Vaatleja VII

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Koht jääb avatuks uutele ideedele.

Kes soovib, võib selle aarde endale adopteerida. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

See oli meie esimene kokkupuude Vaatleja seeriaga ja seetõttu võttis leidmine omajagu aega. Väga hea peidukas. Peab lihtsalt nägema detaile ja natuke julgust ka olema.

Tore leid, aitäh!

Koht kus on korduvalt käidud, kuna see koht meie perele meeldib siis otsustasin, et oma sajanda leiu märgin just siia. Vaatleja kohane aare, tuli kiirelt. Tänud

Kui juba enne "vaatlejaga" kokkupuuteid olnud, siis on leid ka kiire tulema... Kõik kohad vett silmini ja rohkemgi täis... Ilus koht looduse nautimiseks... Aitäh geokrahvile!

Võttis ikka aega enne kui silmad õigesse kohta jõudsid. Tänud peitjale!

Tulime kohale ja meie taga olid ka kohe mugud, kes jäid nulli nokitsema. Otsustasime siis senikaua minna ja võtta ära teise aarde mis seal samas. Tulles tagasi oli tornis juba oma 10 mugu ning ei tundunud, et kavatsevad liikuda. Minu teine pool ei kannatanud oodata ja pidin lahkuma logimata.

Ootasime autos kuni paduvihm lõpeb. Pärast oli torn muidugi libe. Aitäh!

See oli päris paras pähkel, aega läks aga asja sai ikka lõpuks, leitud ja logitud. Aitäh peitjale!

Võttis ikka üsna tükk aega enne kui nägijaks saime. Otsisime, logisime logisid, tegime pilti ja otsisime veel - leitud nii saigi.
Exel sai nüüd 100 logitud aardekülastust täis, omal ajal võttis mul selle saavutamine mitu aastat. Ootasin millegipärast pikemat matkarada aga kirjelduseski kirjas, et üsna tilluke see rada on. Siit jalutasime edasi Parika järve aarde juurde. Aitäh!

Kohe alguses sai õiget asja märgatud aga ei pidanud seda millekski. Otsisin mujalt aga ühel hetkel, kui muud asjad otsa said, jõudsin ikka õigeni. Mõnus teostus ja ilus koht, suur tänu

Väike jalutuskäik ja väike tore torn. Natuke ronimist, natuke vaadet, natuke ronimist ja natuke logimist. Tänud!

Esimese valuga sai mööda sõidetud, kuid siis väike tagasipööre ja auto jäi väravasse. Tornist avanes kena vaade ja Anna tarkusele varasematest logidest sai konteiner hõlpsalt tuvastatud. Sai ka tehtud pettemanöövreid, et kohe samal päeval järgneval nõnda lihtne ei oleks. Aardekarbi pesasse olid sääsed või mingid muud väga sarnased putukad talvitumas... Tänud!

Pean siin taas tsiteerima Nublut: "Ai sa oled hull, aga ai, sa oled hea!" Täpselt nii ma sellest aardest mõtlesin kohapeal. Tavalisele inimesele poleks selles midagi hullu, aga mina nimelt kardan väga kõrgust. Varem on olnud mul tore kaasteeline, kes need torniasjad ära ajas, aga nüüd pidin ikka ise ronima. Hakkama sain ja olen enda üle uhke. Torn oli õnneks esimeseks täitsa oma käega torniaardeks hea jurakas. Inimese suurim vaenlane on ikka tema ise. Aitäh elamuse ja enesearengu eest!

Kiire leid, tõenäoliselt tänu sarnasusele (vähemalt) ühe teise Vaatleja aardega.

Eilse geotuuri põhieesmärk, matk Mädajärve aardeni tehtud, hakkasime öömajale mõtlema. Varasemalt oli läbi käinud mõte, et pärast mädamudas sumpamist peaks ehk leidma koha, kus end sooja veega pesta saab, et järmisel hommikul võõrad inimesed tsivilisatsioonis meist kaarega mööda ei käiks. Kuna enda arvates me siiski väga hullult ei haisenudki ja aeg oli hiline, leidis Karl kiire otsinguga meile kõigile sobiva rabatorni, kus magamiskotid maha laotada. Kohale jõudsime pimedas, haisvad riided poetasime põõsa alla kuivama ja nautisime oma tänast magamistuba. Muljetasime geoteemadel kuni väsimus võimust võttis. Aarde otsimise jätsime hommikuks. Kolmekesi asusime agaralt peidukat tuvastama, neljas jäi pealtnäha passiivseks, aga järgmisel hetkel hõikas just tema, et näe siin ju! Väga mõnus ööbimiskoht.

Siia saaksin tegelikult lisada kuupäevad 31.07-02.08 või panna hoopis isegi 3 logi. Pressin kõik siia ühte logisse ära.

Pärast Mädajärve külastamist ei olnud meil ööbimiskohta. Ise olin plaaninud Viljandis mugava inimese kombel magada, et saaks ennast puhtaks küürida jne. Kuna kell oli nii palju juba, siis tuli improviseerida. Tulemuseks sai Vaatleja VII torn. See, et tornini viis Eesti kõigel lühem matkarada oli suurepäraseks boonuseks. Chillisime nii mõnegi tunni ööpimeduses kuniks silm kinni vajus. Öömajaks on üsna suurepärane koht, sest päike ei hakka torni paistma, vaid liigub täpselt mööda puudetagust. Hommikul ühe esimese asjana otsisime aarde üles. Aarde leidis üles kõige hilisem ärkaja. Panime nimed kirja, pidasime maha hommikusöögi ja võiski päeva alustatuks lugeda.

Kuna see koht jättis positiivse mulje, siis otsustain ka teisel ööl üksinda siia tagasi tulla. Sel korral mõtlesin ka järveni jalutada aga teatud maalt läks niivõrd niiskeks, et minu goretexide taluvuspiir hakkas pärale jõudma. Et oleks millega ka järgmine päev matkata, siis pöörasin otsa ümber. Täiesti üksinda tornis siiski ei olnud. Kolmeks tunniks tulid ühed noored alumisele korrusele veini jooma ja vesipiipu tegema. Veidi hiljem tulid ühed noored veel vaadet piiluma ja uurima, et kas siin kuskil oleks veel kohti kus olla. Jagasin oma teadmisi ja nad lahkusid. Kui päike juba tunnikese loojunud olekus olnud oli, jäeti torn täielikult mulle ja peagi oligi aeg kerra ära tõmmata.

Nüüd kolmanda päeva hommikul ei viitsi kohe üldse siit ära minna. Proovin elimineerida logivõlga ja tunnen ennast äärmiselt mugavalt siin istudes.

Peitjale aitäh Vaatleja eest!

Leitud ja logitud.

Leitud.

Leidsime!!!! Arutasimegi kui hea oli keerukam otsimine, sai nii mitmedki lisapilgud vaatenautimiseks suunata. Äkki peaks ära mainima, et otsides polte ei keeraks-logistaks?! Et ei tekkiks sellist suurt õnnetuse-maigulist geokuhja (kokku kukkunud vaatetorni näol). Me ju ka katsusime poldid läbi ja üsna mitmed logisesid....

Siis kui mina torni konstruktsiooni ükikasjdega tutvusin, võttis Silja riiulist. Elementarno dr. Watson.

Kaua otsisin, käisin vahepeal Parika järve aaret otsimas ja kui tagasi tulin läksin uuele ringile. Ja siis ta silma jäi. Tänud.

Hmmmm :D väga hea teostus!! Kuigi minusugusel oleks see sinna riiulisse jäänudki ja seetõttu hindan omalt poolt maastikku kõvemaks. Lõpuks leitud, logitud :)

Ma vist võin kannatlikkuse musternäide selle aarde juures olla. Olen selle karbi kõrval vist vähemalt korda 6 olnud, peidukat näinud, korra isegi näpuga katsunud, kuid logiraamatuni jõuda pole tahtnud. Lihtsalt nii tore oli teda seal aegajalt vaatamas käia, kohvi või teed juua, tornis piknikku pidada ja nentida, et käeulatuses ta ju on, aga ma ju ei pea teda veel ära logima. Kiiret pole.

Nüüd aga hakkas juba ebaviisakas peitja suhtes tunduma. Nii saigi lõpuks siia nimi kirja. Teel Põltsamaalt kodu poole ta ju ette taas jäi.

Järvel oli veel jääkaas peal, kuid kuskilt kostis luikede kisa. Ehk oli neil ka lombike vaba vett. Silm nii kaugele ei seletanud... Päike oli juba loojunud, pimedaks hakkas minema.

Aitäh! Täiesti GK kaubamärgiga aare. :)

Napp kuu aega enne selle aarde avaldumist kohtusime peitjaga ning suurema geoseltskonnaga just siin, et veeta paar tunnikest ühiselt retkel ümber Parika järve. Osaliselt ka üle järve matkamine muutis elamuse veelgi värvikamaks. Juba toona avaldasid mitmed arvamust, et paik tundub igati paslik Vaatleja seeria jätkamiseks. Nad ei eksinud :o)

Aarde kohta võiks öelda klassika, parimas mõttes. Ka vaatlemine on alati meeldiv, niisugustes kohtades teen seda alati niisamagi. Koos aardega on muidugi topeltmeeldiv, aitäh!

Varasemalt oleme riiulist leidnud, kuid täna see ei õnnestunud. Leidsime justkui sobiva riiuli, aga kätte me seda ei saanud. Teinekord jälle.

Pärast Mädajärvede ja Päkapiku-Päikesekiire seiklusi otsustasime enne proviandi ampsamist ja pikemale retkele asumist lähemad aarded üles otsida.Seni, kuni Heldur tuuseldas lumes mul varem leitud Parika järve aaret taga ajades, seadsin mina sammud tal leitud Vaatleja VII poole. Kõndisin ikka üles ja alla, üles ja alla, seadsin juba piknikugi ülemisele astmele püsti, et Heldurilt väikegi vihje välja meelitada. Pisikese infokillu siis ikka sain ja see oli suurelt abiks. Teed limpsides ja võileiba nosides oli mõnus ja ilus päikeses sätendavat lumist järve vaadata. Aitäh toredasse kohta kutsumast, nüüd siis järvele!

Ühiselt leitud.