ja kuiv.
Tänan peiduka eest
Natuke paelasidumist, natuke pealt vaatamist ja muud taolist ning aare jäigi näppu. Isegi muguderohkel ajal polnud ületamatu aare, suured tänud!
Leitud koos sõbraga, kahekesi on julgem seal inimeste keskel nuhkida (: Varaõhtusel kellaajal oli rahvast vähe ning sai ilusti ära vormistatud. TFTC
Eile sai siin juba käidud aga ei saanud otsida kuna mugud istusid siin. Tulin täna uuesti enne Karula T5 sündmusele minekut ning sai nimi raamatusse. ' Tänan peitjat!
Mugudega oli keeruline, aga hilisel tunnil oli karbike varsti käes.
Geokontrolli tulemusena oli mu täpp nõksa eemal, aga lugedes kirjeldust läbi, siis pärast mõningast tuuseldamist jäi aare näppu :)
Eelmine kord, oli aare ära pudinenud. Seekord olemas. Aitäh!
Ei leidnud. Aga võib-olla nägime? Ootame omanikult kinnitust.
Ühe korra juba käisime ja ei leidnud, täna teisest katsutud kohast jäi karp näppu.
Suur siga oli koheva lume all. Tiirutasin seal ümber sea öösel. Pühkisin ilusti kogu lume maha, et noh .. siis hea otsima hakata. Plats lumest puhas .. pistan käe sisuliselt esimesse kohta .. käes. Möhh. No selge. Vähemalt on järgmistel vähem lund pühkida, kui peaks keegi kohe kohale tormama :)
Tänud!
Ööpimeduses sai pisut otsitud ja ka leitud. Tänud peitjale!
Varemleidnu suunas õigele teele ja Mari-Liisil jäi õige asi näppu. Aitäh!
Selle notsu juures olen mina korra juba mõtteid mõlgutanud, kuid tookord oli mugusid igas ilmakaares ja väga ei saanud seal tsirkust teha. Täna oli neid ka üsna palju, kuid suutsime oma istekoha just õigesse kohta valida ja saime karbi ilusti kätte. Aitäh, pikka iga sellele mastaapsele seale ja tema varandusele!
Tulime Tartusse Mirjami õdede sünnipäevale ja tulime siis siga kaema. Asukohta teadsime hästi. Mugusid oli palju, õnneks istusid nad kõik teisel pool siga ja me saime õigel pool probleemideta tegutseda. Seekord läks vaid paar minutit ja üks esimesi katsutud kohti oli õige. Sea kõrval olevat hoonet aitas minu vanavanaisa ehitada esimese vabariigi ajal.
Kuna sattusin öisel ajal siiakanti uitama, siis meenus, et see aare ootab just sellist sobivat hetke. Nüüd oli see hetk käes ja peatselt ka aare. Hirvel on nii sea kui inimese kohta üht-teist tabavat öelda olnud, tuletasin meelde ja siirdusin uutele väljakutsetele. Aitäh peitjale!
Kasutasime juhust, et kogu tähelepanu oli jõele koondunud ning saime üsna kiirelt nimed kirja.
Tänan peitmast.
Olin korra siin rahvarohkemal ajal käinud ja jäin leiuta. Nüüd oli oluliselt rahulikum ja otsijaid ka poole rohkem, leid tuli üpris kiirelt. Aitäh!
Leitud. Esimesel katsel poleerisime sea õhtu pimeduses tund aega, isegi politsei tuli uudistama, mis me siin otsime. Teine kord läks 1 minut, kuidagi kohe pistsin käe õige kohta.
Sellises kohas raske otsida, nüüd oli pime aeg kätte saabunud ja rahvast vähem, tänud aarde eest :)
Kuna aardeomanik eelmise aarde juures meiega liitus andis ta hea vihje, et on selline täitsa tehtav mõistatus olemas. Eks lahendasingi siis mõistatuse lennu pealt ära ja võtsime suuna aarde poole.
Poleerisime Liisuga vähe hooletult vajalikke pindu, nii et korraks tekkis isegi mulje, et on asi puhta kaduma läinud. Õnneks nii hull lugu polnud ja omaniku julgustusel sai veel korra kaetud. Piinlik, seal ta tõepoolest oli. Tänud peitmast!
Püüa sa siis aardeid otsida kui täpid on kõik kuskil mujal kus ujuda on igal ajal veidi jahedavõitu. Igatahes hakkas ka see kirjeldus uuesti uurimisel silma ja nii me seal siis peekonit poleerisime peale uisutamist ja teel kuhugi (tagasi) Found it: 02.Jan.2021 11:38 (4098) Suure sea / Big pig. Täname. Dix tõi trühvlid ilmale. Aare oli ka OK.
Asukoht oli ammu teada aga otsima jõudsime alles täna. Edukat aastat! :)
Leitud ja logitud. Korras, kuiv, tänud peitjale. Siga on nii ära ehitud jõulude ja koroona puhul, väga uhke.
Aega kulus taas omajagu, kuid lõpuks leidsime, aitäh! :)
Geokontroll sai juba kodus tehtud, nüüd kui siinkandis, siis lõpuks sai logitud. Mugusid oli vähe, autod voorisid mööda, aega läks aga leitud sai
Suure ja sea asukoht on igale praegusele ja ka endisele tartlasele vägagi tuttav. See muidugi ei tähenda, et aardekarbi leid tulnuks kiirelt. Oh ei, kaks õhtut ja kümneid tiire ümber seakõhu enne kui karp kätte sai. Aga logi sai kirja... juhheiii.
Meid "tabati teolt" ja juttu jätkus veidikeseks... kahju, et alati nii kiire on koguaeg,neil muuseumisse ja meil edasi aaretama Tänud. Linnapeal kohtasime ka peitjat ennast.. Tal oli aega küllalt, on ikka õnneseen...
Kui siili juurest midagi ei leidnud, siis otsustasime järgmise loomaga tutvust teha. Seaga lähemalt tutvus tehtud, panime end ahvipoisiga kirja, et sea tükeldamine nüüd selge. Tänud ????????????
Oeh, päris mitu korda olen selle sea lähedusse sattunud, küll on aga aare kadunud või lihtsalt muguuputus peletanud eemale. Lootusega, et täna konteiner taas leitav, otsustasin enesekindlalt proovima minna. Lihtne ja kiire leid kui aare olemas on. Lõpuks ometi. Enam ei pea Tartusse sattudes just sellele seale alati mõtlema, neid siin ju veel;). Aitäh peitjale, selle sea saaga oli meeldejääv.
Üllatavalt libedalt läks siin. Tänud peitjale
See suur siga juba ammu teada, tuli vaid aega ja tahtmist leida siia tulla. Täna tulime massiga peale ja kahjuks peab teada andma, et siga hakkas kartma ja jooksis minema. Aaret ta aga kaasa ei võtnud ja nii saime asja logitud. Tänud peitjale aarde eest.
Suur ja priske siga ülevaadatud ning aare logitud.
Peale kirjelduse lugemist oli ettekujutus olemas, kuhu otsima peaks minema. Täna oli seal sagimist omajagu, mugusid tiirles ümber sea iga külje peal. Õnneks pikalt otsima ei pidanud, aardekarp lausa piilus sea kõhu alt. Panime logiraamatu uude minigrip kotti ja proovisime võimalikult hästi tagasi peita.
Aive ei olnud sea juurde õieti kohalegi jõudnud, kui esimene koht kuhu ta käe pistis, leidus aare. Tänud peitjale.
Täna oli 1sekundi aare,ei tea mida siin eelmine kord küll tegin.Aitäh!
Kui maastiku raskus algsel tasemel, jäi ka aare näppu :) Ennem seda kindlasti seal ei olnud. Aitäh peitjale!
Suur põssa leitud. Logiraamat ka, kuigi mugudel oli mingi randevuu just seal sea nurga peal. Girlti see siiski liiga palju ei morjendanud, pühkis oma blondide kiharatega mööda graniiti... ja leidis ka. Aitäh.
Leidsin. Või õigem oleks öelda, et aare takerdus Girlti juustesse, ehk nemad olid leidjad. Muidu oli tore seal pensionäridega aega surnuks lüüa. Aitäh!
Oma ratast hooldusest kätte saades, jäi mul siga otse ette. Ma olen seda aaret eiranud pikka aega :D Oli inimesi liikumas, kuid vähem. Vaatasin ja otsisin, kui näppu ei jäänud kahjuks midagi. Siis tuli turvaauto ja ma kadusin sealt :D
Mõistatuse osa oli juba eelnevalt kodus lahendatud. Ja kuna 9.01 ei ole ma kunagi ühtegi mõistatust leidnud, siis tundus hea mõte ka see ära logida.
Natuke läks aega aga ei ülemäära kaua.
Tänud!
See loom ju väga pikalt seal olnud. Täna hilisõhtul oli elukas piisavalt muguvaba, et reaalselt kah seal otsida. Natuke näppimist ja tops käes oligi.
Tulime kontrollima kodus välja mõeldud teooria paikapidavust. Täitsa pädes. Suisa nii, et õigest kohast mööda sõites jäi karp juba silma. Tundus, et päris nii ta olema ei peaks. Panime tagasi veidi paremini. Nii, et ikka peitu jääb. Omanik võiks muidugi pilgu peale visata, kas sai õigesse kohta peitu. Täname!
Siga oli mul ammu geoplaanides, aga need mugud, oeh.. Ma olin maskeerunud reedeõhtuseks piduliseks ning kui muguossid lähenesid, siis " tegin seaga pilte" ja Kristjan aitas bemmis mööda sõitvaid õrnas heas sugumürske peletada. Siga oli ka edev, viskas kohe õige külje ette ja kiire sügamise ning klõbina saatel paljastas logiraamatu. Priske põrsas sai ka minu nime oma kintsule ning logiraamatut uhkele geoloomale tagastades, ootamatult rikkusin suhted uue rammusa geotutvusega..Ohjahh..see on see öine BCAA ja hooletuks muutunud pikad geoküüned..kurtsin Tanelile oma geopattu ja häbi on ka! Sry Tanel! Su siga oli nii äge ja ma, ma, kaotasin Su põrsa ära! #sajandipõrsas AGA aitäh ja kiitused võimsa sea eest!!!:)
Panime taas uue karbi paika. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaadav" :)
Loom küll leitud aga kahjuks rohkemat mitte. Hiljem logisid uurides tundub, et sai õigest kohast otsitud.
Tundus, et taas oskasime valida aja, mil aare kadunud? No, ei tahaks uskuda, et meie nii lootusetud ja ei leidnud.. Lahe oli ikka, Tessa mängis kõrval kassipojaga ja sai mugude tähelepanu vaieldamatult omale, meid ümber sea istumiskohta muudkui muutmas ei vaadanud keegi..;) lisaks sai Taavi ka lausa sea selga ronida, kuna pakkusime lahkelt ronimisabi neiudele, kes siga tammepärjaga ehtima olid tulnud.
Selle mõistatuse otsa sattusin poolkogematta ja kui kirjelduse läbi lugesin lõi kohe ühe pirni põlema. Jäin siis pingsalt ootama millal jälle Tartu kanti satun, et siis oma raketiteooriat katsetada. Täna õhtul oligi nac vabat aega jalutama minna ja notsu kinni püüda. Väga kahe värk. Tänud peitjale
Algselt arvasin, et see logi tuleb midagi sellist, kuidas mina olen ühel pool objekti ja mugude mitte-kunagi-lõppev-koosolek on teisel pool objekti. Mingi hetk jõudis siiski karm reaalsus pärale, et pean olema ka seal kohas, kus soomlastest mugud. Kuivõrd kahjuks pole veel leiutatud geopliiatsit, mis lisaks sellele, et see ilmub alati vajalikul hetkel taskusse, omab mugude suhtes funktsioone ,,juhmista" ja ,,saada laiali", siis pidin midagi muud välja mõtlema. Alguses ootasin, siis põrnitsesin neid tigedalt. Ei aidanud. Seejärel kaalusin, kas mängida katkuhaiget, KGB-d või vaest kunstitudengit. Peale suuri kaalutlusi otsustasin raske südamega vaese kunstitudengi kasuks. Pressisin end neile külje alla ja hakkaksin neid pildistama, nii et objekt jääks ikka erinevate nurkade alt. Tõetruuduse mõttes mõõtsin sõrmedega ja uurisin ja puurisin ja vaatasin, mis saab. Läks nii, et mugude olemine läks järjest ebamugavamaks ja nad vaikselt kaugenesid. Tänasin neid ja soovisin head õhtut. Ja tegin oma monoetendust kujutletava andega edasi. Seejärel sain kiirelt aarde kätte. Alles siis jõudis pärale, et kirjutusvahendit pole kaasas. Nadi lugu küll - just on antud edukas kunstiteemaline etendus ja nüüd pole isegi pliiatsit. Õnneks oli aardes olemas ja sain heade emotsioonidega minema minna.
Aardejahile läksime veidi enne keskpäeva kuid õnneks oli täna sigala suletud, nii et rahvast liikus ümbruses vähem :) natuke sea silitamist ja käes, aitäh aarde eest!
Notsu sai üle vaadatud ja nimi külalisteraamatusse kantud. Aitäh juhatamast, muidu ei teakski, et Tartus selline loom on.
Tartu teatriõhtu käigus astus siga mu sõrmedele. Karp jäi näppu. Tänud peitjale.
Maris organiseeris meile Tartusse teatripiletid, enne ka otsustasime söömas käia. Resto poole jalutades jäi õige koht teele, kuid logima ei kiirustanud. Tagasiteel otsustasime ikka päeva kirja saada ja läksime vaatamisväärsust uudistama. :) Natuke kulus ikka aega enne kui aarde leidsime.
Tänud Marisele päeva sisustamise eest, teistele seltskonna eest ja peitjale aarde eest. :)
Ühe ropult produktiivse geopäeva lõpetuseks aidata mul jooksupealt ära lahendada see suure sea müsteerium. Kuulub aarete hulka mida ma polnud veel proovinudki lahendada. Nimi sai kirja mõned minutid enne südaööd. Ma ei mäleta millal ma viimati nii palju aardeid ühe päeva jooksul logisin. Veel vähem Eestis. Kokku sai igatahes 30 aardeleidu. Kuna ümbruses enam ühtegi aaret võtta polnud, siis suundusime tagasi majutusse, et uuel päeval uue hooga jätkata. Aitäh!
Selle “mõistatusega” läks lihtsalt. Iga vähemalt korra Tartus käinud inimene teab, kus selline tore põssa ennast peidab. Kuna aga enamus ajast käib sigalas vilgas elu, pidi passima rahulikumat hetke. Täna pimeduse varjus hiilisime Porilasse ning kui seasulule ring peale tehtud, saima ka nimed kirja. Näpud olid küll selle aja peale suht tuimad jäätükid nii, et natuke soojendasin sõrmi, et saada loetav kirjatükk lehele. Tänud hooldamiste eest, uues raamatus teine rida ka nüüd.
Kuna aardest kuulsin kohapeal siis jäi ainult otsimise vaev. Piirasime sea sisse ja saimegi nimed kirja. Tänud peitjale.
Sellega läks nagu nii, et kohalikul läks meelest, et tegemist oli mõistatusega ning nii ta kogemata selle sea asukoha välja lobiseski. Meie polnud ka kadedad, kippusime selle peale kohe otsinguid teostama. Aitäh, puhtas logiraamatus esimesed nimed kirjas.
Hommikul sündis plaan külastada Tartus olevat põgenemistuba. Kuna igapäev peaks ka ühe aarde otsima, siis otsustasime selle sea üle vaadata. Kunagi käisime piilumas, aga siis oli nii palju rahvast, et otsustasime loobuda. Seekord oli õues pime ja külm ning logimine probleemi ei tekitanud.
Kahjuks aarde maastik on nüüd 5 ja paljaste kätega enam vist kätte ei saa :(
üle aasta tagasi sai seda siga rapitud. Küll kämbla, küll jalaga, no ei andnud ei pekki ei põskegi. Nüüd aasta hiljem tagasi, Kairiga ragistasime eelnevalt Tartu parkmetsas ja tegime endale võitluskepid, millega seale vastu astuda. Keppe vaja ei läinud sest aare tuli sel korral ilma selletagi välja. Hea leid :)
Kotis. Sai ka turvaliselt oma kohale tagasi. All varitsevast sügavikust ma aimu ei saanud
Oo salapärane hooldaja, kes sa isegi mitte niipalju tähelepanu ei tahtnud, et pärast hooldamist hooldusvajadus maha võtta, ole sa tuhandest tänatud! Logi kirjas :)
Sain karbile sõrmed taha, aga kahjuks libises see enne välja tõmbamist sea all olevasse tühimikku (kas peitja on teadlik, et seal keskel on sügav tühimik?). Kohapeal välja ei mõelnud, kuidas seda sealt kätte saada. Tõenäoliselt vajab asendamist. Palun väga vabandust! :(
Tartu kohalik pole, siga arvasin siiski teadvat olevat. Aga neljakesi otsisime kell 4 öösel veidi juua täis peaga, no ei leidnud mitte :)
Teadsin küll kus aare asub, aga päeval pole mõtet siia tulla. Nüüd pimedas istusime sea juurde maha ja kui koht teada, siis ajasin käe vaikselt alla. Vahepeal on veel leitud ja tops ei olnud kuskil sügavuses. See oli Tartus oleku viimane aare, aga arvestades tööülesande mahukust ja keerukust, siis tuleb siia veel mitmeid kordi ööbima tulla.
Leitud. Aga tagasi panekul kadus aare kaugustesse :( Britt - 341, Simon - 160, Lukas - 156, Tiia
Natuke sai ikka niisama mööda ka jalutatud moe pärat ja silmanurgast piilutud, et kus see aare olla võiks, sest mugud pesitsesid parklas. Aga lõpuks ei häirinud keegi kedagi ja aare sai logitud.
Tegime kinno minnes aega parajaks. Õhtupimeduses hängis kamp segakeelseid noormugusid parkla servas, tundus, et meie seahuvi nende tegevust kuidagi ei häirinud. Leid tuli üsna kiirelt.
Võtsin selle loomanduse ette ja sõber googel aitas leida õige koha. Mina ju Tartut ei tunne. Ma proovisin leida selle sea juurest siis karpi. Katsun ja näpin ja miskit ei jää silma ega näpuvahele. Peitja vaatas siis asja üle ja pidi mulle teatama kurva uudise, et kahjuks ei saa seda praegu kätte. Ohkasin ja tõdesin, et Tartusse tulen niikuinii veel tulla. Kuna hiljem oli vaja järgneva aarde jaoks tuua abivahendid, võttis Tanel ka selle aarde kättesaamiseks vajaliku kaasa, urgitses topsi välja, lasi mul logida ja pani tagasi nii nagu see tegelikult olema peaks. Täitsa kena siga, tänan.
Suur siga kitsi ei olnud. Esimese kummarduse peale andis lahkelt aarde. Aitäh.
Muterdasime sea kallal kauem, kui esialgu arvasime, kuid saime logitud.
eda siga me juba teadsime ja sammud aarde suunas olid päris enesekindlad. Aitäh!
Autost tulin ikka välja aga sellega oligi ka kõik. Absoluutselt vale aeg oli selle aarde jaoks, mugud oleks mu kotletiks tallanud.
Seaga läks suhteliselt lihtsalt, alguses küll lähenesin loomale valest küljest, aga mõne minutiga sain siiski topsiku kätte ja nime kirja. Tänud peitjale.
Pärast laste sünnipäevapidu läksin raha laiaks lööma ja šoppamast tagasi tulles käisin ka suurt notsut silitamas. Sai nii silitatud, et käed marrsakil. Lõpuks jäi ikka kätte ja sain kenasti logitud, aga tagasi pannes tegin ka mina pahandust. Või tegi seda suur siga, kui sõi väiksema ära? Igal juhul palun väga vabandust. Aitäh peitjale.
Anne kanalis peab iga Tartu georetkega vähemalt ühe aarde roheliseks tegema. Lõpuks ometi olid sea juures korraga kõik tingimused täidetud: aare omal kohal, öine kellaaeg ning piisavalt külm ilm, et väheseid ümbruses liikuvaid mugusid oli võimalik reaalselt radaril hoida. Aga raskelt tuli see leid ikkagi.
Jupphaaval tegutsedes tuvastasin pikapeale konteineri täpse asukoha, veel pikema peale meelitasin selle sealt välja, logisin ära ja läksin tagasi panema. Paraku juhtus justnimelt see, mida mitte mingil juhul juhtuda ei oleks tohtinud. Ehk siis karp kadus kaugustesse... Kuidagi kohe tõmbas teda sinna, kust enam niisama lihtsalt kätte ei saa! Igatahes natuke aega vandusin omaette tulist kurja, süüdistasin suurt siga suurtes sigadustes, peamiselt muidugi kirusin enda hooletust. Ega muud üle jäänud kui päästeoperatsioon ette võtta. Olin valmis pool ööd vastu esmaspäeva Tartus viibima. Läks aga nii, et aare õnnestus juba mõne minuti möödudes kätte saada. Puhtalt tänu sellele, et mul oli ideaalne abivahend kaasas - nimelt traadist riidepuu, mille peal tagastatakse riided keemilisest puhastusest. See on üks vägagi väärt tööriist, mis mul korduvalt varemgi erinevates situatsioonides vajalikuks osutunud :o)
Pühapäevaõhtune aeg ja külm tuuline ilm soosisid kiiret aardeleidu. Tänud peitjale!
Päeva viimane aare. Suur siga oli juba ammu leitnud, aga kahel eelmisel korral oli lumi maas, mistõttu ei tahtnud ma kaua otsida. Õhtuhämaruses siga paitades, leidsin ka aarde. Aitäh!
Tegin pahandust. Sattusin sea manu täitsa juhuslikult muid asju ajades ja geopeitust üldse mitte mängides. Laps käis ja patsutas seal sea ümber. Mina küsisin, et kas sa otsid aaret? Sest on palju viimasel ajal otsitud ja kobatud, küllap jäi mu geotitele meelde. Selle peale mul tuli meelde, et siin peakski ju aare olema, täpsemalt küll ei mäletanud, gpsu polnud ka kaasas ega mängumõtteid peas. Ma arvasin, et aaret nii kergesti niikuinii ei leia, kui mul isegi kirjeldus meeles pole, aga aitasin natuke lapsel näppida ja pihku ta jäigi. Parajasti oli moment, et kedagi polnud eriti liikvel ka, sai välja võetud ja veidi eemal ära ka logitud. Aga tagasi panekuga läks haprasti. Kui leidsin ühe sobiva hetke liikuvate muguhordide vahel, siis vupsas see aare mul käest veidi kaugele minema. Ma tõesti loodan, et järgmised tema kätte saavad, aga selleks võib abivahendit vaja minna.
Juba ei tea,kui mitmendat korda sinna sattudes jäi ootamatult ruttu silma. Eelmistel kordadel oli vist seakõhtu peitu kukkunud :)
Laupäeval kui turg juba suletud juhtusime mööda sõitma janotsustasime vaadata. Suht nahaalsel sai mindud uurima, õnneks liikus inimesi vähe ja varsti Meryt teataski, et seal.
Kõigepealt käisime luurel umbes lõuna ajal, aga siis tõdesime, et ümbruses on liiga palju rahvast. Õhtu eel tagasi tulles oli piirkond juba mõnusalt vaikne. Natuke näpuharjutusi ja saigi leitud. Tänud!
Enam isegi ei mäleta, kellega otsisin. Mariaar oli kindlasti üks. Seal aga on nii palju juba käidud, seekord aga saatis meid ka edu. Leitud kunagi juunis ilmselt, kuid jäänud taaskord märkimata.
Anna mainis, et selle aarde leidmise jaoks on vaja katet. Sai siis seda natuke tehtud, samal ajal aaret otsides. Karbi leidiski Anna ise ja nimed pani ka tema kirja. Tänud!
Sellest notsust olen korduvalt mööda kõndinud hinges kripeldava teadmisega, seal on leidmata aare. Alati on mugusid liiga palju lähedal olnud. Täna valisin õige kellaaja ja kaks lisasilmapaari valvama. Tutvustasin olukorda, otsimise eesmärki ja ala, lõppes asi jälle nii, et minu sõrmed jäid karbi külge kinni enne kui teised õieti otsima said hakata. Otsimise õige ajastamine oli selle aarde puhul kõige keerulisem. Tänud!
Otsisin, käisin poes, otsisin, keerasin parkimiskella, otsisin, leidsin, premeerisin ennast jäätisekokteiliga. Aitäh! EVEJ
Pimeduse varjus ja kahe valvsa politseiauto silme all leitud ning logitud! Tuli ikka mitu ringi teha, enne kui aare ennast kätte andis. Päeva esimene tund oli rahulik ja soe, aga mugusid oli liikvel küll. Isegi turist-mugud tegid notsuga pilti! Meie siis ootasime. Aitäh peitjale!
Paar päeva varem kiire otsing tulemusi ei andnud, aga eile õhtul oli muguvabam hetk ja sain ka logitud. Kas see saba oli aardel ikka kinnihoidmiseks? Igatahes, hetkel oli ta lihtsalt aksessuaar, kui ta kuskile varem seotud oli, siis nüüd tuli ta koos aardega kaasa. Muidu aare korras!
Tõelise seana (sündinud sea aastal) leidsin lahenduse juba ammu ja täna oli siis vormistamise küsimus.
Küll on hea, et teine pool Tartust pärit on, ise vist oleks seda notsut pikalt mööda linna taga otsinud. Kohapeal läks kiirelt- kolmed näpud on ikka kolmed näpud. Lootsin salamisi leida muguvaesema külje alt aga minu õnne juures oligi seda palju loota :). Tänud peitjale igatahes!
Päeval käisin mööda ja piidlesin nii sama. Õhtul pimeduse varjus sain juba endale otsimisliigutusi lubada. Kõige esimesest paigast just välja ei tulnud, kuid näppu ta mulle jäi. Tänud!
Teraherts-sagedusanalüüsiga tuvastasin, et konteiner on täitsa õiges kohas. Praeguste lumeolude juures on kättesaamine siiski raske kui mitte võimatu, aga see olukord peaks peatselt muutuma soojemate ilmade saabudes.
Enne Ultima Thule kontserdile minemist sai veel siga uuritud ja puuritud,kuid ajalimiit sai läbi.Üks nokastanud kohalik lohutas mind teadmisega,et seal on täna puhkepäev.......selge värk siis :))))
Katsusin kõrgemal asuva ääre alt kõik kohad läbi. Alt poolt polnud võimalust, liiga kõrge lumi oli sinna kogunenud. Külm näpitas, seega kaua aega ei kulutanud.
Head uut geopeituse aastat!
Meie suguvõsas on kõik olulised mehed sead (sea-aastal sündinud). Aga kes neist suurim on? Igal juhul jätsime nad mõistatusest välja. Raekojaplatsil Kiigemetsas ei olnud ühtegi siga, kuigi teised metsaloomad olid esindatud. Kuidas siis aasta loom on ära unustatud, või on seakatk selle juba maha nottinud? Võtsime siis ette ainukese sea, kes teele jäi. See jäi lõpuni suureks seaks, ei andnud ühtegi tükki enda küljest lahti. Kõhu all oli erinevat kraami, kuid kõik oli kõvasti kinni külmunud. Ilm oli nii külm (-16- - 18◦C + tuul), et paljakäsi pikalt toimetada ei saanud ja sea külealust lahti ei sulatanud. Ehk on suvepoole siga veidi lahkem.
Tänud !
Punnis kõvasti vastu jah. Isegi sain näpud taha aga kätte ei saanud. Siis meenus, et pliiatsit kah pole ju ja inimesi töllab kogu aeg jne. Siis jutt kärsast ja maast ja nii ta logimata jäigi. Nüüd tean vähemalt kus on.
See siga punnis ikka kõvasti vastu, aga ma ei jätnud enne kui logitud sain. Tänud peitjale!
Jõulusaginas on jupp passimist et momenti tabada logimiseks.Tänud peitjale!
Öös on Tartu. Öös on suur siga. Öös on kaks G4S turvameest. Öös on aare ja postkastivõti ;). Nimi kirjas, tänan!
Pärast Kinomehaaniku skoorimist otsustasime, et on paras aeg ka see siga põhjalikult ette võtta. Põgusalt olime teda ennegi näppinud, aga erinevad tegurid takistasid süvenemist: küll mugud, küll tühi kõht ja läksime tema suguvenda sööma, siis hakkas vihma sadama ehk kogu aeg oli paha siga, mitu viga, kärss kärnas ja maa külmunud. Seekord saime aga edukalt jaole, natuke sehkendamist ja oligi rahu majas. Nüüd saab seast jälle rahulikult mööda käia.
Vaatlesin suurt siga, päike paistis, mugud olid liikvel, tänan peitjat ja ehk teinekord tulen tagasi. Sammusin järgmise huvitava vaatamisväärsuseni.
Google andis sea asukoha ja meile jäi ülesnadeks ainult logimine. Tänud!
Mõistatus lahenes kiiresti, tänu kohalike abile muidugi. Kohapeal üritasin seaga jutule saada, et noh "Kuule siga, räägi kus aare peidus on", ta vastas "röh aare röh on siinsamas röh ju". Ja seal ta oligi jah.
Selle "mõistatuse" lahendas tegelikult mu ema. Kui ma tema käest Tartu sigade kohta küsisin, vaatas ta mind nagu tulnukas ja küsis: "Sa nagu päriselt-päristelt ei tea, kus Tartus siga elab?" :D :D :D No tegelt ka ma ei tea kõiki neid kohalikke sigu või on see põssa nii väike, et pole teda varem tähele pannud, vähemalt mitte oma mälusoppidesse salvestanud ... või siis olen kõik need aastad olnud pimedusega löödud. Aga notsu asukoht tuvastatud, sai ta kiirelt üle vaadatud ja natuke silitatud. Õnneks varandus oli alles nagu pisike põrsapoeg kõhu all ja tõesti, sabaga variant :) EVEJ. Aitäh!
Põrsas sai omale saba, ehk takistab see tema plehkupanekumõtteid
Eks seda siga sai ka mitu korda päeva jooksul imetlemas käidud, aga mugud ei lasknud löögile. Lõpuks pimedas tegin veel ühe katse, aga siis jäi siga seaks ja aaret mulle ei näidanud :/ Ei leidnud!
Kuradi siga, ma ütlen! Paras nuhtlus Tartu linnas :P Kohe kuidagi ei taha mugude silme ees avalikult tegutseda ja ega südaööl siin piisavalt pikka pausi teki, et päris põhjalik uuring ette võtta. Las küpseb veel, küll kunagi 3-4 paiku öösel Tartusse sattudes tulen uuesti kaema.
Planeerisime otsimise hilisele ajale kui liiklus juba vaibuma hakkab. Suur notsu ei tahtnud aga kuidagi aaret kätte anda, oli teine nii tugevalt aardekarbi külje alla sokutanud! Tagasi võttis aga väga ahnelt! Tänud!
Tavalise aardena oleks see vast mõnus turistikas. Aga noh, vähemalt eestlaste seas ei tohiks mõistatus aarde leidmist oluliselt takistada. Kodus Harjumaal õnnestus kerge vaevaga aarde asukoht kindlaks teha. Täna siis üle pika aja taas Tartus. Sea ümbruses mugusid liikus õnneks harva, nii et sai rahulikult tegutseda. Rasket midagi polnud - konteiner jäi üsna pea sõrmede alla. Tänud peitjale!
Pidasin Tartus enda sünnipäeva, aga ühel hetkel läks toas nii umbseks, et otsustasime jalutama minna. Siis tuli idee ka mõned aarded otsida ja see oligi kõige lähemal. Otsisime mõnda aega, siis sai Madis aardele näpud taha. Aitäh!
Mõni minut peale südaööd sain karbile näpud taha ning panime logi kirja. Aitäh kerge mõistatuse eest!
Lõpuks ometi on selle seaga nüüd asjad ühel pool. Peaks märkima, et kui karp on omal kohal, on leidmine tõesti lihtne. Samas avastasin, et eelmise päeva otsingutest on käeseljal sinikad, nii et päris vastik oli seda kõike korrata. Igatahes olin leiu üle nii õnnelik, et langesin seale kaela. Tänud aarde eest ja mismoodi seda on ometi võimalik auku pillata. Nii tugev kinnitus.
No mina ei tea. See siga mulle oma aaret ei loovuta. Tükk aega silitasin kõhtu, lausa kolm ringi, aga midagi ei jäänud käe alla. Käeseljad täitsa ära hõõrutud juba. Kui keegi sinna otsima läheb, siis tulen kaasa - ma tahan ka näha, kus see siis lõpuks on.
Aarde leidsime kenasti üles ja logisime kiirelt. Mugusid liikus vähe ja ettevaatlikult saime aarde oma kohale ka tagasi pandud.
Muhe notsu, ka selle leidsime õhtusest Tartust üles ja tegime talle mõned paid. Jessas…Kas ma tõesti sain praegu Anne kanalisse ühe rohelise täpi?! :D
Varem Tartus käies on üks siga silma jäänud küll :) Kas see just suurim Tartus oli, seda ei teanud, aga hilisõhtuse jalutuskäigu ajal mõtlesime üle mõõta ja kuidagi läks nii hästi, et esimesest kohast kuhu käsi läks, jäi ka konteiner pihku :) Vahest veab :)
Jätsime selle öö viimaseks aardeks. Ja ikka jube hea, et nii sai otsustatud. Suutsime hakkama saada teadatuntud apsuga ning mingeid häid vahendeid käepärast ei olnud. Proovisime küll paari utoopilist õlekõrt, kuid ei näkanud. Õnneks on aardeomanik juba nii vilunud mees, et hommikul ärgates oli aare juba tagasi omal kohal. Suur tänu aarde ja kiire abi eest! Leitud koos ennakesega.
Tegime esimese ringi ümber sea veel üsna valges ning otsustasime vahepeal Jõmmu aardesse jalutada ja pisut hämaramas notsu juurde tagasi tulla. Leid tuli kiirelt, aitäh!
Eelmised logijad oli ilmselt hooletud olnud ja nii see põras põgenema sai. Püüdsin kinni ja panin oma kohale tagasi.
Käisime ööpimeduses siga silitamas.Silitasime ja silitasime, aga ei poetanud ta meiele midagi. Eks siis teine kord uuele ringile.
Aarde kätte saamine oli poole lihtsam, kui selle tagasi paigutamine. :D Lapsed tegid katet ja ütlesin, et mugud vaatavad meid sellise näoga, et plaanime terve sea kaasa võtta. :D Suurepärane peidukas, aitäh!!!
Oh Siga...:)
Jalutasin mitu ringi, enne kui koitma hakkas. Vaatamata hilisele ajale oli mugusid parvedes. Pidin ühtedele aasia turistidele seletama, millega tegu on ja luuletuse ära tõlkima ning lisaks neid siis veel pildistama. Kui ma poleks seda teinud, oleksid nad tõenäoliselt veelgi oodanud, kuni keegi tuleb ja neid pildistab. See ootamine oleks läinud minu ajast...
Kui logitud sai, algas selle šõu teine pool - ei saanud kuidagi aaret tema algsesse kohta tagasi, sest mugud valgusid koguaeg vasakult paremale ja paremalt vasakule. Seisin seal siis nagu turvamees ja ootasin õiget aega.
Tänud peitjale!
EVEJ, aare oli suurepärases korras.
Sellelt peitjalt võib kõiksugu sigadusi oodata. Seekord siis lausa näitlikult. Võimas!
Suur siga tuvastatud, aarde jäi logimata. Mugude tõttu ei hakanud kohapeal suuremate sigadustega tegelema, püüdsin täpset peidukohta varasematest leiulogidest välja lugeda. Kehvasti lugesin. Enda meelest sain kaks väga konkreetset varianti, aga kiirkontrolli käigus selgus, et need olid küll valed. Jääb teiseks korraks ja tegudeks valin siis mingi mugavama kellaaja.
Kesköö paiku on selline mõnus paari minuti leid. Täname!
Aim oli, kus siga on. Käisime teda vaatamas, aga meid vaatas nii triljon silmapaari, mis kuulusid mugudele, seega meiegi saime vaid silmadega uurida. Kodus saime geokontrolli ka roheliseks, seega nüüd saame mõtteid vahetada ning järgmine kord Tartusse minnes ehk ka otsima minna.
Täna siis kolmas kord siga songimas käidud.Võtsime tõsisemalt ette,filmisime sea sisikonda ja seal see aare oligi,kirjad peal ja puha.Peale mõningast kaalutlust ei üritanud aaret välja võtta,kuna ei tea,kuhu pärast tagasi panna.Nähtud vähemalt sai(telefoni videos),aga kahjuks jäi logimata,kuna ilma abivahenditeta kätte ei saa.
Kes kallistab puid, kes sigu. Me tavaliselt piirdume esimestega, täna tegime erandi. Aitäh!
Mõnus lihtne mõistatus ja kiire leid. Mugusid küll oli, aga mitte üleliia. Muhe põssa. Aitäh!
Selle põssa juures sai kaks korda käidud. Päeval oli turg lahti ja ümberringi palju kurjade pilkudega mugusid, seega tulin peale turu sulgemist tagasi. Kiire leid, aitäh tutvustamast!
See notsu oli kenasti puhtaks küüritud ja vaid ruigas mõnust, kui teda harjaste vahelt sügasime. Aga tulevik on tal, vaesekesel, tume, juba praegu on tema pontsakas keha tarbimisomaduste järgi ära jaotatud. Hea, et veel õnnestus loom ära näha! Täname ikka.
Siga on tõesti suur ja õnneks oli tema paiknemine teada. Üritasin Alexile selgeks teha, et oleme siin enne ka kolanud kuid tema vaatas vaid siga ja teatas, et sellist elukat näeb esmakordselt. No mul mälu ei ole ;) , nii ei hakanud pikalt vaidlema vaid võtsime sea fileerimise ette. Alex fileeris ühtpidi, mina teistpidi... ühte saatis edu aarde leidmisel, teine pidi ta välja tarima. Logisime ja siis pidime jupp aega ootama kui muguturistid sea ja khm, khm meie fotugrafeerimise lõpetavad ja me saame tünni tagasi sokutada.
Sellisest hiiglaslikust ruigavast seast saaks geojaanil ilmselt kogu seltskond söönuks kui ta vardasse lükata :D. Tänud peitjale!
Siga hästi püsib, vihasta end või seaks! Maniküüri arve läheb Leiutajale, aitäh!
Siin õnnestus mul ise paras põrsas olla ning aardega läks pahasti. Informeerisin peitjat ning natukese aja pärast tegi ta kõik korda. Tänan!
Oli olemas jah. Kõige raskem ongi selle asja juures sobiva momendi leidmine - rahvast voorib ja voorib, harva suurtel kiirustel, enamasti paarikaupa. Kevade lõpp ju, vaja saavutused vormistada. Kui mingid joodikad olid hilisõhtuse fotosessiooni lõpetanud ja üle teepiirete teatri poole silkasid, oligi meie kord. Ja nagu siin palju kordi varemgi mainitud - ei pidanudki täisringi tegema. Ja isegi raskusaste jäi tagasi pannes samaks ;) Tänud, tore vidin!
Käisin kohapeal ja tuvastasin, et põrsas oli tõesti uitama läinud. Noomisin ja panin tagasi sinna, kus ta olema peaks.
Käisin uurimas, vana koha peal enam ei olnud (kuigi päris täisringi peale ei teinud). Tasub ehk üle vaadata.
Otsisin mõnda aega, aga lõpuks oli parkla inimesi täis, kes istusid autodes ja vaatlesid siga, nagu Tartus paremaid vaatamisväärsusi poleks, ning tulin tulema.
Proovisime uuesti. Küll roomasime seekord maas, turnisime sea seljas, pistsime näppe sinna, kuhu võibolla poleks pidanud ning leidsime ka vist kommipaberi. Lugesime siis logisid uuesti, tühjagi. Lähenesime ühest küljest ja teisest küljest aga leidmata see jäigi. Loodan, et seekord pole aare sinna "sügavikku" kukkunud nagu osadel logijatel on juhtunud.
Keegi on siingi tabavalt nentinud, et just seesama Suur Siga on küllap Tartu suurim vaatamisväärsus. Meiegi pidime sama tõdema, sest päikseline laupäev ning rattavõistlus tõi siia igasuguseid turiste, kes just selle seaga koos pildile pidid jääma. Nii ratastega kui ilma, nii kodu- kui muukeelsed. Õnneks mahtusime meiegi sea nisade vahele ära. Ei saanud kaua sea moodi tuhnidagi, kui Marjel potsik käes oli. Senised logid üle vaadatud, enda oma kirja ja.. plumps, kogu krempel sea kõhtu ;-)
Mõni minut ja mõte, et mis edasi, kas kaebame seapidajale või katsume kadunut ise põssast loomulikul teel väljutada. Õnneks olid erinevad komponendid kõik autos olemas, lähedalt saime puuduva oksarao. Sellega kompunnides tekkis abivahend, millega seas sisekaemust teostada. Ei läinud kolmveerand tundigi, kui karp taas käes oli. Sai tagasi sinna, kus leitud sai. Ja meie võisime kõrval murul Paidest soetatud pitsadega sea moodi piknikku pidada. Nämm-nämm-röhh-röhh.
Aitäh Tanelile Tartu suurima sea juurde kutsumast. Oli kodune tunne :-) Aare ka kenasti korras.
Koht on teada juba ammusest, aga nüüd sattusime kuidagi juhuslikult sinna. Õigemini pidin just hakkama teisi koju viima, kui ühtäkki karjatasin SIGA. Kaks meest passisid, mõtlesime, et ei hakka siis minema ja valgusfoori taha ära. Auto võttis mehed peale, tagurpidi käik ja parkisime auto. Vihmasajus oli üsna kehv teist otsida. Õigepea ilmusid jälle kaks meest. Maria: "Mis vaatab siin? Hakkab astuma!" Mees hiilis ümber sea meie seljataha, vaatasin et ühtäkki panid kõik auto poole punuma ja mina olin mehega kahekesti seal. Küsisin, et mis luusivad vihmasajus siin niimoodi. Arvasin, et ehk tulid ka otsima. Mehed ootasid taksot hoopis. Läksin ka autosse ära. Kuigi meeste takso tuli üsna kiiresti, otsustasime siiski vihmas ja poole öö ajal mitte enam otsima minna ja aeg oli koju maga ära tulla. Eks varsti uuesti :)
Aru ma ei saa, mida istuvad inimesed parklas autos ja löövad aega surnuks. No istusin siis minagi oma pool tunnikest, enne kui siga näperdama sain minna. Igatahes sain viperusteta hakkama.
Hommikune päike vahetus nüüd vihma vastu ja peletas veidi mugusid. Notsu sai ikka päris mitu paid, enne kui aarde välja näitas. Aitäh!
Tihe liiklus ei seganud aardeleidu. Ka seaga kõik korras, aitäh!
Mulle siga ja tema saadused meeldivad! Kohe väga meeldivad! Mina tänan kavala aarde eest!
Kui päevasel katsel ronisid sea seljas paar jõnglast, siis veidi enne keskööd oli üsna rahulik. Kummardus elavale peekonivabrikule:)
päris lõbus oli öhtuse tipptunni ajal seal kükke teha. mitte siis siga ise ei teinud kükke. ikka meie.
Õhtu oli vaikne ja sai üsna segamatult otsida. Päris täisringi ei saanud teha, enne kui karp välja tuli. Napilt jõudis meite oma euroloo ajaks koju. Tänud peitjale.
Kinga pael läks lahti. Keset päeva sain aarde ilusast kätte ehk leitut ja logitud. Aitäh peitjale!
Nüüd kus siga omal kohal oli, andis üsna kergelt kätte. Ära ka ei kadunud!
Igast väikesest pendehost kasvab suur cojones. Vihma kahesajas, see oli hästi mõjunud parkivatele mugudele, need istusid oma plekist kuutidest ja unistasid järgmisest seast. Olin just päeval maal suure tüki seakopsu maasse kaevanud, mis teha, nii möödub maailma hiilgus. Aga varestele ei tasu ka jätta, las püüavad kuldnokapoegi parem. Kunagi oli see paik ühe teise ja hoopis teises kohas asuva aarde algus ja infokogumispaik. Aga jällegi, inimetegevuse negatiivne kaasmõju, ehk koristustegevus hävitas selle. Tegelikult peaks skulptor Matile ütlema, et geopeiturid tema teoseid ikka eriliselt armastavad. Mõne järgmise taiese puhul jätaks ehk aarde jaoks spetsiaalse süvendi. See praegune tundub selline ebakindel. Topi oma näppe justkui...hakkaks vorsti valmistama....
Jaa, seda sigudikku oleme mõnda aega vaadanud kui võimalikku peidukohta, aga näed, tehti enne ära. Nii hea oli veel nalja rebida seal, et kuhu küll õnnestus eelnevatel otsijatel see karp nii õnnetult poetada, kuni Martin täpselt sama trikiga hakkama sai :D
Vähemalt saime ta oma jõududega kätte autost leitud hädapäraste vahenditega, aga naerda sai igatahes korralikult.
Aitäh!
Ka põssa tahab vahepeal hellust! Ei pidanud kaua silitama ja turisti mängima, kui aare juba näppu jäi. Logisime rahulikult ära ning suundusime sööma :)
TTF tuli ~12:15
Tegime linnas tiiru kolme viimase kuu jooksul tekkinud aarete juurde ja ringi lõpetuseks suundusime juba tuttavat siga kõditama - nimelt haudusime juba mõnda aega plaani siia üks aare peita, oli olemas kontseptsioon, peidukoht (pmst sama, mis hetkel) ja peitmise lahendus. Pelutas vaid tõenäoline tihe hooldusvajadus, mistõttu plaan ka ootele jäi.
Ei läinud minutitki, kui aare näpus ja võis logima hakata. Sellal veel imestasime, et kuidas oiorokkod suutsid küll aarde SINNA kukutada. Logi kirjas, tagasi panema ja... lupsti, aare läinud :D Kuhu saan nisanäppude klubikaardi avalduse esitada?
Viis sekundit paanikat, kui tekkis juba plaan autos leiduvast midagi kombineerida. Väikeste vahejuhtumitega see ka õnnestus ja asusime õngitsema. Esimesed kaks katset luhtusid, aga kolmas tõi õnne õuele. Huh! Seejärel pani Rudolf hääästi kindla käega aarde paika.
Soovin peitjale pikka meelt aarde hooldamisel ja soovitan, et võib-olla tasuks aarde kõrvale ka päästmiseks sobiv abivahend tekitada, kuna hetkeseisuga 50% aarde leidnud tiimidest on suutnud aarde ära "uputada". Aitäh ka! :)
Ei kaotanud ära!
Täiuslik lõunapausiaare. Astud kontorist välja, jalutad 250 meetrit ja istud maha. Tõnu jättis meid selleks nädalaks maha, et siiliga sõda mängida, Martinil olid teised plaanid ja nii me kahekesi läksimegi. Päris tervet täisringi ei saanudki peale süsteemse otsimise alustamist teha, kui juba välja tuli. Aitäh. Jõudis veel süüa ka enne positsioonile naasmist.
Taastasin maastiku õige raskusastme. Ärge siis enam aaret ära kaotage :)
Kui hommikul igavusest Geopeituse lehele vaatasin, vaatas vastu värske aare, mis kaks tundi varem avaldatud ja minu üllatuseks juba lõuna käes. Sai siis Loonale helistatud ja 20 minuti pärast olin linnas. Otsisime mis me otsisime - halb aeg. Rahvast igal pool ümberringi. Lõpuks sain sõrmed karbile taha ja logitud saimegi. Väga tore ja lihtne tükk, tänan!
Ega sellega väga probleeme polnudki - alguses. Kaks auringi ja peidukoht oli tuvastatud. Istusime kenasti õige koha peale maha ja sirutasime näpud välja. Eemal kõndisid siniste mundrite ja kollaste vestidega ametimehed, kes küll korraks vaatasid, aga ju siis oli mujal veelgi huvitavam. Panime logi kirja teisena. Ja sellega saigi probleemivaba aardeotsing läbi. Aaret tagasi peites lendas harakas liiga lähedalt või tuli kuskilt ülalt kõhutuul või lasi suur aurulaev törtsu tuutu aga igaljuhul vääratas näpp sedasi et karbike kukkus sügavustesse.
Kuna endal midagi peale autovõtmete kaasas polnud, siis tegime kõne peitjale kes juhtus täpselt samas olema ja ilmselt elas 10-kraadises vees sulistavatele õppuritele kaasa.
Proovisime koos peitjaga midagi päästa, kuid ilmselgelt liiga ilus ilm "Karsummi" jaoks oli kohale meelitanud tuhandeid pealtnägijaid ja jätsime "pommimehe" töö pooleli. Tanel lubas õhtupimeduses meie plödinäpluse korda teha.
Suured vabandused peitja ees!
Kell 12.07 helistab Anete nibg teatab et paar tundi tagasi on uus aare välja pandud. Mina alles pole päevaga aalustanudki kuid b8 minutiga olin riides ning sammusin peidukoha poole. Kohapeal läks aega mugude vältimisega, kuid pool tundi andis naeratuse näole, FTF ikkagi! Väga tore oli, aitäh!
Uus aare Tartu linnas? ei viitsi kordinaategi vaadata, kuna koht teada ja suure jooksuga (gaasiga) sinna. Loomulikult ei jõudnud ma sellele mõelda, et tänu Paadirallile linn rahvast täis ning loomulikult olid ka sõbrad kolleegid juba platsis, kelle otsimist ei tahtnud minna segama :) Jääb ka seekord esmaleid saamata, kuid eks ta kunagi ikka peab tulema.