Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Suur kiva on selline lihtne, mõtlemata küll hakkama ei saa, kuid päris Einstein ei pea ka olema. Tegu on siis ühe suure kivi ja selle ümbrusega. Lühidalt on tegu rändrahnuga, mis on kõigile kohalikele tuttav. See on paljude tervisesportlaste sihtkoht jne. Eks wikipeedia ole kõigile avatud ja sealt leiate meelepärast lisa. Nii aardest: XFKIFFEFA,BWY5BIBHEH4,FW. Kodus pole miskit mõelda, lahendus sünnib kohapeal ja suht kärmelt. Paks lumi võib tekitada raskusi, aga muu ei tohiks olla takistuseks. Kui vidin käes, siis keera kruvid lahti, muidu ei saa.
Mõnusat mängu!
Vihje: Alustuseks tuleb augud õigeks sobitada ja siis hakkab asi lendama.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://et.m.wikipedia.org/wiki/Paralepa_r%C3%A4ndrahn
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 30/132 |
Aarde sildid:
lahe_teostus (7), välimõistatus (5), soovitan (4), lumega_raske (4), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC69430
Logiteadete statistika:
69 (95,8%)
3
3
0
1
0
0
Kokku: 76
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2020.
Teisel külastuskorral jäi geokuhi silma, abivahend sai kõdust ära puhastatud. Veidike uurimist ja õiged numbrid käes edasiminekuks. Lõpus tundus, et aardekarp kadunud. Logid andsid siiski lootust ja varsti sai nime kirja panna. Tänud huvitava aarde eest
Lõpupunkti koordinaat oli juba aasta aeg olemas, täna sai siis lõpuks käidud ja logitud. Aare oli täitsa kuiv ja korras, loodame, et ikka püsib seal, Tänud peitjale!
Suure Kivi juures pea iga aasta käidud, nüüd siis otsustasime ka nullpunktis vidina leida. Lõpppunkt on kurvalt lagedale jäänud, aga vähemalt alles.
Olles lausleitsakus rattaga Riisiperest Haapsallu jõudnud, oli silme ees vaid üks siht - merre hüpata. Paralepa rannas oli õhk 29 ning vesi 25 kraadi, seega vees ligunemine palavusele erilist leevendust ei toonud. Sellegipoolest sai suvitaja geopeiturist võitu ja vedelesin rannas kuni päike hakkas madalale kukkuma. Siis lülitusin uuesti geopeituse lainele ja võtsin lähima aarde ette. Mõnus nokitsemine oli, aitäh! :)
Talumehe kõrtsus kõht täis söödud ja laiskus keres, üks lühike lihtne välimõistatus sobis parajasti geoõhtu jätkuks. Vihjet olime lugenud, kuigi pärast alguskonteineri kättesaamist oli ülesanne niigi selgemast selgem. Kui vihje esimene pool täidetud, siis jäin huviga ootama teises pooles lubatud efekti. Mõnevõrra pettumust valmistavalt ei hakanud see asi tegelikult ikkagi lendama :P Pidime täitsa traditsioonilisel moel ise lõppu minema ja seal logi kirja panema. Mõnusa teostusega asi, aitäh!
Kuna geps jäi seekord kaasa võtmata, siis pidi nulli leidmiseks vähe rohkem tiirutama, aga õnneks umbes viie minutiga sai siiski vidin leitud. Mõistatuse saime kiirelt jooksma ja mõni minut hiljem võiski juba karpi otsima minna. Lõpus tuuseldasime natuke aega telefoni poolt pakutud kohas, aga kuna sealt suurt midagi leida ei olnud, siis vaatasime vähe laiemalt ja nii ta leitud saigi. Tänud peitjale!
Selle aarde oli mu tänane kaaslane juba varem leidnud. Isegi kui ma oleks tahtnud, ei oleks kuidagi olnud võimalik otsimise raskust tema kaela veeretada. Irokas ulatas ainult oma gepsu vajalike koordinaatidega ja lonkis ise tagapool tasakesi mulle järele. No ega esimese raksuga vajalik asi kohe silma küll ei jäänud, kuid hetk hiljem pusisin juba (ja mis seal salata nüüd juba natuke Iroka abiga ka) teise punkti koordinaatide kallal. Lõpp-punkti otsides oli ka Ain pisut üllatunud, sest ümbrus, mida tema nägi siin umbes poolteist aastat tagasi oli tänasel päeval totaalselt teistsugune. See Eestimaa metsade „ümbertöötlemine“ on kohati ikka väga masendav. Kändude vahel koperdades see logi lõpuks kirja saigi. Aitäh!
Kui päeva põhieesmärk oli täidetud asusime jooksvalt ka muud ümbruskonda puhastama. Kaardilugejast Tarmo tõi vist kiuste seda lumega rasket välja kaevama. Visuaalselt ei leidnud me midagi mis meid oleks aidanud lõpu punktile lähemale. Asusime siis erinevaid avausi ja lohke läbi kammima. Õnneks jäi mingi hetk üks geokuhja meenutav kontuur läbi lume silma. Tasapisi hakkasin seda lahti arutama. Peaaegu oleks ka abivahendi rondi pähe kõrvale tõstnud aga käsi tunnetas looduse mõistes liiga ideaalse kujuga elemendi ära ja saime lõpuks hakata ka mõistatuse endaga tegelema. See mis teha oli vaja, sai kohe selgeks. Koostööd tehes saime üsna ruttu loa ka edasi liikumiseks.
Lõpus aga ootas meid ebameeldiv üllatus. Nagu Tarmo pildilt näha, oli siin kõvasti lageraiet tehtud. Liikusime siiski edasi lootuses kasvõi jäänusedki üles korjata. Seekord läks õnneks, karp veel ilusti terve aga pesa oli pilbasteks. Vast uues peidukas ta seal veel püsib mõnda aega, aga tasuks siiski algupärasel kujul taastada.
Lahe vilepill, Tänud.
L6pp punkti maastik on l2binud extreme makeoveri. Tegime karbile ajutise pesa algse koordinaadi l2hedusse.
Silver oli j2llegi roolis ja mina kaardilugeja koha peal. Ennem k2is kll jutust l2bi et see on lumega raske ja skipime, kuid ma ei j2tnud jonni ja ilma et Silver oleks paha ette aimanud suunasin ta otse selle aarde juurde. Nullis tiirutasime jupp aega ringi ja hakkasime peaaegu alla andma, kui Silveril n2gu naerule l2x. Edasi pusisime juba soojas autos ja sealt edasi j2llegi jala. Kui meetrid l6pp punktini hakkasid hakkasid lootustandvalt v2ikeseks muutuma, siis ees oli aga hoopis k6ikke muud kui et lootusrikas vaatepilt. J2lgede j2rgi oli n2ha et siin oli alles hiljuti kohalikku maastikku t2ielikult ymber muudetud. Otsustasime sellegipoolest nulli v2lja minna ja t2pselt nullis lebasid maas ka arvatava aardelaeka killustatud fragmendid. Karp ise oli imekombel kogu selle tuumarynnaku kriimuvabalat yle elanud ja nimed saime siiski kirja. Ysna l2hedale l6ppkoordinaadile tegime aardele ka uue ajutise peiduka. M6te ja teostus on v2ga lahedad ja kindlasti tasuks teda ikka veel elus hoida. Meile v2ga meeldis se vilepillim2ng ja matk. T2nud peitjale
Pool ülesannet sai juba kuu aega tagasi äa lahendatud. neTol korral sai telefoni aku tühjaks. Nüüd siis õnnelik leis. Väga vahva peidukoht
Leidsin üles. Pidin ikka koju kaasa võtma šifri esimesel korral, teine kord veel tagasi minema sest üks number sai valesti kodeeritud. Ja siis juba rõõmsalt lõppaarde poole.
Sai kahel korral käidud. Esmalt toimetasin paari meetri kaugusel, aga asi jäi leidmata. Käisin rannaäärsed aarded läbi ja teist korda leidsin. Kodus seda tõesti lahendada ei saa. Aitäh.
Lahkusime maailmakirjanike linnast Haapsalust, et lõpuks ometi autonina Geojaani poole pöörata. Teele jäi veel aga üks vana võlg, mida lumega ei leidnud teps mitte. PP-paarike sai autos seni iluund nautida. Läksime tuttavasse metsa, mitu minutit ei leidnud midagi kuni siis lõpuks leidsime lumega_üliraske kohast. Alles mõne hetke pärast meenus, et siin ju lisaks kohapealsele vidinale kirjeldust vaja. Tegime, mis vihje käskis ning asi hakkas lendama - nagu lubatud. Lendasime siis meiega otse läbi metsa lõppu. Naasesime inimlikult mööda teed - nagu ikka, kas pole.
Lõpp on kena, ainult kastil miskit pea katki väänatud (püsib veel kinni). Algus ja mõistatus on ka lahedad, ainult et seegi võiks lumega leitav olla. Siis kestaks ka null kauem, hetkel on sellel esimesed niiskusilmingud. Aitäh vahva aarde eest!
Minu hooletuse tõttu saime 2 korda nullis käia aga aare sai leitud.
Praamini oli päris palju aega, seega sai üks aare kavasse võetud. Igati loogiline mõistatus, kartsin hullemat. Kerge jalutuskäik lõppu ja seal paistis aare eemalt silma. Logi kirja ja edasi sadama poole. Aitäh peitmast!
Kirjeldus tundus segane, aga kohapeal oli kõik selgemast selge ja kontroll läks esimesel korral roheliseks. Metsaalune oli väga kutsuv. Aitäh!
Päris lahe nokitsemine. Lõpus leidsime toreda peidiku. Jätsin GC. Tänan!
Kodus ei saanud mõhkugi aru, õnneks kohapeal muutusid asjad selgemaks. Aga siis õnnestus üks väike viga tekitada, mille peale geokontroll ütles „Äkä.“ Kolisime siis autosse ümber kuniks vea üles leidsime ning ega kaua aega läinudki kui olime juba aaret logimas. Aitäh! EVEJ
Väga vahva mõistatus. Suutsime teha esimese hooga väikse vea ja sellepärast ei saanud rohelist tuld. Tegime siis rahulikult kõik uuesti ja saime numbrid kätte. Lõpus oli kõik kiire. Tänud!
Kirjeldust polnud taas eelnevalt lugenud, aga mis ta siis ära ei ole. Nimeks "Suur kivi"? On suur kivi, parkisime otse kõrvale. Nulli lähedusest sikutasin mingi imeliku jublaka välja ja esimene reaktsioon oli, et see küll aare ei ole. Andsin Kaupole uudistamiseks ja tema leidis, et äkki ikka on. Kui kruvi keeratud, hakkas juba looma :)
Viisime riistapuu tagasi ja jalutasime lõppu. Mõnus metsaalune. Ja kassanäe, viisidki saadud numbrid aarde juurde. Mina olin jälle loll ja Kaupo pakkus välja juba tuttava tarkuse. Näe, saimegi logida. Päris vahva aare, aitäh!
Alguses ei osanud midagi teha, aga pärast kruvi keeramist oli kõik lihtne ja loogiline. Tore mõistatus ilusas metsas.
Vurasime väljaarvutatud kohta. Siin oli aga suurem kogunemine. Kõik tegelesid hoogsalt süsivesikute põletamisega. Kes kihutas mootorkelgul metsaluseidpidi ringi ja kes põletas mootoris oma romu salongi soojemaks. Meie põletasime lihastes glükoosi Krebsi tsüklis energiaks ja tiirutasime ümber kivi. Kasutegur eelmainitutel ja meil oli ühtmoodi null. Peatusime ja keerasime lihastes glükoosipõletamise põhiainevahetuse tasemele ja hakkasime lugema. Ühes logis olev info viis arusaamiseni ja sealt edasi oli kõik juba kerge ja kasutegur energiakasutusel tõusis maksimaalse võimaliku tasemeni
Olime põikel georadadelt eemale, aga siiski sättisime tee selle aarde kaudu. Selline tore aare oli, sai soojenduseks autos teed juua, siis näppe keerutada ning lisaks väike jalutuskäik teha. Tänud.
Hiiumaal Kõpu aarde metsonnis ööbimise järel mandril randudes võtsime suuna Haapsalu poole, Suur kiva oli mul esimene otsing, seni sain ainult Marje jälgedes pisihooldada.
Siin oli aimata, et kerge olema ei saa. Hakkasime siis kivi ümbruses otsima - infotahvlilt, lähematelt ja kaugematelt puudelt, maast, kivi juurest, suunaviitadega postidelt, isegi nullist ja selle ümbruses suuri sõõre tehes. Silmasin infotahvlil hulgaliselt auke, mida kangesti õigesti kohakuti paigutada üritasin. Ei midagi. Marje leidis eemal männi küljes puukaunistusi, needki tundusid esiti paljulubavad. Kui aga lähemale jõudsime, ei osanud nende kudumitest küll koordinaate välja võluda. Nulli kandis oli omajagu lund, muud ei miskit. Lähedal oli veel poisikeste onn, aga sealgi oli vaid prügi.
Ühesõnaga, kolmveerand tundi ja ei mitte üks särg. Aga eks tuleb tagasi tulla. Kiva on kõva, suur kiva on ülikõva.
Jajah, tuttav koht. Läksin nulli, et uurida kuidas see lahendus siis seal sünnib, aga ei sündinud midagi ja üldse polnud kedagi sünnitamas. Ja kuna nii lihtne ei saa ju olla, et mõistatuse nullis midagi üldse leida võiks, siis läksin tagasi kivi ümber jalutama, infotahvlit lugema ja mingeid auke otsima jne. Nii see aeg kulus kuniks vajalikud augud leitud. Esimese tulemuseni läks ikka ka veel aega ja gepsu lüües oli see ilmselt kuskil kahekümne seitsmenda puu taga Lahemaa rahvuspargis. Tüüpiline minu puhul. Teine koht oli juba tunduvalt lähemal ja kannatas kohale minna. Pärast kõigi väga ahvatlevate peiduurgaste läbikatsumist jäi karp ka näppu. Aitäh.
Haapsalu ja ümbruskond oli niipalju leidmata aardeid täis, et otsustasime teha lausa kahepäevase retke. See aare meeldis väga, mõnus ülesehitus. Alguses otsisime mõnda aega, siis sattusime õigesse kohta. Veidi käsitööd autos ning jalutasime lõppu. Kõik korras ja kaunis, tänud!
Neil, keda kirjeldus segadusse ajab, soovitaksin seda aaret pigem võtta kui multikat. Mina nii arvasin ja esimese punktiga probleeme ei tekkinud. Koordinaadid kirjas, suundusin edasi, ja siis läks alles jamaks. Mõni meeter aardest seisab paarike ja suudleb. Esimene loogiline mõte on muidugi, et tegu on minu vastu suunatud mugutõrjega, aga see aina kestis ja kestis... Algul passisin puude taga ja lugesin interneti läbi, siis hakkasin terviserajale sobivalt pikemaid tiire jalutama, aga ei, just see mänd oli välja valitud. Igasugu plaane käis peast läbi - lähen kõigutan nende autot, ehk hakkab karjuma? Kui enne olin imestanud, kuidas Ingal selle aarega kaks tundi läks, siis kokkuvõttes läks mul vist kauemgi :) Lõpuks oli õhk puhas ja pärast esimest nõutust tuli ka aare minu koordinaadist 32m kauguselt välja - paistab, et midagi läks esimeses punktis siiski nihu. Meeldejääv otsimine, tänud!
Algpunktis poleks ilmselt pidanud nullis nii kinni olema, kuna abivahendi leidsin mõnevõrra eemalt. Olles selle aga leidnud, läks edasine kiirelt. Koordinaadid käes, läksime lõppu, kus juba eemalt torkas peidukoht silma. Tore leid.
Esimese korraga õnnestus koordinaatidega kuidagi viltu panna aga teisel katsel läks juba libedalt :) tänud peitjale :)
Selgus, mida tegema peab, tuli ruttu. Ometi suutsime mõne sekundise vea sisse teha ja pidime uuesti nulli minema. Lõpuks tuli välja, et olin ikka konteinerist sammu kaugusel juba seisnud.
Lahe teostus ja sobilik jalutus-aare kõigile.
Teisel katsel õnnestus abivahend leida väikese otsimise tulemusena. Abivahendi abil paljastusid koordinaadid kiirelt ja edasi oli juba logimise vaev.
Mõistatust nähes sai kohe selgeks, mida teha vaja. Edasi oli ainult lõppu jalutamise vaev.
Päris hea vaheldus jälle. GPS eksitas lõpus, kuid silmad peas ja kaugele nägemine korras. Tänud peitjale!
Ütleme nii, et kuna aarde kirjeldus ei ole just paljulubav, siis kokkuvõtteks: ei teadnud mida otsida, ei teadnud, kust otsida - tulemuseks ei leidnud mittemidagi!
Kiva oli suur: Loodsin, et kuskil veel mõni, aga leidsime vidina. Nats nihkerdamist ja väike jalutuskäik logimiseks. Täname toreda aarde eest!
Natuke nikerdamist oli aga saime tule roheliseks ja siis juba ka nimed kirja. Meie täname!
Ega väga ei viitsinud vihmases metsas mätaste vahelt abivahendit otsida aga korra sai piilumas käidid ja paneme ausalt mitteleiu kirja.
Sellest kivist olin ma juba varasemast teadlik. Peale mõistatuse lahendamist läks aga üsna pikalt aega geokontrolli roheliseks saamisega. Aitäh!
Esimeses punktis tuli leid peale pisikest tiirutamist. Lahendama suundusime sääskede eest autosse. Kõik sujus suurepäraselt ja peagi saime lõppu suunduda. Lõpus jäi vajalik asi koheselt silma ja avamisega probleeme ei tekkinud. Lahe teostus. Aitäh.
Uhh. Veeresime kadudeta kohale, nägin tee ääres mingit asja - ot kas see ongi see suur kiva vä? Just väisasime Vormsil törtsu suuremaid asju, aga nonde kohta ei öelnud keegi suur. Olgu, kiva suurus varbaga katsutud, aeg metsa mätaste vahele siirduda. Oeh. Oeh. Oeh. Lõpuks näkkas. Mida tolle vidinaga peale hakata, oli selge kohe. Kruttisin ja mudisin teist, kohati on numbrid suurest silitamisest natsa kulunud - siis halastas Inga vidinale. Lõppu läksime suisa autoga. Tuli kiiresti, nagu ette nähtud, Inga hoiatas ühe verejanulise jänese eest, aga see sunnik varitses mind ka, hea et pea eest ära sain. Lõpp tahab ka tuunimist, seal hoiavad mõned asjad valest kohast kinni. Aga muidu polevigaasi, tänud!
Saime esimest punkti ikka tükk-tükk aega otsida. Kui abivahend käes, olid mured murtud - lahendus lennutas meid just õigesse kohta. Mõnus lihtne lahendamine ja lõpp just parajal kaugusel. Tänud
Jõudsin nulli ning enne otsingute alustamist lugesin igaks juhuks esimesena ettejäänud logi, et aimu saada, mis mind ees ootab. Logi tõotas raskeid otsinguid ja eks ta nii läkski - tund aega kühveldasin seal mingi roikaga ringi ja olin juba loobumas, kui juhuslikult mingeid kuuseoksi nägin kohas, mis ei paistnud sinna olevat looduse poolt sattunud. Niiviisi jõudsin abivahendini ja ega sellegagi väga libedalt läinud. Keerutasin seda käes ja juurdlesin, kuidas seal koordinaate saada, kuni aardekirjelduse lahti lõin ja selgus tabas. Nüüd tundus kõik lihtne ja peatselt kõndisin juba aarde suunas. Kohapeal selgus muidugi, et olin ikka mingeid numbreid kirjelduses eiranud, kuid õnneks sain sellele sealsamas lahenduse. Õige koht ei olnud minu saadud nullist kaugel ja juba pusisingi karbi kallal. Ma ei tea, kuidas see süsteem tegelikult peaks töötama, aga kindlasti mitte nii, nagu mul selle avamine käis. Kui kaane lahti sain, kukkus kõigepealt välja karp ja kohe seejärel tabas mind suure matsuga lagipähe mingi plastmassist jänes. Rõngad silme ees logisin ja toppisin siis samamoodi kõik tagasi, nagu oli. Tänud, minule omaselt läks seal kaks tundi ikka ära.
Nädalavahetuse plaanid viisid suvilasse heakorratöid tegema.Mõttes oli ka grillihooajaga alustada,kuid ilm ei soosinud väliköögi tegemist ja tuligi hirmus aardeisu peale :P
Olin ka varem märganud Suure kiva aarde lisandumist Läänemaa aarete perre ja saigi suund tuttava kivi juurde võetud.
Algselt hirmutas küll suur punaste geokontrollide hulk,kuigi peitja oli lubanud,et lahendamiseks ei pea just sündinud Einstein olema.
Õnneks oli mul kaasa rabada oma "Marie Curie" kes erinevalt minust leidis vidina ilma suurema vaevata üles. Edasine oli juba tõesti lihtne - pihtas-põhjas,väike jalutuskäik ja nimed kirja.Aitäh tuttavatele radadele kutsumast! Magnet tahaks miskit tugevamat kahepoolset liimi!
Tänane teekond oli taaskord väga väristav. Nimelt hakkas auto mingi hetk kummalisel kombel värisema ja seda eriti paremates kurvides. A pidas auto kinni, tegi ringi autot raputades ära ja ei saanud targemaks. Kilomeetrite pärast läks asi hullemaks ja siis käis raske kolks ja värin . Kui tõld 90 -st nulli oli jõudnud siis autost väljudes selgus, et esimese ratta külge on jäänud üks polt, seegi selline kulunud ja õnnetu ja ratas ise viltu all. Oi kurja, kuidas siis enne silma ei hakanud kui A rattaid väristas. Meelde tuli aastate tagune sama situatsioon, kusjuures sama ratas, samal pool pealekauba.Egas midagi, seekord polnud mõtet polte otsima minna, lahendasime asja loovalt ja sõitsime edasi. Parkisime auto ja läksime kassirada mööda nulli. Küll siin oli ikka palju hernekeppe ja kratsitud maakamarat. Veidike uurimist ja leidsin otsitava. Edasi läks nii nagu peitja kirjutas ,suht lihtsalt. Ainult et A-le suutsin koordinaadid ...khm, khm teises süsteemis anda. Nii sõitsime loodust avastama...veidi teisemas suunas :P. Seal jalutas üks äärmiselt loodussõbralik mugu, täitsa loodusesse sulanduvate lumivalgete dressidega ;). Kui minu null totaalselt selja taha jäi siis hakkasin piiksuma, et miskit on valesti.Koordinaatide võrdlus näitas, et koordinaadid ongi erinevad, viga tuvastus kiirelt ja siis suundusime sinna õigemasse kohta. Magnet liimist lahti, muidu kõik tiba-toba. Tänud peitjale!
Kui laiskus vaevab sobib enesepettuseks geopeitus hästi. Valisin ühe kollase täpi välja ja uurisin, mis see endast kujutab? Ahaa, kivi vaja leida! Lihtne ju - tegin kaardilt asukoha kindlaks ja sõitu. Mälu järgi kohale jõudmine polnud just raske. Asusin siis otsima, aga mida? Mis ma siit leidma peaksin, mis edasi viiks? Tuiasin kivi läheduses ikka paarkümmend minutit. Päris kaevama ei julgenud hakata, kuigi logides sellele viiteid oli. Igatahes olin suures segaduses, kõik ju leivad, aga mida? Ja kust? Kuidas ma nii rumal ja saamatu saan olla? Vahepeal jõudis juba pimedaks minna. Kas see on üldse õige kivi? Lõpuks siis tuli imelik mõte, et vaataks, kuhu mõistatuse kordinaadid näitavad? Ei, no anna olla! Sammusin kordinaatidele ja edasi läks juba peitja sõnade kohaselt, lennates. Korralik värk ja nimi sai kirja. Aga, kus oli mõistatus? Minu arust ehtne multiaare! Imelik!?
Aardeotsing möödus meil pimeduses, õnneks oli kaasas ka taskulamp. Kivi ei olnud raske leida, aga järgneva leiuga läks natukene aega. Päris huvitav oli kottpimedas metsas liikuda. Aitäh aarde peitjale :)
Kui kivi juurde jõudsime oli juba pime. Müttasime siis natuke ringi, leidsime vajaliku vahendi, lahendasime mõistatuse ning lõppunktist leidsime ka aarde. Täname vahva aarde eest.
Täname vahva teostusega aarde eest! Lõbus asi tehtud.
Aitäh kivi juurde juhatamast! Vahva idee ja teostusega aare ka. Ainuke küsimus tekkis karbi suuruse kohta, mida mina loeks pigem väikeseks. Kaasa võetud nänn nimelt ära ei mahtunud.
Aga siin olime me "gurudest" paremad. Kui nemad väitsid, et ei leidnud peale onni ja kaka midagi - siis meie leidsime küll :) Aga no heakene küll ei hakanud siis kogu rõõmu ära rikkuma ja jätsime sifreeringu asjatundlikematele. Jooksis ka see hämaras metsas üsna ludinal ja probleeme ei tekkinud. Lisaks väike jalutuskäik ja nimed kirja. Jällegi peab kiitma meistrimehi , aga ..... siin tahaks küll lisada, et esimese punkti peitmine sellisel viisil on justkui üle reageerimine. Ei pea mätta alla peitma - vigur läheb rooste ja mulda täis ja otsimine on ka nagu metssiga sügisel kartulipõllus. Aga muidu hea ja tore ja kiitmist väärt. TFTC
Hommikul enne laevale minekut ei õnnestunud abivahendit leida. Õhtul selgus, et olin otsinud täitsa õigest kohast, lihtsalt mitte piisavalt põhjalikult. Koodinaatide kätte saamine raskusi ei valmistanud. Lõppu jõudsime juba kottpimedas, aga õnneks aitasid lambid hädast välja. Aitäh peitjale.
Nullis abivahend mullane. Miks üldse nii äge asi kuskil mätta all peab vedelema? Idee ju tore ja lõpp mõnus. Tänud, tore oli meil ikkagi.
Nullis oli ikka u paarkümmend minutit tuustimist, enne kui õige asjandus näppu jäi. Sellelt saime sifri jooksma ja vajalikud numbrid üsna kiiresti kätte. Lõpp oli juba kordades kiirem. Tänud, täitsa mõnus kontseptsioon. Esimeses punktis olev abivahend vaid veidi mullaga koos ja krigiseb-kragiseb.. aga koordinaadid annab kätte ikkagi.
Mõtlesime ka uut aaret vaatama minna,õnneks ei olnud lund veel liiga palju.Üldiselt mõnus jalutuskäik.Tänud peitjale.
Õhtul sai leitud koordinaadid mis roheliseks ei läinud, kontrollimise jätsin hommikuks. Ja oh kena pühapäeva! oligi seal.
Otsustasime aasta alguses pisikese georetke teha. Seltskonnaga vedas, tore aare, tänan peitjat!
Täpselt ennem praamilt mahatulekut hakkasid autosolijatel telefonid lõugama uue aarde tekkimise tõttu. Üllatunud olid kõik kui koordinaat näitas vaid mõne kilomeetri kaugusele. Sõitsime suure kiva juurde ja läksime metsa. Oi kui kaua me otsisime ja mis imeaukudest me koordinaate proovisime välja võluda. Külm tappis suht kiiresti minu telefoni aku ära, mis tähendas, et jäin ilma oma valgusallikast. Seetõttu ei olnud minust enam suurt kasu ja mängisin sõna otseses mõttes pimesikku. Autos sain telefoni 2 korda laadida 20% peale ja uuesti suunduda appi. Mõlemal korral aga viie minuti möödudes viskas järjekordselt pildi taskusse. Enamus ajast ma olin infosulus. Kui aga nägin, et valgusvihud metsas on paigale jäänud, siis läksin uurima olukorda. Ajude ragistamine käis miks punkt nii kaugel, prooviti erinevaid geokontrolle aga asjatult. Edasi jätkati lahendamist autos, kus jõuti koostöös peitjaga mõne defekti juurde. Kui gepsu sai õige koordinaat, siis oli juba mõnus väike jalutuskäik nulli. Tänud!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Mandrile jõudes avaldus uus aare ja muidugi tuli kohe otsima minna. :) Ütlen ausalt väga tore ei olnud. Õues oli hullult külm ja pime. Täpselt ei tea ka mida otsima peab. Aarde kirjeldust muudetakse mitu korda jne. Lõpuks hakkas asi arenema ja natuke hiljem sai ka aare leitud. :) Tänud kaaskannatajatele!
Valmistusime just Rohukülas praami pealt maha sõitma, kui käis järjekordne plönn-plönn ja kuna koordinaadid näitasid ebaloomulikult lähedale, siis loomulikult sinna me ka läksime. Alguses ei saanud üldse pihta, mida teha tuleb. Tuustisime nulli ja ka kivi ümbruses.
Lõpuks leidsime selle, mis vaja. Peidetud oli see nii, et isegi parim peitur jääb jänni ja loodussõbralikkusest on asi väga kaugel, nii et esimese punkti peidukohta tuleb kindlasti paremaks teha. Sealt saime vajaliku info kätte, aga ka mõistatus oli valesti kokku pandud ja koordinaadid näitasid valesse kohta ja ka õige koha peal näitas geokontroll punast. Lõpuks jõudisime siiski ka lõppu.
Aarde idee oli väga hea, aga teostus oli kohati puudulik, mistõttu pidime vajalikult palju kauem seal -16-ses metsas istuma. Aga aitäh ikka, loodetavasti saab aare korda.
FTF kell 19:44. Olime just Rohukülas praamilt maha saanud, kui meile väga lähedal avaldus uus aare. Polnud mingit kahtlustki, kas läheme vaatama. Nullis tekkis küsimus, mida ja kust me üldse midagi otsima peame. Kulus ikka päris palju aega enne, kui õnnega pooleks leidsime vajaliku asja. Saadud koordinaadid aga ei andud geokontrollis rohelist. Siis muutsime ühe koordninaadi numbri ära nii, et punkt tuli oluliselt lähemale, aga seegi ei andnud rohelist. Tuli kontakteeruda peitjaga, sest kõik numbrid üle kontrollides tuli ikkagi esialgne tulemus. Saime teada, et meie poolt oletatud ühe numbri muutus osutuski õigeks, kuigi ka see tulemus ei andnud rohelist geokontrollis. Igatahes neilt koordinaatidelt õnnestus aare täitsa kergelt leida. Vahepunkt oli täitsa laheda teostusega, samuti lõppaare. Poleks ainult neid vigu olnud. Pärast õnnestus küll geokontroll põhja saada - siis vist oli vahepeal vigade parandus tehtud. Tänud peitjale.