Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nagu kõik probleemid, algab ka see aare vallamajast. Saue vallamaja asub põhjalaiusel 59 xx' xx''. Aarde Sauel asuva vahepunkti leidmiseks tuleb vallamaja põhjalaiuse minutitest lahutada üks ja sekunditele lisada 6,08. Sealt leiate juhised aarde leidmiseks. Kes tahab kirvest teritada, siis aarde leidmiseks ei pea tingimata vahepunkti külastama.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (3), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6GBVR
Logiteadete statistika:
53 (86,9%)
8
1
0
0
0
0
Kokku: 62
See aare on kaardil iidamast-aadamast peesitanud ja lõpuks tekkis võimalus tulla logima. Eramaa siltidest läbi ei ramminud, vaid tegime pika ringi ja lähenesime vastassuunast. Uskumatul kombel oli metsa sees täitsa arvestatav rada, mis vallamajja viis ning saimegi aarde logitud. Aitäh!
Lõpu koordinaat sai juba ammu kaardile, aga ettekääne, miks külastust muudkui edasi sai lükatud, sai täna kinnitust. Lõpuks sai lähenemistee siiski leitud, aga ähvardavaid eravaldureid siin ikka jagub, ilmselt aja küsimus, millal ligipääas aina keerulisemaks muutub. Lõpus kõndisin aardest meetri kauguselt mööda, pärast tulutut ringikondamist läksin tagasi ja logisin ära;). Aitäh.
Mõned asjad tahavad aega, süvenemist ja kannatlikkust. Sellesse asja läks seda kõike hulgaliselt. Eks see viimane koera saba oli ka paras, näpp suus, orienteerumine. Aga tänud!
See aare nõuab kogemusi koordinaatide osas ja vajalik on ka kaardi lugemisoskus. Algajana pole siin midagi teha. Sellepärast lahendus venis aastaid. Eriti tähelepanelikuks tegi olukorra logides kurtmine, et on satutud valesse kohta otsima. Minugi punktid maandusid punktidesse mis kuidagi ei tahtnud kirjeldusega klappida. Timixi aarete puhul ei ole mõtet niisama uitama minna. Lõpuks olid tekkinud sellised oskused, et sain asjale pihta. 24.01 enne Nutella üritust oli aega ja pusisin diivanil lesiskledes selle kavala mõistatuse lahti. Kõik tundus klappivat. Nii keeruline ligipääs, kui logides mitu korda mainitud erateede võrgustik. Kinnituse lahenduse õigsuse osas sain üritusel Helenilt uurides, kas olen õigel teel. Kuna ligipääs aardele on komplitseeritud siis jäi külastus ootama õiget aega.
Täna oli võimalus valges läheneda. Rada oli varem välja valitud, õnneks see oli kenasti läbitav. Vahepunkti otsisime pool tundi, ei leidnud. Hakkasime niisama ringi vaatama. Mõtlesin, et kuhu ise peidaks ja see loogika viis täpselt konteinerini. Tundub, et hakkab tekkima väikestviisi geovaist. Hoolimata keerulisest lahendusest on ju tegelikult mõnus kompott kokku pandud. 992. Aitäh!
Nagu kõik Timixi aarded, põhjustas ka see parajalt peavalu. Tegelikult väga pikka aega see täpp mind üldse ei häirinud, sest midagi olin kunagi uurinud, aga kahjuks suure edasiminekuta ja siis nurka heitnud. Hiljaaegu võtsin taas ette, tegelesin veel ajaloo uurimisega, arvutamisega, kaarditööga ja ikka üsna olematu tulemus. Lugesin ka kõik logid läbi, mõtlesin, rääkisin, tegin järeldusi, siis veel ports kaarditööd ja siis elusa geokontrolli kasutamine. Nii see potentsiaalne aarde asupaik kaardile sai ja täna läksime asja kontrollima.
Esimene tagasilöök tabas juba üsna kaugel, kui auto tuli keelumärgi taha jätta. No pole viga, jalutame. Järgmisel teeristil veel kurjemad märgid, mis räägivad eravaldusest ja sisenemise keelust. Edasi tegime metsaradade hargnemisel vale otsuse ja saime päris parajalt võpsikus madistada. Kohale siiski jõudsime. Üsnagi kõhedust tekitav paik, eriti kui kuuliauke akendes vaatasime. Hetkel oli siiski ümbruses vaikne, luusisime natuke ringi ja muidugi ka aardekarbi leidsime. Tagasitee tegime natuke teistmoodi ja saime ilusa jalutuskäigu.
Kokkuvõtteks üsna hull kompott ja nende eramaa siltide tõttu tundub, et siin varsti ka üsna kaasaegset kaja kosta.
Nullis otsides ei leidnud aaret aga peitja andis tõuke mis viis sihile. Aitäh
Saue vallamaja asub koordinaatidel... Muidugi asub.. aga kas seisad sekretäri vastuvõtul või vallavanema kabinetis, see on küsimus. Eks neid numbreid oli erinevaid. Saime väikese tõuke ja see aitas meid kaugele. Ikka parajalt kaugele, lausa logiraamatuni. Tänud
Ammu oma aega ootav m6istatus. Millegipärast kujutasin esialgu oma vaimusilmas mingit teistsugust aegade kaja siit leidvat aga leitu oli omamoodi yllatus sellegipoolest. 6htul oli juba kergelt kylmaks keeranud ja lumekoorik isegi nii k6vaks muutunud et kannatas m66da seeda k6ndida. L6pus läks siiski pisut aega. Eks uudistamist oli omajagu. Pisut k6ver koordinaat ja saabunud pimedus muidugi hoolitsesid selle eest et sain seal omajagu kolada ennem kui nägijaks sain ja peale väikest myksu siiani märkamata koha avastasin. Tegelikult juba kohale tulles vaatasin et raudselt geojäljed lähevad ees ja tuleb vaid m66da neid minna. Aga ennem l6ppu keerasin ikka jälgedest k6rvale ja otsisin oma nulli taga. L6pus muidugi j6udsin ringiga jälgedeni tagasi ja sealt edasi oli juba lihtne vormistamine. Tänud peitjale
Kuna ilm on täna super ilus, siis toas ei tahtnud kohe kuidagi istuda, nii et tegime siia väikse jalutuskäigu. Koht on küll selline kus inimesi eriti kohata ei looda, kuid sellest hoolimata õnnestus droonilennutajateja kokku sattuda.
Nullis läks väga kiiresti. Korralik kuiv karp ootas ees ja sain meie nimed logiraamatusse kritseldada.
Aitäh!
Selle aarde puhul oli küll hea meel, et suunati õigesse kohta. Oma tuletustega polnud õigesse kohta punkti pannud.
Pool aastat tagasi tegelesin selle aardega hoolega. Leidsin õige maja ja sain pool rahkendust kenasti tehtud. Siis jooksis aga juhe korralikult kinni ja mõistatus jäi paremaid aegu ootama. Vahepeal siiski sain piisava tõuke, et üsna lubav koht kaardile märkida.
Nüüd siis lõpuks sattusin õiges kandis olema, et uurida, kas oletatav lõpp, ka päriselt õige on. Tuli välja, et piisavalt õige aarde leidmiseks. Tänan.
Täna sai lõpuks läbi pika rohu ja palava päeva kohale mindud. Selgus, et varasem kirvetamine oli peaaegu täpne - jäi ikka 2 miili raadiusse :). Lõpp oleks nagu loogiline, aga seos kirjeldusega jäi natuke nõrgaks või arusaamatuks.
Nüüd pani Priit nii reetliku pildi üles, et järgmistel pole enam mõistatada midagi ;)
Kunagi ammu ma midagi lahendasin ja midagi nägin ja kuskile isegi üritasin minna, aga tookord lõppes teekond kuskil aedade rägastikus ja nii see täpp kuhugi metsa istuma jäi. Aegade jooksul süvenes veendumus, et ega see täpp vist väga õiges kohas ei istu ja nii ma selle külastamist edasi lükkasin. Lõpuks lasin oma tulemuse siiski mitteametlikust geokontrollist läbi, sain kinnituse, et sinna minu koordinaatidele pole mõtet väga ronida ja teadmise kui palju ja kuhu seda täppi nihutama peaks. Kuna sihtkoht oli nüüd kindel, siis käisime Madisega õhtul objektil ka ära. Täitsa tore jalutamine, ega seal lõpus kohe õigesse kohta ka ei sattunud, aga leitud see karp lõpuks ikka sai. Ja puuke leidsime ka kahepeale kokku kolm. Tänud aarde eest!
Aega läks aga asja sai. Kuna sõber Juta hakkas mulle peale käima, et nu võta nüüd kätte ja lahenda ära, siis saigi see asi ette võetud. Ütleme nii, et pool asjast oli õige, aga poolega jäin hätta. Lõpuks sain siiski suuna õigeks ja ka koha leidsin üles. Kuigi vahepunkt jäi peitu, aga kuna kirves lendas väga täpselt, siis tuli ka aare välja kiirelt. kohalikus vaatamisväärsuses uudistades, hakkas äkki keegi urisema. Püüdsin küll tuvastada, et kes seal on, aga ei leidnud üles. Igatahes on koht tõeliselt hea ja äge. Tänud tänud.
Lahendamisel sai õige koht välja raalitud. Aga matemaatikaga olid lood kehvad. Välitööd sai loomulikult tehtud täitsa vales kohas. Juta küsitud vihje aitas matemaatika paika loksutada. Tuleb ikka oma raamidest väljapoole mõelda. Vahepunktis oli info kustunud ja küsisin peitjalt juhiseid. Lõpuks saidki Saue aardele nimed kirja. Aitäh.
Ma olen seda aaret ikka mitu aastat lahendanud. Küll oli vallamaja vale, küll olid oskused liita-lahutada roostes. Lõpuks tundus kõik nagu klappivat aga kuidagi ei saa vahepunkti sinna, kus ta olema peaks. Lõpuks pöördusin ikka hädas peitja poole, lunides väikseimatki vihjet. Tanel, lahke inimesena, tõukas siis korraliku müksuga lahendusele lähemale. Õnneks sellest piisas ja kohapeale minnes oli kõik tegelikult loogiline. Isegi kirvetades oleks leidnud, aga see on ilmselgelt tagantjärele tarkus :) Aitäh aarde eest, põnev koht!
Aarde leidmiseks läks vaja kõrvalist start upi. Ise ei osanud kirjelduse järgi kuskilt kinni hakata. Tänud
Mindud sai pimedas ja päris creepy oli, aga koht ise lahe, tänud :)
Sauelt koju naastes oli seekord parasjagu aega tulla ka seda aaret uudistama. Taas üks huvitav asukoht millist Saue ümbruses varem ei teadnudki.
On selle aardega ikka pusimist olnud, Oleme otsinud seda kohast kus see üldse olla ei saanud, Nüüd oli mingi info olemas, aga ikka vaatasime nagu ürginimesed arvutit ringi kohas kus pidi nagu miski olema. Siis asusime täpsustavat infot korjama, alles kolmas katse suunas kohta , kust leidsime ka karbi. tore et see seiklus nüüd läbi on
Lahendamiseks oli vaja kõrvalist abi ja otsimaminekukski enese kokkuvõtmist. Ega sobiva lähenemistee leidminegi kerge olnud. Kohapeal läks kuidagi nii, et enne vihjet jäi tegelik aare ette. Ega me ju ei teadnud, kas üldse vihje leiame ja vaatasime siis teele jäävad loogilised kohad ka üle. Peale seda otsisime ikka vihje enda ka üles, oli veel loetav küll :) Vahva koht! Tänud!
Noojah, ikka väga peitja käekirjaga aare. Ei saanud algusest kuidagi ilma abita minema, mis sest, et üht-teist oli olemas. Vähemalt sama palju oli ju puudu ka. Kui aga minema sain, siis läks juba hästi. Valisin lähenemiseks selle õige ehk kuiva raja. Mööda seda oli päris lust liikuda. Kõige parem osa oli muidugi see, et see väljanuputatud koht viis ka sihile! Tänud aarde eest!
Nujah, see on ju teada värk, et ma olen hoopis kõvem käbi skoorikasvatamises kui mõistatuste lahendamises :P. Aga noh, kes selle üle ikka arvet peab, eks? :D
Päris kohutav mõistatus :D Õnneks mingi aeg tagasi Karl aitas õigele suunale ja siis sai mingi koordinaadid ikka kätte. Eelmine aasta üritasime millalgi ka otsida, kuid ei leidnud vahepunktist midagi peale miljoni sääse ja kohutava võsa. Kondasime ka niisama ringi, kuid õiget kohta tookord ei märganud. Kindel oli see, et tagasi tuleme putuka ja võsavabalt ajal. Tänane õhtu sobis selleks ideaalselt. Seekord leidsime vahepunktist vajaminva üles, kuid aeg oli oma töö teinud ja midagi sealt enam välja eriti ei lugenud. Mingitest joontest oletasime kokku sõna ja läksime siis sinna vaatama. Oligi karp olemas. Peale logimist käisime ja värskendasime pastakaga ka vihjet...kes teab kaua vastu peab aga äkki on kellelegi abiks. Hiljem saime Karlilt teada, et oli ikka õige vihje ka mida me sinna kirjutasime :D Aga aarde eest tänud! Väga mõnus koht sellele leitud...kahju ainult, et nii vähe inimesi otsimas käib kuna mõistatus on pm lahendamatu :D
No siin vajasin ikka kõrvalist abi ka... ühe koordinaadi saamisega polnud probleemi, teisega ikka täielik ikaldus. Koht oli aga superluks äge. GPS-i järgi kohale viiv tee oli ikka juba aastaid kasutuseta seisnud ning võsa oli seal võimust võtnud. Aga tee oli siiski aimatav ning nii ma autost u 900 m mööda seda aardeni jalutasin. Mõnus jalutamine oli, kohati tee ka paranes, oli kohe niidetud ja puha. Tore koht, mõistatus aga minu tarvis igavesti keeruline. Aitähhid!
Oh kurat, see on ju peaaegu sama hull sokikas kui Kohatu Muusika! Küllap Timixi möödunud aegade kaja kestab siin veel kaua pärast seda kui ta ise juba kera alumise poole peal möllab :o)
Igaüks meie seltskonnast oli vähemalt mingil määral kodutööd juba teinud ning üht vektorit mõistsime kõik üsna üheselt, teise osas vaagisime algul vaid ebakindlaid teooriaid. Eks kuskilt pidi pihta hakkama, ajapikku viis see ka õige idee tabamiseni. Sihtpunkti kulgemine oli natuke koomiline, sealt ära tulemine isegi veidi veel rohkem. Päris kohapealne üllatas mitmel moel. Esiteks see unustatud paik ise, aga veelgi rohkem üks mugu oma koeraga, kes just siis just seal sattus ringi jalutama. Meenutas veidi möödunud aegu ning andis nõu kuidas kergemini tagasi autodeni pääseda. Aardeotsingu kõige raskem osa oli aga autode manööverdamine, et jälle suurele teele naasta :o)
See mõistatus on saanud juba üle aasta "mädaneda" ja geokinga pitsitada. Olgu peitjale kängurude jalahoobid kerged ;-) Pärast äsjast ära tegemist vatrasime Esko ja Karliga viimsetena Munalaskme tee ääres - mida kauni pühapäevaga enne järelpidustusi edasi ette võtta? Kuna kuuldusid mingisugused uuemad ideed selle aarde kaardilt kõrvaldamise kohta, suundusimegi kolme autoga teele.
Meil oli vallamaja asukoht ammuilma käes, oleme isegi korra kohal käinud - kena tare on. See aga ei aidanud meid kuidagi pikkuskoordinaate selgemalt nägema hakata. Isegi peitjaga nõupidamine ei aidanud kaasa - kuni viimases vales kohas kolme masinaga metsas "jalutades". Sest just sellisest tegevusest informeeris Marje maaomanikku telefonis, kui sisenemiseks luba küsis :-D
Karlil oli pädev teooria ja nii saigi kolme autoga kitsal veekattega teel tiksutud (ei, mitte sellel, mis Karli pildil). Lõpus nägime juba potentsiaalset ringikeeramisprobleemi - oma viga, et neljakesi kolme autoga maabusime - aga tegeleks sellega ikka pärast aardeleidu. Kummarid jalga ja vahepunkti poole teele. Saime siis lõpuks, pärast väsitavat pokumaamatka kohale. Uudistasime parasjagu vahepunkti, kui kostus koera klähvimist. Mida paganat - sellises kohas?! Ja juba saabus ka eakas vanahärra. Ajasime siis törts mehejuttu, sellest hääbunud paigast ja taksikese kährikupüüdmisest ja maaomanikust jne. Kui ta lahkunud, panime vahepunkti tagasi, et lõppaaregi leida.
Naasesime teist teed nagu papi oli soovitanud - oli tublisti abiks küll, täname vihje eest! Autode juures tuligi hakata tegelema üllataval kombel vahepeal iseenesest mitte kuhugi kadunud parkimisprobleemiga ;-) Natukene mõttetööd ja lahenes see lõpuks täiesti autentsel kapsas-kits-hunt meetodil. Teate ju küll, kuidas need kolm ühe paadiga üle jõe saada, et kõik ka hiljem alles oleks. Lõpp hea, kõik hea, võib öelda nii aarde enda kui ka otsingu, seltskonna, emotsiooni, ilma jpm kohta. Aitümps Tanelile peitmast ning kaaslastele leiuni viinud ideede ja seltsi eest!
Puude istutamise järel olime me neli viimast, kes olid veel parklasse mokalaata pidama jäänud. Me Eskoga võrdlesime oma geokaarte ja leidsime mõned ühised punktid mida võiks külastada. Kõige ahvatlevam oli see Saue ristmiku juures asuv keeruline aare. Minul oli ideid ja Eskol oli ideid ja ka teadmine mis on kadakate vahel. Marje ja Paavo haarasid samuti meie ideest kinni. Kui aarde täpset asukohta ei tea, siis mis saaks olla veel parem kui kaks mõtlevat pead lisaks. Suundusime kadakate punkti juurde ja pidasime aru. Ma näitasin kaardil imelikku objekti kus võiks aare asuda. Kuna ühtegi paremat ideed kohe ei tulnud, siis suundusime kolme autoga metsa jalutama. Sõitsime mööda teed mida pole kantud isegi maaameti kaardile. Huvipakkuvas kohas aga ei olnud midagi. Uus mõtete ja infokildude jagamine, mille kõige ühildamisel oli meil kirjas punkt mis lihtsalt kohe pidi õige olema. Uude nulli liikudes avastasime ennast kitsa tupiktänava lõpust. Jalga läksid kummikud ja edasi möödus teekond maastik 3 väärilisel territooriumil. Vahepunkti leidmise järel oli aga üllatus, sest sellises kohas sattusime mugu ja tema takside otsa, kes pidavat siin vahest kährikuid püüdma. Kuuse all üks surnud kährik vedeles aga see teda ei huvitanud. Nii palju sellest veidrast kohtamisest kasu oli, et meid juhatati natukene paremat teedpidi autode juurde. Aitäh!
Esimesel Geojaanil ma lubasin Tanelid koos punti siduda ja mööda Pärnu jõge alla saata. Vahepeal õppisin mõlemat tundma ja võtsin sõnad tagasi, täitsa asjalikud ja mõnusad ju mõlemad.
Siin aga olin ma ise täitsa Mõmm, no täielik sokikas. Kooks Tanelile sokidki aga veel ei tea, kas angoora, lamba või koeravillast...
Vigade parandus. Seekord lähenesime teisest suunast ja juhiste rakendamine õnnestus kohe palju paremini. Eks ta üks paras sokk oli küll.
Juhised leidsime üles, aga nende rakendamisega jäime jänni. Paar mõtet isegi oli, aga kumbki ei pädenud. Läksime hoopis liugu laskma.
Mõistatuse sain vihjega lahendatud, ise poleks vist sellise lähenemise peale kunagi tulnud. Koht oli huvitav. Kinnitan, et aare on lumega leitav. Aitäh!
Ma võtsin kuulda Hannese logis jagatud nõuandeid. Kahtlesin küll, kas selle tuisuga minna või mitte, aga läksin siiski. Ema tuli ka kaasa. Auto jätsin suure tee äärde. Loomarajad aitasid kaasa ja nii vahe- kui lõpp-punkt said leitud vaatamata lumele. Aitäh!
Nagu kõik probleemid, algab ka see aare timixi suurepärasest mõistatusaarde koostamise oskusest.
Kuna paremini on raske öelda, siis kopeerin kajaliisi logi: "Täidetud olid absoluutselt kõik nõuded, mis timixi aaret läbivalt iseloomustavad: mõistmiseks eriteadmisi nõudev aardekirjeldus, kohustuslik vale punkti külastus, millega omakorda seondub vältimatu kõne varemleidnule (saamaks teada, et sa ikka tõepoolest vales kohas oled ja asjadest täiesti valesti aru saanud), totaalne võsa-võsa ja veelkord natuke võsa, üks korralik tüng [seda ma ei leidnud] ja loomulikult rõve lõpp [no päris lõpp kõige hullem polnudki]."
Lisaks olid täidetud ka kõik nõuded, mis minu otsinguid iseloomustavad: autost lahkudes kena sügisene päike pea kohal, nulli lähedusse jõudes külm vihmasabin kraevahel, kõik valed kohad vaja läbi koperdada ning sh s... sisse astuda, tuldud tee ära kaotada.
Noh, vähemalt on mul hea meel, et ma ei otsinud seda suvel, nagu korra plaanis oli. Siis oleks neid erinõudeid saanud veel sisse kirjutada.
Tänud jalutuskäigu eest.
Enne leid, pärast sai möödunud aegade meenutuseks õunaraksus käidud. Tänud.
Täitsa mõnus jalutuskäik.Veidike võsa ju oli ,aga rõvedat lõppu küll ei kohanud! Õunad on kah juba enam-vähem.Pigem saab suisa helikopteriga lõppu kohale lennata,kui võsas ragistada ei meeldi.
Mõistatus nagu mõistatus ikka-tähelepanelikult kirjeldust lugeda,natuke kaarditööd ja võibki logima minna.Aitäh!
Kaardilt tundus täitsa mõttetu koht, aga tegelikult oli mõnus jalutuskäik, täitsa meeldis. Eks esimene kord sai ikka vales kohas käidud. Õnneks vahepunktis Ingrid suutis selle leida. Olin ise seal vaadanud ning juba eemale otsima läinud. Üksinda võib seal kaua minna.
Täidetud olid absoluutselt kõik nõuded, mis Timixi aaret läbivalt iseloomustavad: mõistmiseks eriteadmisi nõudev aardekirjeldus, kohustuslik vale punkti külastus, millega omakorda seondub vältimatu kõne varemleidnule (saamaks teada, et sa ikka tõepoolest vales kohas oled ja asjadest täiesti valesti aru saanud), totaalne võsa-võsa ja veelkord natuke võsa, üks korralik tüng ja loomulikult rõve lõpp.
Aitäh sellesse hüljatud paika juhatamast! PS! õunad on seal veel toored aga seedekulgla korrastamiseks enam-vähem sobivad.
Hpalangule: Meil õnnestus tervelt kahte kuivanud ja üht rohelist kadakat näha!
Aarde üles tulekut nägin kohe. Seejärel sai kibekiirelt murtud ka siia teksti topitud timixi esimene vimka. Kuna vein aga parasjagu maitses hästi siis nii ta jäi. Pikaks ajaks. No ja kui mingi aeg uuesti vaatama hakkasin, siis ei klappinud edasi enam midagi. Täitsa pees, polnud ühtegi loogilist kohta, mis loodusesse ajaks. Lõpuks: Kuradi guugel, ei tasu kõike uskuda, mis sinna kritseldatud on! Süüdlane kõrvale heidetud ja eestimaised teatmikud ette võetud,loksus ka koht paika. Täna ostsustasin teha geotrenni ja minna kodust rattaga. Edasi-tagasi tuli 42 kilti, loomulikult haakidega. Kajas küll, aitäh!
Tänaseks päevaks on selge, kus seda aaret ei ole. Usun, et peitja oma tervise huvides ei pahanda, kui ütlen, et kui muru üle pea ja ümbruses vaid kadakad, siis on vale koht. Peitja mõistatused on ammust aega teada, väikese vimkaga. Osa variante sai seetõttu kohe kõrvale jäetud. Kuid ikka lasime omale mütsi silmini tõmmata, kuigi saatus juba korra andis märku, et Sinna ei ole vaja minna! Aga no ikka, nagu geopeiturile kohane, paned silmad kinni ja otse padrikusse. Õige koha väljaselgitamine võttis täna aga omajagu aega, nii et lõpp jääb teiseks korraks. Seiklused jätkuvad.
Kui mingi aarde otsimisega on probleemid, siis võin kindel olla, et tegu on Timixi aardega.
Kui me olime vales kohas käinud ja muud peale rinnuni rohu polnud leidnud oli tükk aega loll tunne, et no kuidas ma oma kodukanti ei tunne, kolib see sindrinahk mulle peaaegu külje alla ja hakkab trikitama siin , kus ma ometi olen üksjagu kolanud...ja mina ei tea sellest aegade kajast miskit.
Aga nagu ikka on igale aardele oma aeg. Nii oli ka sellega. Võideldes läbi metsiku looduse vahepunkti Sauel jäi vaid kergendatult ohata kui see vahepunkt kärmelt silma jäi, sest ega nende silmade lahtihoidmisega oli paras probleem, sest elevantsisuurused parmud tahtsid mind koos mu säravate siniste silmadega puu otsa kaasa viia. Kiirelt edasi ja no lõpus läks kiirelt. Logi kirja ja mõtlen õudusega ,mida Tanel järgmiseks välja mõtleb. Peaks talle kuidagi mikrokiibi külge panema, siis oleks kergem jälgida kuhu võssi ta jälle ronib. Tänud !
Ilmselt leidsime õige kauni hoone, aga arvutus ei viinud Sauele või on veel mingi muu vimka või endal muu aps sees. Pole üldse ju sellesse svenenud, täna alles autoga teel olles. Ei hakanud kuumas autos rohkem netituma ka, las ootab oma aega.
Lõpp oli juba mõnda aega tagasi välja nuusitud, nüüd tuli siis ka vormistamas käia.
Aardeleid tuli seekord nõnda. Juba Vabaõhumuuseumis ütlesime Madisele, et kohtume uue Saue aarde juures. Nojah et seda õhku visatud lauset täide saata, kutsusumegi Liisi ja Madise meiega kaasa. Ja kuidagi oli nii, et see viimane katse ehk leidmine oli selle aarde juures kõige igavam tegevus. Kõik eelnev oli kordades palju põnevam ja rohkem elamusi pakkuv. Ka need imeilusad kadakad, mille vahel me vahepeal uitamas käisime. Ja külavahel kohatud imeilusad hobused jne. Tundub et me oleme vähesed, kes möödunud aegade rajad läbisid ning küla vahelt kauneid vaateid ja uut inspiratsiooni ammutasid. Täname, Timix!
Käisime Marise ja Marianniga pärast tööd koos mõnusal jalutuskäigul. Panin lausa kummari jalga, aga see oli õnneks ebavajalik. Kaval Timixi stiilis mõistatus ja möödunud aja kaja välja vaadatud. Aitäh, täitsa vonks!
Kui eelmistest logidest tuli soovitus läheneda õigelt poolt, siis mina lisaksin, et lähenege õige ilmaga. Timix on küll uhke sildi pannud, et lumega leitav, aga vot raske oli kui lörtsi sadas. Kui juba juhiste andmiseks läks, siis lisaksin, et meeldiv seltskond ei tee ka paha. Aitäh Liisile-Madisele! Kuigi eelmisel katsel käisime samal koordinaadil, siis täna oleks justkui teise kohta sattunud. Linnud laulsid ja kõik oli ilus, koli või elama. Kuue sekundi aare tõesti, kulus ainult kuus katset. Õnneks oli hea lähedal katsetada. Tänud põneva nädala eest
Mariann ja Maris kutsusid meid aardejahile kaasa ja tänane õhtu saigi selleks otstarbeks eraldatud. Läks aga hoopis vähem aega, kui plaanis oli. Huvitav koht, aitäh!
Vaatasin, et mu koduvalla aare seisab siin üksi ja kurvastab külastajate vähesuse tõttu. Mis siis ikka, võtsin asja käsile ja nuputasin numbrid välja. Aga siis, oh üllatust, komistasin minagi sama jaaniussikese otsa, mille Hannes oli leidnud. Ainuke vahe oli selles, et jaaniussikesel oli vähekene teine mõte kui minul. Hoolimata vihmasest ilmast, asusin teele ja loomulikult valisin minagi raskema tee vahepunktini lähenemiseks, mis oli ju tänast ilma arvestades lausa ideaalne. Kuskil pole ju öeldud, et aardejaht peab kerge olema. :D Tänud toreda aarde eest!
Me kõik teeme vigu, ohkas jaaniuss, kui sigaretikoni otsast maha ronis. Mina tahan seda jaaniussi tänada, sest just see tema alt paistev hõõguv koniots töötas suurepäraselt geokontrollina, kinnitas, et see mõttejupp, mis mul pääs ringi liikus, pole sugugi NII kehv mõttejupike. No ja siis proovisime gepsuga üksteist kordamööda üle kavaldada - alguses tema mind ja siis mina teda ja selle kõige tulemusena lähenesin aardele kui tüdruk Pantalonele - korraga mitmest suunast. Ropp ja kole oli see, minge teised ikka sealt, kus kaart näitab, kaks vilkuvat kitsepeed ei kompenseeri mitutsadat meetrit märga võsa. Kadakaid, muide, mina ei kohanud ühtegi ;). No ja kui instruktsioonid käes, oli edasine juba kukepea, suts ja valmis. Üllatavalt korras ja värske kogu see värk seal. Ja mis veel lahedam - ei mingeid ärilisi ega muid tehinguid koordinaatide hankimisel, puhas tähelepanelikkus. Teine natuke peale lõunat. Aitüma!
Saime läbi Timixi lahkema poolega, aga õelama poolega jäime kadakate vahele kinni. Ilus kant, aitäh!
FTF kell 12:14. Einoh, need "tavalised 6 sekundi aarded" hakkavad Eestis juba trendiks muutuma. Aga omapärane mõistatus! Saabusin äsja Jaapanist koju ning uute aarete sadu jätkub endise hooga. See Saue oma hakkas täna huvi pakkuma. Helistasin Priidule, et mõistatust arutada. Juhuste kokkulangemisel käisime koguni kolmekesi toredal aarderetkel ära! Teel ootas meid Kristjan. Kohapeal oli mul õnn karp avastada. Üllatuseks oli logiraamat veel tühi! Kus viibivad iksid ja igrekid? Huvitav-huvitav... Tänud aarde eest peitjale Tanelile!