Karp ära korjatud.

Karp sai loodusest kokku korjatud.

 1 

Kerge kraavi ületus ja jalutuskäik üle niidetud heinamaa ning olimegi endisest hiilgeajast vaikset tunnistust andvate varemete juures. Karp oli otsustanud akvaariumiks muutuda ja sai loodusest kaasa võetud. Tänan.

Kui keegi karbi ära toob, läheb arhiivi.

Kuna esimene punkt enam ligipääsetav pole, siis läheb see aare arhiivi. Kui kellegil on plaanis Vormsile minna, siis oleksin tänulik, kui tooksite karbi lõpust ära ja saate veel viimase logi ka kirja panna :) Asub koordinaatidel 58° 59.1316' 23° 21.0650'.

EI leidnud. Ehk tegelikult olime seda kohta juba kahtlustanud eile. Kuskilt ahjule ligi ei saa. Kui lõpp on alles kuskil mujal siis võiks ehk tavaliseks aardeks teha.

Sooviks petja kinnitust, et küttekoldeni saab legaalsel teel.

Arvatava hiilguse asupaik oli kodutööna paika pandud ja kohapeal sain Mariselt kinnituse, et on õige koht küll, aga kõik aknad ja uks olid kinni müüritud. Nii et hiilguses ringi vaadata ja küttekollet näha ei õnnestunud. See mõistatus tahaks peitjapoolset ülevaatamist.

Ei leidnud.

Kadunud hiilguse küll leidsime ülesse, aga aknad ja uksed olid vineeriga kinni pandud. Nii siis pidimegi selle aarse otsingud lõpetama.

Tänu eelmisele kommentaarile läks meil päris kiiresti. :)

 1 

Fak mai laiff. Oleks me teadnud, et tegemist on multiga, ei oleks me poolt maja laiali lammutanud. Aga no kõik mis liikus ja võiks vähegi enda taga karpi peita sai seintest ja küttekoldest lahti kangutatud. Logidest lõpuks leidsime vihje, et nullis on hoopis koordinaat. Kui paar meiesugust veel karpi otsimas käib, siis ega sellest majast palju alles ei jää. Lõpus läks päris ruttu, aitäh!

Noojah, eks see kirjeldus on selline suhteline. Teised ei julgenud algul seda hiilgust seestpoolt kaema tulla. Vaatasin ma ringi, mis ma vaatasin, aga no pime. Ei leia. Lugesin vahepeal juba suure hulga ajalehti läbi, ikka ei midagi. Tegin siis pässupojaga tutvust ja küsisin ehk teab ta midagi. Ei midagi. Siis võttis ikka Anna ka julguse kokku ja tuli appi. Peale kümmet sekundit ütles, et kas seda siin otsisidki või? Seda jah!

Vajalik info käes, liikusime edasi ning siis saime ka aru, mida peitja mõelnud oli. Tänud aarde eest!

Pääsupoeg

Kadunud hiilgusest on saanud pääsukeste impeerium. Leidsin eest vähemalt ühe pesakonna ja mitu korda vihises keegi madallennul üle pea. Ei tahtnud nende elu pikalt segada ja kasutasin lõppu jõudmiseks abi. Tänan.

Leitud :) Ahju ennast polnudki vaja pingsalt silmaga puurida.

Sõitsime küll teistpidi, aga hiilgus hakkas ikkagi silma. Kuna koldeümbrus tulemusi ei toonud, hakkasime hoones kahtlema. Oleks pidanud piltidega logisid uurima! Koordinaat igatahes on minu meelest kaugemal kui "ümbruses", aga lõppu ta kohale juhatas ja logitud saime. Aitäh!

Ahju ümbrus on siin suhteliselt laialivalguv koht. Läks aega, aga lõpp oli kiire. Aitäh.

Päeval tuvastasime lõpppunkti ja õhtul läksime logima. Õnneks on peitja suutnud saarele peita ka täitsa lihtsalt logitava aarde. Tänud!

Meie tänase saaretuuri esimene leid. Väga mõnus tuuseldamine. Kuigi ma üldjuhul selliseid hiilguseid pisut pelgan oli seal siiski ka omamoodi põnev ringi vaadata ja ette kujutada kuidas seal kunagi elada oli.

Selle reisi viimane leid Vormsil. Alguses ei saanud meiegi hästi vedama, lõpp läks aga kiiresti ja sadamasse jõudsime tähtaegselt. Tänud!

 1 

Saa siis nendest peitjatest aru :D Ma poleks eales arvanud, et midagi sellist otsida tuleb Timixi puhul. See õnnestus sul suurepäraselt. Naersime endi üle. Saime nimed logiraamatusse kirja. Aitäh peitjale.

 1 

Kodus oli esimene punkt välja vaadatud. Kohapeal läks ikka jupike aega, otsisime timixile vastavat peidukat ja olime juba lootust kaotamas kui leidsin otsitava. No midagi nii lihtsat ei osanud oodata. Naersime endi üle kuidas vahel võib oma kinnismõttesse kinni jääda ja jalutasime lõppu. Seal õnneks kaua ei läinud. Tänan.

Vormsi rattaretke kümnes leid.

Nädalavahetus Vormsil aarete otsimisel. Seegi aare leitud :) Tänud.

Sõitsime Svibyst Söderbysse nagu kästud ning ühel hetkel arvasime, et olemegi vajaliku koha leidnud. Kui me aru saime, et mitte karpi ei tule otsida vaid midagi muud, siis oli leid kiire. Lõppaarde leidsime probleemideta, koordinaadid olid ülitäpsed. Põnevad kohad mõlemad, tänud juhatamast!

Vahepunkti asukoha tuvastasime kiiresti, kogu hoone oli omajagu kõnekas ja loomulikult sai hakatud kohe keerulisemaid kohti vaatama sest nii nähtavat kohta ei oska ju kohe mõeldagi. Järgmises läks eriti kiirelt rohkem kulus aega kohale jalutamiseks, aga ilm oli jälle suurepärane ja mis sa hing ikka ihkad kui mõnusat hommikust jalutuskäiku. Logi kiirelt kirja ja järgmiseid aardeid ja Vormsit avastama. Tänud peitjale.

Vormsi geo-rattaretk 2017.

Leitud. Tänud!

Pärast Rumpot võtsime suuna saare idaosa poole, hoides silmad lahti erinevate mõistatusaarete võimalike asukohtade suhtes. Mingil hetkel tekkis juba kahtlus, et oleme sellest kadunud hiilgusest mööda sõitnud, aga õnneks see siiski nii polnud. Aarde alguspunkt paiknes täitsa loogilises kohas, nii et hakkasime aga otsima. Kui mingil hetkel tahtiski tekkida kahtlus, et äkki ikka pole õige, siis logide lugemine hajutas selle kohe. Uskumatult kaua läks seal ikka ja uskumatult pimedad olime ja ainult ühes idees kogu aeg kinni. Koordinaadi leidmisel saime vaid tõdeda, et ka lõpp kisub loogilisse kohta. Nii me siis sinnapoole suundusimegi. Õnneks pääses ilma erilise võsa ja muu kraamita ligi. Võtsin aardest ka ränduri kaasa. Aitäh!

Aare sai leitud mõistliku ajaga, enne viimasele praamile minekut sai veel väike "sealiha-konservi-lõuna" tehtud.

Kodus oli teele jääv õige koht üle vaadatud ja suundusime nulli. Hiilgus oli jätkuvalt veel püsti mis pani imestama. Stendi peal olev vana pildi pealt näis see sama lagunenud. Ainus erinevus oli, et aknad ees. Ahjukolde ümbrus oli üllatavalt suur. Ahi ulatas pea igasse tuppa. Kaupo hüüdis mind üks hetk juhiseid vaatama. Nüüd edasi järgnevas kohas oli jälle huvitav paik. Rajad viisid ilusti õigesse kohta. Kaupol oli au ka siin õiges kohas karbiga kolistama hakata. Aitäh!

Kaupo jaoks oli see saare viimaseks aardeks. Viisin ta sadamasse päeva viimase praami peale aga ise otsustasin jääda ööseks, et otsida veel leidmata aardeid.

Bussipeatus? Ei, sipelgate kodu

Sõitsin sadamast vähe kaugemale ja peatusin, et mõelda edasiste plaanide üle. Viskasin pilgu geopeituse kaardile, lugesin ühe lähema aarde kirjeldust, vaatasin auto aknast välja - see siin ongi vist? Jah, peale mõningast otsimist sain ka edasise info ja natuke hiljem leidsin ka aarde. Tänan!

Meie teistkordne saarekülastus, millest jäi väga halb mälestus ja tunne, et siia saarele ei taha enam iialgi tagasi tulla... :(
Aarde eest tänud!

Jälle üks otsimisi, kus saad endale öelda häbihäbi. Olime tegelikult juba eelmisel õhtul siin otsimas ja ei leidnud. Kuipaljukohti me seal läbi vaatasime. Lõime käega ja suundusime ööbima. Muretsesime endale ühe vihje ja sellega oli järgmisel hommikul leid kiire tulema. Lõppaardeni viis juba rada ja kardetud madusid me õnneks ei kohanud.

Selle aarde leidmisele suuri panuseid ei pannud. Kui esimesest punktist oli aarde asukoht teada saadud, mõtlesime ainult eemalt vaadata. Logiteated valmistasid meid ette paksuks võsaks ja tigedateks putukateks ning olime kindlad, et meie lahtised jalanõud ja lühikesed riided jätavad meid hätta. Vist oleme karastunud, sest lõpp oli peaaegu drive-in.

Selle aarde puhul oli äge see, et oleme juba ei tea mitmendat korda Vormsil ja ikka veel satume uutele radadele. Suured tänud peitjale.

 1 

Seda maja olen ma juba aastaid külastanud Vormsil käies, kuid alles nüüd tegime aarde :) Mõnus nostalgia tuli majja sisse astudes :)

Küttekolle ei tahtnud algul kohe kuidagi infot aarde kohta paljastada. Uurisin ka oletatavas teise küttekolde asukohast. Eriti põhjalikult lugesin laes olevaid ajalehti. Peale tunnist otsimist õnnestus nägijaks saada peale lisavihje küsimist. Lõppaardega läks juba kiirelt, seal piisas vaid kohaleminemist.

Kiire leid.

Möödasõidul kiire leid, tänud.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Hullult lahe maja, olen sealt korduvalt mööda sõitnud ja tahtnud minna külastama, nüüd oli veel rohkem põhjust. Ja lõpppunktis ka ei saanud päris täpselt aru, kus see aare olla võiks. Aga ühel hetkel geosilm nägi seda, mida oli vaja näha, ebaloogiliselt varisenud kivisid ja nii ma end õnnelikuks tegingi.

Õnneks vaatasime alguses õige pilguga ja leidsime koordinaadid ruttu. Lõpus läks natuke kauem, aga siiski võib öelda, et aare tuli loogilisest kohast välja. Tänud!

Leitud

Minul oli küsimus, kas see oli mõistatusaare või multi aga kuna nende vahele raske piiri tõmmata, siis polegi oluline. Põnev oli ja sai tutvutud saare otsaga, kuhu poleks muidu jõudnudki.

Leitud.

2797.

Selle aarde juures saime siis ka natuke otsimisrõõmu. Nulli saime ikka poleerida mõnuga. Mina olin ikka päris korralikult tahmane ja tolmune. Jõudsin otsingutega lausa pööningule, sealt leidsin endale "armsa" kaaslase, kes meiega terve reisi kaasa tegi. Lõpuks kui kõik kohad olid läbi otsitud, tuli kellegi mõte logisid lugeda ja nüüd jõudis kohale, et me otsisime hoopis valet asja. Peale seda avanesid mu silmad ja tuli ka otsitav nähtavale. Lõpus näitas mu telefon algul ikka kõige tihedamasse võssa ja seal käis ühel hetkel üks pauk, siis raks ja mu silmist lõi tuld välja. Olin jooksnud mingi oksa otsa. Nüüd kui linnas tuttavaid näen, siis küsitakase, kellega sa kakelnud oled või oled sa näoga maad kündmas käinud. Õnneks olid Svenil silmad peas ja sai ka ilusti logitud. Tänud tänud.

Naeratav uus söber.

Oletatava koha olin juba kodus välja raalinud ning nii me seda koldeümbrust vaatama siirdusime. Küll aga oli üllatus suur, kui pikema otsimise peale hoopis teist laadi aardevihje välja ilmus. Lõpp ei olnud tore, kohe üldse ei olnud. Vastik võsa ja sääsed ja puugid jne. Pikem ragistamine lõppes, kui Sven aarde leidis. Jumal tänatud, rohkem siia ei tule!

Vormsi 5. Jutal oli eeltöö tehtud ja õige objekt leitud. Asusime siis vihjele sobivat kohta uurima. Tühjus, ei miskit. Siis vaatasime ka uuesti peitjat, kirjeldust ja logisid. Siis selgus, et valet asja otsime. Kohe kui aimasime ära,millega tegu, nägi Janar ka õiget kohta. Egas midagi, täitsa Timix juu. Läksime siis õiget asja uurima. Esimene tõsine teekonna uurimine. Kuidas küll läheneda? Ikka läbi heina ja siis võssa. Peale suurt otsimist Sven leidis. Juhuu. Tänan peitjat.

Peale sadamakandi aarete vallutamist läksime seda jahtima. Nägime teel vahvat sipelgate kodu. Vahepunkt oli nii avalik, et geopeitur ei oska sinna vaadatagi, enne piilusime varjatumaid peidukaid. Lõpp oli igati loogiline, ainult maastiku raskus ei tundunud kattuvat, väga võsane oli. Aitäh aarde eest!

 1 

Selle aarde olid Liis ja Madis juba eelmisel saare külastusel leidnud, nii saimegi otsida kolmekesi. Esimeses punktis olime Mihkliga üsna pimedusega löödud ning Mariann itsitas, et kuidas me nii ilmselget asja ei näe. Eks saime meiegi siis nägijaks ja suundusime edasi lõppu. Ka siin saime veidi enne tiirutada, kui õige asi näppu jäi. Tänan, oli vahva aare!

Mingi täpp oli kodus kaardile kantud ja see osutuski õigeks kohaks. Saime nats pimesikutada, enne kui Mariann õiget asja märkas. Lõpp oli huvitavas kohas. Aitäh!

See vana hiilgus on ikka väga lagunenud,ja juba ohtlikus olukorras, aga sellest hoolimata, sai kõik leitud- ja edasine leid polnud enam probleem. :)

Tänane esimene. Alguses oli esimene punn kahe silma vahel. Mingil ajal sain nägijaks ja lõpu vormistamisega probleeme ei esinenud. Aitäh!

Pärast remonti

Leitud. V: roheline draakon, J: nööbid, Frozeni märk, käevõru ja lepatriinudega mini-pesupulgad.

Hiilguse leimine oli lihtne,aga sealt andmete kogumine pimedas võttis palju aega.oli juba loobumismõte kui lambivihk õige koha peale sattus.Tänud peitjale!

Leo leidis alguse ja mina lõpu. Aitäh!

Siin suutsin ise ikka üksjagu pimesikutada. Imbi oli see, kellele vajalikud numbrid peagi silma jäid. Lõpus läks ka mõni minut aega, enne kui karp silma jäi. Tänud!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Esimeses punktis läks tänu Marise logile ruttu, teises ragistasin päris korralikult võsas enne kui karp näppu jäi. Aitäh!

Jälle plaaniväline aare. Esimeses punktis läks üsna ruttu, teises veidi kauem, huvitavad kohad mõlemad. Aitäh!

Vormsi puhtaks 26/26! Mõeldud tehtud. Suurim tänu Tunk-ile.

 1 

Saare viimane aare oli jäänud hämarduvasse õhtusse. Aega praamini veel õnneks oli ja nii me hiilguse juurde jõudsime. Varustasime end lampidega ja sukeldusime kolde ümbrusega tutvuma. Mnjaa, mulle tundub, et tegime selle vidinaga väga põhjalikult tutvust, B tahtis K ahju ka ajada, tõi juba matigi valmis, et oleks pehmem pugeda... Leidsin väga põnevaid srifte, aga no mitte ei meenutanud need seda mida vaja oleks olnud, vähemalt nii tundus. Operaator näitas lambivihuga suunda ja muudkui õpetas, vaadake sinna, näppige seda... kuni kadus kuhugi ja no otse loomulikult siis nägin seda mida olime otsinud. Edasi oli tiba märg astumine, sest hiilguses viibimise ajal olid taevaluugid avanenud ja märga valati meile ikka korralikult kaela. Kadunud hiilgus ootas meid kurvalt ja sirutas oma "kondised käed" meie poole, neid eemale lükates jõudsime varanduseni ja peale logismist hakkas A kilkama, sest need "kondised käed" haakisid ikka korralikult end tema külge ja ei soovinud, et ta lahkuks. Õnneks saime kõik sealt kadudeta minema, saar sai seekord roheliseks värvitud, kuigi tundub, et ühte kohta oleks pidanud ikka kontrollima, nii ahvatlev koht aarde jaoks oli lihtsalt ;).
Tänud peitjale!

Timixilikult kole asi. Aga nüüd on toas tolm pühitud ja ämblikuvõrgud kokku korjatud. Tehtud!

Tegelikult ega tõsiselt ei otsinudki. Praamini oli vaid 20 minutit, kui hiilguse leidsime. Küttekolde leidsime ka, kuid sellega meie otsingud piirdusid, sest lapsi sinna ligi lasta me ei julenud ja ega ise endalgi väga turvaline see tunne ei olnud. Lisaks olid küttekolde vahetus läheduses hiljutised pidutsemise ja ka vandaalitsemise jäljed, mis väga selges keeles soovitasid meil siit lahkuda. Seda me ka tegime, 2 aaret oli veel plaanis enne praami üle vaadata.

 2 

Kui "Kas paistab?" kenasti paistis, siis ka hääbuv hiilgus andis meile end esimese hääbumisega kätte. Kõrval bussipeatuses on huvitav sümbioos loodusest ja inimese loodust. Kolde ümbrus sai päris selgeks - nii sisu, ümbrus lähemalt kui ka kaugemalt. Päris huvitavaid vidinaid on seal elamises siiani, uudistamist jagub. Peale üle keskmise kestusega otsinguid, kohati ka üsna ebamugavates paikades, avastasin täitsa peitmata vahepunkti. Pagan! Küllap annavad geopeiturid hiilguse hääbumisse oma panuse. Loodetavasti siin üks päev ise keegi ei hääbu.
Lõpus oli hiilgust veelgi vähem. Ka aaret ei paistnud algul kuskilt, kuigi peitmisviis võis ju aimatav olla. Kui olin end pisikesex timixix mõelnud, tuli ka leid ära. Vahva vanakool nagu muiste :-)
Aare ja kõik selle komponendi oli OK korras. Tänud Tanelile ka saare hääbuvat hiilgust kuvamast. Õnneks leidsime Vormsilt rohkelt ka kenamaid ja looduslikemaid paiku, isegi tänu samale peitjale.

Inimese loodu ja looduse kooslus

Meie Vormsi-roheliseks tuuri esimene aare. Hiilgus oli tõesti vaid aimatav, aga väga põnev. Koldeümbrus oli huvitav, aga paraku mitte nii huvitav kui ootasime. Lõpppunktis oli ka põnev - hiired ja nastikud olid ilusti kodus ja aare oli ka kodus. Ilus algus päevale, tänan!

Meie geo-nädalalõpu esimene. Kõik alates praamile saamisest (seal saime ka FTF-i)oli suurepärane: ilm, seltskond ja hiilgus ise. Kondasime ringi ja uurisime tapeedijuppe ja muid detaile. Mehed sattusid meile arusaamatult vaimustusse mingitest vanadest rehvidest ja veel mingitest vidinatest. Lõpuks tuli kellelegi meelde, et sellel aardel oli veel üks punkt. Seal oli leid kiire. Oma üllatuseks sain teda, et Vormsil oli kunagi 2 mõisa, kuigi ega see üks nii väga suur polnudki. Täname juhatamast!

Tuuri "Vormsi roheliseks" esimene aare. Kõik sujus, mõtisklesime vana maja detailide ja suuruse üle, järgi uurides selgus, et see oli enne sõda siiski ainult elumajaks ehitatud. Vägev ikka, me mõtlesime, et koolimaja vähemalt!

Leitud

 1 

Tegelikult ei ole see üldse sobiv aare esimesena Vormsil võtmiseks, annab sootuks vale tooni asjadele. Aga kuna eelmised aarded olid mugude poolt hõivatud, pidime alustama siit. Hiilguse leidmisega probleeme polnud, see on vana tuttav. Kolle oli ka selgelt äratuntav. Aga siis hakkas tekkima tunne, et see timix, kes siin peidab, on hoopis mingi teine timix, natukene ebatäpsem oma sõnastuses ja tunnetab saare biiti tiba teisiti. Kolde ümbrus oli tegelikult tõeliselt huvitav - palju neid kohti siis ikka on, kus tapeedikitide alt tulevad välja ingliskeelsed ajalehed või saksakeelsed erakirjad. See teine timix olekski ilmselt koordinaadi mõnesse sellisesse erakirja pannud. Õnneks ei, lõpuks andsid numbrid ka ennast kätte. Lõpp - najaa, hästi põldmarjane praegusel aastaajal, Mamm sai oma vitamiinilaksu kätte, kuni ma seal sobrasin, liiga hästi oli kuhi taastatud. Aitüma ikka, detalid olid tõsiselt huvitavad.

 3 

Jõudsin kuhugi. Ise ka ei teadnud kuhu. Miskit siin nagu oli. Mitte veel kadunud, küll aga teel sinnapoole. Igaks juhuks läksin sisse vaatama, kuidas seal hiilgusega lood on. Mingeid märke leidsin sellestki. Küttekolde kah. Ümbrus minuga algselt ei kõnelenud, aga siis hakkasin vaikselt nägema. Üht koma teist. Tundus huvitav. Tegin pilte ja näppisin siit-sealt veidike. Aeg läks. Huvitav hakkas otsa saama ning kahtlus puges põue, et äkki otsin kadunud hiilgust valest kohast. Selle kahtluse hajutas aga peatselt üks puutetundliku logile lisatud pilt. Pöördusin kolde juurde tagasi ja saingi targaks. Lõpus läks kiirelt. Aitäh, omamoodi täitsa põnev oli.

Loojanguvärvid Söderby väljadel

Paras tüng on ikka see esimene punkt :D

Otsisime ogaraks ennast kuni lõpuks silmad pähe kasvasid. Edasi ei olnud muud kui lõppu sõita ja aare üles otsida.

Aitäh, olin kohta varem ainult tee pealt näinud, aga kolamas sees ei olnud käinud.

 1 

Otsisime kogu tee pinevalt kadunud hiilgust, et ei tea, äkki on lopsaka looduse varjus ja jääb märkamata. Ei jäänud :)

Sees oli päris põnev, suure tahtmisega oleks äkki isegi veel taastamiskõlblik. Küttekoldega läks ikka uskumatult kaua aega, iga kivike ja ajalehenurk tuli läbi näppida, aga ei midagi. Endal juba kõrvad tahmased lõõridesse sissepiilumisest. Levi oli ainult ühe akna all ja üritasin logidest mingit lisavihjet kätte saada, kui järsku Rudolf asja ära tabas. Uskumatu, kui pime võib olla.

Lõpus oli kesksuvine lopsakas loodus maastiku raskusastet tubli pügala võrra tõstnud. Kuna mina olin lähemal, sain ka ragistamas käia. Aare korras ja mõlemad punktid leitavad. Aitäh, mulle väga meeldis!

Ei leidnud.

Sai oma 20minutit hiilgust uuritud, aga nüüd logisid lugedes tundub, et otsisime valesid asju. Eks kui kunagi Vormsile jälle satub siis kontrollime seda uut teooriat. Tänud peitjale.

 3 

Sõitsime 23.07 Norrby'st tulles Sviby'sse ja suunasime pilgud vasakule. Tekkis teatav kahtlus, kuid kuna Rumpo ootas, siis otsustasime jätta selle aarde äramineku päeva hommikusse. Pealegi saime tänu sellele sõita raja läbi nii nagu peitja oli seda mõelnud. Käisime uurimas ja meie kahtlused kandsid peagi vilja, küttekolle lausa pasundas. Korra ma isegi kahtlesin, et plätudega nii kõrge rohu sisse, aga no aare vajas logimist ju. Kindlasti oli see õige koht, sest metsmaasikate lehti oli seal hulgim, kuid marjad ju sõi Laur kõik ära :D Leidsime ühe pesa, mis meie meelest oleks sobinud ideaalselt konteinerile, kuid paraku oli see peidukas tühi. Mingil hetkel loobusime. Seda, et ma kardan konnasid, seda teavad kõik, kes on mu logisid lugenud. Ma kardan ka rästikuid, kuid seda ma pole vist veel maininud? Nüüd on see võimalus.Ja siis teatas Erki, et tema läheb ees, sest muidu astume me rästikule peale. Tema oli teda juba tulles silmanud. Päevitas päikse käes keras, aga päriselt, see ei olnud meeldiv vaatepilt, sest hirmul on suured silmad ja korraga tundus, et kindlasti on sel rästikul veel ema, isa, vanaema, vanaisa, tädid, onud, mees, lapsed, jne Südame värisedes jõudsime taas autoni. Kulunud oli Hullost alates selleks ajaks tund. Käisime kiirelt Hosby rannast läbi ja suundusime telki langetama. Aitäh ;) - hiilgused olid toredad, kuid ilmselt ei soovi me seda uuesti läbi teha. Vähemasti ilma kummikuteta.

Korralikult turvatud aare.

 2 

Vormsi roheliseks 3/22. Selles kadunud hiilguses saime ringi tuustida omajagu… Ma jõudsin vahepeal juba maja teise otsa oma piltide tegemisega ja ilmselt see andis siis ahju ümbrusele hoopis sobivama aura, sest varsti peale seda Laur juba hõikaski, et tal numbrid nüüd igatahes käes. Lõpu hiilgus oli veel rohkem kadunud kui alguse oma, aga see-eest karp ilmutas ennast siin preemiaks kiiresti :).

 1 

Õnneks saarel ei tohi kiiresti ringi sõita, niiet polnud ohtu, et hiilgusest lihtsalt mööda kihutame :) Esimene kahtlane hoone osutus õnneks ka õigeks. Tulekollet sai uuritud ikka päris põhjalikult...kohe pääääris põhjalikult :) Siis sai uuritud ka lage, seal oli päris palju huvitavaid ajalehti. Kõik kohad uuritud, uurisime veel ja lõpuks saime ka targemaks. Edasine oli juba lihtne...või noh, natuke lihtsam :) Mina uurisin ikka valesid kohti ja korjasin maasikaid ja Maris käis otsis vahepeal aarde üles. Igatahes tänud juhatamast :)

Juba hakkas kell tiksuma viimaseid minuteid laevale minekuks. Me ei tea, kas olime õiges kohas ja kas otsisime õigeid asju, seekord leidmata see jäi.

Miki ja Merle

Hiilguse leidsime lihtsalt, aga küttekolle tõrkus rääkimast, mida vaja. Lõpuks pika piiramise tulemusena saime jutule. Väga jutukaks osutus aga geomaantee. Tänud aarde eest.

Sõitsime küll marsruuti tagurpidi, aga kahjuks ei õnnestunud õiget asja õigel ajal märgata. Tagantjärgi küll tagaistmelt kostus, et seal ju oli... Aga siis oli juba hilja...

FTF kell 10:00. Kadunud hiilguse leidsin kenasti, aga ei saanud kohe aru, mida ma sealt ahju juurest otsima pean. Lõpuks avastasin midagi ja sain edasi liikuda. Lõpp oli täitsa loogilises kohas. Kirja läks esmaleid.